Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1750
Haldusasi
X kaebus Kehtna Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 158 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 12.10.2021 korralduse nr 318 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Kehtna vald, esindaja AL Kolmas isik Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 otsus haldusasjas 3-21-1750 muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1750 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X-le kuulub Kehtna vallas Palukülas asuv maatulundusmaa sihtotstarbega Tiigimäe kinnistu (registriosa nr 166937, katastritunnus 29202:003:0120, pindala 2,02 ha). Tiigimäe kinnistu külgneb Kehtna valla omandis oleva üldkasutatava maa sihtotstarbega Hiiemäe kinnistuga (registriosa nr 1642437, katastritunnus 29202:003:1502, pindala 6,34 ha), mis omakorda külgneb Lauri Möldrile kuuluva elamumaa sihtotstarbega Jaani kinnistuga (registriosa nr 1256337, katastritunnus 29301:001:0521, pindala 5098 m2).
2.Kehtna Vallavalitsus andis 25.05.2021 korraldusega nr 158 ehitusloa Jaani kinnistul asuva sauna laiendamiseks. Ehitusloal on ehitustegevuse liik märgitud järgmiselt: „Laiendamine üle 33%, Hoone, Mitteelamu, Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja mitte üle 5 m kõrge, Laiendamine, Olemasoleva hoone kompleksne rekonstrueerimine“.
3.X esitas vaide, mille Kehtna Vallavalitsus jättis 27.07.2021 korraldusega nr 236 (vaideotsus) rahuldamata. Ehitusluba anti ehitise (sauna) laiendamiseks. Keskkonnaamet on nõustunud ehitusloa andmise ja sauna ehitamisega. Ehitamiseks saab ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 2 kohaselt lugeda mh ehitise laiendamist. Reeglina toimub ehitise laiendamise käigus ka ehitise rekonstrueerimine. Seega on korraldus nr 158 ja ehitusluba omavahel kooskõlas. Ehitusloa taotlus esitati elektroonilises keskkonnas 22.03.2021 ning samal päeval edastas vallavalitsus selle kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ja Päästeametile. Keskkonnaamet andis kooskõlastuse 22.03.2021. Päästeamet edastas 01.04.2021 märkused, mille põhjal täiendati ehitusprojekti ja 11.05.2021 esitati korrigeeritud projekt koos ehitusloa taotlusega. Varasem, 22.03.2021 taotlus ja sellega seotud menetlus ei ole ehitisregistri avalikust vaatest näha. Etteheide uurimispõhimõtte rikkumisest ei ole põhjendatud. Ehitusloa menetluses kontrollitakse, kas ehitustegevus vastab EhS-s ettenähtud nõuetele. Ehitusluba anti, kuna keeldumiseks ei olnud alust. Vaides ei ole välja toodud sisulisi etteheiteid ehitusprojektile ega ehitisele. Ehitisregistris ei kajastata teavet selle kohta, kas saunas hakatakse osutama turismiteenust või kavatsetakse anda saun rendile. Seepärast puudus vajadus nõuda ehitusloa menetluses ka keskkonnamõju eelhinnangut. Ehitisregistri andmetel oli Jaani kinnistul saun, mille ehitisealune pind oli 12 m2 ja maht 25 m3 (ehitusaasta 1990). Sellise ehitise lammutamiseks ei oleks EhS järgi nõutav ehitusteatise vms andmete esitamine. Seega puudub lammutustegevus, mida omanik peaks tagantjärele seadustama. Pealegi on ehitis jätkuvalt alles, kuid 1990. a-l püstitatud ehitist on laiendatud. Korraldust nr 158 ei pidanud põhjendama, sest taotlus rahuldati ja kolmandate isikute õigusi ei piiratud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4). X õigusi ei ole ehitusloa andmisega rikutud. Ehitise laiendamisel puudub mõju avalikule ruumile, sest olemasolevat ehitist laiendatakse saunale-abihoonele vastavas tavapärases (pigem keskmisest väiksemas) mahus. Ehitis ei ole ülemääraselt suur või erinev väljakujunenud hoonestuslaadist. X õigusi ei riiva see, kui naaber osutab oma kinnistul sauna- ja majutusteenust. Arvestades vaidlusaluse ehitise kaugust X elamust (enam kui 250 m), ehitisealust pinda (24 m2), kõrgust (6,4 m) ja mahtu (117 m3) ning ehitise iseloomu, ei riku ehitis X õigusi. Ehitise asukoht ei muutu ja valgust teiste isikute kinnistul ei varjata.
