Siim Grossbergi kaebus Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 170 eurot seoses lõhutud jalanõudega
Menetlusosalised
Kaebaja Siim Grossberg Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Siim Grossbergi kahju hüvitamise kaebus osaliselt.
2.Mõista Viru Vanglalt Siim Grossbergi kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 40 eurot.
3.Mõista Viru Vanglalt Siim Grossbergi kasuks välja menetluskulud summas 3 eurot 53 senti. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. jaanuaril 2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 6. oktoobril 2020 Viru Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 170 eurot. Kaebaja põhjendab, et andis septembris oma kingad (mokassiinid) parandusse, et neid talla juurest pisut liimitaks. Kaebajale toodi 5. oktoobril 2020 kingad tagasi, kuid üks king oli puruks rebitud ning tald ei olnud liimitud. Kaebaja ei saa kingi enam normaalselt kanda.
2.Viru Vangla jättis 6. mai 2021. a otsusega nr 6-16/159-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla arvates oleks kingade maksumuse hüvitamine põhjendatud juhul, kui kaebajale kuulunud kingad oleksid kasutuskõlbmatud. Kaebaja ei ole esitanud vanglale teavet, et tema kingad on muutunud kasutuskõlbmatuks ning ühtlasi ei ole ta soovinud kingi enda isiklike asjade hulgast maha arvata. Seega on alust arvata, et kingad ei muutunud vangla tegevusel kasutuskõlbmatuks. Parandusse saadetud kingad vajasid ilmselgelt parandamist. Seega olid parandusse saadetud kingad kasutamisest kulunud ja kahjustada saanud ning kingadel võis esineda mitmeid puuduseid. Sellest hoolimata ei ole välistatud, et kingad said parandamisel mõne täiendava kahjustuse. Inspektor-kontaktisik on enda selgituses välja toonud, et kahjustused oli võimalik kõrvaldada, mida kaebaja oli ka ligi kuu aega hiljem teinud. Isegi, kui paranduses võisid kingadele tekkida väiksemad kahjustused, olid need kõrvaldatavad ning need ei vähendanud kingade kasutusväärtust sellisel määral, et õigustatud oleks rahalise hüvitise määramine.
3.Kaebaja esitas seoses lõhutud jalanõudega Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tekitatud varalise kahju eest Viru Vanglalt välja mõista hüvitis 170 eurot.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 21. juuli 2021. a määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja võttis kaebuse menetlusse.
5.Vastustaja esitas 1. septembril 2021 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus otsustas 7. oktoobri 2021. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja hinnangul said temale kuuluvad kingad Viru Vangla tegevuse tulemusena kahjustatud, vangla keeldub põhjendamatult kahju hüvitamisest. Tegemist oli esinduslike kingadega. Kaebaja andis kingad vanglale parandamiseks, kuid sai tagasi parandamata kingad, mis olid veelgi rohkem katki. Kui enne parandusse viimist oli kinga tald veidi liimist lahti, siis peale parandustööde tegemist oli üks king pealtpoolt kahjustada saanud ning tald ei olnud liimitud. Katki oli üks aas, kust pidanuks nöör läbi minema. Kaebaja sidus nööriga kahjustada saanud koha kinni, kuid see ei muuda fakti, et nende sihipärane kasutamine on raskendatud kuna katkine koht asub kinga pealmisel osal. Kaebajale ei toodud ka blanketti, mille alusel ta jalanõud parandusse andis. Tavaliselt tuuakse jalatsid parandusest koos blanketiga, millele kinnipeetav saab anda paranduste kohta nõusoleku ning kinnitada pretensioonide puudumist.
