X kaebus Kehtna Vallavalitsuse 12.10.2021 korralduse nr 318 tühistamiseks ja Kehtna Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 158 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Kehtna vald, volitatud esindaja Andi Liblikman Kolmas isik – Y
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kolmanda isiku 08.11.2021 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.12.2021. a.
Kehtna Vallavalitsus tegi 25.05.2021 korraldusega nr 158 otsuse väljastada ehitusluba sauna laiendamiseks aadressil Jaani, Paluküla, Kehtna vald, Rapla maakond (katastritunnus 29202:003:0612). X esitas 24.06.2021 Kehtna Vallavalitsusele vaide ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks, mille vald jättis 30.07.2021 allkirjastatud korraldusega rahuldamata.
2.X esitas 31.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kehtna Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 158 tühistamiseks. Kohus võttis 27.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning andis kolmandale isikule võimaluse esitada kaebusele seisukoht. Kehtna vald teavitas 13.10.2021 kohut, et vaidlustatud ehitusloa alusel ehitatud saunale on 12.10.2021 korraldusega nr 318 antud kasutusluba.
3.Kuivõrd kasutusloa väljastamisega kaotas ehitusluba kehtivuse, tegi kohus kaebajale 20.10.2021 määrusega ettepaneku kaebuse muutmiseks. Kaebaja teavitas 21.10.2021 kohut, et soovib kaebust muuta ja esitada algse ehitusloa tühistamise nõude asemel Kehtna Vallavalitsuse 12.10.2021 korral1(9)
duse nr 318 (kasutusluba) tühistamise ja Kehtna Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 158 (ehitusluba) õigusvastasuse tuvastamise nõuded. Kohus lubas 25.10.2021 määrusega kaebuse muutmist, võttis menetlusse nõude Kehtna Vallavalitsuse 12.10.2021 korralduse nr 318 tühistamiseks ja asendas Kehtna Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 158 tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
4.Kaebuse põhjendused pärast muutmist:
1.Ehitusluba on õigusvastane.
1.1.Kaebajale kuulub lähedalasuv Tiigimäe kinnistu (katastritunnus 29202:003:0120). Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse. Kaebaja oma tõekspidamistest lähtudes oluliseks kaitsealal asuva elukeskkonna privaatsust ja looduskeskkonna säilimist ning soovib kaasa rääkida seda mõjutavas haldusmenetluses. Kaebajal puudus võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
1.2.Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduses on märgitud, et ehitusluba on antud sauna laiendamiseks, ehitisregistris olevas ehitusloas on kirjas, et ehitusluba on antud olemasoleva hoone komplekseks rekonstrueerimiseks. Seega on korraldus ja ehitusluba vastuolulised ning ei ole arusaadav, millisele tegevusele ehitusluba on väljastatud. Maa-ameti geoportaalis erineval ajal tehtud fotode võrdlemisel on tuvastatav vana ja uue sauna erinev asend Jaani kinnistul, laiendamise ega rekonstrueerimise puhul hoone asukoht ei muutu. Valetamine on ränk kaalutlusviga.
1.3.Kehtna Vallavalitsuse poolt Keskkonnaametile (KeA) esitatud informatsioon on KeA 22.03.2021 nõusolekus vastuoluline. Esmalt küsitakse KeA kooskõlastust sauna ehitamiseks, projekti kohaselt püstitatakse saun olemasoleva hoone kohale (eeldab vana hoone lammutamist), seejärel väidetakse suuliselt, et vana hoonet ei lammutata vaid olemasolev ehitis seadustatakse. EhS § 44 p 12 annab aluse valeandmete esitamise korral keelduda ehitusloa väljastamisest.
1.4.KeA-lt ehitusloale kooskõlastuse küsimise ajal (22.03.2021) ei olnud ehitusloa taotleja ehitusloa taotlust esitanud (ehitusloa taotlus esitatud 11.05.2021) ning taotluse koopiat KeA-le esitada ei olnud võimalik. Sellega on Kehtna Vallavalitsus rikkunud HMS § 16 lg 1 sätestatut.
1.5.Ehitusloa taotleja on Jaani kinnistule sauna ehitanud ebaseaduslikult. Vana saun lammutati 2019 sügisel, uue sauna ehitamist alustati 2019 sügisel ning saun valmis 2020 kevadel. Varjates ehitusloa menetluses informatsiooni vana hoone (ebaseaduslikust) lammutamisest, uue sauna (ebaseaduslikust) ehitamisest ning ärilisel eesmärgil osutatavast sauna- ja majutusteenusest takistas ehitusloa taotleja teadlikult ausat ja objektiivset ehitusloa menetlust. Ehitusloa taotluse menetlejal piisanuks asjaolude selgitamiseks Jaani kinnistule minekust ja visuaalsest vaatlusest. Jättes ehitusloa väljastamisel olulised asjaolud selgitamata on Kehtna Vallavalitsus rikkunud HMS § 6 sätestatud uurimisprintsiipi.