2(8)
3-21-1750
4.Kehtna Vallavalitsus andis 12.10.2021 korraldusega nr 318 kasutusloa Jaani kinnistul asuva sauna kasutuselevõtuks.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tuvastada Kehtna Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 158 õigusvastasus ja tühistada 12.10.2021 korraldus nr
318.Ehitusluba on õigusvastane. Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse, kuigi loa andmine mõjutas ka kaebaja elukeskkonda. Korralduse nr 158 järgi on ehitusluba antud sauna laiendamiseks, kuid ehitisregistri andmete kohaselt olemasoleva hoone kompleksseks rekonstrueerimiseks. Seega jääb arusaamatuks, milliseks tegevuseks on ehitusluba antud. Maaameti geoportaali rakenduse järgi on sauna asukoht Jaani kinnistul muutunud. Vastustaja andis Keskkonnametile haldusmenetluses vastuolulist teavet. Keskkonnaametilt kooskõlastuse küsimise ajal (22.03.2021) ei olnud ehitusloa taotlust veel esitatudki. Saun on ehitatud ebaseaduslikult, sest vana saun lammutati 2019. a sügisel ja uus saun valmis juba 2020. a kevadel. Ehitusloa menetluses on seda asjaolu varjatud, samuti seda, et sauna kasutatakse ärilisel eesmärgil. Vastustaja ei teinud vaatlust ega püüdnud muul viisil ehitusloaga seotud asjaolusid välja selgitada. Kaitsealale ehitamine eeldab eelhinnangut olulise keskkonnamõju kohta, kuid sellisele eelhinnangule ei ole korralduses nr 158 viidatud. Vaideotsuses toodud põhjendused eelhinnangu mittevajalikkuse kohta on arusaamatud ja paljasõnalised. Ärilisel eesmärgil saunateenuse osutamisega kaasnevat keskkonnamõju tulnuks hinnata koos Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu keskkonnamõjudega. Kumulatiivne mõju looduskeskkonnale võib ületada taluvuse piiri. Ehitusloa taotleja on Kehtna Vallavolikogu liige ning loa andmise asjaolud tekitavad korruptsioonikahtluse. Ebaseaduslikult püstitatud sauna ärilisel eesmärgil kasutamine rikub kaebaja õigusi. Kaebajat ei kaasatud kasutusloa menetlusse. Jaani kinnistu asub Kõnnumaa maastikukaitsealal. Kaebaja eeldas endale hajaasustuses ja maastikukaitsealal kodu rajades, et elukeskkond on privaatne ja rahulik. Sauna- ja majutusteenuse osutamine hävitavad senise keskkonna. Mõju tuleneb mh sauna pindala ja mahu suurenemisest, mis võimaldab sauna kasutada ärilisel eesmärgil. Seal võidakse tarvitada alkoholi ja narkootikume ning kuulata valju muusikat. Sauna seadustamine mõjutab negatiivselt kaebaja kinnistul paiknevate käsitiivaliste seisundit ja muid kaitsealuseid liike. Kasutusloa menetluses on ilmselt esitatud valeandmeid.
