Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kai Simpson Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X (isikukood xxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 74 426,13 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist Xle kuuluvale kinnisasja 1⁄2 kaasomandis olevale osale, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr xxxxxxx ja mis asub aadressil xxxxxxx.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Avaldatavas määruses asendada kohtuliku hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid tähemärkidega.
SELGITUSED
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata määrus koos Maksu- ja Tolliameti taotlusega Xle.
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või
3-22-2385
seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
3.MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: 1) maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning 3) kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11).
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud. Loa andmise eeldused on täidetud.
6.Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Praegusel juhul on maksuhaldur alustanud vastutusotsuse menetlust kohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega, mistõttu on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (MKS § 1361 lg 1). Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses selgelt jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks on 68 079,42 eurot, millest põhivõlg on 58 337,85 eurot ning intress seisuga 17.10.2022 on 9741,57 eurot1, mis on tekkinud puudutatud isiku X OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal (07.07.2021-21.03.2022)2.
7.Käesoleval juhul on tõendatud, et puudutatud isik oli X OÜ ainuke juhatuse liige ajal, mil maksuvõlg (põhisummas 58 337,85 eurot) tekkis3. MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt oli puudutatud
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 16. Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 2.
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 2.
2(4)
3-22-2385
isikul kohustus tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksuhaldur on oma 08.11.2022 taotluses põhjendanud, et esineb piisav kahtlus, et puudutatud isik võib vastutada solidaarselt äriühinguga perioodil 09.2021 ja 11.2021-01.2022 tekkinud maksuvõla eest. Nii on taotluses selgitatud, et puudutatud isik oli ainuke juhatuse liige ajal, mil deklareeriti perioodide 09.2021 ning 11.2021-01.2022 maksukohustused, kuid jäeti need tasumata. Seejuures oli puudutatud isik vastutav äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest (MKS § 8 lg 1). MTA on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et puudutatud isik osales äriühingu juhtimises aktiivselt4. Ühtlasi on maksuhaldur näidanud taotluses ära, et esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku tegevuse ning maksuvõla (põhivõlg 58 337,85 eurot5 ning sellelt arvutatud intress 9741,57 eurot6) tekkimise vahel on põhjuslik seos. X OÜ Swedbank AS arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx väljavõttest nähtub, et perioodil 10.2021 kuni 02.2022 on tehtud järjepidevalt ülekandeid seotud äriühingu AS X kohustuste täitmiseks7. Samuti on X OÜ tasunud AS X töötajate töötasusid kogusummas 61 718,30 eurot8, kuid samas jätnud X OÜ maksukohustused täitmata. Veelgi enam, maksuvõlg on tekkinud ajal, mil X OÜ maksuvõlgade suhtes oli sõlmitud ajatamisgraafik9. Kohus nõustub maksuhalduriga, et äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine läbi seotud äriühingu kohustuste tasumise ajal, mil puudutatud isikule oli teada, et X OÜ-l on tasumisele kuuluvad maksukohustused, maksuvõlgade suhtes oli sõlmitud ajatamisgraafik ning tulevikus tekivad uued maksukohustused, pidi keskmisele mõistlikule juhatuse liikmele olema arusaadav, et nii jäetakse täitmata seadusest tulenevad kohustused (MKS § 8 lg 1) ja tekitatakse oma tegevusega kahju. Seetõttu on usutav maksuhalduri väide, et esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku tegevuse ning X OÜ maksuvõla vahel on põhjuslik seos.
8.Küsimus sellest, kas puudutatud isik rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu MKS § 8 lgst 1 tulenevaid kohustusi (MKS § 40 lg 1), kuulub hindamisele vastutusotsuse tegemise raames (vt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21).
9.Maksuhaldur on põhistanud ja tõendanud, et äriühingult ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ning arvestades äriühingul olemasolevaid varasid (registervarana on üksnes kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx)10 on ebatõenäoline, et maksuvõla sundtäitmine äriühingu vara arvelt on edukas. Äriühingu olemasolevale kinnistule on kohtutäitur seadnud keelumärke, lisaks on kinnistul mitmeid hüpoteeke kokku summas 1 528 000 eurot ning kohtutäitur on hinnanud kinnistu väärtuseks 1 000 000 eurot, mis tähendab, et olemasolevad hüpoteegid ületavad kinnistuväärtust. Lisaks on tõendatud, et äriühingul puudub aktiivne majandustegevus11, mis omakorda välistab võimaluse ka tulevikus tekkivate käibevahendite arvelt maksuvõlga sisse nõuda. Muu register- ja vallasvara ettevõttel puudub.
10.Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist (jätnud tähtaegselt maksud tasumata, teinud väljamakseid seotud ettevõttele, sh tasunud seotud ettevõtte töötasusid; jätnud ajatamisgraafiku järgsed maksed tasumata) nõustub kohus maksuhalduriga, et esineb põhjendatud kahtlus, et vastutusmenetluse tulemusel määratava vastutuskohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 3. Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 1.
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 16.
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 8, lk 53.
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 8, lk-d 54-58, 61-62, 65-68, 70-74.
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 14.
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lisa 20.
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lk 7.
3(4)
3-22-2385
3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
11.Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused. Samuti ei ole maksusumma aegumistähtaeg möödunud, kuna maksude arvestamise ja tasumise kohustus tekkis 20.10.2021 (MKS § 98)12. Arvestades, et puudutatud isik on oma juhatuse liikmeks oleku ajal omanud mõju X OÜ majandustegevusele ja raamatupidamise korraldamisele, kohaldub käesoleval juhul maksusumma määramisele 5-aastane aegumistähtaeg.
12.Kohtuliku hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades tulevikus tõenäoliselt määratava vastutuskohustuse suurust (68 079,42 eurot), sellele lisanduvaid võimalikke täitekulusid (6346,71 eurot) ning puudutatud isiku sissetulekuid 202213. Seejuures on MTA õigesti märkinud, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnisasjale ei takista selle kasutamist ega valdamist. Seetõttu on põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale kinnisasja 1⁄2 kaasomandis olevale osale summas 74 426,13 eurot, mis jääb mõningal määral alla kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osa hinnangulisest väärtusest 56 614,25 eurot14.
13.Maksuhaldur on märkinud taotluses ka andmed tagatise kohta. Kohtu hinnangul ei saa täitekulusid (6346,71 eurot) pidada ülemääraseks, arvestades, et sundtäitmisel on kinnisasja müümiseks pädev kohtutäitur. MKS §-d 130-131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet kinnisasjale.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 08.11.2022 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 74 426,13 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale kinnisasja 1⁄2 kaasomandis olevale osale, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr xxxxxxx ja mis asub aadressil xxxxxxxxxx. (allkirjastatud digitaalselt)
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lk-d 5-6. Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lk 5.
Vt MTA 08.11.2022 taotlus, lk 8.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.