X esialgse õiguskaitse taotlus perekonnaseisu toimingute teostamiseks ning lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus haldusasjas nr 3-22-2288 Viru Vangla 31. oktoobri 2022. a vastuse lisaks oleva lastekaitsenõuniku 26. oktoobri 2022. a e-kirja osas kinniseks.
2.Piirata X õigust tutvuda Viru Vangla 31. oktoobri 2022. a vastuse lisaks oleva lastekaitsenõuniku
26.oktoobri 2022. a e-kirjaga ja saada sellest ärakirju.
3.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 23. juuni kuni 22. oktoober 2022. a kohta.
4.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus 9. novembri 2022. a perekonnaseisutoimingute võimaldamiseks ja selleks Z ja Y vanglasse sisenemise lubamiseks ning taotleja abielu registreerimise takistamise keelamiseks läbi vaatamata.
6.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus lubada taotleja lühi- ja pikaajalised kokkusaamised Z ja võimaldada Z osaleda taotleja abielu registreerimise juures rahuldamata.
7.Jätta Y menetlusabi taotlus tähelepanuta.
8.Asendada määruse avaldamisel selles märgitud isikute nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2, 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 23. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (haldusasi registreeriti nr 3-22-2288 all). Taotleja palub kohtul viivituseta sekkuda vangla
õigusvastasesse tegemisse ning kohustada Viru Vanglat andma luba Y ja lapse Z sisenemiseks vanglasse koos notariga X 10. oktoobri 2022. a taotluse alusel perekonnaseisu toimingute tegemiseks ja/või keelata Viru Vanglal X ja Y abiellumise/perekonnaseisu toimingute tegemise takistamine ja/või kohaldada vangla suhtes muu kohtu arvates taotleja õigusi tõhusalt kaitsev abinõu. Lisaks esitas X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Viru Vangla esitas 31. oktoobril 2022 haldusasjas nr 3-22-2288 seisukoha X esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja X kohtusse pöördumine on ennatlik. Lisaks esitas Viru Vangla kohtule taotluse seisukohale lisatud lastekaitsenõuniku 26. oktoobri 2022. a e-kirja osas menetluse kinniseks tunnistamiseks ja mitte lubada X, tema esindaja(te)le ega ka menetlusvälistele isikutele ligipääsu antud tõendile, samuti juhul, kui peaks toimuma kohtuistung, eemaldada eelnimetatud isikud antud tõendi uurimise ajaks kohtuistungilt ja mitte võimaldada selles osas kohtuistungi protokolliga ja toimikuga tutvumist.
3.Tartu Halduskohus kohustas 31. oktoobri 2022. a kohtunõudega haldusasjas nr 3-22-2288 taotlejat täpsustama esialgse õiguskaitse abinõud ja põhistama esialgse õiguskaitse vajadust.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 8. novembril 2022 taotleja vastus haldusasjas nr 3-22-2288, milles teatas, et soovib Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejal, Y ja Z perekonnaseisutoimingute tegemine 10. ja 12. oktoobri 2022. a taotluste alusel 9. novembril 2022 kell 14.30; Viru Vangla kohustamist lubama Z siseneda koos Y 9. novembril 2022 vanglasse või keelata Viru Vanglal nende 9. novembril 2022 vanglasse sisenemise ja perekonnaseisutoimingutel osalemise keelamine; kohustada Viru Vanglat mitte takistama X ja Y abielu registreerimist 14. detsembril 2022 ja/või keelata selle takistamine ning kohustada vanglat lubama Z osaleda abielu registreerimisel ja/või keelata vanglal Z osalemise abielu registreerimisel takistamine või keelata vanglal Z sisenemine vanglasse koos emaga takistamine; ja/või kohaldada vangla suhtes muu kohtu arvates X, Y ja Z õigusi tõhusalt kaitsev abinõu.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 8. novembril 2022 X esialgse õiguskaitse taotlus (haldusasi registreeriti nr 3-22-2391 all). X heidab taotluses Viru Vanglale ette seda, et vangla piirab tema lapse (Z) ja lapse ema (Y) lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel käimist vanglas. Taotleja märgib, et esitas 3. novembril 2022 Viru Vanglale vaide, milles taotles võimaldada lapsel osaleda koos emaga lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistel seoses perekondlike sündmuste ja perekonnaseisutoimingutega ning lisaks teha kontaktisikule kohustav ettekirjutus lõpetada lapsega kohtumiste piiramine ja otsustada asi uuesti. Taotleja palub esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Viru Vanglat lõpetama Z puudutavad piirangud, mis ei luba tal osaleda lühi- ja pikaajaliste kokkusaamistel, sh 9. novembri 2022. a perekonnaseisutoimingutel, ning taotleja ja Y abiellumisel vanglas. Lisaks esitas X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 9. novembril 2022 haldusasjas nr 3-22-2391 vastuse, milles teatas, et X esitas 3. novembril 2022 vaide (reg nr-ga 6-12/486-1). Lisaks märkis vangla, et 9. novembril 2022 toimus X ja Y abiellumisavalduse esitamine notari juuresolekul. Vangla ei ole otsustanud pikaajalise kokkusaamise lubamist või mitte lubamist. Vastav otsus tehakse 46. nädalal. Vangla ei võimalda kokkusaamistele tulla alaealisel lapsel Z tulenevalt julgeolekukaalutlustest.
