lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2143/16

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2143/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3311
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2143

Haldusasi

RMT-3 Keskus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.06.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/055620-6 tühistamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende

Asja läbivaatamise aeg

Kaebaja: RMT-3 Keskus OÜ Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask 11.10.2022

RESOLUTSIOON

1.Jätta RMT-3 Keskus OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 21.06.2021 RMT-3 Keskus OÜ-le maksuotsuse nr 12.23/055620-6, millega jättis rahuldamata RMT-3 Keskus OÜ tagastusnõude summas 65 285,31 eurot ning kohustas tasuma maksusumma 3722,97 eurot. Maksuotsuse kohaselt kajastas RMT3 Keskus OÜ 2021 märtsikuu käibedeklaratsiooni INF A osal 03.03.2021 alusetult kreeditarvet nr 210027 RMT Trading OÜ-le (uue nimega Mõisatee Trading OÜ) summas -414 049,66 eurot (sh käibemaks summas -69 008,28 eurot). Kreeditarvel nr 210027 puudus reaalne majanduslik eesmärk ning selle tegelik eesmärk oli RMT-3 Keskus OÜ-le maksueelise loomine käibemaksu enammakse tekitamise teel, samal ajal kui RMT-3 Keskus OÜ-ga seotud tehingu teine pool jätab käibemaksu tasumata. Maksuhalduri hinnangul viitavad sellele järgnevad asjaolud: 1) Mõisatee Trading OÜ teadis algusest peale, et ruume, milles on ehitus pooleli, ei saa enne nende valmimist kasutada; 2) hoolimata sellest, et ehitustööde I etapi tähtaeg möödus 30.09.2020, esitas RMT-3 Keskus OÜ 2020 detsembris Mõisatee Trading OÜ-le täies ulatuses üüriarve Rannamõisa tee 3, Tallinn ruumide eest, mille Mõisatee Trading OÜ RMT-3 Keskus OÜ-le ka tasus; 3) asjaolu, et Mõisatee Trading OÜ maksumenetluses ei esitanud RMT-3 Keskus OÜ ega Mõisatee Trading OÜ maksuhaldurile üürilepingu lisasid nr 5 ja 6 viitab sellele, et tegelikkuses koostati need hiljem nendes märgitud kuupäevadest; 4) kreeditarve nr 210027 on esitatud ligikaudu 1,5 kuud hiljem, kui toimus üürilepingu nr ÜL20180402-07 ennetähtaegne lõpetamine; 5) RMT-3 Keskus OÜ ei ole Mõisatee Trading OÜ-le kreeditarve nr 210027 alusel raha tagastanud; 6) Mõisatee Trading OÜ ei ole rendiarvete alusel riigilt varasemalt tagasi saadud sisendkäibemaksu 2021 märtsikuu käibedeklaratsiooni alusel tagasi maksnud; 7) RMT-3 Keskus OÜ ja Mõisatee Trading OÜ on seotud isikud; 8) RMT-3 Keskus OÜ esitas kreeditarve nr 210027 Mõisatee Trading OÜ-le vahetult enne selle likvideerimise alustamist; 9) kreeditarve nr 210027 on koostatud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7 nõudeid eirates.
2.RMT-3 Keskus OÜ esitas 21.07.2021 maksuotsuse peale vaide, mis jäeti MTA 19.08.2021 vaideotsusega nr 6-1/4966-3 rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ning tõendamiskoormus on maksukohustuslasele üle läinud. Vaide esitaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda maksuotsuse õigsuses. Vaidele uute tõenditena lisatud Mõisatee Trading OÜ-le 20.05.2021 esitatud teade nõude osalise loovutamise kohta ning vaide esitaja juhatuse liikme poolt Mõisatee Trading OÜ-le 20.05.2021 esitatud käsikirjaliselt allkirjastatud tasaarvestusavaldus on esitatud põhjendamatult hilinenult. Vaide esitaja teadis juba MTA 04.05.2021 korralduse nr 12.2-3/055620-1 saamisest alates, et tal tuleb 2021 märtsikuu käibemaksu kontrollimenetluse käigus maksuhaldurile esitada kreeditarve nr 210027 tasumist tõendavad dokumendid. 14.05.2021 suulisi seletusi andes teatas kaebaja, et kreeditarve nr 210027 eest ei ole veel tasutud, kuid tasumine toimub eeldatavalt 2-3 kuu jooksul pangakonto kaudu. Järelikult juhul, kui asjaolud muutusid ning vaide esitaja omandas 20.05.2021 Fox Estate OÜ-lt nõude OÜ Mõisatee Trading vastu summas 520 000 eurot ning tasaarvestas omandatud nõude kreeditarve nr 210027 alusel OÜ-le Mõisatee Trading tasumisele kuuluva summaga, tulnuks vaide esitajal nõude omandamise ja tasaarvestuse aluseks olevad dokumendid esitada maksuhaldurile esimesel võimalusel juba kontrollimenetluse käigus. Arvestada tuleb ka seda, et vaide esitaja juhatuse liige oli andnud üksnes kuus päeva varem maksuhaldurile seletuse kreeditarve nr 210027 eest tasumise eeldatava aja ja viisi kohta, mis erines 20.05.2021 toimunud tehingutest. Asja materjalidest nähtub, et 19.05.2021 on maksuhaldur teinud Mõisatee Trading OÜ-le korralduse nr 12.2-3/055620-2 dokumentide esitamiseks ja kirjaliku teabe andmiseks täitmise tähtajaga 02.06.2021. Korraldusega nõuti äriühingult muuhulgas ka teavet kreeditarve nr 210027 tasumise kohta. Mõisatee Trading OÜ jättis korralduse täitmata, kuigi sai korralduse e-maksuameti kaudu kätte juba 19.05.2021. Samuti on vaide esitaja juhatuse liikmele Jaanus Paasile kui kolmandale isikule, kes oli Mõisatee Trading OÜ juhatuse liikmeks 03.03.2021

