X. X. kaebus Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsuse nr TVH/22/003024 ja 04.04.2022 vaideotsuse nr VO/22/585 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., volitatud esindaja adv. Jaanika ReilikBakhoff Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad P. T., Raido Rink
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11. oktoobril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 9. detsembril 2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. (kaebaja) esitas 06.01.2022 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
2.Eesti Töötukassa tegi 21.01.2022 otsuse nr TVH/22/003024, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise, käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigus. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning 1(21)
suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on unehäire. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Taotlejal on pulsisageduse kiirenemise, vererõhu languse, episoodiliselt esineva jalgade lihastõmbluste ja valu ning seljavalu tõttu piiratud pikkade vahemaade käimine, treppidel liikumine, kestvalt ühes asendis seismine ja istumine, lamavast ja istuvast asendist püstitõusmine. Episoodiliselt esineva käte valu ja värina tõttu on takistatud asjade haaramine sõrmedega ja käte täppisliigutuste sooritamine. Põiefunktsiooni kontrollimise häire tõttu on raskendatud urineerimise reguleerimine. Neelamishäire tõttu on raskendatud vedeliku joomine. Taotlejal on unehäire, vaimse võimekuse vähenemise ning keskendumisraskuse tõttu takistatud igapäevatoimingute planeerimine ja sooritamine ning muutustega toimetulek. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
3.Kaebaja esitas 21.02.2022 Eesti Töötukassale vaide 21.01.2022 otsuse nr TVH/22/003024 ja 24.01.2022 otsuse nr TVT/22/004292 kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud taotluste uuesti läbi vaatamiseks, sest tema töövõime on vähenenud.
4.Eesti Töötukassa tegi 04.04.2022 vaideotsuse nr VO/22/585, millega jättis vaide rahuldamata. Eksperdiarvamuse koostanud tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud, kuid täiendab eksperdiarvamuses toodud põhjendusi. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et täiendatud eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta. Vaide esitaja on käinud vahepeal (ekspertiisi koostamise ja vaidele vastamise vahelisel ajal) psühhiaatri vastuvõtul (11.02.2022). Diagnoositud depressioon, kuid tablettravi ordineerimist vajalikuks ei peetud. Esinevad ka unehäired, kuid püsivat ravi unehäirete tõttu samuti ordineeritud ei ole. Arvestades antud asjaolusid saab piiranguid hinnata jätkuvalt vaid kergeks.
5.Kaebaja esitas 04.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.04.2022 vaideotsuse nr VO/22/585 peale.
6.Kohus võttis 30.05.2022 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsuse nr TVH/22/003024 ja 04.04.2022 vaideotsuse nr VO/22/585 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi. 7. Haldusasjas toimus 11.10.2022 kohtuistung.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja soovib töötada ja tal oleks ka piisavalt erialast tööd, aga tervis ei ole võimaldanud seda varsti juba aasta jooksul teha. Kaebaja on kaebuse esitamise seisuga viis kuud töötuna arvel olnud. Kaebaja raviarst ja teised nõustavad meedikud ei oska anda hinnanguid tegutsemispiirangute kestuse ja prognoosi osas, kuna tegemist on keerulise, muutuva ning mõnede võtmetegevuse valdkondade osas ka progresseeruva seisundiga. Olukord, kus kaebajal esineb pidevalt ootamatult erineva raskusastmega piiranguid mitmete võtmetegevuse sooritamisel, teeb võimatuks pikemaajaliste plaanide tegemise ning lubadustest ja kokkulepetest kinnipidamise. 2(21)
9.Tõele ei vasta vaideotsuses toodud väide, et Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 06.01.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Tegemist ei ole mitte kaebaja enda poolt, vaid Töötukassa juhtumikorraldaja poolt kaebaja ütluste alusel kirja pandud hinnangutega kaebaja tervisele. Kirja pandud hinnangud ei ole sealjuures kaugeltki mitte põhjalikud ega täpsed ning ei anna selget ülevaadet kaebaja tegelikust seisundist.
10.Töövõimet hinnanud ekspertarst on kasutanud vaid osasid tervisedokumente ning Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsinud väga väikest hulka kõigist asjakohastest terviseandmetest. Sellel põhjusel, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst ei ole läbi töötanud kõiki asjakohaseid terviseandmeid, ei saa nõustuda Töötukassa väitega, et Töötukassa ekspertarst suutis asjakohaselt hinnata seda, kas töövõimet hinnanud eksperdi arvamus on olnud kaalutlusvigadeta. Võttes arvesse haigusseisundi kestust (alates 2021 augustist), selle muutlikkust ja uudsusest tingitud diagnoosimisraskusi ning tõsiasja, et ekspertarst ei kasutanud töövõime hindamisel kõiki tervisedokumente, ei saa nõustuda vaideotsuses toodud väitega, et eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.
11.Kaebaja taotles vaides vastuvõtupõhist ekspertiisi. Vaideotsuses ei ole ühegi sõnaga kaebaja taotlust puudutatud ega selgitatud, miks otsustas töövõime hindaja mitte kasutada tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu põhist ekspertiisi ja miks ei küsinud ta täiendavaid andmeid kaebaja poolt viidatud Töötukassa poolt võimaldatud spetsialistilt. Samuti ei nähtu vaideotsusest, et küsitud oleks täiendavaid andmeid taotluses nimetatud arstidelt ning täiendavate andmete mitteküsimist ei ole ka põhjendatud.
12.Dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud, kuid töövõime toetamiseks on vajalik füsioteraapia ja psühhoteraapia. Psühholoogist on olnud abi vaimse seisundi stabiliseerimisel, aga tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole nende nõustamiste tulemusena vähenenud. Samuti ei ole psühholoog nõustamiste käigus osanud kaebajale soovitada ühtegi täiendavat psühhoteraapiat, mis töövõime taastumist toetaks. Töövõime hindamise eksperthinnangus välja toodud soovitused töövõime toetamise võimaluste osas ei ole kas asjakohased või ei ole andnud tulemusi.
13.Töövõime hindamise otsuses antud soovitus õppida selgeks uus jõukohane töö ei ole teostatav. Kaebaja tervislik seisund ei võimalda töötada ega õppida. Kuna kaebaja on alates 2021. aasta septembrist akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel, ei saa pidada adekvaatseks töövõime hindamise otsuses antud soovitusi.
14.Ekspertarthinnangus on kaebaja nelja valdkonna kuue võtmetegevuse juures märkinud, et tema suutlikkus on antud valdkonnas muutlik. Ekspertarst ei ole oma hinnangutes võtmetegevustele seda ühelgi korral arvesse võtnud ja on tuginenud ainult ajas hajutatud uuringute käigus ilmnenud objektiiviseeritud kaebustele ning sedagi vaid osaliselt. Samuti ei paista tema hinnangutest, et ta oleks kaalutlenud nelja valdkonna kuue võtmetegevuse puhul esinevat võimekuse muutlikkust kui tegutsemist ja osalemist tervikuna oluliselt mõjutavat faktorit. Kaebaja kurgurefleksid on muutlikud ja mõjutavad valdkondi „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“, „Õppimine ja tegevuste sooritamine“, Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ ning „Suhtlemine“. Kasutades pulsikella kogutud andmeid, näitab tarkvararakendus Samsug Health, et hapnikusisaldus kaebaja veres on väga sageli alla tervislikuks peetavat taset. Tervislikuks peetakse hapnikusisaldust 95%-100%, kuid näiteks vahemikus 15.03.-21.05.2022 langes kaebaja vere hapnikusisaldus rohkem kui pooltel öödel aeg-ajalt kuni 92%-ni või madalamale. Kõige madalam mõõdetud hapnikusisaldus oli lausa 81% ning 100% oli see vaid kolmel ööl. Kurgupiirkonna funktsioonide nõrgenemine on kaasnevalt toonud hingamispuudulikkuse ja unehäired. 3(21)
Kaebaja südame löögisageduse kiirenemine või aeglustumine toimub prognoosimatult. Kuna südame löögisageduse järsk tõus toimub sageli ka öösiti, annab see oma osa kaebaja unehäirete avaldumisse ning mõjutab füüsilist ja vaimset taastumist. Muutlik südame löögisagedus mõjutab võimekust valdkondades „Liikumine“, „Käeline tegevus“, „Õppimine ja tegevuste sooritamine“, „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ ja „Suhtlemine“. Objektiivsed andmed südame töö kohta näitavad, et probleemid südamega süvenesid pärast üldseisundi parandamiseks kasutatud ravimi kasutamist 17.-20.12.2022 ja antud ravimi infolehel on südamepekslemine (südamelöökide tunnetamine), kiirenenud või ebakorrapärane südamerütm toodud kui üks võimalik kõrvaltoime. Seega ei saa tõendatuks pidada ekspertarsti seisukohta, et tervisandmetes puudub informatsioon selle kohta, et esineks ravimite kõrvaltoimeid või et need oleksid tegutsemisvõimet piiravad. Kaebaja põie töö on muutlik, mis mõjutab valdkonda „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“. Ekspertarst ei ole arvesse võtnud, et kuna kaebaja põie tööd reguleerivad närvid on saanud kahjustada, esineb ka uriinilekkeid ning et see info on epikriisides (AS Lääne Tallinna Keskhaigla epikriisid nr 81270978 ja 81646741) kirjas. Tegelikult esineb probleeme ka soole kontrollimisega ning ka selles osas esineb lekkeid ja sellekohase info on kaebaja edastanud anamneesi võtmise käigus. Igapäevategevuste käigus ei jõua kaebaja näiteks enam voodipesu kuivama panemiseks seda üles tõsta ega kokku voltida. Samuti ei jaksa kaebaja enam ühe käega tõsta panni ega lõigata suuremat survet eeldavaid toiduaineid. Alates 2021. aasta oktoobrist esineb hooti perioode, kus tugevalt on häiritud peenmotoorika ja sõrmede töö, mis teeb väga raskeks arvutil trükkimise. Kaebaja käelise tegevuse muutlikkus on objektiivsete andmetega tõendatud isegi nendel harvadel kordadel, mil kaebaja võimekust selles valdkonnas on meedikute poolt mõõdetud, kuid ekspertarst on kasutanud oma seisukoha kujundamiseks ainult ühte epikriisi. Samas oli eksperthinnangu koostamise ajal tervise infosüsteemis olemas veel neli epikriisi, mille andmetest nähtub pigistusjõu, sirutuspainutusjõu ja sõrmede koordinatsiooni muutlikkus.