1.6.Kaitsealal ärilise eesmärgiga turismimajandusele ehitusloa andmine eeldab eelhinnangut selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2 p 12). Ehitusloa korralduses viidet eelhinnangu andmisele ei ole. Vaideotsuses esitatud väited eelhinnangu mittevajalikkuse kohta jäävad arusaamatuks. Haldusorgani paljasõnaline väide, et EhS § 44 p 4 ja p 10 mõjud puuduvad, ei ole piisav ega veenev. Ärilisel eesmärgil saunateenuse osutamisega kaasnevat keskkonnamõju tulnuks hinnata ja kaaluda koosmõjus Paluküla Puhke- ja Spordikeskuse detailplaneeringu (puudutab Jaani kinnistu ja Tiigimäe kinnistu naaberkinnistuks olevat Hiiemäe kinnistut) keskkonnamõjuga. Kumulatiivne mõju looduskeskkonnale võib ületada taluvuse piiri.
1.7.Vaideotsuses esitatud Kehtna Vallavalitsuse viide HMS § 56 lg 4-le on hämmastav. Ehitusloa taotluse esitaja on Kehtna Vallavolikogu liige. Üldteada asjaoluna on kohalikud omavalitsused kõrge korruptsiooniriskiga. Mõistusepäraste ja sisuliste põhjenduste puudumine kaalutlusotsuses tekitavad korruptsioonikahtluse. 2(9)
2.Ebaseaduslikult püstitatud sauna ärilisel eesmärgil kasutamine rikub kaebaja õigusi ja on õigusvastane.
2.1.Jaani kinnistu asub Kõnnumaa maastikukaitsealal, mis on kaebaja vahetu elukeskkond. Kaebaja eeldas endale hajaasustuses ja kaitsealal kodu rajamist alustades, et elukeskkond on privaatne ning rahulik. Hajaasustuses, eriti kaitsealal on õigustatud ootus rahulikule elukeskkonnale, mille väljastatud ehitusloa realiseerimisega kaasnevad ärilisel eesmärgil saunateenuse ja majutusteenuse osutamine hävitavad. Sauna negatiivne mõju on seotud sauna pindala ja mahu suurendamisega, mis võimaldab sauna kasutamist ärilisel eesmärgil. Sauna- ja majutusteenuse pakkumisega kaasneb alkoholi, võimalik narkootikumide tarbimine ja n.ö tümps, mis hävitab privaatset, rahulikku ja turvalist elukeskkonda. Tümps ja valju jutumõmin levivad kordades kaugemale kui 250 meetrit. Kaebaja ja kolmanda isiku kinnistute vaheline kaugus ei ole aga oluliselt üle 100 meetri.
2.2.Sauna praegusel kujul ja eesmärgil seadustamine mõjutab negatiivselt ka kaebajale kuuluval Tiigimäe kinnistul paiknevate käsitiivaliste seisundit. Tiigimäe kinnistul elavad kaitsealused liigid tõmmu- või habelendlane ja põhja-nahkhiir, kelle toimetamise aeg on hilisõhtul ja öötundidel ning nende tegevus võib olla sauna kasutamisega seotud tümpsust ja valjust jutumõminast häiritud. Samuti asuvad kaitselause liigina Tiigimäe kinnistul palukuklased, vahetult kõrval toimetab kaitsealuseid linnuliike ning vahel askeldab läheduses ka karu.
2.3.Kaebajat ei kaasatud kasutusloa menetlusse.
2.4.Tulenevalt asjaolust, et ehitusloa taotlus esitati alles pärast sauna valmimist ning tuginedes EhS § 53 on kasutusluba õigusvastane.
2.5.Kasutusloale lisatud dokumentide loetelus ei ole dokumente ehitusloa taotluse esitanud isikute tegevuse kohta sauna ehitamisel, millest järeldub, et esitatud on valeandmeid. Samuti on ehitusloale lisatud projektil ja kasutusloale lisatud projektil oluliselt erinevad kuupäevad, mis jätab järjekordse valetamise mulje.
5.Vastustaja põhjendused:
1.Ehitusluba
1.1.Kaebajal ei ole ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigust. Kaebajal ei ole õigust ka hajaasustuses eeldada, et ümbritsev keskkond ka miljöö ei muutu. Laiendatud saunal ei ole olulist mõju ümbritsevale keskkonnale ega lähikonna elanikele. Võimalik kaebaja õiguste riive on üksnes minimaalne ja hüpoteetiline. Kaebajal ei ole ka kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks üldistel looduskaitselistel motiividel.
1.2.Vastustaja ei nõustu, et ehitusseadustiku mõistes hoone laiendamisel või rekonstrueerimisel ehitise parameetrid muutuda ei tohi. Sõna laiendamine tähendabki, et hoonet suurendatakse, seega muutuvad ka hoone parameetrid. Sama kehtib ka rekonstrueerimise puhul, kuigi siis ei pruugi parameetrid muutuda.
1.3.Kaebajat ei tulnud EhS § 46 lg 6 või § 47 lg 7 p 2 alusel ehitusloa menetlusse kaasata, sest kaebaja ehitised asuvad saunast nii kaugel, et võimalik kaebaja õiguste riive on hüpoteetiline ja minimaalne.