kreeditarve nr 210027 esitamise ajal, 2021 märtsikuu käibemaksu kontrollimise käigus tehtud 31.05.2021 korraldus nr 12.2-3/055620-3 teabe andmiseks kreeditarve nr 210027 esitamise ja tasumisega seonduvate asjaolude kohta täitmise tähtajaga 07.06.2021. Jaanus Paas on korralduse e-maksuameti kaudu kätte saanud 02.06.2021, kuid on jätnud korralduse täitmata. Seega oli vaide esitajal ja tema juhatuse liikmel juba eelnevalt teave, et 2021 märtsikuu käibemaksu kontrollimenetluse käigus omavad tähtsust 03.03.2021 kreeditarve nr 210027 tasumisega seonduvad asjaolud. Ent saanud kätte MTA 08.06.2021 kontrolliakti nr 12.2- 3/055620-4, ei esitanud vaide esitaja ei eriarvamust ega ka 20.05.2021 tasaarvestusega seonduvaid dokumente. Isegi juhul, kui vaide esitajal puudus võimalus esitada kontrolliaktile põhjalik eriarvamus, ei saanuks vaide esitajal olla takistusi 20.05.2021 tehinguid puudutavate dokumentide maksuhaldurile edastamiseks hiljemalt 21.06.2021. Isegi kui pidada neid tõendeid lubatavaks, ei tingiks see maksuotsuse muutmist. Esiteks on 20.05.2021 tehinguid puudutavad dokumendid esitatud käsikirjaliselt allkirjastatuna. Teiseks, kuigi vaides on märgitud, et vaide esitaja on vaidele lisanud nõude loovutamise lepingu, ei ole vaidele lisatud mitte vaide loovutamise lepingut, vaid üksnes vaide esitaja nimel allkirjastatud teade nõude osalise loovutamise kohta. Seejuures on teade nõude osalise loovutamise kohta sõnastatud kui Fox Estate OÜ teade. Kolmandaks, Fox Estate OÜ ja vaide esitaja on seotud isikud, mis võimaldab vormistada mistahes dokumente ja kokkuleppeid ühise juhatuse liikmega äriühingute vahel. Eeltoodu tõttu ei saa vaidele lisatud dokumentide põhjal tekkida veendumust, et tehingud on vormistatud just 20.05.2021 ja kajastatud vaidele lisatud dokumentides näidatud viisil kõigi kolme osapoole raamatupidamises. Samuti ei ole maksuotsuse järeldused tehtud üksnes seetõttu, et kreeditarve nr 210027 alusel on vaide esitaja jätnud tagasimaksed tegemata. Üürilepingu pooled olid teadlikud sellest, et kogu üüritav pind ei ole välja ehitatud ning vaatamata ehitustööde valmimise tähtaegade edasilükkamisele esitas vaide esitaja Mõisatee Trading OÜ-le täies ulatuses arveid, kes arved ka tasus. Seejuures oli üürilepingu kehtivuse ajal nii vaide esitaja (üürileandja) kui ka Mõisatee Trading OÜ (üürnik) juhatuse liikmeks Jaanus Paas. Arvestades tõsiasja, et kreeditarve nr 210027 on esitatud vahetult enne Mõisatee Trading OÜ majandustegevuse lõpetamist, likvideerimismenetluse algatamist 18.03.2021 ja äriühingu likvideerijale Finito Grupp OÜ-le võõrandamist ning Mõisatee Trading OÜ ei ole kreeditarvest tekkinud käibemaksukohustust tasunud, siis on maksuotsuses tehtud õige järeldus, et kreeditarve on esitatud teadlikult maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil.