6.Kehtna vald palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei saa eeldada, et tema elukeskkond ja miljöö ei muutu. Laiendatud saunal pole olulist mõju ümbritsevale keskkonnale ega läheduses elavatele inimestele. Kaebaja õiguste riive on minimaalne ja hüpoteetiline. Ehitusluba ei saa vaidlustada üksnes looduskaitselisel motiivil. Kaebajat ei olnud vaja ehitusloa menetlusse kaasata, sest tema kinnistul asuvad ehitised asuvad saunast piisavalt kaugel. Kaebaja väide, et sauna kasutatakse ärilisel eesmärgil, ei põhine tõenditel. Vastustajal puudub info, et piirkonnas oleks suurenenud alkoholi või narkootikumide tarbimine või süütegude arv. Kaebaja ei saa keelata kolmandal isikul rääkimist ja muusika kuulamist, kuid ta saab nõuda olulise müra ja valgusefektide tekitamise keelust kinnipidamist. Kaebaja väited tema kinnistul paiknevate liikide kaitse vajadusest on paljasõnalised. Kaebaja ei ole selle valdkonna ekspert. Lubatud ja keelatud tegevused sätestab maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vastustajal puudus seadusest tulenev kohustus kaasata kaebaja kasutusloa menetlusse. Kaebaja püüab eelkõige takistada kolmanda isiku äritegevust juhul, kui kolmas isik peaks tulevikus tahtma ruume rendile anda ja majutusteenust pakkuda. Kui sauna kasutatakse muul otstarbel, kui seda lubab kasutusluba, saab vastustaja kasutusluba muuta või tunnistada loa kehtetuks. 3(8)
3-21-1750
7.Y palus jätta kaebus rahuldamata. Ehitusluba on antud sauna laiendamiseks. Sõnastus- ja vormivead ei mõjutanud ehitusprojekti õiguspärasust. Ehitusloa taotlus esitati ehitisregistris elektrooniliselt 22.03.2021, kust see edastati Keskkonnaametile. Seega oli Keskkonnaametil kooskõlastuse andmisel olemas kogu vajalik info. Pole usutav, et Keskkonnaamet andis kooskõlastuse ilma materjalidega tutvumata. Keskkonnaamet on käinud kahel korral kaebuste tõttu Jaani kinnistul asuvat sauna ja tiiki kontrollimas, kuid probleeme ei leitud ja ettekirjutusi ei tehtud. Pole õige, et saun on ehitatud ärilisel eesmärgil, kuid EhS ei tee ka vahet, kas saun on mõeldud isiklikuks kasutamiseks või kasutavad seda ka teised. Kaebaja kinnistu ei piirne Jaani kinnistuga ega asu selle vahetus läheduses. Kinnistute vahel on Hiiemäe kinnistu, mis on üldkasutatav maa, samuti on läheduses maantee. Kaebaja kinnistult ei ole sauna näha, sest saun asub orus ja vahepeal on kaks puude rühma ja kõrgendik. Seega ei saa saun mõjutada kaebaja privaatsust ega turvalisust. Kaebaja viited korruptsioonile on laim.