8.Vastustaja on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Jalatsid on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 52 lg 1 tähenduses äratarvitatavad asjad, st nende väärtus on ajas vähenev ja
3-21-1392
mingil hetkel on nende majanduslik väärtus null. Kahju hüvitamise instituut lähtub diferentsihüpoteesist – tuleb hinnata kahjustatud isiku majanduslikku seisu enne ja peale väidetavat kahjujuhtumit. Eesti õiguses lähtutakse samuti põhimõttest, et kannatanu ei tohi kahju hüvitamise läbi üldjuhul rikastuda. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et kaebaja jalanõud olid kandmise tõttu kulunud ja nende väärtus oli seega oluliselt vähenenud. Kaebaja märkis, et parandusse antud kinga tallaosa oli liimist lahti, kuid seda puudust kinga parandamisel ei kõrvaldatud. Vangla tegevuse tõttu kingade majanduslik väärtus seega ei muutunud. Inspektorkontaktisiku selgituse järgi oli kinga üks tald veidi liimist lahti, samuti oli katkine õmblusnöör. Arvestades, et kaebaja kingad olid kulunud (muidu ei oleks ka tald lahtine olnud), on paratamatu, et kulunud pidi olema king tervikuna, sh ka õmblusnöör. Isegi kui õmblusnööri katkemine avaldus jalanõude parandamisel, on tegu paratamatu tagajärjega. Arvestades kingade üldist kulumist ning asjaolu, et kaebaja jätkas pärast kingade kättesaamist nende kandmist, ei saanud vangla tegevus nende tarbimisväärtust oluliselt mõjutada. Seega ei olnud kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 tähenduses välditav ning see välistab vangla vastutuse. Viru Vangla ei ole kaebajale varalist kahju tekitanud. Kaebaja tõendamisesemesse kuulub HKMS § 59 lg 1 järgi kingade väärtuse tõendamine. Kuna kaebaja paikneb teises vanglas, ei ole Viru Vanglal ligipääsu kaebaja isiklikele esemetele. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tema jalanõude väärtus oleks parandusse andmise hetkel olnud 170 eurot. Samuti ei saanud kingade väärtus parandamistööde tulemusel väheneda sellises ulatuses, et õigustatud oleks hüvitise määramine kogu soetusväärtuses.
KOHTU SEISUKOHT
9.Praeguses asjas on vaidluse all see, kas vastustaja on oma tegevusega kaebajale kahju tekitanud ning kas vanglas parandusse saadetud kaebaja kingade väärtus võis parandustööde tõttu väheneda määral, mis õigustaks rahalise hüvitise välja mõistmist vastustajalt.
10.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Kuna kaebajale tekitatud kahju on seotud asja kahjustamisega, siis kooskõlas RVastS § 7 lg-ga 4 reguleerivad kaebajale kahju hüvitamist ka eraõiguse sätted.
11.RVastS § 8 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 näeb ette, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3).
3-21-1392
12.Kaebusest ja kaebaja hilisematest selgitustest nähtuvalt rikuti kaebaja hinnangul vaidlusaluste jalatsite parandamise käigus jalatsite välimust ja kasutamiskõlblikkust, mistõttu on nende kasutamine raskendatud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et pärast jalatsite parandamist jätkas kaebaja kingade kasutamist, sidudes kingal rebenenud koha nööriga kinni. Samuti kajastusid vaidlusalused Bugatti kingad ka pärast parandamist kaebaja isiklike asjade nimekirjas ehk kaebaja ei esitanud vanglale teavet kingade kasutuskõlbmatuks muutumise kohta ega taotlenud sel põhjusel kingade isiklike asjade hulgast maha arvamist. Seega jalatsite kasutamist väidetavalt tekkinud lisakahjustused iseenesest ei takistanud. Samuti ei ole kingade kahjustusena käsitatav parandustöödel liimimistööde tegemata jätmine, sest selles osas kaebaja kingade seisukord varasema olukorraga ei muutunud. Eelnev ei tähenda siiski seda, et jalatsite väärtus säilis parandustööde eelses väärtuses. Lisakahjustuste tekkimise korral eelduslikult kingade väärtus vähenes. Samuti võib jalatsite välimuse kahjustada saamine mõjutada kaebaja tahet jalatsite sihipärast kasutamist tulevikus jätkata.