3.RMT-3 Keskus OÜ esitas 20.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.06.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/055620-6 tühistamiseks. Kohus võttis 28.09.2021 kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Kaebaja nõustub maksuhalduriga, et kreeditarvel puudusid krediteeritavate arvete numbrid, ent leiab, et tegemist on formaalse minetusega, mis ei saa olla maksutagastusest keeldumise aluseks. Arvel nähtub arvete aluseks olev teenus ja selle teenuse osutamise periood ning kontrollaktist ja maksuotsusest on selge, et maksuhaldur sai aru, milliseid arveid krediteeriti. 4.2 Tegelikkusele ei vasta ja tõendamata on vastustaja väide, et tehingu majanduslikuks eesmärgiks oli algusest peale maksueelise saamine. Üürisuhe algas aastal 2016. Maksuhaldur ei ole näidanud, et üürisuhte algusest oli poolte tegevus suunatud maksueelise saamisele ega ka seda, millisel hetkel ja millise sündmuse või toiminguga kaotas üürisuhe vastava sisu ja muutus maksudest kõrvalehoidumiseks. Kui selleks lugeda kreeditarve esitamist vahetult enne Mõisatee

Trading OÜ likvideerimise alustamist, siis pole endiselt selge, mis põhjusel ajahetk just „paar nädalat“ enne likvideerimismenetluse alustamist osundab maksudest kõrvalehoidumisega alustamisele ja kas hinnang tehingule oleks olnud teine, kui kreeditarve oleks esitatud nt neli nädalat, kaks kuud või pool aastat enne likvideerimismenetlust. Üüriarvetel näidatud käibemaks oli arvutatud vastavalt seadusele, deklareeritud ja riigile tasutud. Seega ühtegi etteheidet ei saanud tehingute maksustamisele olla enne kreeditarve esitamist. Kaebaja esitas kreeditarve, kuna üürileping lõpetati ja kaebajal tekkis kohustus tagastada Mõisatee Trading OÜ-le osutamata teenuse eest saadud summad. See kohustus ja vastava kokkuleppe õiguspärasus tulenevad võlaõigusseaduse §-st 314. Vastavalt KMS § 29 lg-le 7, millele vastutaja ise osundab, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Nii kaebaja ka tegi. Seega käitus kaebaja vastavalt üüritehingule kohaldatavatele nii tsiviil- kui ka maksuõigusnormidele. Teistsugune käitumine, s.o üüri eest arvete mitteesitamine kui üüritav asi oli üürniku valduses, üürilepingu erakorralise ülesütlemisega mittenõustumine kui üürnikul oli selleks õigus, kreeditarve mitteesitamine perioodi eest, kui üürnik ei saanud üüritud asja kasutada ja sellele arvele käibemaksu märkimine, oleks kaebaja õigusvastane käitumine. Tehingu eesmärgiks oli kehtivate õigusnormide täitmine. 4.3 Maksueelist näeb vastustaja selles, et kaebaja ei pruugi krediteeritud summasid, milles sisaldub käibemaks, Mõisatee Trading OÜ-le tagastada. Kaebaja juhib tähelepanu, et seadus ei sätesta, et maksuhalduri kohustus tagastada käibemaksu enammakse on sõltuvuses maksukohustuslase tsiviilõiguslike kohustuste täitmisest või maksete teostamisest. Sellepärast ei ole maksuhaldurile antud kaalutlusõigust, võimalust pikendada tagastuse tähtaega vms. Veelgi enam, kaebaja on tagasimaksmisega viivitamist selgitanud finantseerimisootusega (tagastamisele kuuluv summa on väga suur ja selle kohene tagastamine halvab kaebaja äritegevust). Järelikult on enammakse tagastamisest keeldumine põhjusel, et tulevikus võivad tehingupooled teoreetiliselt rikkuda täies ulatuses või osaliselt omavahelisi tsiviilkohustusi, õigusvastane. Asjaolu, et Mõisatee Trading OÜ ei pruugi riigile sisendkäibemaksu tagastada, ei puutu asjasse, kuna vastava kohustuse täitmine on selgelt väljaspool kaebaja mõju ja vastutust, lisaks on selline maksuhalduri prognoos selgelt spekulatiivne.