8.Tallinna Halduskohus jättis 29.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Praeguses asjas saab kaebaja esitada kaebuse üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja näeb oma õiguste rikkumist eeskätt sauna kasutamises (valju muusika ja jutukõmina kandumine kaebaja kinnistuni; alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning muud õigusrikkumised, mis vähendavad turvalisust). Asja lahendamiseks ei ole vaja analüüsida, kas sauna kasutamisega seotud valjud helid võivad häirida käsitiivalisi, kes kaebaja väitel elavad tema kinnistul, sest need argumendid puudutavad avalikke huve. Pole siiski usutav, et käsitiivalisi ei häiri kaebaja kinnistul toimuv elutegevus, kuid neid häirib enam kui 200 m kaugusel asuva sauna kasutamine. Keskkonnaamet on ehitusloa kooskõlastanud ja märkinud, et sauna ehitamine ei muuda maastikuilmet, ei ohusta piirkonnas esinevaid nahkhiireliike, ei takista Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndi kaitse-eesmärgi saavutamist ega kahjusta kaitseala seisundit. Kaebaja ei ole välja toonud argumente, mille tõttu peaks kaitseala valitseja hinnangus kahtlema. Ehitusloa võib anda, kui ehitusprojekt vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele (EhS § 42). Kaebajale ei ole arusaadav, milliseks tegevuseks ehitusluba anti. Samas pole vaidlust, et Jaani kinnistul asus varem saun ja täna on samal kohal samuti saun. Kuna vastustaja läbiviidud menetluse tulemusel anti ehitusluba sauna ehitamiseks, ei riku kaebaja õigusi see, kas ehitusluba anti sauna lammutamiseks ja uue ehitamiseks või olemasoleva sauna laiendamiseks või rekonstrueerimiseks – mõjud kaebajale sellest ei sõltu. Korraldusest nr 158, ehitusloast ja 27.07.2021 vaideotsusest on siiski aru saada, et ehitusluba anti sauna laiendamiseks. Selles osas saab nõustuda vaideotsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et sauna laiendamise asemel vana saun lammutati ja asemele ehitati uus saun. Tõenditest nähtub, et sauna asukoht ei ole põhimõtteliselt muutunud. Mulje, et sauna asend on mõnevõrra muutunud, on selgitatav sellega, et sauna laiendati. Kui möönda sauna asukoha vähest muutust, ei saaks see rikkuda kaebaja õigusi ja tuua kaasa teistsuguse haldusakti andmist (EhS § 44 p 12), arvestades kaebaja kinnistu kaugust saunast ning seda, et sauna paiknemise suund maastikul on jäänud samaks. Kui kaebaja õigusi ei riivata ülemääraselt, et ole ehitusluba õigusvastane pelgalt selle tõttu, et kolmas isik alustas ehitamisega juba enne ehitusloa andmist. Ebaseadusliku ehitise puhul tuleb esmajärjekorras kaaluda võimalust ehitis seadustada.
4(8)
3-21-1750 Keskkonnaamet on ehitusloa kooskõlastanud ning pole alust arvata, et seda tehti materjalidega tutvumata. Kaebajaga ei saa nõustuda selles, et saunale ehitusloa andmisel tulnuks kaaluda keskkonnamõju eelhinnangu andmist. Ehitusprojekti kohane saun on väikese mahuga ja samas kohas asus ka varem saun, mistõttu eeldatavalt ei ole selle eraldiseisev ega kumulatiivne keskkonnamõju oluline. Kaebaja viide keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p-le 12 ei ole asjakohane, sest ehitusluba anti saunale kui kõrvalhoonele. Saun ehitusaluse pinnaga 24 m2 ei ole mahult ega kasutusalalt võrreldav puhkeküla, -laagri või hotellikompleksiga (vt Vabariigi Valitsuste 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 14, mis täpsustab eelhinnangu andmist turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral). Sauna