2.Kasutusluba
2.1.Kaebaja väide, et sauna juba kasutatakse ärilistel eesmärkidel, ei baseeru tõenditel. Politsei ei ole informeerinud vastustajat, et Paluküla piirkonnas oleks suurenenud alkoholi või narkootiliste ainete tarbimine ega ka asjaolust, et piirkonnas oleks suurenenud süütegude arv.
2.2.AÕS § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Seega puudub kaebajal õigus keelata kolmandal isikul rääkimist ja muusika kuulamist. Küll aga on kaebajal õigus nõuda kolmandalt isikult korrakaitseseaduse § 56 lõikes 2 sätestatud olulise müra ja valgusefektide tekitamise keelust kinnipidamist. 3(9)
2.3.Kaebaja väited tema kinnistul asuvate käsitiivaliste kaitse vajaduse kohta on paljasõnalised. Kaebaja ei ole vastava ala ekspert. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri sätestab lubatud ja keelatud tegevused ning näiteks rääkimine ja alkoholi tarbimine ei ole keelatud.
2.4.Vastustajal puudus seadusest tulenev kohustus kaasata kaebaja kasutusloa menetlusse.
2.5.Kaebusest ilmneb selgelt, et kaebajal ei ole tegelikke vastuväiteid saunale kui ehitisele, vaid kaebaja soovib takistada kolmanda isiku äritegevust ruumide rentimisel ja majutusteenuse pakkumisel, juhul kui kolmas isik soovib tulevikus tegeleda sauna rendiga. Kui sauna hakatakse kasutama muul otstarbel, kui seda lubab kasutusluba, siis on kasutusloa väljastajal õigus kasutusluba muuta või tunnistada kasutusluba kehtetuks.
6.Kolmanda isiku seisukoht:
1.Ehitusluba on väljastatud sauna laiendamiseks, mitte rekonstrueerimiseks, nagu väidab kaebaja. Sõnastuse- ja vormivead ei ole projekti mittevastavaks tunnistamise aluseks.
2.Kolmas isik esitas ehitusloa taotluse ehitisregistri elektroonilises keskkonnas 22.03.2021, kus see edastati ka KeA-le. Seega olid KeA-l olemas kõik kooskõlastamiseks vajaminevad andmed ja kooskõlastus on kooskõlas ehitusloa sisuga. Ei ole ustav, et KeA annab kooskõlastuse ilma vastavate dokumentidega tutvumata. KeA on käinud kahel korral ka sauna ja tiiki kontrollimas.
3.Kaebaja väited ehitustööde ebaseaduslikkuse kohta on alusetud, sest algse sauna (ehitusalune pind 12 m2, maht 24 m3) laiendamisel ei ole ehitusluba nõutav.
4.Alusetu on kaebaja väide, et saun on ehitatud ärilistel eesmärkidel. Liiati ei tee ehituseadustik vahet, kas saun on mõeldud isiklikuks kasutamiseks või võivad seda kasutada ka teised isikud.
5.Kaebaja kinnistu ei piirne Jaani kinnistuga ega asu selle vahetus läheduses. Kinnistute vahel on Hiiemäe kinnistu, mis on üldkasutatav maa, samuti möödub alast Eesti pikim maantee. Saun asub orus ja vahepeal on kaks puude rühma ja kõrgendik. Kaebaja kinnistult ei ole saun nähtav. Saun asub kaebajast niivõrd kaugel, et ei saa mõjutada kaebaja privaatsust või turvalisust. Kaebaja ei saa ka tugineda kodu rajamisele Natura alale, kuna Natura ala moodustati piirkonda pärast seda, kui kaebaja oli kodu juba rajanud. Kaebajal ei ole õigust keelata helide kandumist tema kinnisasjale ja praegusel juhul ei ole toimunud ka ühtki keelatud mõjutust.
6.Ehitusseadustik ei kohustanud kaebajat ehitusloa menetlusse kaasama.
7.Kaebuses esitatud viited korruptsioonile on täielik liialdus ja kaebaja poolt kolmanda isiku suhtes pidevalt (sh väljaspool vaidlusalust sauna puudutavat) kasutatav laim. Kaebaja eesmärk on kolmandale isikule rahalise ja mainekahju tekitamine, sj esitas kaebaja kohtuasja menetlusse võtmise materjalid ilma teiste menetlusosaliste (vastustaja ja kolmas isik) nõusolekuta Kehtna vallavolikogu liikmetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kolmas isik märkis 08.11.2021 seisukohas, et soovis kohtuistungi korraldamist selleks, et istungil anda ütlusi ja tõendada, et kaebuses esitatud laimavad väited kolmanda isiku kohta ei vasta tõele. Kohus käsitleb kaebaja märkust vastuväitena kohtu tegevusele asja arutamise kirjaliku vormi määramisel (HKMS § 90 lg 1). Kohus möönab, et kohtu väide 27.10.2021 määruse punktis 6 selle kohta, et kolmas isik ei ole menetluse vormi osas eelistust avaldanud, on ebaõige ja et kolmas isik on tõepoolest 28.09.2021 seisukohas märkinud, et ei soovi kirjalikku menetlust. Siiski jätab kohus vastuväite rahuldamata. Kohus jääb oma seisukoha juurde, et asjas lahendamiseks olulised asjaolud oli võimalik välja selgitada kirjalikus menetluses. Kaebaja väited, mida kolmas isik soovis istungil ümber lükata, on tõendamata, ilmaselgelt põhjendamatud ning lisaks ka asjasse puutumatud, kuivõrd ehitusseadustik ei seo ehitusloa ega kasutusloa õiguspärasust loa taotlejast tulenevate konkreetse ehitisega mitteseotud asjaoludega. Sellises olukorras ei pea ka kolmas isik tegema pingutusi kaebaja väidete ümber lükkamiseks. Seetõttu ei näinud kohus vajadust kaebaja väidete ümberlükkamiseks kohtuistungi korraldamiseks. Kaebus on 4(9)
olulises osas põhjendamata, sh ennekõike kaebeõiguse küsimuses, mistõttu puudub vajadus teha vastustajat ja kolmandat isikut täiendavalt koormavaid menetlustoiminguid.