5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited. 5.1 Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud renditeenuse osutamist, vaid on selgelt märkinud, et kuivõrd renditeenus oli esialgsetel arvetel märgitud mahus Mõisatee Trading OÜ-le osutatud, puudus kreeditarve nr 210027 esitamisel reaalne majanduslik eesmärk. Maksuhaldur on toonud välja asjaolud, millest nähtub, et Mõisatee Trading OÜ oli juba alates rendilepingu sõlmimisest teadlik, et ruume, milles ehitus on pooleli, ta enne valmimist kasutada ei saa. Seega on kaebaja ja Mõisatee Trading OÜ teadlikult sõlminud üürilepingu, mis hõlmas ka ehitatavate ruumide üürimist ja tegemist ei ole näilike tehingutega. Võttes arvesse, et nii Mõisatee Trading OÜ kui kaebaja juhatuse liige oli Jaanus Paas, siis pole kahtlust selleski, et Mõisatee Trading OÜ oli teadlik ehitustööde seisukorrast ning finantseerimisraskustest. See aga ei olnud pooltele takistuseks lepingu sõlmimisel ja täitmisel ning ka selle hilisemal muutmisel, mille käigus on muuhulgas üüripinda oluliselt suurendatud. 5.2 Maksuhaldur ei ole näidanud, et üürisuhte algusest oli poolte tegevus suunatud maksueelise saamisele. Kaebaja moonutab maksuhalduri väiteid. Maksuhaldur on selgelt ja üheselt mõistetavalt seadnud kahtluse alla üksnes kreeditarve ning asunud seisukohale, et selle vormistamise tegelik eesmärk oli kaebajale maksueelise tekitamine. Antud juhul nähtub asjaoludest, et kuigi pooled sõlmisid kokkuleppe lepingu lõpetamiseks, ei toimunud vastavalt kreeditarvele ostjale raha tagastamist ega viimase poolt ostmisel maha arvatud sisendkäibemaksu

