Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel 01.11.2022, Tartu 3-20-2227 MTÜ Saarte Koostöökogu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18.06.2020. a otsuse nr 13-6/20/357 tühistamiseks ning toetuse väljamaksmiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a otsus MTÜ Saarte Koostöökogu ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Saarte Koostöökogu Volitatud esindaja adv. Keidi Kõiv Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisa.
2.Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades ja osaliselt muutes halduskohtu otsuse põhjendusi.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt MTÜ Saarte Koostöökogu kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus summas 837 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.12.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 16.10.2018. a otsusega nr 13-6/1046 MTÜ-le Saarte Koostöökogu (taotluse viitenumber 616418790024) lühikeste
tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse summas 197 041,50 eurot.
2.PRIA jättis 18.06.2020. a otsusega nr 13-6/20/357 MTÜ-le Saarte Koostöökogu välja maksmata lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse summas 9626,27 eurot; rakendas toetuse saaja suhtes halduskaristust summas 9626,27 eurot; tunnistas PRIA 16.10.2018. a otsuse nr 13-6/1046 lisa 1 p 5 kehtetuks 9626,27 euro määramise osas; määras väljamaksmisele 13 859,14 eurot. Otsuse aluseks on Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (rakendusmäärus) art 63 lg 1, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 81 lg-d 2, 3 ja 4 ning maaeluministri 09.09.2015. a määruse nr 3 „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisevõimaluste arendamise toetus“ (määrus nr 3) § 16 lg-d 3 ja 4. Otsuse põhjendused: 1) OÜ Extrahaus arvel nr 190633 on märgitud telgi transport, mis sisaldab ka praamipileteid, ööbimist ja ootetunde summas 1227,48 eurot. Transpordikulu loeti abikõlblikuks summas 127,80 eurot (426 × 0,30 eurot, määruse nr 3 § 7 lg 2). Arvel kajastatud kulutus ooteajale ei ole abikõlblik (28 h × 15 eurot, määruse nr 3 § 5 lg 7). 2) OÜ Sülla talu arvete nr 05-08-2019, 03-09-2019 ja 12-09-2019 kohaselt maksti tooteesitluspäeva läbiviimise eest Kuressaares turupäeval 3 h ulatuses. Abipersonali kulud ei ole toetatavad, seega ei ole kulutus abikõlblik. 3) Toetuse saajale ei ole toetust määratud Voluntas Invest OÜ arvetel nr 181313, 181390, 181445, 181527, 181567, 181568, 181488, 181611 ja 181697 kirjeldatud tegevustele (renditeenus, majapidamis- ja kommunaalteenus), seega ei ole need kulutused abikõlblikud. 4) MTÜ Ilmasilmaja (uus ärinimi Kasutajauuringud OÜ) arvete nr 190626-1, 190531-1 ja 190430-2 ning Möglichkeit OÜ arve nr 190107 kohaselt soetati projekteerimisteenust. Toetuse saajale määrati toetust projektijuhi palkamisega seotud kuludeks, mitte projektijuhtimisteenuse ostmiseks ning selline kulutus on mitteabikõlblik. 5) Toetuse summast arvati maha arve nr 172019, kuna selle eest on toetus välja makstud. 6) Maksetaotlusega taotletud toetuse summast 33 111,68 eurot on abikõlblik 23 485,41 eurot. Mitteabikõlblik toetuse summa 9626,27 eurot on üle 10% (9626,27 / 23 485,41 × 100% = 40,99%) suurem, kui väljamakstava toetuse summa. Kohaldatava halduskaristuse suurus on rakendusmääruse art 63 lg 1 alusel 9626,27 eurot.
3.PRIA jättis 14.10.2020. a vaideotsusega nr 13-33.3/20/84-3 rahuldamata MTÜ Saarte Koostöökogu vaide PRIA 18.06.2020. a otsuse nr 13-6/20/357 peale.
4.MTÜ Saarte Koostöökogu esitas 13.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 16.07.2021 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada PRIA 18.06.2020. a otsus nr 13-6/20/357 ja kohustada PRIA-t maksma toetus välja. Kaebaja põhjendused: 1) Määrusest nr 3 ei tulene piiranguid telgi rentimisega kaasnevatele kuludele. OÜ Extrahaus arvel kajastatud esitlustelgi transpordikulu on abikõlblik. Teenuse hinna kujundas tellija saareline asukoht. Kui rendihind hõlmab asukoha tõttu spetsiifilisi transpordikulusid, ei ole põhjendatud tunnistada osa transpordikuludest mitteabikõlblikuks. 2) Määruse nr 3 § 5 lg 8 ei välista laada korraldamisel kasutatava teenindava personali kulude lugemist abikõlblikuks. Tooteesitluspäevade läbiviimised on abikõlblikud. OÜ Sülla talu teenuste näol oli tegemist tooteesitluse läbiviimisega kuni 3 h. Määruse nr 3 § 4 lg 5 kohaselt on projekti elluviimiseks vajaminevate haldamise ja projekti juhtimisega seotud kulud abikõlblikud. 3) Voluntas Invest OÜ arvete alusel kantud kulud on abikõlblikud. Lepingu alusel on võimalik korraldada renditud pinnal kohalike toodete esitlust 7 päeval nädalas. Tooteesitluspäevade
jaoks kaebaja toetust taotles. Määrusest ei tulene, et turupäevade korraldamisega seotud tegevus ei või olla püsivama iseloomuga. 4) Põhjendamatu on MTÜ Ilmasilmaja ja Möglichkeit OÜ arvete alusel kantud projekti juhtimisega seotud kulude mittearvestamine. Sisuliselt ei oma erinevust projektijuhi palkamine või vastava teenuse sisse ostmine. 5) Halduskaristuse määramine on ebaõige.