13.Kohtule on esitatud inspektor-kontaktisik Maret Paali 2. novembril 2020 koostatud selgitused (toimiku lk 10) ja 2. septembri 2020 kuupäevaga kaebaja jalatsite parandamise akt (toimiku lk 10 pöördel). Inspektor-kontaktisiku selgituste kohaselt näitas kaebaja talle vahetult pärast kingade kätte saamist mokassiin tüüpi kingi, mille pealne on nööriga kinnitatud/punutud. Ühe kingapealse serv oli kahe nõelapiste osas lahti ja nöör oli katkenud. Järgmine kuu, so oktoobri lõpupoole näitas kaebaja samu jalanõusid uuesti ja siis oli kaebaja selle nööri mingil moel kinnitanud. Jalanõude parandamise taotluses on kaebaja märkinud, et soovib taldade liimimist. Parandusest saabunud ühe kinga tald oli kinganina juurest liimimata. Inspektorkontaktisik märgib, et tema ei tea, milliseid töid paranduses üldse tehti. Samuti ei ole teada, kas kingade parandusse saatmisel oli nöör terve või mitte, kuna märked selle kohta puuduvad. Kingsepa vahetumise tõttu ei ole võimalik selle kohta ka täiendavat informatsiooni saada.
14.Kuivõrd kingade parandusse andmise aktil puuduvad igasugused töö teostaja poolsed märked, siis ei ole teada, kas ja milliseid parandustöid kingade osas tehti ning kas paranduses viibimisel võisid kingad saada kahjustusi, mida enne ei esinenud. Kohtu hinnangul oleks vastustaja pidanud vaidlusaluseid kingi parandustöödeks vastu võttes kingade seisukorraga ja esinevate puudustega tutvuma ja need asjakohaselt dokumenteerima. Seda pole vastustaja teinud. Samuti ei ole dokumenteeritud esemete kätteandmisega seonduvat. Seega pole täpselt teada, millises seisukorras kaebajale tagasi antud kingad olid. Kuivõrd vangla jättis parandustööde teostamise korrektselt dokumenteerimata, siis ei ole praegusel juhul välistatud, et kinga peal oleva õmblusnööri katkemine võis avalduda jalanõude parandamise tulemusena. Veelgi enam, vangla möönab otsuses nr 6-16/159-2 ka ise, et kingad võisid saada parandamise käigus lisakahjustusi. Vähetähtis pole kohtu arvates seegi, et vangla ei suuda tõendada isegi seda, millises seisukorras ta enda valdusse saadud asja lõpuks tagastas. Kaudselt viitab kahjustuste tekkimisele vangla tegevuse tulemusena ka vanglaametniku selgitus, millest nähtub, et kaebaja pöördus pretensioonidega vanglaametniku poole vahetult pärast kingade kättesaamist. Kohtule esitatud materjalide alusel puudub mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja ise kahjustas asja vahetult pärast selle kättesaamist ja üritab seeläbi alusetult rikastuda. Kohus peab seetõttu usutavaks, et vaidlusalusele asjale tekkis kaebaja osutatud lisakahjustus parandustööde tegemisel.
15.RVastS § 7 lg 1 näeb ühe vastutuse alusena ette tingimuse, et kahju ei olnud võimalik vältida. Nimetatud tingimus on antud juhul täidetud, sest kaebaja ei saanud kuidagi vältida enda jalatsite kahjustamist parandustööde raames, sest jalatsid ei olnud tema kontrolli all. Meelevaldne on vastustaja järeldus, et isegi kui jalatsite õmblusnööri katkemine avaldus jalanõude parandamisel, on tegu paratamatu tagajärjega, mis välistab vangla vastutuse. Kui
3-21-1392
parandamiseks vangla valdusse antud asja tagastab vangla lisakahjustustega, siis ei ole mingit alust eeldada, et selles oleks kuidagi süüdi asja omanik ning et asja väärtus lisakahjustuste tõttu ei saanud väheneda. Olukorras, kus vangla valdusesse antud asi tagastatakse jalatsi välispinnale tekkinud kahjustustega, võib asja sihtotstarbeline kasutamine olla jätkuvalt võimalik, kuid asja välimus ja seeläbi ka väärtus on siiski vähenenud, sest jalatsite väärtus ei sõltu ainuüksi nende sihtotstarbelise kasutamise võimalusest, vaid ka selle välis- ja sisepinna kulumisest, välispinna väljanägemisest jms.