15.Ekspertarst on oma hinnangus tõdenud, et kaebajal on vaimse energia vähesuse, meeleolu alanemise, unehäirete ning keskendumisraskuste tõttu kerged piirangud igapäevatoimingute planeerimisel ja teostamisel ning igapäevase psüühilise koormusega toimetulekul. Samuti tõdeb ta, et kaebajal esinevad meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemine, unehäired, keskendumisraskused, mäluhäired. Vaideotsuses on tõdetud, et kaebajal on diagnoositud depressioon, kuid antidepressantravi ei ole peetud vajalikuks alustada. Hinnangu koostamisel on ekspertarst tuginenud perearsti dr K. R. 09.11.2021 kuupäevaga epikriisile, 2.12.2021 toimunud neuropsühholoogilise testimise kokkuvõttele, mis sisaldub 03.01.2022 neuroloog dr M. H. epikriisis ning 11.02.2022 psühhiaater dr M. K.i epikriisile. Eksperthinnang ei võta arvesse tõsiasja, et neuropsühholoogiline testimine toimus praeguseks juba 5,5 kuud tagasi ja juba töövõime hindamise taotluse esitamise hetkeks oli olukord palju muutunud ning praeguseks on see veelgi enam muutunud. Kaebaja on juba alates 01.02.2022 uneuuringute järjekorras, et objektiviseerida magamisega seotud probleemid. Psühhiaater ei pidanud otstarbekaks välja kirjutada antidepressante seetõttu, et mitte suurendada kaebaja ravimkoormust.
16.Töövõime hindamise eksperthinnangust ja kaasnevatest dokumentidest selgub, et viis valdkonda seitsmest on saanud koondhindeks arvväärtuse 1. See tähendab, et kaebajal on eksperthinnangu kohaselt kergeid piiranguid enamikus hindamise valdkondades ja arusaamatuks jääb, kuidas ekspertarst ei mõista selliste suurel hulgal esinevate piirangute koosmõjul tekkivat võimekuse langust. Kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud on väljendunud märksa sügavamal kujul kui eksperthinnang väidab. Ekspertarsti hinnangul ei ole tegemist erijuhtumiga, aga hinnangu juures puudub põhjendus, millele tugineb ekspertarsti sellekohane seisukoht. Kaasnevates dokumentides ei ole erijuhtumi võimalust käsitletud. Kaebaja kahtleb selles, et töövõime hindajaks osutunud perearsti väljaõppega eksperdil oli selle pidevalt muutuvate ja teisenevate autoimmuunse 4(21)
geneesiga haigusseisunditest tingitud tegevuspiirangute adekvaatse hindamise ja kaalutlusõiguse eesmärgipärase rakendamise jaoks olemas küllaldane erialane kompetents. Kaebaja leiab, et piirangute koosmõju on suur ning seetõttu on tegemist erijuhtumiga. Kaebaja 02.09.2022 täiendavad seisukohad
17.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on haldusakti andes rikkunud haldusmenetluse olulisi põhimõtteid, mistõttu tuleb vastustaja haldusakt tühistada ning kohustada vastustajat andma välja haldusakt, millega määrataks kaebajale vähemalt osaline töövõime kaotus.
18.Vastustaja on ka ise oma vastuses välja toonud, et tegemist on tavapärasest töövõime hindamise menetluse juhtumist keerukama meditsiinilise olukorraga, mis väljendub peamiselt selles, et kaebajal on oma tervise osas hulgikaebusi. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja ei oleks tohtinud otsuse tegemisel lähtuda vaid infosüsteemides leitava lühikirjeldusega kaebaja sümptomite osas, vaid oleks pidanud koguma ise täiendavaid tõendeid, et adekvaatselt hinnata kaebaja tervislikku seisundit ning töövõime võimalikku vähenemist. Kaebaja viitab, et töötukassa oleks sellises olukorras pidanud küsima kaebajaga tegelevatelt spetsialistidelt (nt neuroloog, uneõde, psühhiaater, vastustaja enda psühholoog ja juhtumikonsultant) täiendavaid seisukohti ja selgitusi. Eeltoodut vastustaja aga teinud ei ole, mistõttu on kaebaja seisukohal, et vastustaja on rikkunud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning see on kaasa toonud vale haldusakti, mis tuleb tühistada.
19.Vastustaja oleks pidanud kaebaja ära kuulama peale seda, kui vastustaja oli tutvunud infosüsteemides olevate andmetega ning andud esialgse hinnangu kaebaja tegutsemisvõimele enne lõpliku haldusakti andmist. Seda aga vastustaja kahjuks ei teinud. Kui vastustaja aga oleks oma kohustust täitnud, oleks kaebaja saanud vastustajale oma olukorda selgitada ning vajadusel esitada ka täiendavaid tõendeid.
20.Kaebaja nendib, et vaidlustatav haldusakt küll sisaldab mingisugust põhjendust, kuid sellist põhjendust ei saa antud olukorras pidada kuidagi piisavaks. Vastustaja poolt esitatud põhjendusest ei ole võimalik tuvastada, kuidas on vastustaja täpselt kaalutlusõigust teostanud, kas ta on kogunud täiendavaid tõendeid ja suhelnud kaebajaga tegelevate spetsialistidega ning mis kõige olulisem – haldusakti põhjendustest ei nähtu, kas ja kuidas vastustaja on endale selgeks teinud, mis diagnoos on kaebajale pandud ning mida see endaga kaasa toob. Samuti ei ole vaidlustatavast haldusaktist võimalik tuvastada, kuidas hinnati kaebaja tegutsemisvõimet vastavalt tervise- ja tööministri 07.09.2015. a määrusele nr 39 (edaspidi nimetatud ka „määrus nr 39“). Seetõttu leiab kaebaja, et vastustaja on rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust, mistõttu tuleb haldusakt tühistada.
21.Kaebaja viitab, et isegi juhul, kui eeldada, et vastustaja on erinevates tegutsemisvaldkondades hinnanud tegutsemispiiranguid õigesti, siis asjaolu, et tegutsemispiirangud esinevad kaebajal viies valdkonnas seitsmest viitab ilmselgelt asjaolule, et tegemist on erijuhtumiga. Ka vastustaja ise on oma vastuses kohtule välja toonud korduvalt, et tegemist on keerulise olukorraga, kuna kaebajal esineb hulgaliselt kaebusi, mistõttu jääb kaebajale eriti arusaamatuks, miks ei ole vastustaja isegi mitte kaalunud võimalust, et tegemist võiks olla erijuhtumiga määruse nr 39 § 2 p 6 mõttes. Vastustaja on jätnud kaalutlusõiguse erijuhtumi osas täielikult teostamata. Kaalutlusõiguse teostamata jätmise näol on tegemist aga kaalutlusreeglite olulise rikkumisega, mistõttu tuleb vastustaja poolt välja antud haldusakt tühistada. Vastustaja on alles vastuses kaebusele vastanud, miks ei ole tegemist erijuhtumiga. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja vastusest aga täpselt siiski aru saada, miks tegemist ei ole erijuhtumiga ning vastustaja on erijuhtumi definitsiooni ka selgelt valesti tõlgendanud, märkides, et erijuhtumiga ei ole tegemist, kuna eelduslikult töötamine ei halvendaks isiku tervislikku seisukorda. Viidatu ei ole aga erijuhtumi kriteeriumiks.