5.PRIA palus 11.12.2020. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 31.12.2021. a otsusega kaebuse osaliselt; tühistas PRIA 18.06.2020. a otsuse osas, millega kohaldati kaebaja suhtes halduskaristust ning kvalifitseeriti OÜ Extrahaus arvetel kajastatud transpordikulu 127,80 eurot ületavas osas mitteabikõlblikuks kuluks, keelduti selle väljamaksmisest ja tühistati selles osas PRIA 16.10.2018. a otsuse lisa 1 p 5; kohustas PRIA-t vaatama tühistatud osas maksetaotluse uuesti läbi; mõistis PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 378 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Määruse nr 3 § 5 lg-t 4 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab üksnes projektijuhi palkamise kulusid. Projektijuhtimise teenusena sisse ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud. Kaebaja esitatud projektijuhtimise teenuse kulud (MTÜ Ilmasilmaja ja Möglichkeit OÜ arved) ei ole abikõlblikud ka seetõttu, et nendest ei nähtu konkreetne isik, kes projektijuhtimisega tegeles ja selle eest vastutas. 2) Voluntas Invest OÜ arvete alusel taotletud 90% kulude hüvitamiseks ei ole alust, sest tegemist ei ole abikõlblike kuludega. Toetust ei antud määruse nr 3 § 4 lg 3 p-s 2 sätestatud tegevuseks. Kulud ei ole seotud ainult turupäevade korraldamisega. Laatadest ja toidufestivalidest (s.h turupäevadest) osavõtmine on ajutise ja lühiajalise iseloomuga. Kaebaja on rentinud kaubanduskeskuse ruumid püsivalt toodete müümiseks. Kaebaja väide, et ta tegeleb üüripinnal kogu aeg toodete esitluspäevade korraldamisega (7 päeva nädalas), ei ole eluliselt usutav. 3) OÜ Sülla talu arvete alusel kantud kulu ei ole abikõlblik. Määruse nr 3 § 4 lg-tes 3 ja 4 sätestatud toetatavate tegevuste hulgas abipersonali kasutamisega seotud kulu või korraldava tegevuse teenusena soetamise kulu hüvitamist ette nähtud ei ole. Ka määruse nr 3 § 4 lg 5 ei anna alust kulu abikõlblikuks lugeda. Asjaolu, et määruse nr 3 § 5 lg-s 8 ei ole mitteabikõlbliku kuluna kaebaja märgitud kulu välja toodud, ei oma määravat tähendust. Määruse nr 3 § 5 lg 8 p 7 näeb ette, et abikõlbulikud kulud ei ole ka muud kulud, mis ei ole projekti elluviimisega otseselt seotud. 4) PRIA käsitles OÜ Extrahaus arvel kajastatud kulu liiga kitsalt ega hinnanud selle majanduslikku otstarbekust ja mõistlikkust. Ka ei hinnanud PRIA kulu vastavust sarnase tegevusega tavapäraselt kaasnevate kuludele (kas kulu on ülemääraselt suur). Määruse nr 3 § 4 lg 3 p 3 kohaselt on toetatav välitelgi rentimine ja § 4 lg 3 p 8 kohaselt transporditeenuse ostmine. Määruse nr 3 § 7 lg 2 ei välista transporditeenuse soetamist teiselt isikult määruse nr 3 § 4 lg 3 p 7 mõttes. Majanduslikult otstarbekas on vajaduse korral esitlustelgi rentimine ja transport mandrilt, kui Saaremaalt ei olnud telgi rentimine võimalik. Esitlustelgi rentimine oli seotud toetuse saanud tegevusega. Kui esitlustelgi rentimisega seonduv transporditeenus hõlmab muid kulusid peale sõidukulu, on need abikõlblikud, kui need ei ületa tavapärast transpordikulu mandrilt. PRIA rikkus põhjendamisnõuet. 5) PRIA rakendas halduskaristust ilma kaalumiseta. PRIA ei ole kaebaja tegevuse süülisust hinnanud. PRIA on teinud kaalumisvea.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.PRIA esitas 21.01.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus keskendus OÜ Extrahaus arve puhul telgi rentimise ja transpordi kuludega seonduvatele asjaoludele, kuid jättis muud kulutused tähelepanuta. Kulutused ooteajale ja telgi transporti puudutavad kulutused ei ole abikõlblikud. Kuna transpordikulud hüvitati 127,80 euro ulatuses, ei saa väita, et PRIA kulusid ei hinnanud ega kaalunud. Esindustelgi tellimine ja transport mandrilt Saaremaale ei ole majanduslikult otstarbekas tegevus. Kulutuste tegemisel peavad olema täidetud kõik määruse nr 3 § 5 lg-s 7 toodud nõuded. 2) Rakendusmääruse art 63 ei anna PRIA-le kaalutlusruumi, vaid redutseerib otsustusruumi ühe valikuni (kas halduskaristust kohaldada). Kuna taotleja tellis määruse nõuetele mittevastavaid teenuseid, saaks süüd välistavaks asjaoluks olla vaid olukord, kus ta on enne kulutuste tegemist küsinud PRIA-lt arvamuse nende abikõlblikkuse kohta. Taotleja ei esitanud ärakuulamise käigus tõendeid süü puudumise kohta.