tagastamist maksuhaldurile. Ainus nähtav järelm kreeditarve esitamisele oli seega kaebaja käibedeklaratsioonis kreeditarve kajastamine ning sellega tema maksukohustuse vähendamine ja tagastusnõude tekitamine. On ilmne, et kuigi ka Mõisatee Trading OÜ poolsed kohustused deklareeriti, ei kavatsetudki neid täita ning sellel eesmärgil alustati ka äriühingu likvideerimist. Kreeditarve vormistamise ajal olid mõlema äriühingu juhtimine Jaanus Paasi kontrolli all, seega oli tal võimalik otsustada ka Mõisatee Trading OÜ kohustuste täitmise üle. Seejuures osutus paikapidavaks maksuhalduri prognoos, et Mõisatee Trading OÜ poolt jääb käibemaks riigile tasumata – Mõisatee Trading OÜ äriregistrist kustutamisest tulenevalt pole äriühingult võla sissenõudmine võimalik. 5.3 Vastustaja jääb seisukohale, et kreeditarve esitamise alused ei ole täidetud. KMS § 29 lg 7 kohaselt võib kreeditarve esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Vaidlusalusel kreeditarvel nr 210027 aga viide krediteeritava(te)le arve(te)le puudus. Kaebaja edastas maksuhaldurile eraldi nimekirja arvetest, mida arvega 210027 krediteeritakse. Nimekirjas on kõik kaebaja poolt 01.09.2018-03.03.2021 esitatud arved, mida aga ei saa lugeda KMS § 29 lg-s 7 sätestatud nõude kohaseks täitmiseks, kuivõrd pole tuvastatav, milliseid arveid konkreetselt ja millises mahus krediteeriti. Arusaamatuks jääb ka, miks sisaldub nimekirjas kreeditarve nr 200041. 5.4 Kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud RMT-3 Keskus teade Mõisatee Trading OÜ-le nõude osalise loovutamise kohta ja RMT-3 Keskus juhatuse liikme poolt Mõisatee Trading OÜ-le esitatud tasaarvestusavaldus tuleks jätta arvesse võtmata, kuna kaebaja jättis need tõendid maksumenetluses esitamata tahtlikult. Samuti ei tingiks kõnealused dokumendid maksuotsuse muutmist, kuna nende põhjal ei saa tekkida veendumust, et tehingud on vormistatud just 20.05.2021 ja kajastatud dokumentides näidatud viisil kõigi kolme osapoole raamatupidamises. Äriühingute seotus (Jaanus Paas on ka Fox Estate OÜ juhatuse liige) võimaldab vormistada mistahes dokumente ja kokkuleppeid äriühingute vahel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MTA 21.06.2021 maksuotsus nr 12.2-3/055620-6 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
7.Vaidlus puudub, et kaebaja osutas tähtajalise üürilepingu nr ÜL180402-07 alusel Mõisatee Trading OÜ-le Rannamõisa tee 3, Tallinn asuvas hoones renditeenust kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni 01.01.2021. Üüripind, millest osa oli välja ehitamata, oli Mõisatee Trading OÜ valduses ja kasutuses, kaebaja esitas Mõisatee Trading OÜ-le üüriarveid ning Mõisatee Trading OÜ tasus saadud arved. 03.03.2021 väljastas kaebaja Mõisatee Trading OÜ-le 03.03.2021 kreeditarve nr 210027 „Tagasiarvestus vastavalt lepingule 180402-07, lisa 6uu) summas – 345 041,38 eurot, millele lisandub käibemaks -69 008,28 eurot (dtl 88). Kaebaja poolt esitatud arvete nimekirja kohaselt krediteeriti arvega nr 210027 kõiki kaebaja poolt ajavahemikul 01.09.2018 kuni 01.12.2020 Mõisatee Trading OÜ-le esitatud arveid (dtl 97). Maksuhaldur ei ole vaidlustatud maksuotsuses seadnud kahtluse alla renditeenuse osutamist ega näidanud, et alates üürisuhte algusest oli poolte tegevus suunatud maksueelise saamisele, nagu väidab kaebaja. Vaidlustatud maksuotsuses on asutud seisukohale, et kaebajal puudub õigus kreeditarvet nr 210027 oma maksustatava käibe hulgas kajastada, kuivõrd selle alusel käibe krediteerimist tegelikult ei toimunud ning kreeditarve esitamise eesmärgiks oli üksnes kaebajale alusetu käibemaksu enammakse tekitamine. Seega on maksuhaldur kahtluse alla seadnud üksnes

vaidluse arve alusel käibe krediteerimise tegeliku toimumise ning kaebaja on sellest ka aru saanud.