5(21)
22.Kui kohus peaks leidma, et kaebaja erinevad tervisevaevused kvalifitseeruvad kõik skooriga „1“ ning neid ei liideta ning tegemist ei ole erijuhtumiga, siis leiab kaebaja, et määrus nr 39 § 6 lg 6 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Määruses nr 39 sätestatud isiku tegutsemisvõime hindamise kord läheb kaebaja hinnangul vastuollu PS §-ga 28. Määruse nr 39 § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse ekspertarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse 7 valdkonnas ja võtmetegevustes, mis on välja toodud määruse nr 39 § 3 lg-s 2, milleks on liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste sooritamine, muudatustega kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuse kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt vastavustabelile järgnevalt: 0 – piiranguid ei tuvastatud, 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu tegevust või esineb vähem, kui 25% ajast, 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel, 3 - raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav, 4 - täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed töövõime tuvastamiseks, v.a. raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Eeltoodu toob kaasa olukorra, kus kaebajaga sarnane isik on pandud olukorda, kus tal esineb tegutsemispiiranguid viies võtmevaldkonnas seitsmest, mis tähendab reaalsuses seda, et isik ei ole töövõimeline, kuid ta jääb ilma PS-s sätestatud põhiõigusest riigi abile töövõimetuse korral. Sisuliselt võib sel juhul isikul esineda 5 võtmetegevuses probleem 24% ajast ehk sisuliselt 5*24=120% ajast esineb isikul tegutsemispiirang, kuid seda ei arvestata. Vastustaja seisukohad
23.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
24.Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu AS Arstikeskus Confido ekspertarst T. K. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli
0.Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
25.Töötukassa 21.01.2022 otsuses on märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. 14.01.2022 eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, milline hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Lisaks saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast 21.01.2022 otsuse tegemist. Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 29.06.2022 vastus kaebusele, dr P. T.e 28.06.2022 kirjalik seisukoht). Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustatud otsused selliste põhjendamispuudustega, mis võiks kaasa tuua haldusakti tühistamise.
26.Ekspertarst analüüsis veel kord vaide menetlemise käigus kaebaja terviseandmeid (31.03.2022) ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuid täpsustas mõningaid eksperdiarvamuses toodud põhjendusi. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr P. T. analüüsis samuti vaidemenetluses (1.04.2022) töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr T. K. koostatud eksperdiarvamusi ning nõustus eksperdiarvamuses antud hinnangu ja põhjendustega. Ka käesolevas haldusasjas on dr P. T. kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud 6(21)
tegutsemispiirangud uuesti üle vaadanud ning koostanud 28.06.2022 kirjaliku seisukoha, milles jääb arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
27.TTO ekspertarst on kaebaja enesehinnangule ja objektiivsetele terviseandmetele tuginedes hinnanud liikumise valdkonna piirangud võtmetegevustes 1.1 ja 1.3 kergeteks (skoor 1) ning võtmetegevuses 1.2 puuduvateks (skoor 0). TTO ekspertarst on põhjendanud hinnangut asjaoluga, et kaebajal on lamavast ja istuvast asendist püstumise järgselt tekkiva pulsisageduse kiirenemise ning vererõhu languse tõttu takistatud pikaajaline seisvas asendis püsimine. Kaebajal on episoodiliste lihastõmbluste tõttu takistatud pikaajaline istuva asendi säilitamine. On suuteline ühel kohal püsima kui saab kehaasendeid vahetada. Kaebajal on takistatud jalgsi tasasel maal pikkade vahemaade läbimine. Terviseandmete alusel puuduvad kaebajal häired, mis põhjustaksid piiranguid ohutul ringiliikumisel. Liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kerged piirangud s.t haiguseisundist tulenevad piirangud esinevad alla 25% ajast. Vastustaja rõhutab, et neuroloogiliselt on kaebajat mitmekülgselt uuritud. Dr T. on rõhutanud oma epikriisis edasise jälgimise vajalikkust, mis on Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuses ka jätkuvalt planeeritud. Uneuuringut ei ole veel antud andmetel toimunud. Üldise koormustaluvuse testina on terviseandmetes füsioterapeudi poolt teostatud 2 minuti kõnnitest ja selle tulemus 185m ületab ealist normi. Spetsiifilisemat koormustaluvuse objektiviseerimist terviseandmed ei kajasta. Olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik hinnata enam, kui kergeid piiranguid liikumisel eri tasapindadel ning seismisel. Esineb hulgaliselt muutliku iseloomuga kaebusi, mis ei ole püsivad. Objektiivne leid on tagasihoidlik, ravile on olnud positiivne vastus.
28.TTO ekspertarst on hinnanud piirangud käelise tegevuse valdkonnas võtmetegevustes 2.1 ja 2.2 puuduvateks (skoor 0) ja võtmetegevuses 2.3 kergeteks (skoor 1), käelise tegevusega seotud muud piirangud on hinnatud võtmetegevuses 2.3. TTO ekspertarst on märkinud, et kaebajal esineb kerge piirang käelisel tegevusel. Episoodilise valulikkuse ja treemori tõttu on kaebajal takistatud asjade haaramine sõrmedega, asjade sõrmitsemine, täppisliigutuste tegemine. Vastustaja märgib, et põhjendatud on käelise tegevuse valdkonnas hinnata piirangu kergeks s.t haiguseisundist tulenevad piirangud esinevad alla 25% ajast. Terviseandmete alusel on kaebajal tekkinud alates juuli 2021 lõpust erinevaid kaebusi, mis võivad mõjutada käelist tegevust. Kaebused on olnud ajas muutliku iseloomuga, mõned nendest harvad.
29.TTO ekspertarst on hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kõikides võtmetegevustes piirangud puuduvateks (skoor 0). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja on kirjeldanud kerget episoodilist kahelinägemist. Kaebajat on korduvalt hinnatud ja uuritud neuroloogide poolt ning nägemishäireid objektiviseeritud ei ole. Vastustaja märgib, et terviseandmete põhjal ei ole leitud koldelist neuroloogilist kahjustust, mida oleks käsitletud kui püsiva nägemisfunktsiooni kahjustuse põhjust. Tervise infosüsteemis on vaideotsuse koostamise seisuga viimane silmaarsti sissekanne 12.07.2021, mis kirjeldab nägemise kompenseeritust prillidega. 30. TTO ekspertarst on hinnanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kerged piirangud (skoor 1) võtmetegevustes 4.2. ja 4.3. Enesehooldusega seotud muud piirangud 4.4. on hinnatud puuduvateks (skoor 0). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebajal on sagenenud urineerimisvajadus. Uriini väljutamine ja uriinipidamisvõime häiritud ei ole. Kaebajal on kerge neelamishäire, mille tõttu on takistatud vedeliku seerianeelamine. Peab vedelikku neelama lonkshaaval. Toidu neelamine ilma iseärasusteta. Vastustaja nõustub, et antud valdkonnas on võimalik hinnata kerge piirang tualettruumi toimingutes. Põieõe sissekandele tuginedes on tegemist sagedase urineerimistungiga, kusjuures jääkuriini ei leitud s.t põis tühjeneb normaalselt. Samuti on kerge püsiv piirang hinnatav söömisel ja joomisel. 18.08.2021 on pöördumine EMOsse neelamishäire kaebusega. Kaebajal on esinenud kurgurefleksi vähenemist, mis septembris 2021 LOR-arsti 7(21)
vastuvõtul ei kinnitunud. 16.12.2021 läbi viidud neelamisuuringul leiti kerge neelamishäire, mis võib tekitada probleeme seerianeelamisel, soovituslik juua lonkshaaval, vajalik edaspidine jälgimine. Käte värisemist, mis võiks olla püsivaks takistuseks söömisel ja joomisel, terviseandmed ei kinnita. Soojendavatest määretest tingitud käte ja jalgade libedus ei ole hinnatav kui töövõimet mõjutav püsiva piirangu põhjus. 31. TTO ekspertarst on hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kerge piiranguga (skooriga 1). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebajal on vaimse energia vähesuse, meeleolu alanemise, unehäirte ning keskendumisraskuste tõttu kerged piirangud igapäevatoimingute planeerimisel ja teostamisel ning igapäevase psüühilise koormusega toimetulekul. Objektiivsete terviseandmete alusel ei ole tegemist intellekti ega kognitiivse võimekuse langusega, pigem on kaebajal psühholoogilise testi hinnangul väga kõrged eneseootused ning liigne keskendumine enese seisundile. Psühhiaatri hinnangul oli esialgne kohanemishäire muutunud kliiniliselt väljendunud depressiooniks, mis vajab toetavat psühhoteraapiat ja vajadusel kaaluda ka medikamentoosset antidepressantravi. Vaideotsuse tegemise ajal ei ole andmeid, et oleks olnud vajadust alustada antidepressantraviga.