8.MTÜ Saarte Koostöökogu esitas 31.01.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata ning teha uus otsus ja tühistada PRIA 18.06.2020. a otsus osas, mis jäi halduskohtu otsusega tühistamata ning kohustada PRIA-t andma uus haldusakt ning jätta kõik menetluskulud PRIA kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et Möglichkeit OÜ ja MTÜ Ilmasilmaja arved ei ole määruse nr 3 § 5 lg 4 mõttes abikõlblikud. Kohus on määruse nr 3 § 5 lg-t 4 tõlgendanud ebaõigesti. Määruse nr 3 2020. a seletuskirjast ei ole võimalik tuletada, et sättele lisatud liidend „lepingujärgne tasu“ ei saa kvalifitseeruda teenuse osutamisena. Projektijuhi teenus on olemuselt käsund. Kaebaja tegi projektijuhi teenuse tarbeks projektijärgsed kulutused, mis kuuluvad talle väljamõistmisele. 2) Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et Voluntas Invest OÜ arved ei ole määruse nr 3 alusel abikõlblikud. Määrus nr 3 ei reguleeri, et mõni projekti raames teostavatest tegevustest ei võiks olla püsiva iseloomuga. Püsivuse lubatavust jaatas PRIA toetustaotluse rahuldamisega. Kaebaja renditud pindadel toodete turustamise ja jaotusega ei tegele, seega puudus kaebajal vajadus ja õiguslik alus toetustaotluse raames taotleda kulusid lao- ja müügipindade rentimiseks. Müügiedendustegevus ei pea määruse nr 3 § 4 lg 3 p 9 tähenduses olema ajutise iseloomuga tegevus. 18.08.2017 jõustunud määruse muudatuse kohaselt saab taotleja valida, milliseid tegevusi teha müügiedendustegevuste elluviimisel. Eelnevat ei väära võlaõiguslikud kokkulepped pindade kasutamiseks, kuna need ei saa määratleda projekti tegevuste sisu ja olemust. Kohus ja PRIA jätsid arvestamata ka kulude proportsionaalsuse. 3) Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et OÜ Sülla talu arved ei ole määruse nr 3 alusel abikõlblikud. Määrus nr 3 ja selle seletuskiri ei viita, et teenuste sisse ostmine oleks keelatud. Eeldada ei saa, et kõik oskused ja ressurss on olemas projekti elluviijal. Sama teenust PRIA 2019. a juunis sama toetustaotluse raames aktsepteeris. OÜ-lt Sülla talu sisseostetud teenuse sisuks oli tooteesitluse läbiviimine, mis on määruse eesmärgi saavutamisele suunatud tegevus.
9.MTÜ Saarte Koostöökogu esitas 21.02.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta PRIA apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kohus tuvastas õigesti määruse nr 3 § 4 lg 3 ebakohase tõlgenduse. PRIA ei märgi, millised muud kulud jättis kohus OÜ Extrahaus arvel tähelepanuta. PRIA jättis arvestamata saare asukohalise eripära ja pakkujate piiratuse. Telgi rent osteti täisteenusena. PRIA seisukohta, et täisteenus ei või sisaldada muid komponente, ei toeta määruse nr 3 sõnastus.
2) Kohus õigesti tühistas halduskaristuse määramise. PRIA oleks pidanud analüüsima kaebaja süüd iga esitatud kulu lõikes eraldi ja kuulama kaebaja ära.
10.PRIA esitas 22.02.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja ei taotlenud toetust projektijuhtimise teenuse ostmiseks, vaid projektijuhi palkamiseks. Kaebajal puudub õigus saada toetust kulutuste eest, millele ta ei ole toetust küsinud. Määruse nr 3 § 5 lg 4 hõlmab üksnes projektijuhi palkamise kulusid. Projektijuhtimise teenusena sisse ostmisega seotud kulud ei ole määruse nr 3 alusel abikõlblikud. 2) Kaebajale ei ole rendi-, majapidamis- ja kommunaalteenuste eest toetust määratud, seega ei ole Voluntas Invest OÜ arvetel kajastatud kulutused abikõlblikud. 3) Määruses nr 3 ei ole sätet, mille kohaselt oleks laada korraldamisel teenindava personali kulud abikõlblikud. Teiselt äriühingult abiteenuse soetamine ei ühti määruse nr 3 eesmärgiga.
11.MTÜ Saarte Koostöökogu väidab 23.09.2022. a seisukohas järgmist: 1) Kaebaja ei esitanud taotluses projektijuhi kulu töötasuna, vaid taotles toetust projektijuhtimiseks kandereaga „0400 Projektijuhtimine 59 000,00 7 53 100,00“. PRIA määras toetuse tegevusele „projektijuhtimine“. Ühestki dokumendist ei tulene, et kaebaja sidus võimaluse toetust kasutada töötasumaksetega ja välistas muude lepinguliste tasude maksmise võimaluse. 2) Õiguslikult ei ole reguleeritud, et turupäev saab toimuda nt üksnes kolmapäeval ja laupäeval. Laada korraldamine personalita ei ole võimalik. Mõistetamatuks jääb, miks rakendas PRIA kõige raskemat karistust, s.h täiendavat finantssanktsiooni, selle asemel, et ümber kvalifitseerida toetusmäär PRIA hinnangul õige abikõlblikkuse määraga tegevuseks. 3) Kaebaja palus PRIA-lt välja mõista menetluskulud summas 3440,70 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades ja osaliselt muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Ringkonnakohus lahendab esmalt MTÜ Saarte Koostöökogu apellatsioonkaebuse (I); seejärel PRIA apellatsioonkaebuse (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuste taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
13.MTÜ Saarte Koostöökogu palub tühistada halduskohtu otsuse osas, milles kaebus rahuldamata jäi.