8.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebuse esitada üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta puudutavad sauna kasutamist ja sellega kaasnevat väidetavat valjude helide (tümps ja jutumõmin) kandumist kaebajani, väidetavalt sauna kasutamisega kaasnevat meelemürkide tarvitamist ja sellest tulenevaid õigusrikkumisi. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist analüüsib kohus edaspidi ehitusloa (otsuse punktid 10-15) ja kasutusloa (otsuse punktid 1622) kontekstis. Halduskohtusse on avaliku huvi kaitseks võimalik pöörduda üksnes siis, kui seadusandja on selleks loa andnud (HKMS § 44 lg 2). Halduskohtusse ei ole võimalik pöörduda lihtsalt menetluslike minetuste või haldusorgani tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks, kui väidetavad rikkumised kaebaja enda õiguseid ei riku. Ka põhiseaduse § 15 lg 1 seob kohtusse pöördumise õiguse isiku vajadusega kaitsta enda õiguseid, mitte mistahes kahtlusega, et menetluses ei ole järgitud kehtivat korda.
9.Kaebaja seisukohtadest tulenevalt soovib ta kaitsta ka eelkõige tema kinnistul asuvaid käsitiivalisi. Käsitiivaliste kaitseks (s.o avalikes huvides) kaebuse esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust, kuna kaebaja ei ole käsitatav KeÜS § 31 mõttes keskkonnaorganisatsioonina, kellel on avalikes huvides kaebuse esitamise õigus. Ka keskkonnaasjades on füüsilistel isikutel kaebeõigus seonduvalt isiku subjektiivsete õiguste riivega (KeÜS § 30 lg 1), nt müra, lõhn, vibratsioon vms, mis mõjutavad inimest ennast. Seetõttu ei analüüsi kohus, kas vaidlusaluse sauna kasutamisega kaasnevad helid võivad häirida kaebajale kuuluval kinnistul väidetavalt toimetavate käsitiivaliste elutegevust. Küll aga märgib kohus, et kaebaja väide käsitiivaliste häirimise kohta on vastuoluline, kuivõrd kohtule ei ole usutav, et kaebaja toimetab oma enda elukohas sellises vaikuses, et samas paiknevaid käsitiivalisi võib häirida just enam kui 200 meetri kaugusel (vt otsuse p 15) paikneva sauna kasutamine, mitte kaebaja enda elutegevus. Keskkonnaamet on ka oma kooskõlastuses leidnud, et sauna ehitamine ei muuda maastikuilmet ega ohusta piirkonnas esinevaid nahkhiireliike, ei takista Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndi kaitse-eesmärgi saavutamist ega kahjusta kaitseala seisundit (dtl 33). Kohtule ei ole põhjust kaitseala valitseja hinnangus kahelda.
10.Ehitusloa võib anda, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. (EhS § 42). Kohus märgib, et juba algses ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuses puudutasid kaebaja põhiväited tema õiguste rikkumise kohta sauna kasutamist ja sellega väidetavalt kaebajani jõudvaid häiringuid. Pärast kaebuse muutmist on kaebaja etteheited ehitusloale sõnastuslikud ja menetluslikud.
11.Kaebaja väidab, et ehitusluba on õigusvastane, sest ehitusluba anti tegelikkuses uue sauna ehitamiseks, mitte laiendamiseks, ja ehitusoast ei ole aru saada, milleks ehitusluba antud on. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kinnistul oli eelnevalt saun ning täna on samal kohal samuti saun (vt ka kohtuotsuse p 12). Olukorras, kus läbi on viidud ehitusloa menetlus, ei nähtu kohtule, kuidas rikub kaebaja õigusi see, kas tegemist on lammutamise ja uue ehitamise, laiendamise või rekonstrueerimisega. Kohus saaks möönda kaebaja õiguste rikkumist juhul, kui loamenetluse asemel oleks ehitustegevuse alaliigi vale määramise tõttu viidud läbi üksnes teavitamismenetlus. Valitud on võimalikest rangeim ja põhjalikum menetlus ning üksnes ehitustegevuse liigi erinev määratlus ei saa kaebaja õiguseid rikkuda. Kaebaja õiguseid saab rikkuda, kui kohus selle tuvastab, valminud hoone maht või sellest tekkivad muud mõjutused, kuid mitte asjaolu, kas tegemist on formaalselt hoone laiendamisega või uue hoonega, kui sellest kaebajale täiendavaid mõjusid ei teki.