32.TTO ekspertarst on hinnanud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas võtmetegevuses 6.1 kergeteks (skooriga 1), 6.2 puuduvateks (skooriga 0), 6.3. kergeteks (skooriga 1). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebajal on vähenenud stressitaluvuse ja emotsionaalse labiilsuse tõttu piirangud väljaspool kodu liikumisel. Kaebajal on langenud stressitaluvuse ja unehäirete tõttu ka piirangud toimetulekuga uutes ja harjumatutes situatsioonides, igapäevarutiini muutustes. Tuleb toime tavapärastes, rutiinsetes tingimustes ja oludes. Vastustaja märgib, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangud kergeteks. Võtmetegevuses 6.1 Väljaskäimine hinnatakse võimekust väljas käia, minna tuttavatesse ja tundmatutesse kohtadesse arvestades vaimset ja emotsionaalset seisundit, mitte kehalisi piiranguid. Vaimseteks probleemideks võivad olla näiteks orienteerumisfunktsioonide häired ajas, kohas ja endas või teistes isikutes. Emotsionaalseks takistuseks võib olla hirm. See võtmetegevus peegeldab võimekust planeerida tegevusi ja lahkuda kodust saatjata. Antud valdkonnas võtmetegevuses 6.2 kirjeldab kaebaja, et tunneb end turvalisemalt, kui abikaasa saadab teda. Kaebajal on diagnoositud depressioon, kuid pole kirjeldatud paanikahoogusid, orienteerumisraskusi ega otsest saatja vajadust. Arstivisiitidel käies ei ole kordagi mainitud, et külastused oleksid seotud ülemäärase ärevuse tõusu või saatja vajadusega. Tegemist on pigem puuduva piiranguga, mis on siinkohas hinnatud maksimaalselt kergena. On põhjendatud hinnata, et puuduvad piirangud võtmetegevuses 6.2 Riski või ohu tajumine. Terviseandmetes ei ole viiteid, et kaebaja oleks enda käitumisega tekitanud enda või teiste tervisele ohtlikke olukordi, sealhulgas neid ohte tajumata. Selles võtmetegevuses hinnatakse taotleja võimet aru saada igapäevategevuste ohtudest. Näiteks ohtudest, mis võivad esineda elektriliste kodumasinate kasutamisel majapidamises, vee keetmisel, teravate tööriistade kasutamisel aia- või remonditöödel jne. Võimekust ohust aru saada võivad mõjutada erinevad vaimse arengu häired, neuroloogilised haigused, ajukahjustused, teatud kõrvaltoimetega ravimite kasutamine vms. Kaebajal on diagnoositud mõõdukas meeleoluhäire, kuid terviseandmetes ei ole viiteid, et kaebaja oleks enda käitumisega tekitanud enda või teiste tervisele ohtlikke olukordi, sealhulgas neid ohte tajumata. On põhjendatud hinnata, et esinevad kerged piirangud võtmetegevuses 6.3. Toimetulek muutustega. Antud võtmetegevuses hinnatakse toimetulekut igapäevaharjumuste muutustega. Võtmetegevuses võib piiranguid olla inimestel, kellel on ajukahjustus, mõõdukas kuni raske õppimishäire, erinevad autismi vormid, obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid jne. Seisundi raskus ning teatud juhtudel (nt ärevushäired, meeleoluhäired) ka esinemissagedus on olulised faktorid, mida arvestada piirangu raskusastme määratlemisel. Kaebajal on diagnoositud neuroloogiline haigusseisund, millega kohanemine on olnud raske, psühholoogilises testis on välja toodud liigne keskendumine oma seisundile ning psühhiaatri hinnangul on esialgne kohanemishäire muutunud kliiniliselt väljendunud 8(21)
depressiooniks, mis vajab toetavat psühhoteraapiat ja vajadusel tuleb kaaluda ka medikamentoosset antidepressantravi. Vaideotsuse tegemise ajal ei ole andmeid, et oleks olnud vajadust alustada antidepressantraviga. Terviseandmete alusel ei ole kaebajal esinenud ebaadekvaatseid reaktsioone tavapärases elus ettetulevatele muutustele.
33.TTO ekspertarst on hinnanud piirangud suhtlemise valdkonnas puuduvateks (skooriga 0). TTO ekspertarst on märkinud, et terviseandmed ei kinnita antud valdkonnas piiranguid, mis oleksid hinnatavad üldise püsiva töövõime hindamise kontekstis. Vastustaja märgib, et suhtlemise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangud puuduvateks. Võtmetegevuses 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine. Antud võtmetegevuse juures hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega näost näkku, ent raskusi võib esineda ka suhtlemisel telefonitsi, skaibi vms teel. Sageli esineb suhtlemisvõime langust raskete ärevushäirete, autismi, psühhoosidega kulgevate häirete ning ka ajukahjustuste korral. Piirangut põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest reaktsioonidest tugevam (kuni surmahirmuni), kutsudes esile ka märgatavaid füüsilisi reaktsioone. Tegutsemisvõime täielikku piirangut iseloomustab elamine sotsiaalses isolatsioonis. Kaebaja terviseandmete alusel on isik võimeline iseseisvalt suhtlema pereringis ning ametiasutustes, meditsiiniasutustes. Võtmetegevuses 7.2. Kohane käitumine. Antud võtmetegevuses hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides; olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. Kaebaja ebakohast käitumist terviseandmed ei kinnita.
34.TTO ekspertarst ei ole kaebajaga nõustunud ravimite kõrvaltoimete püsimise osas. Kaebaja on viibinud statsionaarsel ravil 15.12. - 20.12.2021 LTKH-s ja saanud pulssravi solumedroliga 1g x 3 päeva, millega sümptomid vähenenud. Märtsi lõpus oli plaanis pulssravi kordamine, kuid kuna kaebaja statsionaaris viibides haigestunud koroonasse, siis on ravi edasi lükatud aprilli lõppu. Vastustaja märgib, et ei ole objektiivset kinnitust, et detsembris kasutatud ravi solumedroliga oleks põhjustanud püsivaid kõrvaltoimeid.
35.TTO ekspertarst on märkinud, et unehäiret on arvestatud kui liigväsimuse põhjust võtmetegevuse 5.2 hindamisel. Vastustaja märgib, et kaebaja on välja toonud unehäire, mille esinemist on väsimuse põhjusena arvestatud. Vaideotsuse tegemise seisuga on kaebaja uneuuringute tegemise järjekorras.
36.Eeltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsusega nr TVH/22/003024 ja 04.04.2022 vaideotsusega nr VO/22/585 õiguspäraselt tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 37. Vastustaja märgib, et töövõime hindamise avalduse täitmine juhtumikorraldaja poolt taotleja ütluste alusel on tavapärane protseduur. Vastustaja märgib täiendavalt, et kaebajal oli võimalus vahetult enne töövõime hindamise avalduse menetlemist enesehinnangulisi piiranguid avalduses täpsustada. Seda kaebaja ka 7.01.2022 tegi e-kirja teel. Eelnevast tulenevalt on kaebajal võimaldatud avaldust täiendada ja talle on olnud tagatud seega võimalus olla täiendavalt ära kuulatud.
38.Vastustaja märgib, et ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis olevaid andmeid: üldjuhul viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja väljastamise aluseks olevad diagnoosid. Hindamisel on antud juhul üle vaadatud ja arvesse võetud tervise infosüsteemis kajastuvad terviseandmed vaidemenetluses koostatud eksperdiarvamuse seisuga, eksperdiarvamuse koostamisel ja hilisemas vaidemenetluses on korduvalt terviseandmetesse sisse logitud nii TTO kui vastustaja ekspertarsti poolt, hiliseim päring tervise infosüsteemi on TTO ekspertarsti poolt teostatud 31.03.2022. Hilisemalt kohtumenetlusega seotult on teostatud päring tervise infosüsteemi töötukassa ekspertarsti poolt 10.06.2022. Hilisemalt kui vaideotsuse koostamise kuupäevaga 04.04.2022 tervise infosüsteemi lisandunud andmeid antud kaebuse raames arvesse ei võeta. 9(21)
Vastustaja märgib täiendavalt, et terviseandmed on üle vaadatud, kuid ekspertarvamuses ja vaideotsuses tuuakse piiranguid põhjustavate objektiivsete terviseandmetena välja vaid olulisemaid ja sageli ka hiliseimad terviseandmed, mis kajastavad kokkuvõtlikult käesolevat olukorda. Üle on vaadatud tervise infosüsteemis olevad nii viimase viie aasta jooksul sisestatud kui ka varasemad terviseandmed, mis võiksid olla seotud käesolevalt töövõimet mõjutavate püsivate piirangutega. 39. Vastustaja märgib, et terviseandmetest lähtuvalt on kaebajat mitmekülgselt uuritud erinevate arstide ja spetsialistide poolt. Tervise infosüsteemis on põhjalikud sissekanded. Ei esinenud olukorda, mil oleks tekkinud vajadus andmete täiendamiseks s.t. oleks tekkinud kahtlus, et antud ajahetkel oleks raviarstidel olnud mingid terviseandmed, mida ei olnud sisestatud tervise infosüsteemi. Dokumendipõhine hindamine on sellistel juhtudel valdav töövõime hindamise praktika. Visiidipõhine ekspertiis s.t. isik kutsutakse ekspertarsti või ekspertiisimeeskonda kuuluva spetsialisti vastuvõtule, et täpsustada isiku selgituste, vaatluse ja vajadusel tegutsemis- ja osalemisvõime testi abil konkreetseid piiranguid. Visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi, kui terviseandmed on ebapiisavad või vastukäivad. Antud juhul sellist vajadust ei olnud.
40.Vastustaja selgitab, et eksperthinnangus antavad soovitused ongi soovitused, mis vaadatakse läbi järgnevate teenuste käigus. Töövõime hindamise käigus ei anna ekspertarst ühtegi saatekirja ühelegi teenusele, kindlasti ka mitte ravimeditsiini spetsialistile või eriarstile.
41.Vastustaja selgitab, et üldise püsiva töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala või varasem töökogemus, kas ta hetkel õpib või mitte. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui kaebajal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista.