põhiplaani järgi on ehitises nähtud ette leiliruum ning pesemis- ja riietumisvõimalus, kuid mitte ööbimist, puhkamist vms kasutust, mis oleks tavapärasest perevõi sõpruskondlikust sauna kasutusest intensiivsem. Keskkonnaamet ei näinud samuti saunast lähtuvat keskkonnaohtu. Vastustaja ei pidanud kaebajat ehitusloa menetlusse kaasama. Selles osas saab nõustuda 27.07.2021 vaideotsuse lk-l 3 toodud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kuna kaebaja kinnistu ja vaidlusaluse sauna vahele jääb üle 200 m, ei olnud vastustajal mõistlikku põhjust eeldada, et sauna laiendamine võiks riivata kaebaja õigusi. Kaebaja kinnisasi ei piirne Jaani kinnisasjaga, millel saun asub (vt EhS § 42 lg 6). Menetlusreeglid on samad ka juhul, kui ehitusloa taotluse esitab vallavolikogu liige. Kaebaja viited korruptsioonile on paljasõnalised. Kasutusloa võib anda, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1). Kasutusloa võib anda ka ehitusloa õigusvastasuse korral (Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022, p 20). Seega poleks kasutusloa andmine välistatud ka kaebaja väidetud (kuid tõendamata) olukorras, kus vana saun lammutati täielikult ja ehitati asemele uus või sauna ehitamine seadustati tagantjärele. Kaebaja on rajanud oma kodu Natura alale, kuid sellest ei tulene talle õigustatud ootust, et teda ümbritsev keskkond püsib muutumatuna. Natura ala eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis, mitte kaitsta füüsilise isiku elukeskkonna muutumatust. Keskkonnaameti kinnituse kohaselt puudub mõju ohustatud liikidele. Kaebajal puudub õigus nõuda, et tema miljöö ja ümbritsev keskkond püsiks muutumatuna (Riigikohtu 24.05.2021 otsus nr 3-3-1-2910, p 22). Samas pole asja materjalide põhjal ka alust arvata, et kaebajat otseselt ümbritsev keskkond muutuks. Saun asub kaebaja kinnistust enam kui 200 m kaugusel ning sauna ja kaebaja kinnistu vahele jääb veel ühiskasutav maa (Hiiemäe kinnistu), metsatukad ja kõrgendik. Saun asub põhimõtteliselt samal kohal kui varem, kuigi on nüüd mõnevõrra suurem. Ka hajaasustuses on kinnistu omanikel õigust korraldada oma elutegevust, arvestades kinnistu kasutusotstarvet. Pole eluliselt usutav, et sauna kasutamisega kaasnevad helid võiks jõuda kaebajani selliselt, et see põhjustaks õigusvastase häiringu. Kaebaja ei saa nõuda, et ükski heli tema kinnistuni ei jõuaks (asjaõigusseaduse § 143 lg 1). Kaebaja kinnistust möödub avalikult kasutatav RämasooPaluküla tee ning kaebaja kinnistu kõrval asub üldkasutatav maa (Hiiemäe kinnistu), kust helide kaebaja kinnistuni jõudmine on palju tõenäolisem, kui sauna kasutamisega kaasnevate helide kandumine kaebaja kinnistuni. Atmosfääriõhu kaitse seadus ei reguleeri olmemüra (vt § 55 jj). Ülemäärase müra tekkimise või korrarikkumiste korral saab kaebaja pöörduda politsei poole (korrakaitseseaduse (KorS 56)). Pole siiski mingit alust eeldada, et Jaani kinnistul hakkavad toimuma korrarikkumised.
5(8)