7.Jõhvi notar Andrei Lõssenko esitas 9. novembril 2022 taotleja ja Y soovil vastuse haldusasjas nr 3-22-2288, milles kinnitas, et X ja Y esitasid 9. novembril 2022 abiellumisavalduse (abielu sõlmimise registreerimise päevaks on määratud 14. detsember 2022).
8.Tartu Halduskohus liitis 10. novembri 2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-2391 haldusasjad nr 3-22-2288 ja 3-22-2391 ühte menetlusse ning otsustas, et liidetud haldusasja numbriks jääb 3-22-2288.
9.Y esitas 10. novembril 2022 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
10.Vastusena kohtunõudele selgitas Viru Vangla 11. novembril 2022, et võimaldab X ja Y sõlmida abielu registreerimine 14. detsembril 2022. Täiendavalt märkis vangla, et abielu registreerimise näol on tegemist kinnipeetava lühiajalise kokkusaamise vormiga, mille korral ei eraldata kokkusaajat, kinnipeetavat ega abielu registreerijat (käesoleval juhul notarit) klaasist vaheseinaga. Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 11 p 4 kohaselt keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest, kui kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja tervist ja heaolu. Vangla on oma esialgses vastuses kohtunõudele põhjendanud, miks ei lubata Z vanglasse – Z ei põlvne taotlejast ning vanglal on alust arvata, et Z tervis ja heaolu ei ole vanglas kaitstud, mida on kinnitanud ka lastekaitse. Seetõttu ei võimalda vangla Z osaleda 14. detsembril 2022 toimuval abielu registreerimisel.
KOHTU SEISUKOHT
11.Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu esimehe 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 11-1/22/26 kohaselt jagatakse alates 20. oktoobrist 2022 Jõhvi kohtumajja saabunud kaebused õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks ning kohtumajade vahel töökoormuse ühtlustamiseks käskkirjaga määratud ulatuses Tartu kohtumaja kohtunikele. Seetõttu edastati X esialgse õiguskaitse taotlus menetlemiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale ja jagati juhusliku jagamise põhimõtet arvestades lahendamiseks kohtunik Kadri Palmile.
12.Kohus lahendab kõigepealt Viru Vangla 31. oktoobri 2022. a taotluse (I) ning seejärel annab hinnangu esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele (II). I
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-dega 1-3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (p 1), menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks (p 2), menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem (p 3).
14.Kohtu hinnangul tuleb haldusasja menetlus kuulutada osaliselt kinniseks, kuna Viru Vangla poolt 31. oktoobril 2022 kohtule edastatud lastekaitsenõuniku 26. oktoobri 2022. a e-kirja puhul on tegemist avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega ning see sisaldab ka andmeid (sh eraelulisi andmeid) muude isikute kohta, mida on vaja kaitsta, kusjuures huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Tegemist on kirjaga, millest nähtuvad Y ja Z isikuandmed, lisaks võib antud kirjas esitatud teave seada ohtu Y ja Z turvalisuse. Seega on asja osaline kinniseks kuulutamine vajalik asutusesesiseseks tunnistatud teabe kui ka muu isiku elu, tervise ning ka eralelu kaitseks.
15.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest
ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.