42.Vastustaja märgib, et võttes arvesse kaebaja hinnangut oma seisundile ja objektiivseid terviseandmeid, hinnatakse tegutsemisvõime piirangu raskusaste numbriliselt. Kui kaebaja hinnangu alusel pole piirangu raskusastet määratletud, sest kaebaja on märkinud, et tema seisund on muutlik, peab ekspertarst määrama tegutsemisvõime piirangu raskusastme kaebaja kirjelduse ning tervise infosüsteemi andmete alusel. Muutliku ja/või ägenemiste ja vaibumistega kulgeva seisundi korral võetakse arvesse piirangute esinemise sagedust, kestvust ja intensiivsust. Eelkõige arvestatakse piirangu esinemist ajaliselt pikema perioodi jooksul. Kuna töövõime hindamine koos piirangute esinemisega on suunatud prognostilise kaalutlusega kestvusajaga taotluse esitamisest ettepoole, arvestatakse piiranguid, mis on käesolevalt jäänud püsima ning ilmselt jäävad püsima määratud ravi foonil kauemaks kui kuus kuud.
43.Vastustaja märgib, et pulsikella andmed võivad olla sisendiks, mis võimaldab/aitab teha ravimeditsiinis otsuseid järgnevate uuringute ja/või analüüside vajalikkuse kohta. Tervise infosüsteemis puuduvad andmed, et oleks esinenud tarvidust sertifitseeritud meditsiiniandmete abil kontrollida kaebaja kardiopulmonaalset seisundit süvendatult enam kui kaebaja on välja toonud. 24tunni holteruuring ja EKG-uuringute alusel ei ole diagnoositud haigusseisundit, mis püsivalt mõjutaks üldist töövõimet.
44.Vastustaja selgitab, et otsus kognitiivse võimekuse testi kordamise või mõne muu psühholoogilise testi teostamise vajadus jääb raviarstile. Ei esine viiteid, et intellekt ja kognitiivsed võimed oleksid ajavahemikus 02.12.2021 (kognitiivse võimekuse testi teostamise kuupäev) 04.04.2022 (vaideotsuse kuupäev) oluliselt muutunud. Unehäire esinemine kui väsimuse põhjustaja on eksperdiarvamuses arvesse võetud. Antidepressantravi alustamise vajalikkus oli vaideotsuse kinnitamise ajal psühhiaatri hinnangul edaspidiseks kaalumiseks. Retseptikeskuse andmetel ei ole kaebaja ravikoormus suur. 10(21)
45.Vastustaja ei nõustu kaebaja põhjendustega sellest, et tema terviseisundi tõttu tuluks tema töövõimet hinnata erijuhtumina. Ei ole tegemist olukorraga, mil töötamine eelduslikult halvendaks isiku tervislikku seisukorda. Esinevad mitmed kerged piirangud, kaebaja on välja toonud, et viies valdkonnas seitsmest on hinnatud kerged piirangud. Samas on võtmetegevuste kaupa hinnatud kerged piirangud kaheksas võtmetegevuses kaheksateistkümnest, kusjuures vaimse valdkonna piirangud on otseselt mõjutatud kehalise valdkonna piirangutest. Ühtegi otseselt töövõimet mõjutavat, s.t mõõdukat või rasket piirangut ei hinnatud. Siiski ei ole antud juhul kaalutlemisel oluline mitte kergete piirangute üldarv, vaid kaalutlusotsus tugineb asjaolule, kas kaebaja on suuteline tööturul konkureerima ja osalema. Terviseandmete ja kaebaja enesehinnangule toetudes on kaebajal tunnetatav elukvaliteedi langus ja diagnoositud neuroloogiline haigusseisund põhjustab mitmeid töövõime hindamise metoodika järgi hinnatavaid kergeid piiranguid mitmes võtmetegevuses, mis siiski vaideotsuse tegemise ajahetkel ei olnud püsivat üldist töövõimet vähendavad. Eesti Töötukassa 20.09.2022 täiendavad seisukohad
46.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus) § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel eksperdiarvamus töövõime hindamiseks koostatakse. Punkt 3 sätestab, et taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral saab tugineda täiendavatele terviseandmetele taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Nagu sätte sõnastusest nähtub, kogutakse taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt täiendavaid terviseandmeid, kui taotleja tegutsemisvõime vajab täpsustamist. Seega ei ole see töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa. Võttes arvesse kohtule esitatud kahe ekspertarsti teadaolevat arvamust, leiab vastustaja, et täiendavate terviseandmete kogumine kaebaja raviarstidelt ei oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliste täiendavate asjaolude kohta tema raviarstid infot valdavad, mis vastustajale kättesaadavatest terviseandmetest ei selgu. 47. Tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa, vaid sõltub olemasolevate terviseandmete piisavusest. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus terviseandmed oleks puudulikud olnud. Vastustaja on arvestanud töövõime hindamisel kõikide asjakohaste terviseandmetega. Samuti pole kaebaja väitnud, et olemasolevad terviseandmed oleks omavahel vastuolus. Vastuolu on tekkinud üksnes kaebaja seisukoha ja ekspertarstide seisukoha vahel, mis on töövõime hindamise vaidluste puhul tavaline ega loo eraldi alust visiidipõhiseks töövõime hindamiseks. Seega leiab vastustaja jätkuvalt, et kaebaja suunamata jätmine tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ei too kaasa tehtud otsuse õigusvastasust.
48.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega kaebaja ärakuulamata jätmisest. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et taotluse esitamisega töövõime hindamiseks on taotlejale olnud ärakuulamisõigus juba tagatud. Oluline on ka märkida, et kuigi vastustajal on töövõime hindamisel kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsuse nr 3-19-705, p 16.). See ei tähenda aga, et töövõime hindamise otsust ei tuleks üldse põhjendada. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud töövõime hindamise otsus siiski kontrollitav ja esitatud materjaldisest on siiski võimalik järeldada, kuidas lõpptulemuseni on jõutud.
49.Kaebajal oli eksperdiarvamuse andmise ja vaidevastuse koostamise ajaks (vt statsionaarne epikriis 28.03.2022) diagnoositud polüneuropaatia, kliinilise avaldusena peenkiudude neuropaatiana, mis väljendusid sensoorsete (tundlikkuse) häirete erinevate ilmingutena erinevatel ajahetkedel ja valdavalt lühiajalistena. Samas ei takistanud haigusseisund püsivalt töövõime hindamise aluseks olevate võtmetegevuste teostamist. Vahetult enne vaideotsuse 11(21)
koostamist oli planeeritud korduv ravikuur, mis lükkus edasi kaebaja ägeda haigestumise tõttu. Vastustaja on ka jätkuvalt seisukohal, et tegemist ei ole erijuhtumiga. Vastustaja ei pidanudki eraldi vaidlustatavas otsuses kaaluma erijuhtumi rakendamist, kuivõrd tegemist ei ole erijutumiga. Selline kaalutlus ei oleks asjakohane.
50.Vastustaja märgib esmalt, et PS-st tuleneb riigi üldine kohustus abistada vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral, kuid seadusandja pädevuses on täpsemalt määrata, millist liiki abi ja millises ulatuses osutatakse ning kehtestada tingimused abi saamisele. Asjaolu, et isikul puudub õigus töövõimetoetusele ei tähenda, et ta oleks jäänud ilma riigipoolsest abist. Vajaduse korral (uuringute teostamine, statsionaarne ravivajadus) on isikul võimalik kasutada ajutist töövõimetuslehte ja sellega reguleeritud hüvitisi, püsivat pikaajalist üldist töövõime langust ei tuvastatud, seega ka PS-sest ei saa järeldada töövõime vähenemist ulatuses, mis takistaks tal töötamist. Ebaõige on kaebaja järeldus, et olukorras, kus isikul esineb tegutsemispiiranguid viies valdkonnas seitsmest, siis tähendab reaalsuses see seda, et isik ei ole töövõimeline, kuid ta jääb ilma PS-s sätestatud põhiõigusest riigi abile töövõimetuse korral. Nagu eelnevalt märgitud, siis seadusandja pädevuses on otsustada, kellele ja millal makstakse töövõimetoetust. Kooskõlas TVTS ja määrusega ning töövõime hindamise metoodikaga on kaebaja hinnatud siiski töövõimeliseks ja tal puudub seega õigus töövõimetoetusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
51.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
52.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsuse nr TVH/22/003024 ja 04.04.2022 vaideotsuse nr VO/22/585 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et tal oleks tulnud tuvastada vähemalt osaline töövõime. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime hindamine toimus õiguspäraselt. Täpsemalt on kaebaja tõstatanud uurimispõhimõtte täitmata jätmise, põhjendamiskohustuse täitmata jätmise, kaebaja ära kuulamata jätmise enne otsuse tegemist, ekspertarsti poolt antud liiga madalad hinnangud kaebaja piirangutele ja erijuhtumi kohaldamata jätmise küsimused. Täiendavalt on kaebaja taotlenud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 6 PS-ga vastuolus olevaks tunnistamist.
53.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa on töövõime hindamiseks pädev haldusorgan. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja on tööealine isik.
54.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
55.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada.
56.Esmalt selgitab kohus seda, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui 12(21)
seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Hindamisotsustega on tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 16-17). Seega tuleb Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest, et sellele ei kohaldu kaalutlusotsusele kehtestatud rangemad põhjendamisreeglid, mis ei võimalda otsust kohtumenetluses täiendavalt põhjendada.
57.Töövõime hindamist reguleerivad TVTS ning määrus nr 39. Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1).