14.Halduskohus jättis PRIA otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata osas, mis puudutas OÜ Sülla talu arvetel nr 05-08-2019, 03-09-2019 ja 12-09-2019, Voluntas Invest OÜ arvetel nr 181313, 181390, 181445, 181527, 181567, 181568, 181488, 181611 ja 181697 ning MTÜ Ilmasilmaja arvetel nr 190626-1, 190531-1 ja 190430-2 ja Möglichkeit OÜ arvel nr 190107 kajastatud kulude abikõlblikkust.
15.OÜ Sülla talu arved on esitatud tooteesitluspäeva läbiviimise eest Kuressaares Ehtne Turupäeval „Kalapäev“ summas 150 eurot (tl 38), Suure Turupäeva läbiviimise/modereerimise eest Kuressaares 07.09.2019 summas 150 eurot (tl 39) ning tooteesitluse läbiviimise eest Kuressaares 17.08 Ehtne Turupäeval „Piimapäev“ summas 150 eurot (tl 40).
16.Pooled ei vaidle selle üle, et arvetel kajastatud kulu näol oli tegemist laada korraldamist teenindanud personali kuluga. Ka ei ole kaebaja vaielnud vastu halduskohtu seisukohale, et kaebaja ostis tooteesitluspäevade korraldamise teenusena osaliselt sisse, kandes seeläbi abipersonali kasutamise kulu. PRIA asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et määruse nr 3 järgi ei ole laada korraldamisel seda teenindanud abipersonali kulud toetuskõlblikud. Halduskohus on PRIA seisukohaga nõustunud, selgitades, et kuivõrd toetus antakse konkreetsele taotlejale toetuse saanud tegevuste tegemiseks, ei ühti teiselt äriühingult abiteenuse soetamine määruse nr 3 eesmärgiga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
17.Kaebaja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et määrus nr 3 ega selle seletuskiri ei viita, et sisse ostetavad teenused oleksid konkreetsete tegevuste raames taunitud või suisa keelatud. Ürituste korraldamine on väga mitmekülgne tegevus, milleks peab ürituse korraldaja mõnede vajalike ülesannete täitmiseks leidma vastavate teenuste pakkujaid. Kaebaja arvates ei erine ürituse korraldamise perspektiivist üksteisest laudade rentimisteenuse ja ürituse läbiviimisteenuse sisse ostmine. Mõlema teenuse kasutamine teenib ürituse korraldamise vaatevinklist sama eesmärki – projekti tutvustava müügiedendustegevuse realiseerimist. Kaebaja märgib ka seda, et 2019. a juunis PRIA sama teenust aktsepteeris.
18.Ringkonnakohus nõustub PRIA ja halduskohtuga, et määrus nr 3 ei loetle abikõlbliku kuluna ürituse korraldamist teenindanud abipersonali kulu. Küll aga tuleneb määruse nr 3 § 5 lg-st 7, et abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Toetuse eesmärgiks ei saa käesoleval juhul pidada toote müügiteenuse sisse ostmist väljast, vaid väiketootja enda kompetentside ja oskuste, sh turundus- ja müügioskuste arendamist. Täisteenuse sisse ostmise korral ei saavuta ükski väiketootja toidu turustamisvõimaluste, sh iseenda kompetentside arengut, mis on meetme üks eesmärkidest. „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 16 „Koostöö“ tegevuse liigi „Lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude arendamine“ kirjeldusest1 nähtub, et meede kutsuti ellu selleks, et toetada lühikesi tarneahelaid ja kohalikel turgudel põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste edasist arendamist. Meetme kirjelduses selgitatakse, et müügikanalite arendamine vajab senisest enam ühistegevust nii toodangu turustamisel kui ka lisandväärtuse andmisel, lisaks vajavad parandamist tootjate turundus- ja müügioskused. Seetõttu ei saa samastada laudade rentimist ürituse korraldamisega.
19.Halduskohus on otsuse p-s 19 põhjalikult selgitanud ka seda, miks ei saa abipersonali kulu liigitada määruse nr 3 § 4 lg 5 (projekti elluviimiseks vajaminevad haldamise ja projekti juhtimisega seotud kulud) alla. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et abipersonali kulud nimetatud kulude alla ei kvalifitseeru. Asjaolu, et PRIA 2019. aastal kaebaja poolt sama teenust aktsepteeris, ei oma kulude abikõlblikkuse tuvastamisel ringkonnakohtu hinnangul tähtsust. Ringkonnakohus tagastab seetõttu kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud MTÜ ILMASILMAJA 14.06.2019. a arve nr 190614-2 toodete esitlemise eest turupäeval.