16.Kohus ei nõustu ka vastustaja seisukohaga, et kaebaja jalanõude majanduslik väärtus oli nende kandmise tõttu juba enne parandusse saatmist olematu. Kui vastustaja on otsustanud korraldada kinnipeetavate jalatsite parandamise, siis on mõistlik eeldada, et vastavate tööde teostamisega seonduva (sh jalatsite seisukord enne ja pärast parandamist, tehtud tööd ja nende teostaja jms) dokumenteerib vangla, mitte kinnipeetav. Vangla ei ole tõendanud, et jalatsite kulumisaste oli sedavõrd tugev, et need olid muutunud väärtusetuks. Üksnes asjaolust, et kinga tald vajas liimimist, ei saa samuti järeldada, et kingade kulumisaste oli sedavõrd tugev, et nende väärtus oli olematu ning et lisakahjustuste tekitamine ei saaks asja väärtust vähendada.
17.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vangla on tekitanud kingade kahjustamisega kaebajale varalist kahju ja on kahju tekitamises süüdi.
18.Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Lubatud on ka kahjustatud asja väärtuse vähenemise hüvitamine asja parandamata. Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttega ei ole kooskõlas aga kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine vaatamata taastamisele (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-121-08, p-d 15-17).
19.Kaebaja on hinnanud oma kahjuks uute samaväärsete jalanõude soetamise väärtuse 170 eurot. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks kaebuses väljendatud soetusväärtust, samuti ei võimalda esitatud tõendid tõsikindlalt tuvastada kingade täpset väärtust enne ja pärast vaidlusaluste parandustööde tegemist. Kohus tutvus firma Bugatti kingade hindadega internetipoodides www.nsking.ee, www.weekendshoes.ee ja www.abcking.ee ning tuvastas, et selle firma meeste kingade täishinnad jäävad üldjuhul vahemikku 70 kuni 120 eurot. Seejuures selle firma mokassiinide hinnad jäävad vahemikku 70 kuni 80 eurot. Seega on kaebaja väljendatud kingade väärtus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et praegusel juhul tuleks talle hüvitada uute kingade väärtus. Kohtu hinnangul tuleb kaebajale hüvitise määramisel arvestada jalanõude rahalist väärtust nende kahjustamise hetkel, samuti asjaolu, et kingad jäid pärast parandusest kättesaamist kaebaja kasutusse, mitte ei kantud kasutuskõlbmatuna isiklike esemete registrist maha. Kaebaja kingad olid siiski kantud ning vajasid talla juurest liimimist, mistõttu ei saanud kingade väärtus vahetult enne kahjustamist olla samaväärne uutega. Kuna kaebaja jätkas pärast nende kättesaamist vaidlusaluste kingade kandmist ning lisakahjustused ei olnud sellised, mis välistaks jalatsite kasutamise täielikult, siis ei saanud ka kingade väärtus väheneda määral, et õigustatud oleks uute samaväärsete kingade soetusväärtuse väljamõistmine. Kaebaja jalanõude rahaline väärtus on seega oluliselt väiksem uute samasuguste jalanõude soetamismaksumusest. Lisaks tuleb arvestada, et tekkinud lisakahjustuste kõrvaldamine oleks eelduslikult võimalik ka täiendava parandamise tulemusena, kuid vara väärtus oleks sellest hoolimata eelduslikult varasemaga võrreldes mõnevõrra väiksem. Arvestades kingadele tekkinud lisakahjustuste ulatust, leiab kohus, et
3-21-1392
kingade kahjustamise tõttu kaebajale tekkinud kahju (väärtuse vähenemine) hüvitamiseks on piisav vastustajalt välja mõista hüvitis 40 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja mõistab Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitise 40 eurot. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 jagatakse menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on taotlenud kõikide menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Kaebaja menetluskuluks on 15 euro suurune riigilõiv. Kaebaja nõue oli 170 eurot, millest 40 eurot moodustab ca 23,5%. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajal kaebajale hüvitada viimase tasutud 15 euro suurusest riigilõivust 3 eurot 53 senti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt ega menetluskulude nimekirja, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.