58.Eesti Töötukassa tugineb töövõime hindamisel ka töövõime hindamise metoodikale, mis on avalikult kättesaadav dokument. 1 Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
59.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
60.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
61.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades
piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
62.Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
63.Töövõime hindamise menetluses koostas 14.01.2022 eksperthinnangu AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr T. K.. Kuna töövõime hindamise puhul ei ole reguleeritud, millise eriala arst tohib töövõimet hinnata, ei saa ekspertarsti hinnangut pidada ebausaldusväärseks üksnes selle tõttu, et tegemist on perearstiga. Kaebajal tuvastati kerged tegutsemispiirangud (arvväärtusega 1) liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 0, sest arvväärtusi 1 ei liideta. Sellest tulenevalt jõudis ekspertarst järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
64.Esmalt peatub kohus põhjendamiskohustuse täitmisel. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamata jätmine on vormiviga, mis võib kaasa tuua haldusakti tühistamise, kui see võis mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Töötukassa 21.01.2022 otsuse põhjendustes on toodud valdkondade kaupa välja, millised tegutsemispiirangud kaebajal tuvastati ja millest need on põhjustatud. Hinnangute arvväärtusi ja arvväärtuste aritmeetilist keskmist ei ole eraldi välja toodud. Samuti ei ole selgitatud, miks kõik piirangud kergeks hinnati. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on 21.01.2022 otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa 14(21)
poolt 04.04.2022 vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtades, sealhulgas kohtuistungil. Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti võimalikult põhjalikku ja veenvat põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses. Kuigi isikul on õigus töövõime hindamise otsust vaidlustada vaide- ja kohtumenetluses, ei tohiks see olla ainuke võimalus saada tehtud otsuse kohta põhjalikud selgitused. Ka Riigikohus on rõhutanud, et töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 32). Praeguses asjas esitas Eesti Töötukassa kohtumenetluses mitmeid uusi põhjendusi, kuid kuna kaebajal oli võimalik neile vastata, ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus Eesti Töötukassa haldusaktid tuleks põhjendamispuuduse tõttu tühistada.
65.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
66.Riigikohus on 20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474 täiendavalt selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Riigikohus leidis, et kuigi töövõime hindamise asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik, mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult (p 20).
67.Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses tegutsemispiirangud järgnevalt: 1) Liikumine: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – 1 (kerge piirang); 1.2. Ohutu ringiliikumine – 9 (muutlik); 1.3. Seismine ja istumine – 3 (raske piirang); 1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – 9. 2) Käeline tegevus: 2.1. Käte sirutamine – 0 (piirang puudub); 2.2. Asjade liigutamine – 2 (mõõdukas piirang); 2.3. Käteosavus – 2; 2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud –
9.3) Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: 3.1. Teabe edasiandmine – 0; 3.2. Teabe vastuvõtmine – 9; 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud – 0.
15(21)
4) Teadvusel püsimine ja enesehooldus: 4.1. Teadvusel püsimine – 0; 4.2. Tualettruumi toimingud – 9; 4.3. Söömine ja joomine – 9; 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – 9. 5) Õppimine ja tegevuste sooritamine: 5.1. Tegevuste õppimine – 0; 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine – 1; 5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – 0. 6) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: 6.1. Väljaskäimine – 0; 6.2. Riski või ohu tajumine – 9; 6.3. Toimetulek muutustega – 9; 6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – 0. 7) Suhtlemine: 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine – 2; 7.2. Kohane käitumine – 2; 7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud – 9. 8) Ravimite kõrvaltoimed: Jah, kuna kaebajat on ravitud väga intensiivse ravimiga haiglas, mille mõju kestab siiani (sh vaimsele tervisele). 9) Muud tervisehäired: Unehäire on väga oluline tervisehäire. Pulsikell näitab, et hapnik on öösel alla normi. Neelupiirkonnast kaovad ära teatud refleksid, nt köhimise ja okserefleks.
68.Ekspertarst dr T. K. 14.01.2022 eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonna võtmetegevustes 1.1 (liikumine eri tasapindadel) ja 1.3 (seismine ja istumine), 2.3 (käteosavus), 4.2 (tualettruumi toimingud), 4.3 (söömine ja joomine), 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine), 6.1 (väljaskäimine), 6.3 (toimetulek muutustega). Tervisandmetes puudub informatsioon selle kohta, et esineks ravimite kõrvaltoimeid või, et need oleksid tegutsemisvõimet piiravad. Taotlejal esinevat unehäiret on arvestatud võtmetegevuse "tegevuste sooritamine" hindamise all. Ekspertarst dr T. K. on 14.01.2022 eksperthinnangus põhjendanud piirangutele antud hinnanguid, tuues uuringutulemuste all välja konkreetsed terviseandmed. Kohus ei pea vajalikuks ekspertarsti põhjendusi ja viiteid terviseandmetele kohtuotsusesse ümber kirjutada. Asjaolu, et ekspertarst on eksperthinnangus välja toonud ainult osad terviseandmed, ei tähenda, et ülejäänud terviseandmeid poleks üldse arvestatud. Vastustaja on selgitanud, et ekspertarvamuses ja vaideotsuses tuuakse piiranguid põhjustavate objektiivsete terviseandmetena välja vaid olulisemaid ja sageli ka hiliseimad terviseandmed, mis kajastavad kokkuvõtlikult käesolevat olukorda. Eesti Töötukassa on esitanud kohtule kaks faili, mis sisaldavad kaebaja terviseandmeid (Eesti Töötukassa 29.06.2022 vastus kaebusele, terviseandmed seisuga 31.03.2022 ja 10.06.2022). Mõlemad failid on rohkem kui 100 lehekülje pikkused. Arvestades kaebaja kohta olemasolevate terviseandmete hulka, ei oleks kohtu hinnangul võimalik kajastada neid töövõime hindamise eksperthinnangus, ilma et eksperthinnang muutuks raskesti jälgitavaks. Kohtul puudub alus arvata, et ekspertarst ei vaadanud enne oma seisukohtade andmist kaebaja terviseandmeid täies mahus üle. Kui dr T. K. piiranguid ei tuvastanud (andis hinnanguks 0), on ta põhjenduseks märkinud, et kaebaja poolt kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad, kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust või on viidanud kirjeldatud piirangute hindamisele muu valdkonna raames. Eesti Töötukassa on esitanud kohtule kaebaja terviseandmete väljavõtted ja nendest ei nähtu, et ekspertarst oleks andnud hinnanguid, mis on otseses vastuolus olemasolevate terviseandmetega. Kaebaja on mitmes võtmetegevuses märkinud piirangud muutlikeks, mis tähendab, et need ei saagi olla püsivalt mõõdukad või rasked. Dr T. K. koostas vaidemenetluses 31.03.2022 eksperthinnangu, kus jäi samale lõplikule seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa 04.04.2022 vaideotsuses on välja toodud, et kaebaja käis 11.02.2022 psühhiaatri vastuvõtul. Diagnoositud on depressioon, kuid tablettravi ordineerimist vajalikuks ei peetud. Esinevad ka unehäired, kuid püsivat ravi unehäirete tõttu samuti ordineeritud ei ole. 16(21)
Arvestades antud asjaolusid jäi vastustaja seisukohale, et piiranguid saab hinnata jätkuvalt vaid kergeks. Vaidemenetluses ja kohtumenetluses on oma seisukoha andnud ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr P. T. (Eesti Töötukassa 29.06.2022 vastus kaebusele, lisad „TK arsti hinnang vaidemenetluses.pdf“ ja 28.06.2022 allkirjastatud „Töötukassa ekspertarsti seisukoht haldusasjas nr 3-22-1019.docx“). Seega on täidetud Riigikohtu praktikas seatud nõue, et piirangutele antud hinnangud tuleb üle vaadata ka teise ekspertarsti poolt. Dr P. T. on oma 28.06.2022 seisukohas jäänud dr T. K.ga samale seisukohale ja on põhjalikult selgitanud võtmetegevustele antud hinnanguid. Terviseandmete ja kaebaja enesehinnangule toetudes nõustus dr P. T. sellega, et kaebajal on tunnetatav elukvaliteedi langus ja diagnoositud neuroloogiline haigusseisund põhjustab mitmeid töövõime hindamise metoodika järgi hinnatavaid kergeid piiranguid mitmes võtmetegevuses, kuid vaideotsuse tegemise ajahetkel ei olnud need siiski püsivat üldist töövõimet vähendavad. Kohtuistungil selgitas dr P. T. täiendavalt, et hindamise ajal olid mitmed piirangud vähenenud, leevenenud või osutunud harvaesinevateks, mida iseloomustavad näiteks vaidemenetluse ajaks olemas olnud Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogia statsionaarse ravi epikriisid (11.10.2022 istungi helisalvestis, kell 10:47:47). Dr P. T. toonitas, et töövõime hindamisel ei ole oluline see kui kindel diagnoos isikul on, vaid menetlus on suunatud objektiivselt kinnitatud piirangute hindamisele ravi foonil. Kui ravi pole mingil põhjusel rakendatud, siis seda võetakse ka arvesse (11.10.2022 istungi helisalvestis, kell 10:51:00). Näitena viitas dr P. T. sellele, et kaebaja puhul ei ole rakendatud valuravi, mis viitab sellele, et piirangud on pigem kerged. Dr P. T. viitas ka vaidemenetluse ajal olemas olnud psühhiaatri hinnangule, mille kohaselt oli kaebaja esialgne kohanemishäire oma terviseprobleemidega muutunud kliiniliselt väljendunud depressiooniks, mis vajab toetavat psühhoteraapiat ja vajadusel oli kaalumisel ka antidepressantravi (11.10.2022 istungi helisalvestis, kell 10:54:50). Kuna ravi antidepressantidega oli alustamata, ei olnud vastustajal võimalik kuus kuud edasiulatuvalt hinnata sümptomite püsivust (11.10.2022 istungi helisalvestis, kell 11:00:05). Kaebaja on väitnud, et antidepressantravi ei alustatud kokkuleppel psühhiaatriga, sest kaebaja ravikoormus oli juba suur. Seda TIS-i andmete väljavõttest selgelt ei tulene ja ka vastustaja hinnangul puudub põhjus pidada kaebaja ravikoormust suureks.