12.Kui ehitustegevuse liigis kaebaja kaebeõigust möönda, nõustub kohus esiteks vastustaja vaideotsuses (dtl 38-40) väljatooduga, et ehitusluba on ehitusloast endast ja vastavast korraldusest tulenevalt 5(9)
antud sauna laiendamiseks (vaideotsuse lk 1). Kohus selles osas vastustaja põhjendusi ei korda (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt kinnitavad vastustaja selgitusi nii korraldus nr 158 ise kui ka kohtule esitatud ehitusluba, milles mõlemas on väljendatud ehitusloa andmist sauna laiendamiseks (vrd dtl 10 ja dtl 12). Asjaolu, et ehitusloas ehitustegevuse liigi all on märgitud ka olemasoleva ehitise kompleksne rekonstrueerimine, ei tähenda, et ehitusluba oleks ebaselge ja sealt ei nähtuks, mida ja kuhu ehitatakse. Kaebaja ei ole oma väidet, et sauna laiendamise asemel vana saun tegelikkuses lammutati ja asemele ehitatud uus, tõendanud. Ka juhul, kui möönda sauna asukoha vähest muutust, ei nähtu kohtule, kuidas see saaks rikkuda kaebaja õiguseid ja tingida kaebaja õiguseid arvestades teistsuguse haldusakti andmise (EhS § 44 p 12), arvestades kaebaja kinnistu kaugust saunast ning seda, et sauna paiknemise suund maastikul on jäänud samaks. Kaebaja on viidanud, et vana ja uue sauna erineva asendi tõttu ei saanud tegemist olla laiendamisega, kuid kohtule nähtub, et vana saun ja uus asuvad samal kohal (dtl 138-140). Ka kaebaja enda viidetud Maa-ameti fotolao fotosid võrreldes nähtub, et vana väiksema mahuga saun ja uus saun asuvad samal kohal (vrd 28.03.2020 foto (pildi allkiri 2020-03-28) ja 18.09.2020 foto (pildi allkiri 2020-09-18)1). Asjaolu, et sauna piirid on suurenenud ja seetõttu võib jääda mulje, et sauna asukoht on mõnevõrra muutunud, on laiendamise puhul loomulik. Kui kolmas isik ka alustas ehitustegevusega enne ehitusloa väljastamist, ei saa ehitusloa väljastamist pidada seetõttu ilmtingimata õigusvastaseks. Teatise või loata püstitatud ehitiste lammutamist kui ehitise omaniku õiguste väga intensiivset riivet tuleb igal juhul põhjalikult kaaluda (vt Riigikohtu 26.11.2002 otsuse nr 3-3-1-64-02 p 10), millest tuleneb, et üldjuhul tuleb võimalusel eelistada ehitise seadustamist ja selle kehtivate nõuetega vastavusse viimist. Seega ei ole iseenesest õigusvastane ka ehitise tagantjärgi seadustamine, kui sellega ei kaasne kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet (vt ka otsuse p 17-19). Ka ehitusloa õigusvastasus, mida kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, ei too vältimatult kaasa ehitamise ega ehitise õigusvastasust, samuti absoluutset keeldu anda kasutusluba ehitisele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel. Ehitusloa andmisel tehtud vea ilmnemisel tuleb kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada kas kasutusloa andmine või ehitusloa kehtetuks tunnistamine või muutmine (Riigikohtu 04.12.20217 lahend nr 3-15873). Seega ei ole mistahes võimaliku minetuse tulemuseks olemasoleva ehitise lammutamine, eriti kui kaebaja ei ole põhjendanud oma õiguste rikkumist ehk kaebeõigust.
13.Kohus märkis juba eelnevalt, et kaebajal puudub käsitiivaliste väidetava häirimise osas kaebeõigus, kuivõrd need väited ei puuduta kaebaja õiguste kaitset. Kui möönda kaebaja kaebeõigust, nähtub, et vastustaja on vaideotsuses selgitanud ka seda, et ehitusloa taotlus esitati ja edastati Keskkonnaametile 22.03.2021 ja Keskkonnaamet andis samal päeval kooskõlastuse (lk 2). Kohtul ei ole põhjust eeldada, et Keskkonnaamet oleks andud kooskõlastuse ehitusloa taotluseta tutvumata. Samuti ei mõjuta Keskkonnaameti kooskõlastuse selgust asjaolu, et kooskõlastuses kirjeldatud menetluse käik võib olla kaebaja jaoks segane. Kooskõlastuse puhul on oluline Keskkonnaameti järeldus ehitustegevuse lubamise kohta (dtl 18-19), mitte seal kirjeldatud menetluse käik. Keskkonnaamet on hiljem ka kaebajale selgitanud, et on ekslikult märkinud kooskõlastuskirja algusesse ehitusloa eelnõu numbri asemel ehitusloa taotluse numbri (dtl 17).