20.Voluntas Invest OÜ arved (tl 42-49, 53) esitati 30,9 m2 ruumi rendi, majandamis- ja kommunaalkulude eest perioodil 2019. a juuli-detsember. Voluntas Invest OÜ ja MTÜ Saarte Koostöökogu vahel sõlmitud äriruumide üürilepingust nr 201907 (tl 54-67) nähtub, et kaebaja üüris kaubanduskeskuses „Auriga“ ruumi alates 21.06.2019. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.01.2022. Nii PRIA kui halduskohus leidsid, et kaebajale ei antud toetust määruse nr 3 § 4 lg 3 p-s 2 sätestatud tegevuseks (toodete turustamiseks vajaliku lao- või müügipinna üürimine või rentimine). Selle seisukohaga võib nõustuda. PRIA 16.10.2018. a toetuse määramise otsuse nr 13-6/1046 lisast 1 nähtub, et kaebajale anti toetust turupäevade korraldamiseks, toodete
esitluspäevade korraldamiseks Kuressaares, toodete esitluspäevade korraldamiseks 255 km raadiuses v.a Saaremaa, teavitustegevuseks (reklaam paberkandjal, praamil, infokandja koostamiseks, trükieelseks kujunduseks ja trükkimiseks), digiturundustegevuseks (info tootmine, turundamine, GoogleAdWords) ning projektijuhtimiseks (tl 98p). Halduskohus leidis õigesti, et toetust anti ajutise ja lühiajalise iseloomuga tegevuseks, mitte kaubanduskeskuse ruumide üürimiseks püsivalt toodete müümiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja väide, mille kohaselt tegeleb ta üüripinnal kogu aeg toodete esitluspäevade korraldamisega (7 päeva nädalas) ei ole eluliselt usutav.
21.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et müügiedendustegevus ei pea määruse nr 3 § 4 lg 3 p 9 tähenduses olema ajutise iseloomuga tegevus. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Eristada tuleb toote müüki müügi edendamiseks ehk soodustamiseks ettenähtud tegevustest. Toote müügi all saab mõista toote demonstreerimist potentsiaalsetele klientidele ning veenmist neid ostma. Müügiedendus on samas toote turustusmeetod, mis aitab müüki alustada, kasutades piiratud aja jooksul spetsiaalset stimuleerivat skeemi, et meelitada sihtturu võimalikke kliente tegutsema – nt allahindlused, tasuta kingitused, proovid jm spetsiaalsed piiratud tähtajaga pakkumised. Nii on ka majandusteaduslikus kirjanduses leitud, et „[m]üügi soodustamine on lühiajaline müüki elavdav tegevus, mis stimuleerib tarbijat ostma ja vahendajat paremini müüma“2. Ühtlasi ei saa võlaõiguslikku kokkulepet pinna kasutamiseks samastada müügiedendustegevusega.
22.Möglichkeit OÜ arve (tl 41) projektijuhtimisteenuse eest perioodil jaanuar-märts 2019 ja MTÜ Ilmasilmaja arved (tl 50-52) projektijuhtimisteenuse eest perioodil aprill-juuni 2019 ei olnud PRIA ega ka halduskohtu hinnangul määruse nr 3 § 5 lg 4 alusel abikõlblikud. Viidatud sätte kohaselt on projekti juhtimisega seotud abikõlblikud kulud asjakohase pädevusega projektijuhi töötasu või lepingujärgne tasu või lepingujärgne tasu ja sellelt arvestatud maksud, sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension, töötuskindlustusmakse ning puhkusetasu. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse (p 17) põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kuigi PRIA 16.10.2018. a otsusega nr 13-6/1046 anti kaebajale toetust märkega „projektijuhtimine“ (vt otsuse lisa 1, tl 98p), leiab halduskohus õigesti, et seda tuleb tõlgendada kooskõlas määruse ja määruse seletuskirjaga. Kuna seletuskirja kohaselt loetakse abikõlblikeks projekti juhtimisega seotud kuludeks ainult projektijuhi palkamist ja sellest tulenevaid kulusid, on PRIA ja halduskohus õigesti leidnud, et projektijuhtimisteenuse teiselt äriühingult sisse ostmine abikõlblik ei ole. Vastuses apellatsioonkaebusele selgitas PRIA, et kaebaja ei taotlenud toetust projektijuhtimise teenuse ostmiseks, vaid projektijuhi palkamiseks. Kaebaja väitel ei esitanud ta taotluses projektijuhi kulu töötasuna, vaid taotles toetust projektijuhtimiseks. Ringkonnakohus möönab, et taotluse registreerimise kinnituses on tegevuse detailseks kirjelduseks märgitud üksnes „projektijuhtimine“ (tl 96). Samas on kaebaja projekti p-s 7 märkinud, et projekti elluviimiseks moodustatakse meeskond, mis koosneb SKK poolsest võrgustiku koordinaatorist, pädevast projekti juhist ning professionaalsest turundusüksusest (sisseostetav teenus) (tl 82). Seega võib järeldada, et võrgustiku juht ja projekti juht olid kaebaja (SKK) poolt palgatud.
23.Eeltoodust tulenevalt jääb MTÜ Saarte Koostöökogu apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus vastavas osas muutmata.
Vihalem, A., „Turunduse alused“, Tallinna Tehnikaülikool. Majandusteaduskond. 2003, lk 232.
II
24.PRIA palub halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas ning kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmist. Halduskohus tühistas PRIA 18.06.2020. a otsuse osas, millega PRIA kvalifitseeris kaebaja esitatud Extrahaus OÜ arvetel kajastatud transpordikulu 127 eurot 80 senti ületavas osas mitteabikõlblikuks kuluks, keeldus selle väljamaksmisest ning tühistas vastavas osas PRIA 16.10.2018. a otsuse nr 13-6/1046 lisa 1 punkti 5, samuti osas, millega PRIA kohaldas kaebaja suhtes halduskaristust.