8.Vaidlus puudub, et maksustamisel tuleb lähtuda tegelikust majanduslikust sooritusest, mitte üksnes nende kohta olemasolevatest formaalsetest dokumentidest ning maksuhalduril on õiguse tsiviilõiguslik tehing maksustamise eesmärgil ümber kvalifitseerida, kui tehingule on antud mingisugune tegelikust majanduslikust sisust erinev vorm lubamatu maksueelise saamise eesmärgil. Kuigi maksuhaldur on tuginenud kaebaja maksustamisel antud juhul MKS §-le 84, viitavad maksuotsuses kirjeldatud asjaolud kohtu hinnangul sellele, et antud juhul tulnuks kohaldada MKS § 83 lg-t 4. MKS § 83 lg 4 ls 1 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Riigikohus on selgitanud, et tehingu näilikkus MKS § 83 lg 4 mõttes tuleb tuvastada TsÜS § 89 alusel (vt RKHKo nr 3-18-1740, p 14). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Riigikohus on leidnud, et poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut või teeselda tehingu toimumist üldse (vt samas). Kuivõrd maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või sageli võimatu leida sellise varjatud kokkuleppe kohta otseseid tõendeid, kinnitavad maksupettuses osalemise kahtlust enamasti asjaolud ja tõendid kogumis.
9.Kohus leiab, et maksuhaldur on toonud praegusel juhul välja piisava hulga asjaolusid, mis annavad alust järeldada, et kreeditarvel nr 210027 näidatud tehingut reaalselt ei toimunud. Esiteks, vaidlus puudub, et juriidilisi isikuid, kelle vahel vaidlusalune tehing vormistati, kontrollis sama füüsiline isik J. Paas, kes oli nii renditeenuse osutamise kui kreeditarve esitamise ajal kaebaja ja Mõisatee Trading OÜ juhatuse liige. Seega oli J. Paasi kontrolli all nii üürilepingu nr ÜL180402-07 sõlmimine, täitmine, lepingus muudatuste tegemine (sh lepingu täiendamine punktiga, mis võimaldab üürnikul nõuda tagasiulatuvalt juba tasutud üürisummade tagastamist ajavahemiku eest, mil ta ei saanud üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada üürileandjast põhjustatud puuduse või takistuse tõttu), üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine, üürniku poolt teenuse hinna tagasiulatuva vähendamise nõude maksmapanek kui ka kaebaja poolt kreeditarve nr 210027 koostamine ning selle täitmine. Teiseks on maksuhaldur põhjendatult vaidlusaluse tehingu tegelikku toimumist kahtluse alla seades tuginenud asjaolule, et kreeditarvel nr 210027 puudub viide konkreetsele krediteeritavale arvele, nagu seda nõuab KMS § 29 lg 7. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tegemist on vaid formaalse minetusega ning tema poolt maksuhaldurile esitatud krediteeritud arvete nimekirja põhjal on tuvastatav, milliseid arveid krediteeriti. Kohus nõustub maksuhalduriga, et arvete krediteerimise ulatus on ebaselge ning selgust ei too ka kaebaja juhatuse liikme J. Paasi poolt maksuhaldurile 14.05.2021 antud selgitus, milles ta väidab „/.../ rendihinna vähendamine toimus ruutmeetrite alusel. Kõiki rendiarveid, mille osas kreeditarve nr 210027 esitati, vähendati ühes ja samas summas. /.../ See on proportsioon üüripinna suuruse ja kasutatud pinna vahel./.../ Kasutatud üüripinna suurus oli 419,37 ruutmeetrit, st reaalses kasutuses oli 13,74% kogu üüripinnast“ (vt J. Paasi 14.05.2021 suuliste seletuste protokoll, dtl 89-91). Kuivõrd kaebaja ja Mõisatee Trading OÜ vahel 31.03.2020 sõlmitud üürilepingu nr ÜL180402-07 lisaga 5 muutus üüripinna suurus (algselt oli üüripinnaks 2826,19m2, hiljem 3168,66m2), pidi üüritava pinna suuruse muutumisega muutuma ka üüripinna ja kasutatud pinna suhe (vt dtl 52 ja 77). Seega ei saanud kõikide arvete krediteerimine samas summas toimuda. Krediteeritava tehingu korrektne fikseerimata jätmine kreeditarvel nr 210027 koosmõjus asjaoluga, et tehinguosalised olid sama füüsilise isiku kontrolli all ning et selle isiku poolt tehingu kohta antud selgitused ei haaku üürilepingus olevate andmetega, õigustab kahtlust, et arve on