14.Kohus ei nõustu kaebajaga, et saunale ehitusloa andmisel tulnuks kaaluda keskkonnamõju eelhinnangu andmist. Ehitusprojekti kohane saun on väikesemahuline. Arvestades ka asjaoluga, et samas kohas asus ka eelnevalt saun, ei nähtu kohtule, et sauna laiendamisel või uue sauna ehitamisel samasse asukohta oleks oluline keskkonnamõju eraldiseisvalt või koosmõjus lähedalasuva detailplaneeringuga. Kaebaja viide KeHJS § 6 lg 2 punktile 12 ei ole ka asjakohane, kuivõrd ehitusluba anti
saunale kui abihoonele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 2242 §-s 14 on täpsustatud, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda üksnes tegevuste korral: suusakompleksi suusaraja, -tõstuki või köistee jaoks rajatiste ehitamine; väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine; lõbustus-, vee- või teemapargi rajamine; golfiväljaku rajamine; loomaaia rajamine. Saun suurusega 24 m2 (dtl 13) ei ole oma suuruselt ega kasutusalalt võrreldav puhkeküla, -laagri ega hotellikompleksiga. Sauna põhiplaanilt (dtl 229) nähtub, et ehitises on sisuliselt tagatud üksnes leiliruum ning pesemis- ja riietusvõimalus ega ole ette nähtud ööbimist ega mistahes muud pikaajalist viibimist või puhkamist või tavapärasest perekonnast või sõpruskonnast suuremat kasutusmahtu. Kohus kordab, et varem oli ka samal asukohal saun, mille varasemat olulist keskkonnamõju ei ole kaebaja tõendanud ning millest ei ole näinud ohtu keskkonnale ka Keskkonnaamet.
15.Kohus nõustub ka vastustajaga, et vastustajal ei olnud kohustust kaebajat ehitusloa menetlusse kaasata ega korda vastavaid vaideotsuse põhjendusi (vaideotsuse lk 3, dtl 40, HKMS § 165 lg 2). Kohus märgib ka, et arvestades vaideotsuses nimetatud ja Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvad sauna ja kaebaja kinnistu vahelist kaugust, mis on üle 200 meetri3, puudus vastustajal ka mõistlik põhjus eeldada või kahtlustada, et sauna ehitamine võib kaebaja õigusi riivata (vt ka kohtuotsuse punktid 17-18). EhS § 42 lg-st 6 tuleneb ka eeldus, et ennekõike tuleb menetlusse kaasata kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik, kelleks kaebaja sauna asukoha kinnistut arvestades ei ole. Pelgalt kaebaja huvitatus kindlate teemade või kolmanda isiku kinnisasjal toimuva vastu ei tähenda veel võimalikku kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ega seda, et vastustajal oleks tulnud võimalikku riivet mõistlikult eeldada. Seega ei ole õigusvastane ka vaideotsuses toodud viide HMS § 56 lõikele 4, kuivõrd ehitusloa andmise ajal ei kaldutud taotlusest kõrvale (s.o ei keeldutud ehitusloa andmisest) ja vastustajal ei olnud põhjust eeldada, et ehitusluba võib kaebaja õigusi riivata. Käesoleva kaebuse esemeks ei ole mh vaideotsus, mistõttu sealsed viited õigusnormidele ei saa mõjutada ehitusloa andmise õiguspärasust. Vastustaja on korrektselt viidanud HMSi normidele. EhS ega HMS ei näe ette täiendavat põhjendamiskohustust ega ka keeldumise aluseid olukorras, kus ehitusloa taotluse esitab volikogu liige. Kaebaja viited korruptsioonikahtlustele on asjas täiesti põhjendamata.
16.Kasutusloa võib anda, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. (EhS § 50 lg 1). Riigikohtu seisukoha kohaselt on võimalik kasutusluba väljastada ka ehitusloa õigusvastasuse korral (vt Riigikohtu 15.04.2021 otsuse nr 3-18-2022 p 20). Seega ei välista kasutusloa andmist ka kaebaja väidetud, kuid tõendamata olukord, et tegelikult lammutati vana saun täielikult ning alles siis ehitati uus ega see, kui sauna laiendamine seadustati tagantjärgi.