25.Extrahaus OÜ esitas kaebajale kolm arvet (tl 33-35) kogusummas 3060 eurot. Arvelt nr 190633 (tl 33) nähtub, et see on esitatud telgi rendi, paigalduse ja transpordi (praamipiletid, ööbimine, ootetunnid) eest ning arve lõplikust summast on maha arvatud lisaallahindlus ja ettemaksud (25%) arvete nr 190553 (tl 35) ja nr 190641 (tl 34) alusel, mille tõttu oli arve nr 190633 tegelik summa 1147,50 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ostis arvete alusel mandril asuvalt pakkujalt välitelgi rentimise teenust turupäevade korraldamiseks Saaremaal, kuna kohalikku teenusepakkujat leida ei õnnestunud. Transpordikulu moodustas arvest nr 190633 nähtuvalt enne lisaallahindluse ja ettemaksude mahaarvamist 1227,48 eurot.
26.Vastuses PRIA järelepäringule (tl 71-72) selgitas kaebaja, et transpordikulu koosneb sõiduki praamipiletitest (2 x 15 eurot), kulust maanteetranspordile (426 km kogumaksumusega 619,48 eurot, so 1,45 eurot/km), praamipiletitest neljale reisijale edasi-tagasi sõiduks (8 x 3 eurot) ning ööbimisest kahes kaheses toas (2 x 67 eurot), samuti nelja reisija ooteajast (4 x 7h hinnaga 15 eurot/tund, kokku 420 eurot). PRIA selgitas omakorda 29.09.2021. a vastuses Tartu Halduskohtu 23.09.2021. a kohtunõudele (tl 105-106), et arvestas arvest maha ooteaja ja tegi maanteetranspordi kulu osas ümberarvestuse. PRIA selgitusest koosmõjus vaidlustatud otsusega võib järeldada, et PRIA arvestas maanteetranspordile näidatud kulu summas 619,48 eurot ümber 127,8 euroks, tuginedes määruse nr 3 § 7 lõikes 2 sätestatule, mille kohaselt antakse mootorsõiduki kasutamisel toetatavate tegevuste elluviimiseks toetust kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta. Korrutades läbitud kilomeetrid 0,3-ga (426x0,3), teeb see kokku 127 eurot ja 80 senti. Ühtlasi asus PRIA vaidlustatud otsuses seisukohale, et kulutused ooteajale (28 h x 15 eurot) ei vasta määruse nr 3 § 5 lõike 7 nõuetele. Määruse nr 3 § 5 lg 7 järgi peab abikõlblik kulu olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
27.Halduskohtu seisukoha järgi ei välista määruse nr 3 § 7 lg 2 transporditeenuse soetamist teiselt isikult määruse nr 3 § 4 lg 3 p 7 mõttes. Esitlustelgi rentimist ja transporti mandrilt Saaremaale saab pidada majanduslikult otstarbekaks, kui Saaremaalt ei olnud nõuetele vastava esitlustelgi rentimine mingil põhjusel võimalik (otsuse p 20). Halduskohtu hinnangul rikkus PRIA HMS § 56 lg-s 1 sätestatud põhjendamisnõuet, kuna ei analüüsinud kulu kandmise mõistlikkust ja majanduslikku otstarbekust. Eeltoodust tulenevalt tühistas halduskohus PRIA otsuse Extrahaus OÜ arvet puudutavas osas. Vastustaja on erinevalt halduskohtust seisukohal, et kuna ta hüvitas kaebajale transpordikulud 127,8 euro ulatuses, hindas ta ka nende majanduslikku otstarbekust. Samas jäi vastustaja seisukoha juurde, et kulutused ooteajale ei ole abikõlblikud ning majanduslikult otstarbekaks ei saa pidada ka telgi tellimist ja transporti mandrilt Saaremaale.
28.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et projekti elluviimisel on toetatavaks tegevuseks muu hulgas toodete turustamiseks ja müügiedendustegevuste elluviimiseks vajaliku välitelgi ostmine, üürimine või rentimine (määruse nr 3 § 4 lg 3 p 3), samuti toetatavate tegevuste elluviimise eesmärgil transporditeenuse ostmine (määruse nr 3 § 4 lg 3 p 8). Määruse
nr 3 § 4 lg 3 p 7 järgi on toetatavaks tegevuseks ka toetatavate tegevuste elluviimisega seotud mootorsõiduki kasutamise kulud. Määruse eelnõu seletuskirjast nähtub, et eelnõu koostajad on soovinud samas eristada mootorsõiduki kasutamise kulusid ja transporditeenuse ostmist. Nii selgitatakse määruse eelnõu seletuskirjas, et toetatakse toetatavate tegevuste ellu viimise eesmärgil isikliku sõiduautoga tehtavaid sõite või sellel eesmärgil transporditeenuse ostmist. Transporditeenuse sisseostmine võib seletuskirja järgi osutuda vajalikuks näiteks olukorras, kus toodete transpordiks on vajalik tellida külmutusseadmetega auto, mille omamine oleks taotleja jaoks liiga väikeste mahtude tõttu majanduslikult ebaotstarbekas.