16.Tuginedes HKMS § 79 lg-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada: 1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; 2) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; 5) äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks.
17.Kohus leiab, et põhjendatud on piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud taotleja õigust tutvuda Viru Vangla poolt 31. oktoobril 2022 esitatud lastekaitsenõuniku 26. oktoobri 2022. a e-kirjaga ja saada sellest ärakirju samadel põhjustel, miks on põhjendatud menetluse kinniseks kuulutamine käesoleva määruse p 13 kohaselt. Kohtu hinnangul on antud juhul huvi e-kirja taotleja eest salajas hoida ilmselgelt kaalukam taotleja õigusest sellega tutvuda.
18.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei korraldata kohtuistungit, ei ole asjakohane taotlejat menetlustoimingutelt eemaldada. Saladuse hoidmine on võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
19.Eelnevast tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse osaliselt kinniseks ning piirab taotleja õigust tutvuda toimikus sisalduva lastekaitsenõuniku e-kirjaga ja saada sellest ärakirju. II
20.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohtule arusaadavalt on esialgse õiguskaitse taotluse esitanud üksnes X. Sellest tulenevalt lahendab kohus X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning jätab Y menetlusabi taotluse tähelepanuta.
21.Kohus võtab X taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku 23. juuni – 22. oktoober 2022. a kohta.
22.Kuna X vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 23. juuni – 22. oktoober 2022) nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
23.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui
vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata.
24.Kohus mõistab, et X on praeguses asjas esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb: 1) Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejal, Y ja Z perekonnaseisutoimingute tegemine 9. novembril 2022 kell 14.30; 2) Viru Vangla kohustamist lubama Z siseneda koos Y 9. novembril 2022 vanglasse või keelata Viru Vanglal nende 9. novembril 2022 vanglasse sisenemise ja perekonnaseisutoimingutel osalemise keelamine; 3) kohustada Viru Vanglat mitte takistama X ja Y abielu registreerimist 14. detsembril 2022; 4) kohustada Viru Vanglat lõpetama Z puudutavad piirangud, mis ei luba tal osaleda lühija pikaajaliste kokkusaamistel, sh taotleja ja Y abiellumisel vanglas.
25.Kohus jätab kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamiseks võimaldama taotlejal, Y ja Z perekonnaseisutoimingute tegemise 9. novembril 2022 kell 14.30, lubama Z siseneda koos Y 9. novembril 2022 vanglasse või keelata Viru Vanglal nende 9. novembril 2022 vanglasse sisenemise ja perekonnaseisutoimingutel osalemise keelamine ning mitte takistama X ja Y abielu registreerimist 14. detsembril 2022 läbi vaatamata, kuivõrd taotlejal on ära langenud esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtuasja materjalidest ilmneb, et X võimaldati perekonnaseisutoimingute tegemine 9. novembril 2022 ning tal võimaldatakse abielu registreerimine 14. detsembril 2022.
26.Eelnevast tulenevalt lahendab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks lõpetama Z puudutavad piirangud, mis ei luba tal osaleda lühi- ja pikaajaliste kokkusaamistel, sh taotleja ja Y abiellumisel vanglas. Viru Vangla 11. novembri 2022. a vastusest nähtuvalt on X esitanud taotlused, milles taotleja soovib Z lühiajaliselt kokku saada
25.novembril, 2. ja 14. detsembril 2022 ning pikaajaliselt kokku saada 22. detsembril 2022.
27.Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla 11. novembri 2022. a vastuse kohaselt on X esitanud 3. novembril 2022 Viru Vanglale vaide, mis on vanglas registreeritud 4. novembril 2022 nr-ga 6-12/486-1 ning mille kohta ei ole vangla vaideotsust koostanud. Nimetatud vaides taotles X, et Z lubataks lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele ning perekondlike sündmuste juurde koos Z emaga või teha ettekirjutus loa andmiseks ja lapsega kohtumiste piiramise lõpetamiseks ja asja uueks otsustamiseks. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus määruse eelmises punktis välja toodud esialgse õiguskaitse abinõu osas lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
28.Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib tema eesmärgi saavutamine (võimaldada juba esitatud taotluste alusel lühi- ja pikaajalised kokkusaamised Z) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega ei ole taotlejale tekkivat riivet pärast kohtuvaidluse lõppu võimalik kõrvaldada (ärajäetud kohtumist ei saaks asendada).