17.Kaebaja väitel on tal hajaasustuses Natura alale kodu rajamisel õigustatud ootus, et teda ümbritsev keskkond püsib muutumatuna. Kohus kaebajaga ei nõustu. Natura ala eesmärkideks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis4, mitte füüsilise isiku keskkonna muutmatuse kaitse. Keskkonnaamet on käesolevas asjas kinnitanud, et mõju ohustatud liikidele puudub. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole isikul õigust miljöö ja ümbritseva keskkonna muutumatuna püsimisele (vt Riigikohtu 24.05.2021 otsuse nr 3-3-1-29-10 p 22). Samas ei saa kohtuasjas esitatud materjalidest ka järeldada, et kaebajat otseselt ümbritsev keskkond muutuks. Vaidlusalune saun asub kaebaja kinnisasjast üle 200 meetri kaugusel ning nõustuda tuleb kolmanda isiku väljatooduga, et sauna ja kaebaja kinnistu vahel asub
Õiguslike aluste kohta täpsemalt https://www.k6k.ee/looduskaitse/kkk/kkk-maaomanikule/mis-on-natura-2000ja-kas-minu-maa-asub-natura-kaitsealal
7(9)
ühiskasutatav maa (Hiiemäe kinnistu), metsatukad ja kõrgendik. Analüüsides Maa-ameti kaardil vastava piirkonna kõrgusandmeid5 nähtub, et saun asub 77 meetri kõrgusel, saunast põhja kaebaja kinnistu poole liikudes asub kõrgeim punkt 77,5 meetri kõrgusel, seejärel langeb kõrgus taas 75 meetrini ning kaebaja kinnistu asub kõrgusvahemikus 75-82,5 meetrit. Samuti nähtub kaardilt, et sauna ja kaebaja kinnistu vahel on mitu rühma puid, sh suur hulk neist kaebaja enda kinnistu piiril. Keskkonnaameti poolt kohtule edastatud fotodelt nähtub ka, et saun asub võrreldes vana saunaga samal kohal (dtl 138-139). Kohtule ei nähtu, kuidas saab samas kohas asuv mõnevõrra suurem saun võrreldes varasemasega oluliselt rohkem kaebaja õigusi riivata. Kohus rõhutab, et kaebaja ei ela saunaga samal kinnistul ega selle vahetus läheduses, mistõttu kaebaja vahetu elukeskkond sauna laiendamise ega kasutamise tõttu võrreldes senisega ka ei muutu. Ka hajaasustuses on teistel isikutel lubatud kinnistute kasutusotstarvet arvestades oma elutegevust korraldada.
18.Kohtule on ebausutav, et sauna kasutamisega kaasnevad helid võivad kanduda ulatuses, mis kaebaja elukeskkonda võiksid õigusvastaselt häirida, kaebajani. Kaebajal ei ole iseenesest õigust nõuda, et ükski teiste isikute tekitatud heli tema kinnistuni ei kanduks (AÕS § 143 lg 1). Seejuures möödub Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt kaebaja kinnistust avalik tee (Rämasoo-Paluküla tee6) ja kaebaja ning kolmanda isiku kinnistu vahel asub üldkasutatav maa (Hiiemäe kinnistu), millelt teiste isikute tegevusega kaasnevate helide kaebajani kandumine on ainuüksi lühemast vahemaast tulenevalt tõenäolisem, kui sauna kasutamisega seotud helide kandumine kaebajani. Ka ei reguleeri atmosfääriõhu kaitse seadus (§ 55 jj) olmemüra. Ülemäärase müra tekitamisel, öörahu rikkumisel või õigusrikkumiste toimepanemisel tuleb kaebajal pöörduda politsei poole korrakaitseseaduses nimetatud alustel (KorS § 56). Kaebaja väited politsei kohalejõudmise aja kohta ei ole seotud kolmanda isiku saunaga. Õigusrikkumiste eeldamine ja väitmine olukorras, kus neid ei ole vastustajale teadaolevalt toimunud (vt vastustaja 08.11.2021 seisukoha p 2) ja ka kaebaja ise möönab, et tal ei ole olnud kokkupuuteid saunaga seotud õigusrikkumistega (vt kaebaja 21.10.2021 seisukoha p 4), ei ole kaebaja poolt oma menetlusõiguste heauskne kasutamine (HKMS § 28 lg 1). Seetõttu jätab kohus ka sisuliselt käsitlemata ka kaebaja põhjendamatud väited sauna juures narkootikumide või ülemäärase alkoholi tarvitamise kohta. Tegemist ei ole ka kohtu jaoks üldteada asjaoluga ning veel vähem on kaebaja ära näidanud seose kolmanda isikuga. Kohus ei pea kontrollima alusetuid kahtlusi ning kolmas isik ei pea tõendama, et ta on õiguskuulekas kodanik.
19.Väidetav sauna ärilistel eesmärkidel kasutamine ei riiva kaebaja õigusi ega välista ehitus- ega kasutusloa andmist. Ehitusseadustik ei keela ehitusloa ega kasutusloa andmist seetõttu, et ehitist võidakse kasutada ka tulu teenimiseks. Ehitise ehitamine ja kasutamine peavad olema kooskõlas kasutusotstarbega, kuid kasutusloast (dtl 193) nähtuv ehitise nimetus „saun“ ja kasutusotstarve „elamu, kooli vms abihoone“ ei keela kolmandal isikul võtta sauna kasutamise eest teistelt isikutelt tasu (s.o teenida tulu). Mistahes eluhoone väljaüürimine ei muuda hoone kasutusotstarvet, vaid näiteks ka üürikorterid on jätkuvalt eluruumid. Kasutusotstarbe muutmist tuleb kaaluda siis, kui ehitise kasutus erineb oluliselt elukondlikust kasutamisest (s.o kasutamisest tavapärase eluruumi või saunana). Arvestades ehitise väiksust (ehitusalune pind 24,4 m2 ja maht 117 m3) ei oleks ka sauna ärilistel eesmärkidel kasutamine oluliselt intensiivsem sauna kasutamisest kolmanda isiku ja tema perekonna või sõprade poolt isiklikult. Kohtule ei nähtu ka, kuidas saab kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda see, kui lisaks kolmanda isikule ja tema perele kasutavad sauna ka teised (kaebajale võõrad) isikud. Ehitus- ega kasutusloa menetluses ei ole lubatav piirata, et sauna võivad kasutada üksnes pereliikmed või naabruskonnas teadaolevad isikud. Samuti ei hinnata EhS alusel lube andes isikute tutvusringkonna suurust, saunaharjumusi, muusikamaitset või muud käitumist. Samuti ei kaaluta sellest tulenevalt kasutusloa jätkuvat kehtivust
nt igakordsel omanikuvahetusel. Kohus kordab, et kaebajal on õigus kaitsta oma õigusi korrakaitseseaduses sätestatud korras.