29.Eeltoodust lähtudes tuleb eristada ka määruse nr 3 § 7 lg 1 p-s 5 märgitud transporditeenuse ostmise abikõlbliku kulu maksumust lg-s 2 märgitust, mille kohaselt antakse mootorsõiduki kasutamisel toetatavate tegevuste elluviimiseks toetust kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et lg-s 2 märgitu reguleerib toetust isikliku sõiduauto kasutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on selline eristamine ka mõistlik, sest tellitava transpordi (nt veoauto või kaubik) puhul ei saa eeldada, et selle kütusetarbimine jääb tavalise sõiduauto kütusetarbimise piiresse. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et PRIA eksis, kui leidis, et kaebaja poolt sisse ostetud transporditeenuse puhul tuleb lähtuda määruse nr 3 § 7 lg-s 2 toodud toetuse määrast. Õige olnuks lähtuda määruse nr 3 § 7 lg 1 p-s 5 märgitust, mille järgi antakse toetust kuni 40% transporditeenuse ostmise abikõlbliku kulu maksumusest. PRIA pidi sättest tulenevalt selgitama, kas transporditeenuse kulu on abikõlblik, st määruse nr 3 § 5 lg 7 mõistes mõistlik, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et PRIA oleks maanteetranspordi kulu summas 619,48 eurot vastavust määruse nr 3 § 5 lg-s 7 sätestatule hinnanud. Seda kinnitab asjaolu, et otsuses on maanteetranspordi kulu vähendamist põhjendatud vaid viitega määruse nr 3 § 7 lg-le 2 (vt PRIA otsuse lk 1 alumine ja lk 2 ülemine lõik). Ka ei ole PRIA esitanud argumente selle kohta, et lugeda maanteetranspordi kulu ülemääraseks.
30.PRIA ei andnud otsuses hinnangut transpordikulu teistele komponentidele (sõiduki praamipiletid, nelja reisija praamipiletid ning ööbimine kahes kaheses toas). Kuigi vaidlustatud otsuse põhjendustest võib järeldada, et PRIA-l oli etteheiteid vaid maanteetranspordi ja ooteaja suhtes, ei ole see otsuse põhjendustest üheselt jälgitav. Ühtlasi heitis PRIA halduskohtule ette, et viimane keskendus vaid telgi rentimise ja transpordi kuludega seonduvatele asjaoludele ning jättis muud arvel kajastatud kulud tähelepanuta. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks ka teistel transpordikulu komponentidel peatuda. Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtuga, et kui Saaremaalt ei olnud nõuetele vastava esitlustelgi rentimine mingil põhjusel võimalik, tuleb majanduslikult otstarbekaks pidada selle rentimist ja transporti mandrilt. Seda on sisuliselt tunnistanud ka PRIA, võttes maanteetranspordiga seotud kulu arvestamise aluseks 426 km, mis vastab transpordile Tallinnast Kuressaarde ja tagasi. Kuna Kuressaare ja Tallinna vahele jääb ka meretee, on ilmne, et transpordikuluks on ka transpordivahendi ning teenust osutanud isikute praamipiletid.
31.Seonduvalt nelja inimese 7-tunnise ooteajaga seonduva kuluga ((4 x 7 h) x 15 eurot = 429 eurot) leidis PRIA ilma pikema selgituseta, et see ei ole määruse nr 3 § 5 lg 7 mõistes abikõlblik, kuid ei küsinud täpsemaid andmeid ooteaja sisu ja põhjuste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada, et olenevalt ürituse kestusest tekkis teenuse osutajatel Saaremaal ooteaeg põhjusel, et välitelgi tagasi mandrile transportimiseks tuli oodata telgi vabanemist ehk teisisõnu ürituse lõppu. Seetõttu ei saa 7-tunnist ooteaega ilmselgelt ebamõistlikuks pidada, nagu ei saa ebamõistlikuks pidada ka teenuse osutajate ööbimiskulu Saaremaal, kui üritus lõppes ajal, mil praamiliiklus enam ei toimunud või transport mandrile oleks jäänud hilisematele õhtutundidele. Ringkonnakohus märgib ka seda, et arvelt nähtuv ööbimiskulu koos ooteajaga (554 eurot) ei
ületanud maanteetranspordi ja praamipiletite (649,48 eurot) maksumust. Seega ei saa väita, et kaebajale olnuks majanduslikult mõistlikum tellida telgi rendiga seotud transporditeenust kaks korda – esmalt telgi kohale toomiseks ja seejärel äraviimiseks. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et PRIA otsus on Extrahaus OÜ arvel nr 190633 kajastuvat transpordikulu puudutavas osas ilmsete kaalutlusvigadega, mistõttu oli halduskohtu poolt põhjendatud see osas, milles kaebaja transpordikulud abikõlbmatuks tunnistati tühistada.