3-21-1750 Väidetav sauna ärilistel eesmärkidel kasutamine ei riiva kaebaja õigusi ega välista kasutusloa andmist. Ehitise ehitamine ja kasutamine peavad olema kooskõlas kasutusotstarbega. Kasutusloa järgi on ehitise nimetus „saun“ ja kasutusotstarve „elamu, kooli vms abihoone“. See ei keela kolmandal isikul võtta sauna kasutamise eest tasu, sh teenida sel viisil tulu (vrd üürikorterid, mis on samuti eluruumid). Kuna saun on väike (ehitisealune pind 24 m2, maht 117 m3), ei oleks sauna ärilistel eesmärkidel kasutamine oluliselt intensiivsem, võrreldes sellega, kui kolmas isik kasutab sauna üksnes oma pere ja sõpradega. Kaebaja õigusi ei riiva see, kas sauna kasutavad isikud on kolmandale isikule tuttavad või võõrad ning EhS-i alusel lube andes seda ka ei kontrollita. Kaebaja väitel on kasutusluba õigusvastane, sest ehitusloa taotlus esitati alles pärast sauna valmimist. See ei riiva aga kaebaja õigusi, sest kasutusloa taotluse esitamise ajaks oli kolmandal isikul ehitusluba olemas. Vastustajal ei olnud alust jätta kasutusloa taotlust EhS § 53 alusel läbi vaatamata. Samamoodi ei riiva kaebaja õigusi see, kas ehitustöid tegid ehitusloa taotluse esitanud või ehitusprojekti koostanud isikud või mitte. EhS ei nõua, et nimetatud isikud peaksid ise ka ehitama. Ehitusprojekti versioonidel võivad olla erinevad kuupäevad, tulenevalt projekti erinevatest staadiumitest (nt ehitusloa taotlemiseks on vajalik eelprojekt, kasutusloa puhul lõppprojekt). Muudatused projektis on lubatud ega tähenda, et esitatud oleks valeandmeid. Kaebaja kasutusloa menetlusse kaasamata jätmine ei olnud õigusvastane. Kaebaja ei ole Jaani kinnistu piirinaaber (EhS § 54 lg 5). Kaasamise kohustuse tekkimiseks ei piisa sellest, et kaebaja on ehitusloa kohtus vaidlustanud või tunneb huvi piirkonna looduse kaitse vastu (EhS § 54 lg 6 p 2). Kaebaja kinnistu asub saunast nii kaugel, et negatiivsed mõjud temale on hüpoteetilised või vähemalt minimaalsed. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei muretsenud eelkõige käsitiivaliste, vaid oma elukeskkonna kvaliteedi pärast. Kaebaja oleks tulnud kaasata nii ehitus- kui ka kasutusloa menetlusse. Sauna ärilisel eesmärgil kasutamise korral esineb mõistlik kahtlus, et kahjustatakse kaebaja õigust rahulikule ja turvalisele elukeskkonnale. Jaani kinnistu, millel saun paikneb, on elamumaa sihtotstarbega ning ärilist tegevust ei ole seal ette nähtud. Kaebajal on õiguspärane ootus, et tema elukoha vahetus läheduses asuvale Jaani kinnistule ei saa rajada äriotstarbega hooneid. Kohus on jäänud uskuma kolmanda isiku paljasõnalist väidet, et tegemist oli sauna laiendamisega. Tegelikult vana saun lammutati ja asemele ehitati uus – seda kinnitab naaber Margo Lill ja selliselt sai asjaoludest aru ka Keskkonnaamet. Ehitusprojekt räägib aga hoopis ehitise rekonstrueerimisest. Rikutud on EhS § 12 lg-t 1, mille kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt. Seega on vastustaja ja kolmas isik valetanud. Kohus jättis tähelepanuta, et Keskkonnaameti kooskõlastuse andmise ajal ei olnud ehitusloa taotlust veel esitatudki. Kaebaja ei saanud tõendada varasemat olulist keskkonnamõju, sest Jaani kinnistul asuvaid hooneid ei kasutatud pikka aega. Kolmas isik kavatseb sisuliselt tegeleda turismimajandusega ja on ehitanud puhkeküla, mistõttu oleks tulnud anda eelhinnang ka keskkonnamõjudele. Korruptsioonikahtlus põhineb sellel, et ehitusprojekt koostati ja ehitusluba anti alles siis, kui ehitustööd olid juba tehtud, s.o kolmas isik, kes peaks vallavolikogu liikmena olema õiguskuulekuse etalon, ehitas sauna teadlikult ebaseaduslikult. Järelikult pidi kolmas isik olema veendunud, et tal õnnestub sauna ehitamine seadustada. Vallavalitsuse liikmete käekäik sõltub volikogu liikmete otsustest. Halduskohtu arusaam EhS § 50 lg-st 1 on arusaamatu. EhS § 50 lg 6(8)
3-21-1750 1 kohaselt on kasutusloa andmise eelduseks ehitamine vastavalt ehitusloale ning ehitusluba annab EhS § 38 lg 1 järgi õiguse ehitada vastavalt ehitusprojektile. Ehitusloale lisatud ehitusprojekti kohaselt oli tegemist sauna rekonstrueerimisega ning korraldusega nr 158 anti ehitusluba sauna laiendamiseks. Need on selgelt erinevad tegevused. Kaebaja ei eelda, et tema keskkond püsib muutumatuna, kuid kaebaja soovib oma Natura alal asuvas kodus rahulikult elada. Üksikud hõredalt paiknevad puud, mis jäävad kaebaja ja Jaani kinnistu vahele, ei takista valju muusika ja lärmi levimist kaebaja kinnistule. Rämasoo-Paluküla tee liiklusmüra ei ole häiriv, sest liiklustihedus ei ole väga suur. Avalikult kasutatava tee ja ärilistel eesmärkidel tegutseva sauna kasutamise mõjude võrdlemine ei ole kohane. On ka selge, et kohtuvaidluse lõpuni püüab kolmas isik igasuguseid korrarikkumisi vältida. Kohtu näide sellest, et sauna kasutamisel isiklikuks või äriliseks otstarbeks ei ole vahet, ei ole loogiline (vrd auto kasutamine isiklikul otstarbel või taksoteenuse osutamiseks – erinev on nii mõju autole, keskkonnale kui ka inimestele). Kasutamise intensiivsus ja sellest tulenev mõju on erinev. Ehitusloa andmisest oleks tulnud keelduda EhS § 44 p-de 4 ja 10 alusel. Ärilisel otstarbel kasutatava hoone ehitus- ja kasutusloa menetlusse kaasatavate isikute ring peaks olema laiem kui isiklikuks otstarbeks ehitatava hoone puhul. Nõustuda ei saa ka kohtu käsitusega EhS §-st 53. Tegemist on vallavolikogu liikme poolt teadlikult ebaseaduslikult ehitatud saunaga, mida asuti seadustama alles umbes aasta pärast selle valmimist. Sellist tegevust toetav kohtupraktika viib massilise ebaseadusliku ehitamiseni. Vaidlustatud haldusaktides puuduvad põhjendused ebaseadusliku ehitise seadustamiseks või lammutamiseks. Ehitusprojekti ei saa muuta suvaliselt, vaid see peaks olema dokumenteeritud.
10.Kehtna vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde.
11.Y ei esitanud arvamust apellatsioonkaebuse kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
13.Kaebaja ei saa ehitus- ja kasutusluba vaidlustada avalikes huvides, vaid üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kohtus kaitstavad subjektiivsed õigused on põhiõigused ja -vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-18-01, p 22). Kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 16). Seega ei saa kaebaja esitada praeguses asjas kaebust käsitiivaliste vm loodusväärtuste kaitseks, seostamata neid argumente oma õiguste rikkumisega, või motiivil, et kolmandale isikule antud ehitus- ja kasutusluba on objektiivselt õigusvastased.
14.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: kaebaja omandis olev Tiigimäe kinnistu ei külgne kolmandale isikule kuuluva Jaani kinnistuga, vaid kaebaja ja kolmanda isiku kinnistute vahele jääb Hiiemäe kinnistu (6,34 ha), kus paikneb mh Paluküla puhke- ja spordikeskuse külastajate parkla ning telkimis- ja lõkkeala; Jaani kinnistule ehitati 1990. a-l saun (ehitisealune pind 12 m2 ja maht 25 m3) ja praegu asub seal samuti saun (ehitisealune pind 24 m2, kõrgus 6,4 m ja maht 117 m3) üldjoontes samas asukohas kus varem; kaebaja kinnistul asuva elamu ja Jaani kinnistule ehitatud sauna vahemaa on enam kui 250 m 7(8)
3-21-1750 ning kaebaja kinnistu piirini on saunast enam kui 200 m; kaebaja elamu ja sauna vahelisel alal kasvavad puud ning lähiümbruse pinnavormide tõttu ei ole saun kaebaja kinnistult vaadeldav; saunal ei ole kaebaja kinnistu poolses küljes uksi ega aknaid.
15.Kaebaja ei väida, et vaidlusaluste ehitus- ja kasutuslubade esemeks olev saun kui ehitis kujutaks endast kaebajale mingit ohtu. Arvestades sauna mõõtmeid, kaugust kaebaja kinnistust ja lähipiirkonna pinnavorme, ei saa see ehitis varjata kaebaja kinnistult avanevat vaadet ega tema kinnistule langevat päikesevalgust. Nii väikese sauna puhul ei ole usutav, et kaebaja õigusi mõjutab see, kas sauna kasutavad kolmanda isiku pere ja sõbrad-tuttavad tasuta või lisaks kolmanda isiku jaoks võõrad inimesed tasu eest. Samuti pole usutav, et nii väikese sauna kasutamine tasu eest tooks kaasa senisest oluliselt suurema liiklusintensiivsuse. Kaebaja ja kolmanda kinnistu vahele jääval Hiiemäe kinnistul asub parkimis- ja puhkeala ning läheduses on matkarajad, s.o kaebaja kinnistu läheduses liiklevad autod ja inimesed, sõltumata vaidlusaluse sauna olemasolust või selle kasutamisest. Neil asjaoludel ei ole eluliselt usutavad kaebaja paljasõnalised väited, et kaebaja kinnistuni hakkaksid ulatuma sauna kasutamisega seotud kahjulikud mõjutused, mida saaks käsitada kaebaja privaatsuse või omandiõiguse riivena. Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsed õigused, mida kaebaja saaks kohtus kaitsta (vrd Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22; 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12).
16.Eeltoodu tähendab, et vastustajal ei olnud kohustust kaasata kaebajat ehitus- ja kasutusloa andmise menetlusse, nagu ka halduskohus õigesti selgitas (EhS § 42 lg 6, § 44 p 4 ja § 54 lg 5; vt kasutusloa kohta ka Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 21). Samuti ei ole vaja praeguses asjas kontrollida, kas kolmas isik lammutas vana sauna ja ehitas uue, laiendas olemasolevat sauna või rekonstrueeris selle – see ei mõjuta kaebaja õigusi. Hinnang kaebaja õiguste riivele ei muutuks ka sellest, kui lugeda tõendatuks, et praegu Jaani kinnistul asuv saun valmis juba enne ehitusloa andmist. Halduskohus märkis õigesti, et ebaseadusliku ehitise puhul tulebki esmalt kaaluda selle seadustamise võimalust, sest ehitise lammutamise ettekirjutuse saab teha eelkõige juhul, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht, või kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 132 lg 3). Praegu ei ole ilmselgelt tegemist sellise olukorraga. Kaebaja välja toodud korruptsioonikahtlus ei ole asjaolu, millest sõltuks kaebaja õiguste riive või ehitus- või kasutusloa õiguspärasus (EhS § 38 lg 1, § 42 lg 1, § 44, § 50 lg 1, § 54 lg 1 ja § 55). Kui vaidlusalust ehitist ei kasutata kasutusloas lubatud otstarbel, võib kaebaja taotleda vastustajalt riikliku järelevalve alustamist (EhS § 16 lg 2, § 130 lg 2 p 5). Halduskohus selgitas siiski õigesti, et kasutusloa järgi on ehitiseks „saun“ ja kasutusotstarve „elamu, kooli vms abihoone“, mis ei välista kolmanda isiku õigust võtta teistelt sauna kasutamise eest tasu. Asja materjalid ei kinnita kaebaja väiteid puhkeküla rajamisest Jaani kinnistule. Narkootikumide tarvitamisele, naabreid ülemäära häirivale valjule muusikale vms kaebaja viidatud korrarikkumistele, kui neid peaks sauna kasutamisel ette tulema, saab vajadusel reageerida KorS-s ja teistes õigusaktides ettenähtud korras.
17.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ega kolmas isik ei taotle kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.