20.Kaebaja väitel on kasutusluba õigusvastane tulenevalt asjaolust, et ehitusloa taotlus esitati alles pärast sauna valmimist (EhS §-le 53). Kohtule ei nähtu, et nimetatud asjaolu oleks seotud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse ehk kaebeõigusega. EhS § 53 annab kasutusloa väljastajale võimaluse jätta kasutusloa taotlus läbi vaatamata juhul, kui seda ilmselgelt ei ole võimalik anda, eelkõige kui ehitise ehitamiseks oli nõutav ehitusteatis või ehitusluba. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kolmandal isikul oli kasutusloa taotluse esitamise ajaks ehitusluba olemas. Kasutusloa andmisega on võimalik ka varasem ehitis seadustada, mida tuleb kaaluda ühe alternatiivina ehitise lammutamise asemel.
21.Kasutusluba ei ole õigusvastane ka seetõttu, et ehitusloa taotluse esitanud või ehitusprojekti koostanud isikud ei pruukinud tegelikkuses ehitustöid teha. Tegemist ei ole asjaoluga, mis saaks rikkuda kaebaja subjektiivseid õiguseid ja kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. Ehitusseadustik ei nõua, et ehitusloa taotluse esitanud või ehitusprojekti koostanud isikud peaksid ehitise ka ehitama. Projektide versioonidel võivad olla ka erinevad kuupäevad, kuivõrd ehitusloale lisatud projekti puhul on reeglina tegemist eelprojektiga ja kasutusloale lisatud projekti puhul lõpp-projektiga, ehk ehitusprojekti versiooniga, mille järgi ehitis lõplikult ehitati. Muudatused projektides on lubatud, sh võivad need tuleneda ka sellest, et planeeritud materjalide asemel tuli valida teised. Muudatuste tegemine ei tähenda, et esitatud oleks valeandmeid.
22.Kasutusloa menetlusse kaebaja mittekaasamine ei olnud õigusvastane. Kaebaja ei ole sauna piirinaaber, kes oleks tulnud EhS § 54 lõike 5 alusel kaasata. Asjaolust, et kaebaja on ehitusloa kohtus vaidlustanud, talle ehitatud saun ei meeldi või ta tunneb piirkonna looduskaitse vastu huvi, ei saa järeldada äratuntavat vajadust kaasata kaebaja kasutusloa menetlusse (EhS § 54 lg 6 p 2). Kohus on kahtlusi kaebaja kaebeõiguses väljendanud juba kaebuse menetlusse võtmise määruses ja asjaolust, et kohus otsustas kaebust sisuliselt lahendada, ei saa järeldada, et kaebaja õiguste võimalik riive on tuvastatud ja ta oleks tulnud ilmtingimata kasutusloa menetlusse kaasata. Kohtul on võimalik jätta kaebus kohtuotsusega rahuldamata ka kaebeõiguse puudumise tõttu (vt Riigikohtu 08.06.2016 määruse nr 3-3-1-12-16 p 8). Kohus nõustub ka juba vaideotsuses sedastatuga, et kaebaja kinnistu asub saunast niivõrd kaugel, et negatiivsed mõjutused on kas minimaalsed või hoopis hüpoteetilised.
23.Kokkuvõtteks jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata, kuna väljastatud ehitusluba ja kasutusluba ei riku kaebaja õiguseid peaasjalikult kaebaja kinnistu ja hoonete kauguse tõttu saunast. Kaebaja huvi kolmanda isiku tegevuse vastu ja asjaolu, et kaebaja eelistab, et kolmas isik ei annaks sauna kasutada teistele inimestele lisaks pereliikmetele, mh tasu eest, ei riiva kaebaja õigusi ega halvenda tema elukeskkonda. Kaebaja väited helide tema kinnistuni kandumisest on juba suure vahemaa tõttu ebausutavad ning väited võimalike õigusrikkumiste kohta asjakohatud ega ole heausksed, eriti arvestades, et kaebaja on ise möönnud, et konkreetse ehitisega seoses ei ole ta õigusrikkumistega kokku puutunud.
24.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite alusel nagu poolele (samas lg 8). Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata ja kolmas isik ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
25.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avalikustatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.