69.Kaebaja on kohtumenetluse jooksul esitanud silmaarsti 29.06.2022 epikriisi, uneuuringu 30.06.2022 epikriisi ja taastusraviarsti 04.07.2022 epikriisi. Tegemist on pärast Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsust ja 04.04.2022 vaideotsust tekkinud terviseandmetega, mistõttu ei saanud vastustaja neid töövõime hindamisel arvesse võtta. Epikriisidest ei nähtu ka sellist infot, mis võiks töövõimele antud hinnangu tagantjärgi ümber lükata. Silmaarsti 29.06.2022 epikriisis on fikseeritud teatav nägemise langus (kaugelenägevus), mille täpsem põhjus jääb selgusetuks. Kuna nägemise langus on prillidega korrigeeritav, ei ole see Töötukassa varasema praktika järgi olnud asjaolu, mis tooks kaasa töövõime vähenemise. Uneuuring õnnestus kaebajal läbida alles pärast töövõime hindamise menetlust ja vaidemenetlust pika ravijärjekorra tõttu. Uneuuringu 30.06.2022 epikriisist nähtub, et kaebajal esineb kerges/mõõdukas astmes obstruktiivne uneapnoe ja rahutute jalgade sündroomi kahtlus. Obstruktiivse uneapnoe valikraviks on püsiva positiivse õhurõhu (CPAP) ravi. Rahutute jalgade kaebuste esinemise korral on võimalik teostada raviproovi uneaegse liigutushäire põhjusliku raviga, milleks on pramipeksool (annuses 0,09-0,27mg) või gabapentiin (alates annus 300mg). Kuna uinumise ja une säilitamise häireid on töövõime hindamisel arvesse võetud ja hilisemalt on selgunud, et obstruktiivne uneapnoe esineb kerges/mõõdukas astmes, ei anna töövõime hindamise järgselt diagnoositud unehäired põhjust kahelda kogu töövõime hindamise sisulises õigsuses. Ka taastusraviarsti 04.07.2022 epikriisist ei nähtu infot, mis saaks tagantjärgi mõjutada vastustaja tehtud otsuse lõppjäreldust.
17(21)
70.Eeltoodu põhjal puudub kohtul alus arvata, et ekspertarstid oleks kaebaja olemasolevaid terviseandmeid sisuliselt valesti hinnanud. Vaidlus hinnangute andmise sisulise õigsuse üle taandub praeguses asjas küsimusele, kas ekspertarstidel oli lõpliku otsuse tegemiseks piisavalt informatsiooni või oleks vastustajal tulnud kaebajat täiendavalt üle kuulata ja täiendavat informatsiooni koguda.
71.Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et tema taotlus töövõime hindamiseks ei ole koostatud tema enda poolt, vaid tegemist on Töötukassa juhtumikorraldaja poolt tehtud kokkuvõttega kaebaja pikematest selgitustest. Kohtule teadaolevalt on töövõime hindamise menetluses tavapärane, et taotleja enda kommentaarid ei ole tekstina eriti mahukad ning piiranguid on kirjeldatud kokkuvõtlikult. Töövõime hindamise menetluses arvestatakse lisaks taotleja enda hinnangutele ka tema terviseandmeid, mis sisaldavad oluliselt detailsemat infot. Terviseandmeid uurides võib ekspertarst hinnata piirangu suuremaks kui taotleja, mistõttu ei saa taotleja kommentaaride kokkuvõtlikkus tuua kaasa tema töövõime hindamist paremaks kui see tegelikkuses on. Kaebaja ei ole ka väitnud, et juhtumikorraldaja oleks taotlusesse kirjutanud midagi, mis on tegeliku olukorraga otseses vastuolus. Töötukassa on selgitanud, et kaebajal oli võimalus vahetult enne töövõime hindamise avalduse menetlemist enesehinnangulisi piiranguid avalduses täpsustada, mida kaebaja 07.01.2022 e-kirja teel tegi. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kohus võtab arvesse ka seda, et kaebajal oli vaidemenetluses võimalus esitada põhjalikumad selgitused oma töövõime kohta, kuid ka vaidemenetluse tulemusel ei leitud, et kaebaja töövõime oleks vähenenud. Seega ei pea kohus usutavaks, et Eesti Töötukassa oleks teinud teistsuguse otsuse, kui Töötukassa juhtumikorraldaja oleks täitnud kaebaja töövõime hindamise taotlust põhjalikumalt.
72.Kaebaja leiab, et töövõime hindamise menetlus viidi läbi õigusvastaselt, sest vastustaja ei taganud kaebajale õigust olla ära kuulatud pärast taotluse esitamist ja enne 21.01.2022 otsuse tegemist. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. HMS § 40 lg-s 3 on loetletud olukorrad, kus haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Töövõime hindamise menetlus algab töövõime hindamise taotluse esitamisega Eesti Töötukassale, kus taotleja juba selgitab oma terviseseisundiga seonduvat. Seega ei saa töövõime hindamise menetluses tekkida olukorda, kus haldusakt antakse üllatuslikult, s.o ilma haldusakti adressaati toimuvast menetlusest informeerimata. Töövõime hindamise menetluses ei anta taotluse esitajale eraldi tähtaega täiendavate seisukohtade esitamiseks enne otsuse langetamist. Kohtule teadaolevalt ei ole sellist praktikat seni kohtute poolt õigusvastaseks peetud. Vastustaja on oma 20.09.2022 seisukohas viidanud näiteks Tallinna Halduskohtu 21.12.2017 lahendile nr 3-17-1695, milles kohus leidis, et isik sai oma seisukoha avaldada töövõime hindamise taotluse esitamisel, mistõttu talle oli haldusmenetluses ärakuulamisõigus tagatud. Kohus ei näe praeguses haldusasjas põhjust senisest praktikast kõrvale kalduda. Kuna kehtiva korra järgi ei tee Eesti Töötukassa enne töövõime hindamise otsust ühtegi toimingut, kus taotlejale antakse ülevaade Eesti Töötukassa poolt tuvastatud asjaoludest ja esialgsetest seisukohtadest, puudub töövõime hindamise menetluses vajadus taotlejat pärast taotluse esitamist täiendavalt ära kuulata.