vormistatud ilma, et seal kajastatud tehingu tegelikke tagajärgi soovitud oleks. Kolmandaks, kui tavapäraselt on teenuse hinna vähendamise ja sellest tingitud kreeditarve esitamise eesmärk, et ostja saab reaalselt tagasi summa, mille ulatuses hinda vähendati, siis praegusel juhul nähtub maksumenetluses tuvastatud asjaoludest, et ka kreeditarve nr 210027 alusel ostjale raha tagastamine ei omanud tehinguosaliste jaoks tähtsust. Puudub vaidlus, et kuigi kreeditarvel nr 210027 oli märgitud tasumise tähtajaks 23.03.2021, teadis kaebaja kreeditarve esitamisel, et tal puuduvad rahalised vahendid arvel märgitud summa ostjale tagastamiseks. Kaebaja juhatuse liikme J. Paasi poolt 14.05.2021 maksuhaldurile antud selgitustest nähtuvalt oli kreeditarvel nr 210027 märgitud summa tagastamine ostjale seotud pangalt laenu saamisega, millega kaebaja alles tegeles (vt J. Paasi 14.05.2021 suuliste seletuste protokoll). Seega ei olnud kaebajal vaidlusaluse kreeditarve esitamisel kindlust, et ta tegelikkuses pangalt soovitud finantseeringu saab ning 14.05.2021 vestlusel kinnitas kaebaja maksuhaldurile, et ta ei ole kreeditarve nr 210027 alusel Mõisatee Trading OÜ-le raha tagastanud. Asjaolu, et Mõisatee Trading OÜ, mis oli kreeditarve nr 210027 koostamise ajal kaebaja kontrolli all, majandustegevus lõpetati ning võõrandati likvideerijale paar nädalat pärast vaidlusaluse kreeditarve koostamist ilma kaebajalt raha tagastamist nõudmata, viitab sellele, et kreeditarvel nr 210027 märgitud rahasumma tagastamine ei olnud ka ostja jaoks oluline. Eeltoodu omakorda õigustab kahtlust, et kreeditarvel nr 210027 reaalne majanduslik sisu puudus ning arve ainsaks eesmärgiks oli kaebajale alusetu käibemaksu enammakse tekitamine. Alusetu käibemaksu tagastamisnõude läbi täiendavate rahaliste vahendite saamine oli kaebajale ilmselgelt ka majanduslikult kasulik.

10.MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja on vaidemenetluses esitanud vaidlusaluse tehingu toimumise tõendamiseks kaks dokumenti – 20.05.2021 J. Paasi poolt käsikirjaliselt allkirjastatud teate nõude osalise loovutamise kohta nr FEVK210520-08, milles Fox Estate OÜ teatab Mõisatee Trading OÜ-le, et sõlmis kaebajaga 20.05.2021 nõude loovutamise lepingu, millega Fox Estate OÜ loovutas laenulepingust tuleneva rahalise nõudeõiguse Mõisatee Trading OÜ vastu summas 520 000 eurot kaebajale (dtl 172-173) ning 20.05.2021 J. Paasi poolt samuti käsikirjaliselt allkirjastatud tasaarvestusavalduse nr VK(rmt3k)210520-01, millega kaebaja tasaarveldas Fox Estate OÜ-lt omandatud nõude kreeditarve nr 210027 alusel Mõisatee Trading OÜ-le tasumisele kuuluva summaga (dtl 170171). Kohus jagab maksuhalduri seisukohta, et kõnealused tõendid kreeditarvel nr 210027 kajastatud tehingu toimumist ei tõenda ning nõustudes 19.08.2021 vaideotsuse põhjendustega kohus neid ei korda (vt HKMS § 165 lg 2). Ühtegi uut tõendit või selgitust, mis maksuhalduri järeldused ümber lükkaks ja tehingu toimumist kinnitaks kaebaja kohtumenetluses esitanud ei ole. Kaebaja üldsõnaline arutelu selle üle, kuidas on käitunud vastavalt üüritehingutele kohaldatavatele normidele vastavalt ning kuidas üks või teine maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu tuleks jätta tähelepanuta, ei ole maksuotsuses tuvastatu ümberlükkamiseks piisav.
11.Kuivõrd maksuhaldur on antud juhul õigesti tuvastanud, et kreeditarve nr 210027 tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta, puudub kaebajal õigust seda arvet enda käibemaksuarvestuses kajastada.
12.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja