Gutman & Gutman OÜ, Xi, Yi, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ kaebus Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse nr 13/16 punktide 1.15 ja 1.16 tühistamiseks ning C kaebus Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse nr 1-3/16 punkti 1.15 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Gutman & Gutman OÜ, X, Y, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Kaebaja II – C, volitatud esindaja advokaat Kevin Kõo Vastustaja – Saaremaa vald, seaduslik esindaja Liis Juulik Kolmandad isikud – D ja F
Asja läbivaatamine
17.10.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Tagastada järgmised dokumendid:
1.1.Gutman & Gutman OÜ, Xi, Yi, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ 01.04.2021 esitatud lisa 6 ning 21.03.2022 esitatud lisad 1-2;
1.2.C 09.04.2021 esitatud lisad 4, 6 ja 10;
1.3.H 10.11.2022 täiendavad seisukohad ja fotod;
1.4.Saaremaa valla 19.04.2021 esitatud lisad 3 ja 8 ning 11.11.2022 esitatud täiendavad seisukohad ja tõendid;
Di 11.11.2022 esitatud täiendavad seisukohad ja tõend.
2.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „16.04.2019 leping“, „17.11.2020 leping“, „Gutman & Gutman OÜ äriregistri kaart“, „Ilvekivi kinnistu“, „Kadaka kinnistu“, „Kasti kinnistu“, „Kõutsi kinnistu1“, „Kõutsi kinnistu2“, „Munaku kinnistu“, „Männi kinnistu“, „Männioksa kinnistu“, „Niidu kinnistu“, „PrügiAbi OÜ äriregistri kaart“, „Pärnu Maakohtu määrus 2-18-8986“, „Rahvastikuregister H“, „Rjurich ja Helge OÜ äriregistri kaart“, „Saadu kinnistu“, „Saareaare OÜ äriregistri kaart“, „Sõnaveeb“, „Tee pikkus1“, „Tee pikkus2“, „Teeregistri väljavõte“, „Vanamõisa-Laheküla tee kinnistu“, „Vanamõisa-Laheküla tee kogupikkus“, „Vanamõisa-Laheküla tee lõpp“, „VanamõisaLaheküla tee maakatastris1“ ja „Vanamõisa-Laheküla tee maakatastris2“.
3-21-700
Jätta rahuldamata Saaremaa valla taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks.
4.Jätta Gutman & Gutman OÜ, Xi, Yi, PrügiAbi OÜ, Saareaare OÜ ja C kaebused rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate ja kolmandate isikute nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pihtla Vallavolikogu kinnitas 15.11.2005 otsusega nr 941 Pihtla valla kohalike teede nimekirja, kuhu oli kantud mh Vanamõisa-Laheküla tee (tee number 5920004, pikkus 2,03 km) ja Laheküla sadama tee (tee number 5920005, pikkus 0,78 km).
2.Pihtla Vallavolikogu kinnitas 13.11.2008 otsusega nr 502 Pihtla valla teede nimekirja, kuhu oli kantud mh Vanamõisa-Laheküla tee nr 1 (tee number 5920004, pikkus 2014 m), mis oli avalik kohalik tee, ja Vanamõisa-Laheküla tee nr 2 (tee number 5920004, pikkus 701 m), mis oli avalik kohalik tee.
3.Saaremaa Vallavalitsus jättis 09.07.20193 korraldusega nr 2-3/11874 algatamata Saaremaa vallas Tirbi külas asuva Vanamõisa-Laheküla tee (nr 5920004) Lautri katastriüksusele (katastritunnus 59210:001:0908) jääva tee osas sundvalduse seadmise menetluse.
4.Saaremaa Vallavalitsus kinnitas 17.11.20205 korraldusega nr 2-3/19466 Saaremaa valla Pihtla piirkonna kohalike teede ja tänavate nimekirja. Nimekirja on kantud VanamõisaLaheküla tee (tee number 5920004, pikkus 2665 m), mis on avalik maantee, ja VanamõisaLaheküla tee (tee number 5920004, pikkus 2 m), mis on mitteavalik maantee.
5.Saaremaa Vallavolikogu7 tunnistas 26.02.20218 otsuse nr 1-3/169 p-ga 1.15 kehtetuks Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuse nr 94 ja p-ga 1.16 kehtetuks Pihtla Vallavolikogu
Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 1. Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 4.
Allkirjastatud 10.07.2019.
Vastustaja 25.06.2021 esitatud lisa 4.
Allkirjastatud 18.11.2020.
Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 5.
Pihtla Vallavolikogu õigusjärglane. Vt Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 87 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ § 1 lg-d 1 ja 2.
Allkirjastatud 01.03.2021.
Kaebaja II 09.04.2021 esitatud lisa 9.
2(18)
3-21-700
13.11.2008 otsuse nr 50. Otsuses selgitati, et Maanteeamet koostöös Saaremaa Vallavalitsusega on lõpule viimas kohalike teede andmete inventeerimist, mille eesmärk oli korrastada teeregistrit, täpsustada avalike ja mitteavalike teede olem, korrastada teede nimed, täpsustada tervikteede ruumikujud, teede algus- ja lõppkohad jms. Korrastatud Pihtla piirkonnad teed on kinnitatud Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega nr 2-3/1946. Kuna inventeerimise käigus on teeregister korrastatud ja korrektsed andmed teeregistrisse esitatud, tuleb tunnistada õigusselguse huvides kehtetuks õigusaktid, millega on Saaremaa vallaks ühinenud omavalitsused kinnitanud teeregistrisse esitatavad kohalike teede andmed.
6.J, E, X, Y, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ (kaebajad) esitasid 01.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-21-700 Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse p-de 1.15 ja 1.16 tühistamiseks.
7.C (kaebaja II) esitas 09.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-21-764 Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse p 1.15 tühistamiseks.
8.Kohus võttis 21.04.2021 määrustega asjades nr 3-21-700 ja 3-21-764 kaebused menetlusse ning liitis need ühte menetlusse asja numbriga 3-21-700. Kohus tunnistas vastustajaks Saaremaa valla ja kaasas kolmanda isikuna Energialevi OÜ, kes oli vaidlusaluse Lautri katastriüksuse omanik.
9.Kohus võttis 12.05.2021 määrusega vastu Ee kaebusest loobumise avalduse ja lõpetas tema osas asja menetluse.
10.Kohus lubas 17.04.2022 määrusega Gutman & Gutman OÜ-l astuda J asemel kaebajana menetlusse, sest J oli võõrandanud oma kinnistu Gutman & Gutman OÜ-le.
11.Vaidlusaluse Kadaka/Lautri kinnistu võõrandamise tõttu eemaldas kohus 13.06.2022 määrusega menetlusest kolmanda isikuna kaasatud Energialevi OÜ ning kaasas kolmandate isikutena menetlusse kinnistu uued omanikud De ja Fe.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Gutman & Gutman OÜ, Xi, Yi, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ kaebuse kokkuvõtlikud põhjendused:
12.1.Kaebajate arvates asub Kadaka kinnistul avalikult kasutatav tee. Pihtla Vallavolikogu määras 15.11.2005 otsusega Laheküla sadama tee kohalikuks teeks. Pihtla Vallavolikogu 13.01.2005 määrusega nr 6 kehtestatud Pihtla valla rannaalade üldplaneeringu kaardil on märgitud nii Laheküla sadama tee kui Vanamõisa-Laheküla tee kuni Siia lautrikohani valla teeks. Üldplaneeringu kaardil näidatud tee alguse ja lõpu asukohad võimaldavad järeldada, et tee avaliku kasutuse eesmärk on tagada juurdepääs kallasrajale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg 7). Seda kinnitab ka üldplaneeringu seletuskiri, mille lk-l 17 viidatakse soovile edendada ja soodustada harrastuskalandust ja ajalooliste lautrikohtade säilimist. Samuti kinnitas Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsusega Vanamõisa-Laheküla tee avalikult kasutatava teena vastavalt Pihtla valla rannaalade üldplaneeringule. Maanteeameti 26.05.2020 vastuskirjast nähtub, et teeregistri andmetel oli vähemalt 26.05.2020 Vanamõisa-Laheküla tee nr 5920004 avalik kohalik tee kogupikkuses 2715 m. Saaremaa vald on taotlenud riigilt vahendeid selle tee hoolduse teostamiseks. Pihtla Vallavalitsuse 25.03.1996 korraldusega nr 84 määrati Lahe küla Tänava maaüksuse (praegu Kadaka kinnistu) asendusmaaks andmisel tingimuseks, et asendusmaa saaja tagab läbipääsu maaüksuse avalikel teedel. See kinnitab, et Pihtla valla arvates oli maaüksusel avalikult kasutatav tee, mis peab olema teed kasutada soovivatele isikutele läbipääsetav. Harju Maakohtu 19.04.2017 määrusest asjas nr 2-15-19639 3(18)
3-21-700
nähtuvalt andis Kadaka kinnistu endine omanik K tunnistajana ütlusi, et lautrikohani läks kogu aeg tee ja vald nõudis, et kalamehed pääseksid lautrisse. Kohus tuvastas, et Kadaka kinnistu omanik omandas kinnistu tingimusega, et võimaldab vaba juurdepääsu kinnistul asuva lautrini.
12.2.Kõutsi, Saadu, Kasti ja Niidu kinnistute omanikud on ajalooliselt kasutanud Lautri katastriüksusel asuvat teed oma kinnistutele pääsemiseks. Samuti kasutavad kaebajad Vanamõisa-Laheküla teed Lautri katastriüksusega piirnevale Siia lautrikohale ja kallasrajale pääsemiseks. Niidu kinnistule pääseb Lautri katastriüksusel kulgeva tee kaudu. Tegemist on ainsa sõidukiga läbitava teega, kuigi Maa-ameti kaardirakenduselt ei nähtu, et tee pärast Liiva kinnistut edasi kulgeks. Tee olemasolu tõendab 05.05.2016 sõlmitud reaalservituutide seadmise leping, millega koormati Liiva ja Kiti kinnistud Niidu kinnistu kasuks teeservituudiga. Tee olemasolu tõendab ka Kiti kinnistu 15.03.2016 müügileping. Saareaare OÜ, kellele kuulub Saadu kinnistu, soovib kasutada Lautri katastriüksusel asuvat kallasrada ja Siia lautrikohta. Saadu kinnistul asuvat kallasrada ja Lautri katastriüksusel asuvat Siia lautrikohta on võimalik kasutada ainult Vanamõisa-Laheküla tee abil. Saadu kinnistul asuva elamu ja kallasraja vaheline ala on kas üleujutatud või liigniiske ja sellel liiklemine on piiratud. Kaardirakenduselt nähtav sirge hele joon, mis viib Saadu kinnistul asuva teeni, on laudtee, mis võimaldab Saadu kinnistu omanikul pääseda jalgsi üle üleujutatava ala. X oli varem Vätta poolsaarel asuvate kinnistute omanik, kuid on need tänaseks võõrandanud, peamiselt oma alanejatele sugulastele. Samas peab ta jätkuvalt mesilasi mh Männioksa kinnistul ja soovib kasutada Siia lautrikohta kalapüügiks, kuna on seda teinud varem 45 aasta jooksul. Männioksa kinnistu kuulub PrügiAbi OÜ-le, mille üks juhatuse liige ja osanik on Xi tütar. Seetõttu on X jätkuvalt seotud kogu piirkonnaga nii oma harrastuste kui ka perekondlike sidemete kaudu.
12.3.Kadaka kinnistu omanik on sulgenud 2017. a oma kinnistul asuva tee ja vastustaja teeb kõik, et seda seadustada. Vaidlusalune otsus on õigusvastane ja piirab koostoimes Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 otsusega kaebajate õigusi. Vaidlusalune otsus on tehtud Kadaka kinnistu omaniku kasuks, kuid kaebajate kahjuks. Haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks käsitlenud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-s 3 ja § 67 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Ühtegi kaalutlust otsuses ei nähtu. Seega ei ole kaalumist tehtud või ei ole seda tehtud nõuetekohaselt. Vastustaja ei ole tuvastanud avalikku huvi õigesti, vaid Kadaka kinnistu omaniku huvina. Üldplaneeringu ülevaatamise järgselt ei ole tehtud mistahes üldplaneeringut muutvaid toiminguid. Seega nõustus vastustaja, et vähemalt alates Pihtla valla üldplaneeringu kehtestamisest oli Vanamõisa-Laheküla tee teeks, mille abil peab olema tagatud juurdepääs kallasrajale ja Siia lautrikohani. Kohalikul omavalitsusel on kohustus järgida kehtestatud planeeringut ja viia seda ellu seadusjärgsete kohustuste osas. Selliseks kohustuseks on tagada avalik juurdepääs kallasrajale. Saaremaa Vallavalitsus on 12.10.2021 korraldusega nr 2-3/1583 seadnud eraõiguslikul kinnistul asuvale teele sundvalduse eesmärgiga tagada juurdepääs teistele kinnistutele ja kallasrajale. Jääb arusaamatuks, miks on Kadaka kinnistu osas käitutud teisiti. Vastustaja praktika on ebajärjepidev ja kohtleb erinevaid isikuid ebavõrdselt.
12.4.Kaebajatel on olnud vastustajaga mitme aasta jooksul mitmeid menetlusi, kuhu on kaasatud ka Energialevi OÜ. Vastustaja ja Energialevi OÜ on eitanud tee olemasolu ja selle avalikku kasutust. Tee olemasolu tõendab tsiviilasjas nr 2-18-8986 koostatud vaatluse protokoll koos lisatud fotodega. Tee olemasolu ja avalikku kasutust tõendab ka Pihtla osavallakogu 15.11.2018 koosoleku protokoll, milles asuti seisukohale, et vajalik on tagada juurdepääs Siia lautrikohale mööda ajaloolist Vanamõisa-Laheküla teed. Samuti tõendab tee olemasolu Lautri katastriüksusel Keskkonnaameti 15.07.2014 dokument pealkirjaga „Laheküla küla Saadu katastriüksuse ehituskeeluvööndi vähendamisest“, mis selgitab juurdepääsuteed rannaalale.
13.C kaebuse kokkuvõtlikud põhjendused:
4(18)
3-21-700
13.1.Kaebaja II omandisse kuuluvad Saare maakonnas Saaremaa vallas Tirbi külas asuvad Männi ja Männioksa kinnistud. Kaebaja II on saanud alates kinnistu omandamisest 2015. a-l juurdepääsu avalikult teelt enda kinnistule mööda avalikku Vanamõisa-Laheküla teed, mis kulgeb kuni Lautri katastriüksusel paikneva ajaloolise Siia lautrikohani. Vahetult enne Siia lautrikohta on kaebaja II keeranud enda kinnistule saamiseks avalikult teelt lõunasuunas paiknevale olemasolevale ajaloolisele teele üle Lautri katastriüksuse. Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsus tagas avalikkusele juurdepääsu Siia lautrikohta üle Lautri katastriüksuse. Kuna Lautri katastriüksuse omanik Energialevi OÜ tegi alates 2017. a-st takistusi kaebajale II juurdepääsuks oma kinnistule ja pooled ei jõudnud selles osas kohtuvälisele kokkuleppele, pöördus kaebaja II avaldusega maakohtusse ja palus määrata juurdepääsu tema kinnistult avalikule Vanamõisa-Laheküla teele üle Lautri katastriüksuse. Pärnu Maakohus kohustas 19.06.2018 määrusega asjas nr 2-18-8986 esialgse õiguskaitse korras Lautri katastriüksuse omanikku võimaldama Männi kinnistu omanikul kasutada avalikult Vanamõisa-Laheküla teelt Männi kinnistule pääsemiseks Lautri katastriüksusel paiknevat teed.
13.2.Ehkki olemasolevate dokumentide alusel saab üheselt järeldada, et avalikult kasutatav Vanamõisa-Laheküla tee kulgeb üle Lautri katastriüksuse kuni sellel paikneva mereäärse Siia lautrikohani, siis vastustaja on hakanud viimasel ajal sellele faktile vastu vaidlema. Tallinna Halduskohus tuvastas 28.09.2020 otsuses asjas nr 3-19-755, et Vanamõisa-Laheküla tee on Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 ja 13.11.2008 otsustega määratud kogupikkuses avalikku kasutusse. Halduskohus kohustas vastustajat tegema vajalikke toiminguid tagamaks, et kõnealust Vanamõisa-Laheküla teed oleks võimalik kasutada täies ulatuses (sh üle Lautri katastriüksuse) ja oleks tagatud juurdepääs Siia lautrikohani. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 02.03.2021 määruses asjas nr 2-18-8986 tuvastanud, et Vanamõisa-Laheküla tee on Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuse alusel tunnistatud avalikult kasutatavaks kuni Siia lautrikohani, ja selgitanud, et otsus eratee avalikult kasutatavaks tunnistamise kohta kehtib ja on täitmiseks kohustuslik nii kaua, kui seda ei ole kehtetuks tunnistatud.
13.3.Transpordiamet edastas kaebajale Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuse juurde lisatud kohalike teede kaardi, millelt nähtub, et Tirbi poolsaare lääneosale viivad teed viivad Siia lautrikohani. Tegemist on ainsa teega, mis on ajalooliselt viinud Tirbi poolsaare läänekaldale. Samuti liites Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuses märgitud teede pikkused, viivad need välja kuni Siia lautrikohani. Seega ei saa olla vaidlust selles, et Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuses on silmas peetud Siia lautrikohani viivat teed, mis läbib Lautri katastriüksust. Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsusega on antud tee (sh Lautri katastriüksusele langevas osas) määratud avalikku kasutusse.
13.4.Vastustaja tunnistas 26.02.2021 otsusega Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuse kehtetuks ja kinnitas 17.11.2020 korraldusega Pihtla piirkonna kohalikud teed. VanamõisaLaheküla tee on teeregistri andmetel varasema 2810 m asemel 2667 m ja lõpeb Lautri katastriüksuse piiril ega vii enam Lautri katastriüksusel paikneva Siia lautrikohani. Vaidlusalune otsus rikub kaebaja II õigusi, sest selle tagajärjel ei ole Lautri katastriüksusel paiknev ajalooline juurdepääsutee Siia lautrikohani enam avalikus kasutuses. Seeläbi on kaebajalt II võetud õiguspärane võimalus kasutada enda kinnistule pääsemiseks avalikus kasutuses olnud Vanamõisa-Laheküla teed Lautri katastriüksuse piires. Kuna Lautri katastriüksuse omanik on teinud juba alates 2017. a kaebajale II takistusi Lautri katastriüksusel paikneva juurdepääsutee kasutamiseks, siis on tõenäoline, et pärast kõnealuse teelõigu väljaarvamist avalike teede nimekirjast muudab ta selle teelõigu kasutamise kaebaja II jaoks võimatuks.
13.5.Haldusaktist ei nähtu kaalutlusi ega põhjendusi, miks on peetud põhjendatuks tunnistada kehtetuks seni avalikus kasutuses olnud Lautri katastriüksusel paiknev teelõik kuni Siia 5(18)
3-21-700
lautrikohani. Haldusorgan ei ole kaalunud, millised tagajärjed toob see kaasa kohalike elanikele, sh kaebajale, ja kuidas kohalikud elanikud saavad juurdepääsu enda kinnistutelt avalikule teele. Üksnes teeregistri korrastamise tulemusena ei oleks tohtinud ühegi tee avalik seisund muutuda. Vastustaja on käitunud pahauskselt ja vastuolus hea tavaga, kuna olles kaasatud asjade nr 3-19-755 ja 2-18-8986 menetlusse, oli ta teadlik, et mõlemas kohtuasjas on kohtud tuvastanud vaidlusaluse teelõigu avalikku kasutusõigust Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuse alusel ja kohustanud vastustajat tegema selle tagamiseks vajalikke toiminguid.
13.6.Vastustaja 17.11.2020 korraldus ei muutnud Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsust kehtetuks, sest puudusid HMS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldused. Haldusakti ei ole võimalik kehtetuks tunnistada samasisulise haldusakti vastuvõtmisega, vaid sellesisulise tahteavalduse selge väljendamisega. 17.11.2020 korralduses puuduvad mistahes viited Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsusele. Need otsused ei ole samasisulised ega omavahel vastuolus. Samaaegselt kehtivad mõlemad haldusaktid. Sama leidis kohus asjas nr 3-19-755. Kui Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsus oleks varem kehtivuse kaotanud, poleks vastustajal olnud vajadust seda kehtetuks tunnistada.
13.7.Tee avalik kasutus määratakse sellekohase haldusaktiga, mitte sundvalduse seadmisega või maaomanikuga sõlmitava lepinguga. Viimased reguleerivad üksnes maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse vahelisi suhteid. Tee avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt on tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus, millest tuleneb igaühe õigus teed kasutada. Lepingu või sundvalduse seadmata jätmise tagajärjel võib maaomanikule olla tekkinud varaline kahju. Maaomaniku hüvitisnõue kohaliku omavalitsuse vastu ei muuda tee avalikku seisundit. Põhjendamatu on etteheide, et keegi ei ole vastustaja poolt sundvalduse seadmise menetluse algatamata jätmist vaidlustanud. Sundvalduse seadmata jätmine ei ole mõjutanud tee avalikku kasutust. Vastustaja oleks saanud sundvalduse seadmisega vältida Kadaka kinnistu omaniku poolt esitatavat hüvitisnõuet, kuid kaebajatel puudus selle otsuse vaidlustamiseks vajadus. Tee oli avalikus kasutuses ka ilma sundvalduse seadmiseta.
13.8.Vaidlusaluse otsuse eesmärk oli teadlikult Lautri katastriüksusel paiknev teelõik avalike teede hulgast välja arvata. Seda on tehtud teeregistrile esitatud andmete korrastamise varjus. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et puudub avalik huvi tee avaliku kasutuse vastu. Tee viib avalikku lautrikohta, on juurdepääsuks kallasrajale ja selle eest võitleb häälekalt kohalik kogukond, seega on avalik huvi tee avaliku kasutuse säilimise kohta ilmselge.
14.Vastustaja vaidles kaebustele vastu. Kokkuvõtlikud põhjendused:
14.1.Lautri kinnistul asuvat teelõiku on tegelikkuses oma kinnistule juurdepääsuks võimalik kasutada üksnes Kõutsi kinnistu omanik. Kaardilt ei ole võimalik tuvastada, et oleks olemas juurdepääs Niidu ja Kasti kinnistutele ja et selleks kasutati üksnes Lautri kinnistul asuvat teelõiku. Teeservituudi lepingu poolteks ei oleks teised kinnistu omanikud, kelle kinnistutel väidetav juurdepääs asub ja seega ei saa väita, et selline tee eksisteerib ja on ainsaks juurdepääsuks Niidu ja Kasti kinnistutele. Samuti ei saa selline leping panna juurdepääsu tagamise kohustuste teistele kinnistu omanikele, seega ei saa väita, et üksnes viidatud lepingu abil on juurdepääs Niidu kinnistule tagatud ja vastustaja otsus muudab juurdepääsu saamise võimatuks.
14.2.Männioksa kinnistu piirneb merega ja avalikus kasutuses oleva Laheküla-Tirbi teega. Saadu kinnistu piirneb merega ja munitsipaalomandis oleva Vanamõisa-Laheküla teega. Kõutsi, Kasti ja Niidu kinnistud piirnevad merega. Männi kinnistu ja Ranna-Kopli kinnistud piirnevad merega ning avalikus kasutuses oleva Laheküla-Tirbi teega. Kõikidel kaebajatel on juurdepääs kallasrajale endale kuuluvalt kinnistult. 6(18)
3-21-700
14.3.Pihtla valla rannaalade üldplaneeringu seletuskirja p 4 (lk 10) ütleb, et lauter on looduslik randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel kuivale tõmmata. Lautrid ei ole sadamad ja igaüheõigus on rajada omale maale lauter. Seega on kõigil kaebajatel olemas õigus rajada endale kuuluvale kinnistule lauter.
14.4.Siia lautrikohal kui avalikul lautrikohal puudub tänase seisuga igasugune õiguslik alus. Seda, et tegemist peaks olema avalikkusele ligipääsetava lautrikohaga, ei käsitle ükski kehtiv planeering, sh Pihtla valla rannaalade üldplaneering. Eraomandi kitsendamine saab toimuda maaomanikuga kokkuleppel või kaaluka avaliku huvi korral, mis nõuaks vastustajalt haldusakti andmist. Vastustaja pöördus 23.04.2018 kirjaga Energialevi OÜ poole ja tegi ettepaneku sõlmida notariaalne avaliku kasutamise leping. Maaomanik vastas 18.05.2019 vastustajale, et ühelgi isikul ei ole õigust nõuda juurdepääsu üle Lautri maaüksuse Siia lautrikohale, kuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 annab nõudeõiguse võõra kinnisasja kasutamiseks vaid kinnistu omanikule, kelle kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Siia lautrikoht ei kuulu kinnisasjana kellelegi teisele, vaid on osa maaomaniku omandist, mistõttu viidatud AÕS-i säte ei kohaldu. Seega puudub maaomaniku nõusolek eraomandi kitsendamiseks. Samuti ei ole olemas sellist ülekaalukat avalikku huvi, mis õigustaks eraomandi kitsendamist.
14.5.Kaebajate viidatud Pihtla Vallavolikogu otsused tuginevad eelkõige tol ajal kehtinud teeseaduse10 (TeeS) §-le 51 ja § 4 lg-le 3 ning Vabariigi Valitsuse 28.07.2005 määruse nr 19911 „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 199) §-dele 9 ja 10 ning on informatiivsed, st ei oma iseseisvat õiguslikku mõju ehk et otsusest üksi ei piisa, et tegemist oleks avalikus kasutuses oleva teega. See eeldas toona vähemalt lihtkirjalikku lepingut maaomanikuga või notariaalselt isikliku kasutusõiguse seadmist. Lautri maaüksusele jääva Vanamõisa-Laheküla tee osa suhtes ei ole sõlmitud ühtegi sellesisulist lepingut. Seda, miks vastustaja õiguseellane on Vanamõisa-Laheküla tee sellises pikkuses avalikus kasutuses olevana deklareerinud, ei oska vastustaja täna enam selgitada. Kuni Lautri maaüksuseni on tegemist väljamõõdetud munitsipaalomandis oleva teega. Juhul, kui toonane Pihtla vald oleks näinud avaliku kasutuse vajadust ka sealt edasi, oleks ta tol ajal võtnud ette midagi selleks, et edasine tee saaks munitsipaalomandisse või avalikku kasutusse nt lihtkirjaliku lepingu alusel.
14.6.Juurdepääsu endale kuuluvale kinnistul on võimalik nõuda AÕS § 156 alusel ja seda küsimust lahendab maakohus. Männi kinnistu osas toimus selline menetlus asjas nr 2-18-8986. Halduskohus ei pea lahendama üksikisikute küsimusi. Olukorras, kus vaidlusalune Lautri katastriüksusel asuv teelõik ei ole kunagi iseseisvalt andnud juurdepääsu kaebajatele kuuluvatele kinnistuteni, ei ole nimetatud teelõigu osas tegelikkusega kooskõlla viiva otsuse tegemisel haldusorgan saanud rikkuda kaebajate õigusi. Olenemata sellest, kas nimetatud teelõik on avalikus kasutuses või mitte, saavad kaebajad endale kuuluvatele kinnistutele ligi mööda teisi avalikus kasutuses olevaid teid või peavad nii ehk naa kasutama selleks võõraid kinnisasju, mis eeldab kokkulepet vastavate kinnisasja omanikega. Vaidlusalune otsus ei ole halvendanud kaebajate olukorda, mistõttu ei ole ta saanud kaebajate õigusi rikkuda.
14.7.Vanamõisa-Laheküla tee on munitsipaalomandis kuni Lautri katastriüksuse piirini. Munitsipaalomandis oleva tee pikkus on 2,664 km. Munitsipaalomandis olev tee on välja mõõdistatud ja on moodustatud eraldi kinnistu, mille omanikuks on vastustaja. Lautri katastriüksusel asuv teelõik ei ole kunagi olnud munitsipaalomandis ega eraldi välja mõõdistatud. Teealune maa on alates kinnistu moodustamisest olnud kinnistu osa ja eraomandis. Lautri katastriüksuse kinnistusraamatu kande juures puuduvad igasugused
Alates 01.07.2015 kehtetu. Alates 01.07.2015 kehtetu.
7(18)
3-21-700
märkused katastriüksuse täielikust või osalisest avalikust kasutusest vms avalike huvidega seotud koormatistest, mis puudutaksid Siia lautrikohta või Vanamõisa-Laheküla teed. Eraomandis ja eramaal asuvat teed on võimalik võtta tänase seadusandluse juures avalikku kasutusse läbi isikliku kasutusõiguse seadmise kohaliku omavalitsuse kasuks või läbi sundvalduse seadmise. Kolmas isik ei ole nõustunud isikliku kasutusõiguse lepingut sõlmimast. Kinnistu omaniku nõusolekuta ei ole vastustaja näinud piisavat avalikku huvi, mis annaks võimaluse sundvalduse seadmise menetluse algatamiseks ja sellekohase otsuse on vastustaja teinud. Seega on vastustaja kasutanud ära kõik võimalikud alternatiivid tee avalikku kasutusse määramiseks ega näe põhjust, et seda peaks tegema karmimaid meetmeid (nt sundvõõrandamine) kasutades. Riigikohus on 13.10.2020 määruses asjas nr 3-19-2255 (p 13) asunud seisukohale, et kui kohalik omavalitsus hoiab isiku kinnistul kulgevat teed avalikult kasutatavate teede nimekirjas õigusvastaselt ilma sundvaldust seadmata (või muud õiguslikku alust omamata) ja selle eest tasu määramata, võib maaomanikul olla tekkinud varaline kahju nii saamata jäänud sundvalduse tasu kui ka muu varalise kahju kompenseerimata jätmise tõttu. Vastustaja saab sellest aru selliselt, et tal on kohustus kontrollida teeregistri andmete vastavust tegelikkusele ning olukorras, kus tee avalikku kasutusse määramiseks puudub õiguslik alus, peab kohalik omavalitsus kaaluma, kas tekkinud olukorras tuleb kasutada mõnd viisi (lihtkirjalik leping, notariaalne isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, sundvaldus) või puudub tee avalikuks kasutamiseks avalik huvi. Olukorras, kus Lautri kinnistu omanikuga ei ole saavutatud kokkulepet kinnistul asuva tee avalikku kasutusse määramiseks, on kohalik omavalitsus kaalunud ja asunud seisukohal, et sundvalduse seadmiseks piisavat alust ei ole. Sellekohase otsuse tegi vastustaja 09.07.2019 korraldusega. Vaidlusalust otsus on vastustaja käsitlenud formaalset teeregistrisse andmete esitamise akti ning kaalutlused ühe või teise tee avalikku kasutusse määramise osas on esitatud erinevates muudes varasemates aktides. Kuna vastustaja on leidnud, et Lautri kinnistul asuva teelõigu suhtes selline avalik huvi puudub, mis sellele sundvalduse seadmist põhjendaks, on üksnes kohane, et sellele järgneb samm kehtivate õigusaktide korrastamiseks.
14.8.Kaebused tuleks tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.
15.Kolmandad isikud D ja F ei ole kaebuste kohta kirjalikult oma arvamust avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tõendite tagastamine
16.Kohus tagastab menetlusosalistele nende poolt korduvalt esitatud dokumendid, sest nende asja juures hoidmine suurendab põhjendamatult asja mahtu. − Kaebajate 21.03.2022 esitatud lisa 1 ja kaebaja II 09.04.2021 esitatud lisa 6 on samad mis vastustaja 28.05.2021 esitatud lisa 1. Kohus jätab asja juurde vastustaja esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga; − Kaebajate 21.03.2022 esitatud lisa 2 on sama mis Energialevi OÜ 08.06.2021 esitatud lisa 1. Kohus jätab asja juurde Energialevi OÜ esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga; − Vastustaja 19.04.2021 esitatud lisa 8 on sama mis tema enda 25.06.2021 esitatud lisa 4. Kohus jätab asja juurde 25.06.2021 esitatud lisa, sest see on koos digiallkirjaga; − Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 6 on sama mis kaebaja II 09.04.2021 esitatud lisa 9. Kohus jätab asja juurde kaebaja II esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga;
8(18)
3-21-700
− Kaebaja II 09.04.2021 esitatud lisa 4 on sama mis kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 1. Kohus jätab asja juurde kaebajate esitatud dokumendi, sest see on parema kvaliteediga; − Kaebaja II 09.04.2021 esitatud lisa 10 ja vastustaja 19.04.2021 esitatud lisa 3 on sama mis kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 5. Kohus jätab asja juurde kaebajate esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga ja lisaga.
17.Kohus selgitab, et lõpetas asja arutamise 17.10.2022 kohtuistungil, seega puudus menetlusosalistel pärast seda õigus kohtule täiendavaid seisukohti ja tõendeid esitada. Õigus oli esitada vaid kohtuistungiga seotud menetluskulu dokumente. Seetõttu jätab kohus asja juurde võtmata ja tagastab H 10.11.2022 esitatud täiendavad seisukohad ja fotod, Di 11.11.2022 täiendavad seisukohad ja tõendi ning vastustaja 11.11.2022 esitatud täiendavad seisukohad ja tõendid. Peale selle esitati need sedavõrd vahetult enne kohtuotsuse kuulutamist, et nendega ei ole enam võimalik arvestada ilma kohtuotsuse aega edasi lükkamata. Arvestades, et asja arutamine lõpetati 17.10.2022 ja istungil tehti teatavaks ka kohtuotsuse kuulutamise aeg, siis olnuks menetlusosalistel vajadusel võimalik oma seisukohad varem esitada. Lisaks ei ole esitatud täiendavad seisukohad ega tõendid praeguse vaidluse eset arvestades asjakohased.
18.Kohus selgitab vastustajale täiendavalt, et esitas kohtunõude Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, mitte vastustajale. Kohtule jäi Kadaka kinnistu registrikaardilt arusaamatuks, mida praeguseks kustutatud isikliku kasutusõiguse kanne täpsemalt puudutas. Kinnistusosakond tegi kandega seotud dokumendid kohtule kättesaadavaks12. Kohus tutvus nendega ja veendus, et need ei puuduta vaidlusalust Kadaka kinnistul asuvat teed, vaid Laheküla-Tirbi teed. Kaebeõigus
19.Vastustaja leidis, et kaebajatel puudub asjas kaebeõigus ja kaebused tuleks tagastada.
20.Kuna kaebused on juba menetlusse võetud, siis ei saa neid tagastada, vaid läbi vaatamata jätta. HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seega esineb kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alus, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Seejuures on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, st kohus ei pea kaebeõiguse puudumise korral kaebust läbi vaatamata jätma, vaid võib kaebuse ka asja sisulise läbivaatamise tulemusel rahuldamata jätta.
21.Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebajatel puudub asja ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajad vaidlustavad haldusakti, millega väidetavalt muudeti senine avalikult kasutatav tee mitteavalikuks. Vaidluse all on tee Kadaka kinnistul13 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Lautri (registriosa nr 218734, katastritunnus 59201:001:0908; elamumaa 100%). Kinnistu omanikuks oli kaebuste esitamise ajal Energialevi OÜ ning alates 29.04.2022 D ja F.
22.Gutman & Gutman OÜ-le kuulub Tirbi külas 3 kinnistut:
Vt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „16.04.2019 leping“ ja „17.11.2020 leping“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Kadaka kinnistu“.
9(18)
3-21-700
− Kõutsi kinnistu14 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Kõutsi (registriosa nr 19951450, katastritunnus 59201:005:0593, maatulundusmaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 10.09.2021; − Kõutsi kinnistu15 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Kõutsi (registriosa nr 19951550, katastritunnus 59201:005:0594, maatulundusmaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 10.09.2021; − Munaku kinnistu16 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Munaku (registriosa nr 752134, katastritunnus 59201:005:0663, maatulundusmaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 31.03.2022. Arvestades Gutman & Gutman OÜ-le kuuluvate kinnistute asukohta ja seda, et Maa-ameti kaardirakenduselt ei nähtu Vanamõisa-Laheküla teelt juurdepääsu üle Laheääre kinnistu (katastritunnus 59201:005:0289) teisel pool Vartaauku asuvatele kinnistutele, siis saab Kadaka kinnistul asuva tee kasutamise võimalus mõjutada Gutman & Gutman OÜ õigust juurde pääseda enda omandis olevatele kinnistutele. Kuigi Maa-ameti kaardirakenduselt ei nähtu, et Vanamõisa-Laheküla tee, mis jätkub Kadaka/Lautri, Saadu, Käpa, Kõutsi ja Liiva kinnistutel, jätkuks ka pärast Liiva kinnistut, on kaebajad tee jätkumist menetluses kinnitanud. Kaebajad esitasid selle tõendamiseks kohtule 2 lepingut: − Gutman & Gutman OÜ, E, L ja Gi vahel 05.05.2016 notariaalselt tõestatud reaalservituudi seadmise leping ja asjaõiguslepingud17, millega koormati Liiva kinnistu (katastritunnus 59201:005:0591) ja Kiti kinnistu (katastritunnus 59201:005:0106) Niidu kinnistu kasuks teeservituudiga. Lepingule lisatud kaardimaterjalilt nähtub, et tee jätkub pärast Liiva kinnistut ja üle kõigi vahepealsete kinnistute kuni Kasti kinnistuni. − M, N, P ja E vahel 15.03.2016 notariaalselt tõestatud kinnistute jagamise avaldus, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping18, millega müüdi moodustatud Kiti kinnistu (katastritunnus 59201:005:0106). Lepingu p-des 3.1.9 ja 3.1.10 selgitatakse, avalikult kasutatavalt teelt pääseb kinnistule ligi läbi Siia sadama ja teiste sinna vahele jäävate kinnistute. Lepingule lisatud kaardimaterjalil on tähistatud punasega tee, mis algab Saadu kinnistult, jätkub üle vahepealsete kinnistute ja lõpeb Niidu kinnistul. Nende tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et teisel pool Vartaauku kulgeb üle kinnistute tee, mida ei ole küll Maa-ameti kaardirakenduses näha, kuid mida kinnistute omanikud kasutavad enda kinnistule pääsemiseks, sh Gutman & Gutman OÜ oma kinnistuteni pääsemiseks. Järelikult saab tema õigusi riivata see, kas Kadaka kinnistul kulgev tee on avalik, sest sellest sõltub tema juurdepääsuvõimalus oma kinnistuni ja selle tingimused.
23.Yile kuulub Tirbi külas 2 kinnistut: − Niidu kinnistu19 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Niidu (registriosa nr 719634, katastritunnus 59201:005:0649, maatulundusmaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 07.11.2016;
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Kõutsi kinnistu1“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Kõutsi kinnistu2“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Munaku kinnistu“.
Kaebajate 19.04.2021 esitatud lisa 1.
Kaebajate 19.04.2021 esitatud lisa 2.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Niidu kinnistu“.
10(18)
3-21-700
− Kasti kinnistu20 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Kasti (registriosa nr 689334, katastritunnus 59201:005:0590, maatulundusmaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 07.11.2016. Kohus jääb ka Yi osas samale seisukohale nagu Gutman & Gutman OÜ osas. Maa-ameti kaardirakendusest on näha, et vähemalt alates Munaku kinnistust kulgeb Niidu ja Kasti kinnistuteni väiksem teerada. Seetõttu saab Kadaka kinnistul asuva tee seisund mõjutada ka selle kaebaja õigusi.
24.PrügiAbi OÜ-le kuulub Ilvekivi kinnistu21 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Ilvekivi (registriosa nr 4180234, katastritunnus 71401:001:2821, elamumaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 12.03.2018. Maa-ameti kaardirakenduselt on näha, et Vanamõisa-Laheküla tee jätkub üle Kadaka ja Männioksa kinnistute kuni Ilvekivi kinnistuni. Lisaks on aga Ilvekivi kinnistuni juurdepääs teisel pool kinnistut asuva Laheküla-Tirbi tee kaudu, mis on vähemalt osaliselt avalikus kasutuses22. Seega ei saa väita, et üle Kadaka kinnistu kulgev tee oleks ainuvõimalik juurdepääs kaebaja kinnistuni. See vähendab kindlasti tema riive intensiivsust. Samas ei saa riive puudumist ilmselgelt välistada, sest mõlemad teed kulgevad üle eraisikutele kuuluvate kinnistute.
25.Cle kuulub Tirbi külas 4 kinnistut, millest praeguse vaidlusega on seotud vaid 2 kinnistut: − Männi kinnistu23 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Männi (registriosa nr 92634, katastritunnus 59201:005:0239, elamumaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 09.11.2020; − Männioksa kinnistu24 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Männioksa (registriosa nr 20788850, katastritunnus 71401:001:2822, elamumaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 04.02.2022. Männioksa ja Männi kinnistuteni saab Vanamõisa-Laheküla teelt üle Kadaka kinnistu. Samuti on juurdepääs üle Ilvekivi kinnistu mööda Laheküla-Tirbi teed. Pärnu Maakohus rahuldas 08.10.2021 määrusega asjas nr 2-18-898625 kaebaja avalduse ja määras Männi kinnistuni juurdepääsuõiguse üle Kadaka kinnistu. Seega on kaebajal juurdepääsuõigus oma kinnistuteni olemas ja Kadaka kinnistul asuva tee staatus ei saa tema õigusi kinnistuni juurdepääsu osas enam riivata. Ka juhul, kui Kadaka kinnistul asuv tee muudetakse avalikult kasutatavaks teeks, ei muuda see Pärnu Maakohtu määruse kehtivust ega siduvust Männi ja Kadaka kinnistu omanike osas ega võta Männi kinnistu omanikult kohustust tasuda jõustunud kohtulahendi alusel Kadaka kinnistu omanikule juurdepääsuõiguse eest väljamõistetud tasu. Kuna Männi kinnistule pääseb üle Männioksa kinnistu, mis asub Kadaka kinnistu kõrval, ja maakohus määras juurdepääsuõiguse Männi kinnistule mh üle Männioksa kinnistu, siis ei ole asjakohane kaebaja selgitus, et tsiviilasjas ei olnud vaidluse all juurdepääsuõigus Männioksa kinnistuni. Kui kaebaja pääseb üle Kadaka kinnistu Männioksa kinnistuni, siis on tal järelikult olemas ka juurdepääs Männioksa kinnistuni.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Kasti kinnistu“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Ilvekivi kinnistu“.
Vt Saaremaa Vallavalitsuse 25.05.2020 vastus Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2020 kohtunõudele asjas nr 218-8986. Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 9.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Männi kinnistu“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Männioksa kinnistu“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Pärnu Maakohtu määrus 2-18-8986“. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus määrus 27.07.2022.
11(18)
3-21-700
26.Saareaare OÜ-le kuulub Saadu kinnistu26 asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Tirbi küla, Saadu (registriosa nr 989034, katastritunnus 59201:005:0704, elamumaa 100%). Kaebaja on kinnistu omanik alates 28.02.2018. Saadu kinnistule pääseb otse Vanamõisa-Laheküla teelt, seega puudub sellel kaebajal vajadus pääseda oma kinnistule Kadaka kinnistu kaudu.
27.Xile Tirbi külas ühtegi kinnistut ei kuulu. Tema põhjendas oma kaebeõigust sellega, et ta võõrandas varem talle kuulunud kinnistud oma alanejatele sugulastele, käib Männioksa kinnistul mesilasi pidamas ja Siia lautrikoha kaudu kala püüdmas. Äriregistri andmetel on PrügiAbi OÜ üheks juhatuse liikmeks H27, kes on rahvastikuregistri andmetel Xi tütar28. Samuti on H Rjurich ja Helge OÜ29 osanikuks, viimane on omakorda Saareaare OÜ30 osanikuks. Seega on H seotud nii Saadu kui Ilvekivi kinnistuga. Võib arvata, et X võib käia tema tütre ettevõttele kuuluval Ilvekivi kinnistul. Kuid see ei anna talle subjektiivset õigust nõuda juurdepääsuõigust Ilvekivi kinnistule. Selline õigus saab olla vaid Ilvekivi kinnistu omanikul, mitte tema külalistel. Männioksa kinnistu kuulub alates 04.02.2022 Cle, seega ei ole usutav, et X sellel mesilasi peaks.
28.Lisaks selgitasid kaebajad oma kaebeõigust täiendavalt sellega, et nad soovivad pääseda üle Kadaka kinnistu Siia lautrikohani ja kallasrajani. X väitis, et käib Siia lautrikoha kaudu kalastamas. Teiste kaebajate vajadus või soov Siia lautrikohale pääseda on jäänud ebamääraseks ja seda ei ole kuidagi põhjendatud. KeÜS § 38 lg-st 4 tuleb igaühe õigus kallasrada kasutada. Samas on kõik eespool nimetatud kinnistud peale Ilvekivi kinnistu mereäärsed kinnistud, mis tähendab, et kaebajatel on juurdepääs kallasrajale endale kuuluvate kinnistute kaudu. KeÜS ei sätesta, et kallasrajani peab olema võimalik pääseda sõidukiga, seega ei mõjuta juurdepääsuõigust kallasrajani see, kas kallasrajani viib sõidukiga läbitav tee. Teised kaebajad peale Xi ei ole väitnud, et nad käiksid Siia lautrikoha kaudu merel kalastamas. Samuti ei ole nad põhjendanud, et neil puuduks selline võimalus endale kuuluva kinnistu kaudu ja võimalus rajada vajadusel enda kinnistule selleks otstarbeks lauter. Maa-ameti kaardiregistri andmetel on üleujutuste aegu ka Kadaka kinnistu osaliselt üle ujutatud, sh Siia lautrikoha ümbrus. Juriidilistest isikutest kaebajate tegevusalad31 ei ole äriregistri andmetel seotud merenduse ega kalapüügiga. Seetõttu ei ole kaebajate seisukohad Siia lautrikoha kasutamise osas tõsiseltvõetavad ja näivad otsitutena.
29.Sellele vaatamata peab kohus põhjendatuks vaadata kaebused sisuliselt läbi ja jätab rahuldamata vastustaja taotluse kaebuste läbi vaatamata jätmiseks. Vaidlusalune haldusakt ja selle toime
30.Kaebajad vaidlustavad Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse nr 1-3/16 p 1.15 ja 1.16, millega tunnistati kehtetuks vastavalt Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsus nr 94 ja Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsus nr 50. Kaebaja leiavad, et sellega muudeti seni Kadaka kinnistul olnud avalikult kasutatav tee mitteavalikuks.
31.Vaidluse all ei ole Vanamõisa-Laheküla tee avalik-õiguslik seisund. Tegemist on vastustaja omandisse kuuluva kinnistuga32 (asukoht Saare maakond, Saaremaa vald Tirbi küla, 5920004, Vanamõisa-Laheküla tee). Kinnistul on 2 katastriüksust: 1) 59201:005:0339, transpordimaa 100%, suurus 12 128 m2; 2) 59201:005:0341, transpordimaa 100%, suurus 238 m2. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Saadu kinnistu“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „PrügiAbi OÜ äriregistri kaart“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Rahvastikuregister H“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Rjurich ja Helge OÜ äriregistri kaart“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Saareaare OÜ äriregistri kaart“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „Gutman & Gutman OÜ äriregistri kaart“, „PrügiAbi OÜ äriregistri kaart“ ja „Saareaare OÜ äriregistri kaart“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Vanamõisa-Laheküla tee kinnistu“.
12(18)
3-21-700
Maakatastrist tehtud päringutest koos kaardimaterjaliga nähtub, et tee saab alguse33 VaivereVätta teelt ja lõpeb34 Kadaka kinnistu piiril. Sama kinnitab teeregistrist35 tehtud päring36. Teeregistri andmetel on Vanamõisa-Laheküla tee (nr 5920004) pikkuseks37 2667 m. Kuna tee omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, on tegemist kohaliku teega (ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 7), mis on avalikult kasutatav (EhS § 92 lg 5).
32.Samuti ei ole praeguses asjas vaidluse all, et Kadaka kinnistul asub tee. See tee on eraomandis, sest see asub kolmandate isikute omandis oleval kinnistul. Järelikult on tegemist erateega. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud tee on või oli enne vaidlusaluse otsuse tegemist avalikult kasutatav.
33.EhS § 92 lg 5 järgi on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. EhS § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.
34.Seega ei muutu tee avalikult kasutatavaks pelgalt selle tõttu, et kohalikud elanikud on aastaid seda teed kasutanud ja harjunud seda kaudu liikuma või et neil puudub muu võimalus oma kinnistuni või kallasrajani pääseda. Tee seisundi muutmiseks tuleb teha avalik-õiguslik otsus.
35.Kaebajad on seisukohal, et Kadaka kinnistul asuva tee määras avalikult kasutatavaks Pihtla Vallavolikogu oma 15.11.2005 otsusega nr 94 ja 13.11.2008 otsusega nr 50.
36.Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsusega nr 94 kinnitati Pihtla valla kohalike teede nimekiri ja Pihtla valla hooldatavate erateede nimekiri. Kohalike teede nimekirjas nähtub mh Vanamõisa-Laheküla tee nr 5920004 pikkusega 2,03 km ja Laheküla sadama tee nr 5920005 pikkusega 0,78 km. Vanamõisa-Laheküla tee on selles nimekirjas toodud lühemana kui praegune tee pikkus. Laheküla sadama tee nimetuse ega numbriga teed enam teeregistris olemas ei ole, seega puudub täpne teadmine, kus nimetatud tee tegelikult asus. Tirbi külas ei ole ühtegi sadamat ja lauter ei ole üldteadaolevalt sadam. Lauter on sõnaveebis38 oleva selgituse kohaselt kohapealsete looduslike materjalide ümberpaigutamise teel rajatud koht paatide või väikeste laevade randumiseks; merre ulatuvate kiviridade vaheline paatide randumiskoht. Seega ei viita tee nimetus sellele, et tegemist on vaidlusaluse Kadaka kinnistul asuva teega. Samuti ei saa teede pikkusi liites teha omavolilist järeldust, et tegemist on kindlasti Vanamõisa-Laheküla teele järgneva ja Kadaka kinnistule jääva teega.
37.Otsuses on tuginetud TeeS §-le 51 ja § 4 lg-le 3. Otsuse vastuvõtmise ajal kehtisid nimetatud normid järgmises sõnastus: § 4. Avalikult kasutatav tee (3) /.../ Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Vanamõisa-Laheküla tee maakatastris1“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Vanamõisa-Laheküla tee maakatastris2“.
https://teeregister.mnt.ee/reet/search.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „Vanamõisa-Laheküla tee kogupikkus“ ja „Vanamõisa-Laheküla tee lõpp“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Teeregistri väljavõte“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Sõnaveeb“.
13(18)
3-21-700
huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. § 51. Kohalik tee Kohalik tee on valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. Ka tolleaegse õiguse kohaselt oli juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal paiknev tee eratee (TeeS § 52) ja erinevalt praegu kehtivast EhS § 92 lg-st 7 ei loetatud kohalikuks teeks avalikult kasutatavat erateed. Tollal kehtinud AÕS § 155 lg 3 nägi ette, et eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Eratee sai olla avalikult kasutatav TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustel (TeeS § 4 lg 1).
38.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, Kadaka kinnistu oli 2005. a 4,5 ha suurune põllumajandusmaa asukohaga Pihtla vald, Lahe küla (katastritunnus 59201:005:0530). 2016. a-l jagati kinnistu 4 katastriüksuseks nimetustega Kadakamarja (katastritunnus 59201:001:0907), Lautri (katastritunnus 59201:001:0908), Kadakajuure (katastritunnus 59201:001:0909) ja Kadakaoksa (katastritunnus 59201:001:0910). Nimetatud katastriüksustest moodustati 09.10.2019 iseseisvad kinnistud. Vaatamata kinnistu osas toimunud muudatustele on kinnistu olnud vähemalt alates 1997. a-st eraomandis. Kaebajad ei ole tõendanud, et kinnistul oleks moodustatud mingi aeg tee aluse maa osas eraldi kinnistu, mis oleks olnud kohaliku omavalitsuse omandis. Seega olenemata sellest, kas Kadaka kinnistul asuva tee osas oli sõlmitud TeeS § 4 lg-s 3 sõlmitud leping või kasutati seda teed avalikult kinnistu omaniku talumisel, ei olnud see tee kohalik tee tollal kehtinud TeeS § 51 tähenduses. Kuna tegemist ei olnud kohaliku teega, siis ei saa Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuses kohalike teede nimekirjas tehtud kannet Laheküla sadama tee kohta pidada Kadaka kinnistul oleva tee kohta käivaks. Sama otsusega kinnitatud Pihtla valla hooldatavate erateede nimekirjas ei ole ühtegi sellise nimetusega teed, mida saaks seostada Kadaka kinnistul oleva teega.
39.Kaebaja II esitas Transpordiameti poolt edastatud kaardi39, mis oli lisatud Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsusele, ja leiab, et see tõendab kohaliku tee olemasolu kuni Siia lautrikohani. Kohtu hinnangul ei ole kaardi täpsusaste selline, et seda saaks usaldusväärse tõendina kasutada. Kaardil on Kasti laiule märgitud tee oluliselt kõrgemal kui Kadaka kinnistu. See jookseb üsna Mägilaiu augu alt, mitte Vartaaugu alt. Samuti ei ole kaebajate esitatud Pihtla valla rannaala üldplaneeringu kaart40 sellise täpsusastmega, et võimaldaks tuvastada, kuhu maani vallatee täpsemalt ulatub. Erinevalt kaebajatest leiab kohus, et Pihtla valla rannaala üldplaneeringu seletuskiri41 ei viita ühelgi moel Siia lautrikohale ega sellele juurdepääsu tagamise vajadusele.
40.Sel põhjusel ei loe kohus tõendatuks ega usutavaks, et Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsusega nr 94 oleks määratud Kadaka kinnistul asuv tee avalikult kasutatavaks. Järelikult ei too selle otsuse kehtetuks tunnistamine Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse p-ga 1.15 kaasa selliseid tagajärgi nagu kaebajad väidatavad, st ei muuda Kadaka kinnistul asuva tee staatust. Seega ei riku vaidlusalune otsus kaebajate õigusi.
41.Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsusega nr 50 kinnitati Pihtla valla teede nimekiri. Nimekirjas on mh välja toodud Vanamõisa-Laheküla tee nr 1 (tee nr 5920004) pikkusega 2014 m ja Vanamõisa-Laheküla tee nr 2 (tee nr 5920004) pikkusega 701 m. Mõlemad on
Kaebaja II 21.03.2022 esitatud lisa 1. Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 3.
Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa 7.
14(18)
3-21-700
kohalikud teed ja avalikult kasutatavad. Ühtegi muud teed, mida saaks nimetuse kaudu Kadaka kinnistul asuva teega kuidagi seostada, nimekirjas ei ole. Otsuses on tuginetud määruse nr 199 §-dele 9 ja 10. Need sätted reguleerivad kohaliku omavalitsuse ülesannet teeregistrisse andmete esitamisel. Registrile edastatakse nii kohalike teede nimekiri (§ 10 lg 1 p 2) kui ka avalikuks kasutuseks määratud erateede nimekiri (§ 10 lg 1 p 4).
42.2008. a novembris kehtis TeeS § 4 lg 3 samas sõnastuses kui 2005. a otsuse tegemisel. Muudetud oli TeeS § 4 lg-t 1 ja § 51. § 4. Avalikult kasutatav tee (1) Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. § 51. Kohalik tee Kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Seega erinevalt varasemast TeeS-i redaktsioonist käsitleti ka avalikuks kasutamiseks määratud erateed kohaliku teena. Teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 91 SE seletuskirja42 lk-l 2 on selgitatud: „Paragrahvis 51 täiendatakse kohaliku tee mõistet. Kohalikuks teeks nimetatakse lisaks seni sätestatule ka lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Kohaliku omavalitsuse haldusalal on maade tagastamise ja erastamise käigus jäänud eraomandisse ka erastatud ja tagastatud maal olevad teed, mis omavad selgeid avalikult kasutatava tee tunnuseid. Need teed on lepingu alusel kohaliku omavalitsusega määratud avalikuks kasutamiseks ja neid on otstarbeks käsitleda kohalike teedena.“. Seega tehti teadlikult muudatus varem kehtinud regulatsiooni, mis kinnitab kohtu poolt eespool võetud seisukohta, et eraisiku kinnistul asuv tee ei saanud olla kohalik tee varem kehtinud TeeS-i redaktsiooni järgi.
43.Praeguste teeregistri andmete kohaselt on Vanamõisa-Laheküla tee pikkuseks 2667 m. Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsuse järgi oli Vanamõisa-Laheküla tee 1 ja 2 pikkuseks kokku 2715 m. Vahe on 48 m. Kui mõõta Maa-ameti kaardirakenduses alates VanamõisaLaheküla tee lõpust ja Kadaka kinnistu piirilt Kadaka kinnistul olevat teed, siis jääb see 48 m umbes tee lahkemise kohta43, kus üks tee osa käändub kagusse Männioksa kinnistu poole ja teine tee osa edelasse mere poole. Järelikult ei viinud Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsuses avalikult kasutatava teena märgitud Vanamõisa-Laheküla teed 1 ja 2 koos kuni Kadaka kinnistul asuva lautrikohani ega Saadu kinnistuni, samuti mitte Männioksa kinnistuni. Lautrikohani mineva tee pikkuseks44 on umbes 120 m ehk 2,5 korda pikem tee. Nii suurt vahemaad ei saa kuidagi põhjendada mõõtmisveaga. Kuna ei ole tõendatud, et Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsuses nimetatud Vanamõisa-Laheküla tee viis kuni Siia lautrikohani ja edasi Saadu kinnistuni või Männioksa kinnistuni, siis ei saanud selle otsuse kehtetuks tunnistamine Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse p-ga 1.16 võtta kaebajatelt juurdepääsu õigust Siia
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Tee pikkus1“
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Tee pikkus2“.
15(18)
3-21-700
lautrikohani ega enda kinnistuteni. See tähendab, et vaidlusalune otsus ei ole kaebajatele nende väidetud riivet kaasa toonud.
44.Lisaks eeltoodule jääb kohus juba varem välja toodud seisukoha juurde, et õiguslikult ega praktiliselt ei ole võimalik olukord, kus ühte ja sama asja reguleerivad samaaegselt mitu erinevat kehtivat haldusakti, mis on omavahel vastuolus, sest sellises olukorras puudub õigusselgus, millisest haldusaktist saab lähtuda. Põhjendatud ei ole lähtuda sellest, mis kaebajatele enim sobib, sest see ei pruugi sobida teistele asjast puudutatud isikutele. Kui sama asja (praegusel juhul erateede avalikult kasutamiseks tunnistamise) kohta on erinevast ajast pärit erinevad haldusaktid, siis tuleb lähtuda kõige hilisemast ja käsitleda seda varasemat haldusakti muutvana või kehtetuks tunnistavana isegi siis, kui muutmist või kehtetuks tunnistamist ei ole viimases haldusaktis sõnaselgelt väljendatud. Ainuüksi uue samasisulise haldusakti kehtestamine näitab varem kehtinud haldusakti muutmise soovi. Ka õigusnormide kollisiooni korral lähtutakse hilisemast õigusnormist. Saaremaa Vallavalitsus kinnitas 17.11.2020 korraldusega nr 2-3/1946 Saaremaa valla Pihtla piirkonna kohalike teede ja tänavate nimekirja. Korralduse lisas on toodud välja mh Vanamõisa-Laheküla tee (tee nr 5920004) kogupikkusega 2667 m, millest tee pikkusega 2665 m on avalik ja 2 m mitteavalik. Kuna see korraldus reguleerib sama küsimust nagu Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 ja 13.11.2008 otsused, siis ei saa need kehtida samaaegselt. Kaebaja ei saa tugineda sellele, et varasema haldusaktiga on mingi osa teest kuulutatud avalikult kasutatavaks, sest tee omanikul on õigus tugineda hilisemale haldusaktile, mis seda teed avalikult kasutatavaks ei tunnista. Tee ei saa olla samaaegselt nii avalikult kasutatav kui ka mitteavalik. Ka teeregister ei saa lähtuda samaaegselt nii varasemast kui hilisemast kohalike teede nimekirjast, kui teeb sissekandeid registrisse.
45.Samuti tuleb tähele panna, et Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 ja 13.11.2008 otsused reguleerivad sama küsimust. Isegi kui nõustuda kaebaja II seisukohaga, et 15.11.2005 otsusega määrati Kadaka kinnistul olev tee avalikuks kasutamiseks, sest Vanamõisa-Laheküla tee pikkus seda justkui kinnitab, siis igal juhul muudeti 15.11.2005 otsust 13.11.2008 otsusega, milles oli Vanamõisa-Laheküla teed kajastatud lühemana ja see ulatus Kadaka kinnistule vaid osaliselt. Seega muutus Kadaka kinnistul oleva tee staatus juba 13.11.2008 otsusega.
46.Vaatamata asjaolule, et varasemad haldusaktid on kehtestanud vallavolikogu ja hilisema vallavalitsus, ei tähenda see, et hilisem otsus ei saa muuta varasemat. Kui TeeS § 51 järgi kinnitas kohalike teede nimekirja kohaliku omavalitsuse volikogu, siis praegu kehtiva EhS § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks kohalik omavalitsus. Seega ei ole seaduse tasandil enam reguleeritud, millise kohaliku omavalitsuse organi pädevusse kohalike teede nimekirja kinnitamine kuulub. Tegemist on kohaliku omavalitsuse sisepädevuse küsimusega. 17.11.2020 korralduses on viidatud Saaremaa Vallavolikogu 29.11.2018 määrusele nr 64 “Teeregistri põhimääruses sätestatud ülesande delegeerimine“, seega andis vallavolikogu vallavalitsusele pädevuse selliseid otsuseid teha.
47.Ka vaidlusaluses Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuses on välja toodud, et Pihtla piirkonna kohalike teede nimekiri on kinnitatud Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega ja praegusega otsusega tunnistatakse õigusselguse huvides varasemad kohalike teede nimekirju kinnitavad otsused kehtetuks. Kuigi kehtetuks tunnistamine tulnuks õigusselguse mõttes teha varem, saab kohus vastustaja käitumisest aru selliselt, et nende hinnangul puudus selleks eelnevalt vajadus, sest uue otsuse vastuvõtmisega asendati eelmine otsus. Kehtetuks tunnistamise vajadusest hakati aru saama alles siis, kui kaebajad algatasid erinevaid kohtuvaidlusi, milles tuginesid varasematele haldusaktidele, mis on nende hinnangul jätkuvalt kehtivad ja annavad neile õigusi. Seetõttu pidas vastustaja selle olukorra klaarimiseks vajalikuks varasemad haldusaktid sõnaselgelt kehtetuks tunnistada, et keegi ei saaks väita, et
16(18)
3-21-700
tegemist on jätkuvalt kehtivate haldusaktidega, mis on kõigile, sh vastustajale endale järgimiseks kohustuslikud.
48.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et isegi kui kaebajate väited vastavad tõele ja Pihtla Vallavolikogu otsused reguleerisid Kadaka kinnistul asuva tee staatust, siis on seda igal juhul muudetud Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega. Kuna viimane ei määra Kadaka kinnistul asuvat teed avalikku kasutusse (vt selles osas teeregistri väljavõtet), siis saab kaebajate õigusi rikkuda Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldus, mitte praeguses asjas vaidlustatud Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsus. Praeguses asjas vaidlustatud otsuse tühistamisel ei muutuks Kadaka kinnistul olev tee avalikult kasutatavaks, sest seda ei ole Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega avalikult kasutatavaks määratud. Kohus soovitas kaebajatel oma eesmärgi saavutamiseks Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldust vaidlustada. Kaebajad ei ole kohtu juhiseid järginud ega Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korralduse vaidlustamist vajalikuks pidanud. Kuna nimetatud korraldus ei ole praeguse vaidluse esemeks, siis ei saa kohus selle haldusakti õiguspärasust hinnata ja otsustada, kas Kadaka kinnistul asuva tee avalikuks kasutuseks määramata jätmine oli kaebaja õiguste seisukohalt proportsionaalne või mitte. Selliste hinnangute andmine väljub asja raamidest.
49.Kohus ei nõustu kaebajate etteheitega, justkui oleks seni avalikult kasutatav tee muudetud mitteavalikuks teeregistri korrastamise eesmärgi varjus, st kaebajaid kuidagi eksitades. Kuna nii eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamine (EhS § 94 lg 1) kui ka teeregistrile kohalike teede andmete edastamine (Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 määruse nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ § 12 lg 2) on kohaliku omavalitsuse pädevus ja omavahel seotud ülesanded, võib kohalik omavalitsus lahendada mõlemad küsimused ühes haldusaktis, st määrata eratee avalikult kasutamiseks ja edastada vastavad andmed teeregistrile. Praegusel juhul on seda teinud nii Pihtla Vallavolikogu oma 15.11.2005 ja 13.11.2008 otsustega kui ka Saaremaa Vallavalitsus oma 17.11.2020 korraldusega. Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsusel oli nende haldusaktide korrastamise eesmärk.
50.Samuti peab kohus vajalikuks juhtida kaebajate tähelepanu sellele, et kohalik omavalitsus ei või eraisikule kuuluva kinnistu osas teostada omavoli. Selleks, et eraisikule kuuluval kinnistul oleva tee saaks määrata avalikult kasutatavaks, tuleb eratee kas avalikes huvides omandada või seada sellele sundvaldus (EhS § 94 lg 2), vastasel juhul rikutakse kinnistuomaniku omandiõigust. Praegusel juhul ei ole vastustaja Kadaka kinnistut või sellel olevat teed avalikes huvides omandanud. Samuti ei ole sellele seatud sundvaldust. Lisaks ei ole esitatud ühtegi lepingut, milles kolmandad isikud oleksid sõlminud vastustajaga kokkuleppe Kadaka kinnistul asuva tee avalikult kasutamiseks määramise kohta. Isegi kui selline leping kunagi eelmise omanikuga sõlmiti, siis puudub selle kohta kanne kinnistusraamatus, seega ei läinud leping üle kolmandatele isikutele ja see ei ole nende suhtes siduv. Järelikult puudus õiguslik alus erateed avalikult kasutatavaks määrata. Või kui lähtuda kaebajate eeldusest, et kehtetuks tunnistatud Pihtla Vallavolikogu otsused määrasid Kadaka kinnistul asuva tee avalikult kasutatavaks, siis tuli vastavad otsused õigusliku aluse puudumise tõttu kehtetuks tunnistada, st tegemist oli õigusvastaste haldusaktidega. Asjas esitatud dokumentidest nähtub, et Saaremaa Vallavalitsus otsustas Kadaka kinnistule jäävale erateele sundvalduse seadmise üle oma 09.07.2019 korraldusega nr 2-3/1187. Kohus soovitas kaebajatel oma eesmärgi saavutamiseks nimetatud korraldust vaidlustada. Kaebajad ei pidanud seda vajalikuks. Seetõttu ei ole nimetatud korraldus praeguse vaidluse esemeks ja kohus ei saa praeguses asjas analüüsida seda, kas sundvalduse mitteseadmine oli õiguspärane ja kas see kohtles kedagi ebavõrdselt. Sellised väited väljuvad praeguse vaidluse esemest. Vastustajal ei tulnud 26.02.2021 otsuses uuesti hinnata, kas Kadaka kinnistul asuvale teele tuleb seada sundvaldus või see sundvõõrandada, sest vastustaja oli selle küsimuse lahendanud juba varem ja sama küsimust ei pea korduvalt erinevates haldusaktides
17(18)
3-21-700
uuesti lahendama. 26.02.2021 otsuse eesmärgiks oli vaid õigusliku tähenduse kaotanud või õigusvastaste haldusaktide kehtetuks tunnistamine.
51.Kaebajatel on võimalik oma kinnistuteni juurdepääsu saamiseks sõlmida kolmandate isikutega kokkulepe või taotleda maakohtult juurdepääsu määramist. Kallasrajale juurdepääsu peab ette nägema planeering. Praeguses asjas ei ole vaidluse esemeks planeering ega selle täitmine.
52.Kohus jätab tähelepanuta väited Kadaka kinnistule rajatud uue tee ja selle õiguspärasuse osas, sest ka see ei kuulu praeguse vaidluse esemesse. Otsus ja menetluskulude jaotus
53.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebused rahuldamata.
54.Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, jäävad menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.