73.Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et täiendavaid andmeid ei küsitud taotluses nimetatud arstidelt ega Töötukassa poolt võimaldatud spetsialistilt. Dr P. T. on oma 28.06.2022 kirjalikus seisukohas märkinud, et terviseandmetest lähtuvalt on kaebajat mitmekülgselt uuritud erinevate arstide ja spetsialistide poolt. TIS-s on põhjalikud sissekanded. Ei esinenud olukorda, mil oleks tekkinud vajadus andmete täiendamiseks, s.t. oleks tekkinud kahtlus, et antud ajahetkel oleks raviarstidel olnud mingid terviseandmed, mida ei olnud sisestatud TIS-i. TVTS § 7 lg 6 alusel on 18(21)
ekspertarstil õigus teostada terviseandmete päring, kui taotlusel/vaides märgitud arst ei ole andmeid TIS-i sisestanud või TIS-i sisestatud olemasolevad terviseandmed vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised. Töötukassa võib isiku piirangute täpsustamiseks andmeid taotleda ka töövõime hindamise taotlusel/vaides märgitud spetsialistilt. Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et kuna raviarstidelt andmete täpsustamine toimub vastavalt vajadusele, ei ole tegemist töövõime hindamise menetluse kohustusliku osaga. Täiendavate andmete küsimata jätmine saab uurimispõhimõtte rikkumisena tuua kaasa otsuse tühistamise üksnes siis, kui on selge, et see rikkumine võis töövõime hindamise otsust mõjutada. Näiteks Riigikohtu 20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474 tõusetus probleemina see, et töövõime hindamise taotleja ei käinud viimase viie aasta jooksul neurokirurgi või neuroloogi juures ega kurtnud käelise tegevuse üle ja TIS-is andmed puudusid, millest Eesti Töötukassa järeldas, et ta on paranenud. Riigikohus pidas sellist järeldust meelevaldseks ja leidis, et isiku terviseandmed vajavad täpsustamist sh ei ole välistatud ka kaebaja neurokirurgi või neuroloogi vastuvõtule suunamine (p 28, 32). Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Pigem on tegemist vastupidise olukorraga, kus kaebaja kohta on palju terviseandmeid ja arstide mittekülastamisest ei ole tehtud järeldust tema tervenemise kohta. Kaebaja on küll rõhutanud oma olukorra keerulisust ja uudsust Eesti arstide jaoks, kuid eitada ei saa seda, et töövõime hindamise menetluses analüüsitavate terviseandmete hulk oli suur. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, milliste asjaolude kohta oleks vastustaja pidanud raviarstidelt täiendavat infot hankima. 74. Kaebaja taotles vaides vastuvõtupõhist ekspertiisi, kuid vaideotsuses ei ole taotlust puudutatud ja visiidipõhist hindamist läbi ei viidud. Kohus nõustub, et vastustaja ei ole vaideotsuses visiidipõhise hindamise läbiviimist või selle läbi viimata jätmist puudutanud. Vaideotsuses välja toodud kaebaja vaide kokkuvõttes ei ole visiidipõhise hindamise taotluse esitamist isegi mainitud. Samas on vastustaja esitanud oma seisukoha kohtumenetluses, mistõttu saab vaideotsuse vea lugeda kõrvaldatuks. Edaspidi tuleb vaideotsuste koostamisel selliseid vigu vältida, sest isik ei peaks kohtusse pöörduma, et saada oma taotlustele vastused. TVTS § 7 lg 3 esimene lause sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Vastustaja on kohtumenetluses leidnud, et visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi, kui terviseandmed on ebapiisavad või vastukäivad. Antud juhul sellist vajadust vastustaja hinnangul ei olnud ja kohus nõustub sellega. Õige on see, et visiidipõhine hindamine viiakse läbi vajaduse korral, mitte igal juhul, kui isik seda taotleb. Nagu kohus on eelnevalt juba välja toonud, ei olnud praegusel juhul tegemist olukorraga, kus visiidipõhise hindamise vajaduse oleks tinginud terviseandmete vähesus. Lisaks ei saa visiidipõhise hindamise puhul kindel olla, et selle käigus kogutud andmed on varasematest terviseandmetest põhjalikumad, sest ka visiidipõhine hindamine kirjeldab üksnes hetkeolukorda. Visiidipõhine hindamine viiakse läbi piiratud aja jooksul erinevate valdkondade kontrollimiseks. Näiteks isiku vaimse tervise hindamise seisukohalt võib visiidipõhine hindamine olla oluliselt pealiskaudsem kui visiit psühhiaatri juurde, kes kontrollib vaimse tervise probleeme põhjalikult. Seega ei leia kohus, et töövõime hindamise otsuse õigsus oleks kahtluse all selle tõttu, et vastustaja ei suunanud kaebajat tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.
75.Kaebaja leiab, et kui tema toimingupiirangutele antud hinnanguid ei saa hinnata kõrgemaks, siis tuleks kohaldada erijuhtumit, sest kerged piirangud on tuvastatud viies valdkonnast seitsmest. Määruse nr 39 § 2 p 6 kohaselt on erijuhtum erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Avalikult kättesaadavas töövõime hindamise metoodika dokumendis on selgitatud, et erijuhtumi all mõeldakse erandlikku töövõime hindamise juhtumit, mida ei ole võimalik käsitleda üheski hindamise valdkonnas ning mille puhul isiku terviseseisund põhjustab piiranguid ainult ajuti või põhjustab kergeid piiranguid mitmes hindamise valdkonnas või on risk töötamise jätkamisel haiguse 19(21)
süvenemiseks. Erijuhtumiga võib näiteks tegemist olla, kui: 1) taotleja saab halvaloomulise kasvaja tõttu keemia- ja kiiritusravi, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea; 2) taotlejal on raske põletikuline nahahaigus, mille tõttu on tal nahakontakt mistahes objektidega (sh riietega) valu tõttu takistatud ja infektsioonioht on suur, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea; 3) taotlejal on kääbuskasv, mille tõttu jäävad talle raskesti kättesaadavateks igapäevaelus vajalikud töö-, suhtlus- ja muud tasapinnad, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea. Erijuhtumi puhul langetab ekspertarst kaalutlusotsuse töövõime ulatuse ja raskusastme kohta, toetudes terviseandmete analüüsimisel ja töövõime hindamisel muu hulgas käesolevas peatükis loetletud kriteeriumitele (töövõime hindamise metoodika, peatükk 3.2, alapeatükk 3.3.2, lk 15-16). Kuna töövõime hindamine tugineb ekspertarsti hinnangule, on ka erijuhtumi esinemine ekspertarsti seisukohal põhinev. Ekspertarsti 14.01.2022 ja 31.03.2022 hinnangud sisaldavad punkti 10 pealkirjaga „Erijuhud“, mille all on märgitud: „Taotleja andmete töötlemisel ilmnenud teave selle kohta, et tegemist on raske haiguse või kehalise või vaimse häirega või tegutsemispiirangut võimendava haiguste koosmõjuga ning selle haiguse või häire tõttu oleks isiku vaimne või kehaline tervis ohus, kui piiratud töövõime jääks tuvastamata.“ Ekspertarst märkis, et erijuhtumit ei esine. Vastustaja on vastuses kaebusele tuginenud erijuhtumi välistamisel põhiliselt sellele, et tegemist ei ole olukorraga, mil töötamine eelduslikult halvendaks isiku tervislikku seisukorda. Kohus märgib, et eksperthinnangus ja vastustaja kirjalikes seisukohtades on tuginetud teistusugusele erijuhtumi määratlusele kui määruse nr 39 § 2 punktis 6. Nimetatud säte ei nimeta erijuhtumi kohaldamise eeldusena seda, et töötamine peaks isiku vaimset või kehalist tervist ohustama või isiku tervislikku seisukorda halvendama. Pole selge, millisest allikast on pärit töövõime hindamise metoodikas sisalduv selgitus, et erijuhtumi esinemiseks peab terviseseisund põhjustama piiranguid ainult ajuti või esinema risk haiguse süvenemiseks töötamise jätkamisel. Vastustaja varasemate erijuhtumit välistavate põhjenduste asjakohasus oli arutlusel ka kohtuistungil, kus vastustajal oli võimalus täiendavalt põhjendada, miks kaebaja juhtum ei ole erijuhtum. Vastustaja selgitas, et tuvastatud piirangute puhul tuleb n-ö piirangute taha vaadata. Kaebajal tuvastatud kerged piirangud olid hinnatud 2022 jaanuari seisuga ja vaideotsuse tegemise seisuga olid need vastustaja hinnangul maksimaalsed võimalikud piirangud, sest teatud juhtudel ei olnud kaebaja kaebustele objektiivset kinnitust. Seega jäi vastustaja seisukohale, et kaebajal tuvastatud kerged piirangud ei ole koosmõjus sellised, et kaebaja töötamine oleks terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Kohus loeb erijuhtumi kohaldamata jätmisega seonduva põhjendamispuuduse kohtumenetluses kõrvaldatuks ja leiab, et tegemist ei ole olukorraga, kus erijuhtum võis valesti kohaldamata jääda.
76.Kaebaja leiab ka, et määrus nr 39 § 6 lg 6 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 28, kuna määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed töövõime tuvastamiseks, v.a. raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Eeltoodu toob kaebaja hinnangul kaasa olukorra, kus kaebajaga sarnane isik on pandud olukorda, kus tal esineb tegutsemispiiranguid viies võtmevaldkonnas seitsmest, mis tähendab reaalsuses seda, et isik ei ole töövõimeline, kuid ta jääb ilma PS-s sätestatud põhiõigusest riigi abile töövõimetuse korral. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. PS-st tuleneb tõepoolest riigi üldine kohustus abistada vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral, kuid seadusandja pädevuses on ka täpsemalt määrata, millist liiki abi ja millises ulatuses osutatakse ning kehtestada tingimused abi saamisele. Vastavate tingimuste määramine ei ole PS-ga vastuolus, kuivõrd tagab abi andmise nendele isikutele, kes seadusandja hinnangul seda vajavad. Nimetatu on kooskõlas riigi rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. PS-st ei tulene riigi kohustust abistada isikuid olukordades, kus nad abi tegelikkuses ei vaja. Seega ei tähenda asjaolu, et isikul puudub määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaldamise tulemusena 20(21)
õigus töövõimetoetusele, et tema PS § 28 kaitsealas olevat õigust oleks kitsendatud. Tegemist on olukorraga, mida seadusandja on käsitlenud olukorrana, mil isiku abivajadus ei ole selline, et täidetud oleksid abivajaduse kriteeriumid. Vastustaja märgib ka põhjendatult, et praegusel juhul ei jää kaebaja ilma riigipoolsest abist. Vajaduse korral (uuringute teostamine, statsionaarne ravivajadus) on isikul võimalik kasutada ajutist töövõimetuslehte ja sellega reguleeritud hüvitisi, püsivat pikaajalist üldist töövõime langust ei tuvastatud, seega ka PS-sest ei saa järeldada töövõime vähenemist ulatuses, mis takistaks tal töötamist.
77.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 21.01.2022 otsus nr TVH/22/003024 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna vaidemenetluse esemeks olnud haldusakt on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks lugeda ka 04.04.2022 vaideotsus nr VO/22/585. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
78.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.