32.Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 63 kohaselt tuleb pädeval asutusel toetuse saaja suhtes rakendada halduskaristust, kui tema poolt esitatud maksetaotluse summa on üle 10% võrra suurem kui tegelikult rahastamiskõlblik (abikõlblik) summa. Karistusi ei kohaldata siiski juhul, kui toetusesaaja suudab pädevale asutusele veenvalt tõendada, et ta ei ole rahastamiskõlbmatu summa lisamises süüdi või kui ametiasutus veendub muul viisil, et asjaomane toetusesaaja ei ole süüdi. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et PRIA rakendas vaidlustatud otsuses halduskaristust ilma kaalumiseta. Ka vaideotsuses toodud põhjendused ei veennud halduskohut, et PRIA vaidlustatud otsuses kaebaja tegevuse süülisust hindas. Halduskohtu arvates tõendas seda ka PRIA 22.04.2020. a ärakuulamise teatis (tl 75), milles tuuakse esile maksetaotluse kontrollimisel tuvastatud määruse nõuetele mittevastavus ja viidatakse halduskaristuse kohaldamise võimalusele, kuid ei teavitata kaebajat, et halduskaristust ei pruugita määrata, kui ta tõendab, et ei ole rahastamiskõlbmatu summa lisamises süüdi. Ka leidis kohus, et üksnes asjaolust, et taotleja esitab maksetaotluses kulusid, mida PRIA abikõlblikuks ei pea ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja tegevus oli tahtlik, mitte hooletusest tingitud (otsuse p 22). PRIA on erinevalt halduskohtust seisukohal, et kõnealune norm ei anna PRIA-le mitte kaalumisruumi, vaid redutseerib otsustusruumi ühe valikuni (kas halduskaristust kohaldada), kui süülise käitumise eeldus on kindlaks määratud või siis negatiivse koosseisulise eeldusena, et süülise käitumise puudumise eeldust ei ole kindlaks määratud. Ka leiab PRIA, et kaebaja ärakuulamata jätmine saaks omada tähendust vaid siis, kui ärakuulamise korral saaks taotleja süü puudumist tõendada ning rikkumisest endast ei saa süü olemasolu tuletada. Kuna kaebaja tellis ise määruse nõuetele mittevastavad teenused, saaks tema süüd välistada vaid see, kui ta oleks küsinud PRIA-lt arvamust nende abikõlblikkuse kohta ja saanud vastuse, et kulud on abikõlblikud. Sellist olukorda ei esinenud, lisaks ei esitanud kaebaja ärakuulamise käigus ühtegi tõendit süü puudumise kohta.
33.Ringkonnakohus on seisukohal, et rakendusmääruse artikkel 63 eeldab mitteabikõlbliku maksetaotluse esitamise korral toetusetaotluse esitaja käitumise süülisust. See nähtub sellest, et süü puudumist pidi rakendusmääruse järgi tõendama toetusetaotluse esitaja. Sel põhjusel ei saa asuda seisukohale, et PRIA peaks määruse kohaldamisel halduskaristuse rakendamist igal üksikul juhul kaaluma. Kui rikkumine on ilmne, st meetme määrus ei näe kulude abikõlblikkust ette, kulude abikõlblikkust ei saa ka meetme eesmärkidest mõistlikult tuletada ning kaebaja ei ole pöördunud kulude abikõlblikkuses veendumiseks PRIA poole, piisab rikkumise tuvastamiseks mitteabikõlbliku maksetaotluse esitamisest. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga selles, nagu ei saaks hooletust süüliseks käitumiseks pidada. Ringkonnakohus märgib, et süü võib esineda ka hooletuse vormis (vt VÕS § 104 lg 2). Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et käesoleval juhul sai kaebaja süüd tuvastada kaebaja rikkumiste olemusest, mistõttu puudus PRIA-l vajadus asuda vaidlustatud otsuses täiendavalt kaebaja süü küsimust analüüsima ja põhjendama. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja ärakuulamisel 22.04.2020 teavitas PRIA kaebajat viitega rakendusmääruse artiklile 63 ka halduskaristuse rakendamisest ning andis kaebajale võimaluse asjaolude ja järelduste kohta arvamuste ja vastuväidete esitamiseks koos neid kinnitavate tõenditega. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolud, mis veenvalt kinnitaksid, et kaebaja ei olnud kulutuste abikõlblikkuses veendumisel ning maksetaotluse esitamisel vähemalt hooletu. Siiski on halduskohus vaidlustatud otsuse ka halduskaristuse määramise osas õigesti tühistanud.
34.Vaidlustatud otsuse kohaselt taotles kaebaja toetust summas 33 111,68 eurot, sellest maksetaotluse halduskontrollis tuvastatud mitteabikõlblik toetuse summa oli 9626,27 eurot ning abikõlblik summa 23 485,41 eurot (otsuse lk 3, tl 7). Kuna PRIA eksis Extrahaus OÜ arvet puudutavas osas abikõlblike ja mitteabikõlblike summade määramisel, on ebaõige ka PRIA poolt kaebajale määratud halduskaristuse suurus ja selle arvestus. Halduskohus on seetõttu kokkuvõtlikult õigesti tühistanud PRIA otsuse ka halduskaristust puudutavas osas, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas muuta.
III
35.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus nii kaebaja kui vastustaja apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab ja osaliselt muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
36.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotles ringkonnakohtus vastustajalt 3440,70 euro menetluskuluna väljamõistmist, sh riigilõiv 20 eurot. Vastavalt HKMS § 109 lõikele 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebust ei rahuldanud, kuid ei rahuldanud ka vastustaja apellatsioonkaebust, saab kaebaja vajalikeks menetluskuludeks pidada vaid PRIA apellatsioonkaebusele vastamisega seotud menetluskulusid. Halduskohus pidas põhjendatuks kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 378 eurot (otsuse p 23). Kohtupraktika kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (RKHK 28.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 47). Võttes samas arvesse asjaolu, et ringkonnakohtus kaebaja esindaja vahetus, peab ringkonnakohus põhjendatuks kaebaja kasuks halduskohtu poolt mõnevõrra suuremate menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja esitas ringkonnakohtus 21.02.2022 vastuse apellatsioonkaebusele ning 23.09.2022 täiendava seisukoha PRIA 21.02.2022. a seisukohale. Ringkonnakohus peab kaebaja õigusabikulusid põhjendatuks 4,5 tunni ulatuses summas 697,50 eurot. Kaebaja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 837 eurot (sh käibemaks).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.