29.Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata kaebuse perspektiivi ning avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi (HKMS § 249 lg 3).
30.Kohus leiab, et pärast vaidemenetlust kohtule esitatava kaebuse eduväljavaated ei ole head. VangS § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VangS § 24 lg 11 näeb ette, et lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldutakse, kui: 1) kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; 2) kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda; 3) kokkusaaja maines on alust kahelda või 4) kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu. Vastavalt VangS § 25 lg 1 esimesele lausele võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. VangS § 25 lg 11 kohaselt keeldutakse pikaajalise kokkusaamise loa andmisest, kui: 1) kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; 2) kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda; 3) kokkusaaja maines on alust kahelda või 4) kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu.
31.Kohus märgib, et seni kuni rahvastikuregistris puudub märge või taotlejal puudub tõend selle kohta, et Z on taotleja laps või seni kuni Y ja taotleja vahel ei ole abielu sõlmitud, ei ole Z puhul tegemist taotleja lapse või võõras- või kasulapsega, kellega taotlejal oleks VangS § 25 lg-st 1 tulenevalt õigus pikaajalisele kokkusaamisele. Ühtlasi on vangla selgitanud kohtule, et taotluse lahendamine on tavapärasest komplitseeritum. X on eluaegset vangistust kandev kinnipeetav, tema käitumine on impulsiivne ja ettearvamatu, võib olla teiste inimeste suhtes ohtlik ja agressiivne. Lisaks on X karistatud Y ja Z suhtes toimepandud karistusseadustiku § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Viru Vangla peab olema loa andmisel veendunud, et vanglas ei satu külastajate elu ja tervis ohtu.
32.Kohus leiab, et olukorras, kus Viru Vangla ja taotleja viidatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses on taotleja süüdi mõistetud teo eest, mille tagajärjel tundis Y reaalset ohtu mh Z elule ja tervisele, ning võttes arvesse vangla poolt välja toodud taotleja iseloomuomadusi, võib olla tegemist olukorraga, kus kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja tervist või heaolu. Vaatamata sellele, et Z ei olnud viidatud kriminaalasjas kannatanuks, ei muuda see fakti, et vastav olukord on aset leidnud. Seega on piisavalt alust arvata, et vangla otsus Z kokkusaamiste keelamiste osas on põhjendatud. Olukorras, kus vangla hinnangul võib kokkusaamine ohustada kokkusaaja tervist või heaolu, on vangla pädev langetama prognoosotsust, mitte ära ootama ohuolukorra realiseerumist, ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus. Seejuures on kohtupraktika tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul (Riigikohtu 25. oktoobri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Praegusel juhul kaalub Z tervis ja heaolu ning laiemalt ka julgeolek vanglas kui avalik huvi üles kaebaja huvi saada kokku Z. Arvestades Z vanust, on suhtlus temaga võimalik ka kirja või telefoni teel, seega pole seda õigust tõsiselt riivatud. Lisaks ei nähtu kohtule, et taotleja ja Y abielu ei oleks võimalik sõlmida seepärast, et kohal ei saa olla Z. Kohtule on usutav, et kui taotleja ja Y oli ilma Z kohalolekuta võimalik esitada abielu registreerimise avaldused, on neil samamoodi võimalik abielu registreerimine 14. detsembril 2022. Pole ka välistatud, et kokkusaamisi välistavate asjaolude äralangemisel lubatakse taas kohtumisi. Hetkel pole halduskohtule teada, millise sisu ja põhjendustega otsuse teeb vangla kaebaja taotluste ja 4. novembri 2022. a vaide osas. Kui vaie lahendatakse kaebaja jaoks negatiivselt, on tal õigus pöörduda kohtusse ja taotleda põhiasja raames esialgse õiguskaitse kohaldamist. Eelduslikult on selleks ajaks vaidluse üksikasjad selgemad ja täpsemad kui praegu.
33.Eeltoodust tulenevalt puudub alus kohustada Viru Vanglat lõpetama Z puudutavad piirangud, mis ei luba tal osaleda lühi- ja pikaajaliste kokkusaamistel, sh taotleja ja Y abiellumisel vanglas, ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlus jääb selles osas rahuldamata.
34.Kohus asendab avaldatavas määruses selles märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.