Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18. juuni 2020. a otsuse nr 13-6/20/357 tühistamiseks ning toetuse väljamaksmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu kaebus osaliselt.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18. juuni 2020. a otsus nr 13-6/20/357 osas, millega kohaldati kaebaja suhtes halduskaristust ning millega kvalifitseeriti kaebaja esitatud Extrahaus OÜ arvetel kajastatud transpordikulu 127 eurot 80 senti ületavas osas mitteabikõlblikuks kuluks, keelduti selle väljamaksmisest ja tühistati selles osas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16. oktoobri 2018. a otsus nr 13-6/1046 lisa 1 p 5.
Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vaatama tühistatud osas maksetaotlus uuesti läbi.
4.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu kasuks välja menetluskulu summas 378 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. jaanuaril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).
3-20-2227
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 16. oktoobri 2018. a otsusega nr 13-6/1046 Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogule (kaebaja) lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse 197 041 eurot 50 senti.
2.PRIA jättis 18. juuni 2020. a otsusega nr 13-6/20/357 välja maksmata kaebaja teise maksetaotlusega (kogusummas 33 208 eurot 88 senti) taotletud lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetusest 9626 eurot 27 senti ning rakendas kaebaja suhtes eelnimetatud summa ulatuses halduskaristust. Ühtlasi tunnistas PRIA osaliselt kehtetuks, s.o 9626 euro 27 sendi määramise osas, 16. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-6/1046 lisa 1 p 5. PRIA tugines otsuse tegemisel maaeluministri 9. septembri 2015. a määruse nr 3 „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ (määrus nr 3) § 16 lg-tele 3 ja 4. Halduskaristuse määramise õigusliku alusena tugines PRIA Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 809/2014 (määrus nr 809/2014) art-le 63.
3.Kaebaja esitas PRIA-le 21. juulil 2020 eelnimetatud otsuse peale vaide, mille PRIA jättis
14.oktoobri 2020. a vaideotsusega nr 13-33.3/20/84-3 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 13. novembril 2020 kaebuse, milles palub tunnistada PRIA 18. juuni 2020. a otsus nr 13-6/20/357 kaebajat puudutavas osas kehtetuks ning kohustada PRIA-t andma uus haldusakt.
5.Tartu Halduskohus võttis 16. novembri 2020. a määrusega menetlusse Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu kaebuse PRIA 18. juuni 2020. a otsuse nr 13-6/20/357 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks maksta kaebaja teise maksetaotlusega taotletud toetus tervikuna välja. Ühtlasi andis kohus vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
6.Vastustaja esitas 11. detsembril 2020 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus otsustas 28. mai 2021 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
8.Tartu Halduskohus uuendas 10. septembri 2021. a määrusega menetluse ja andis muu hulgas vastustajale tähtaja selgituste ja tõendite esitamiseks otsusega välja maksmata jäetud toetussumma kujunemise kohta.
3-20-2227
9.Vastustaja esitas 22. septembril ja 29. septembril 2021 kohtu nõutud dokumendid ja selgitused välja maksmata jäetud toetussumma kujunemise kohta ning arvutuskäigu.
10.1.PRIA otsuses esitatud määruse nr 3 tõlgendus ja põhjendused on ebaõiged ega ühti määruse nr 3 eesmärgiga. Kõik vastustajale esitatud kulude kandmise arved on asjakohased ning abikõlblikud.
10.1.1.Põhjendamatu on MTÜ ILMASILMAJA ja Möglichkeit OÜ arvete alusel kantud projekti juhtimisega seotud kulude mittearvestamine. PRIA hinnangul määras ta toetuse üksnes projektijuhi palkamisega seotud kulude kandmiseks, mitte projektijuhiteenuse soetamiseks. Teenuse soetamine kannab sama eesmärki. Seoses projektijuhi suundumisega rasedus- ja sünnituspuhkusele oli kuni uue projektijuhi palkamiseni vajalik jätkata sama tegevust. Formaalsetel alustel projektijuhiteenuse mitteabikõlblikuks tunnistamine ei ühti määruse nr 3 eesmärkidega ja mõttega.
10.1.2.Voluntas Invest OÜ arvete alusel kantud kulud on abikõlblikud. Määrusest ei tulene ühelgi viisil, et turupäevade korraldamisega seotud tegevus ei võiks olla püsivama iseloomuga. Voluntas Invest OÜ sõlmitud lepingu alusel on võimalik korraldada renditud pinnal kohalike toodete esitlust 7 päeval nädalas ehk tegemist oli Saaremaa toidutootjate püsiva toidumessiga. Nimetatud kulu ei kuulu tegevuse „Turupäevade korraldamine“ juurde, vaid „Tooteesitluspäevade korraldamine Saaremaal“ alla. Kaebaja on toetust taotlenud just tooteesitluspäevade korraldamiseks ning seega on kulutused abikõlblikud. Ka projekti eesmärkides oli rõhutatud kohalikus kaubanduskeskuses regulaarselt toimuvate lühikest tarneahelat tutvustavate ürituste korraldamist. Seega oli toetus antud just sellel eesmärgil.
10.1.3.OÜ Sülla Talu arved on asjakohased. Määruse nr 3 § 5 lg 8 ei välista laada korraldamisel kasutatava teenindava personali kulude lugemist abikõlblikuks. Projekti elluviimiseks vajaminevate haldamise ja projekti juhtimisega seotud kulud hõlmavad ka abipersonali kulusid. OÜ Sülla Talu teenuse näol ei olnud tegemist abipersonaliga, vaid eelarves kajastatud tooteesitlusega kuni 3 tundi. Määruse nr 3 § 4 lg 5 kohaselt on projekti elluviimiseks vajaminevate haldamise ja projekti juhtimisega seotud kulud abikõlblikud. Seega on PRIA ekslikult pidanud neid kulusid (kokku 450 eurot) määruse nr 3 nõudeid rikkudes mitteabikõlblikuks.
10.1.4.Extrahaus OÜ arvel kajastatud esitlustelgi transpordikulu on asjakohane ning täies ulatuses abikõlblik. Arve kohaselt oli tegemist turupäevade korraldamiseks telgi rentimise ja telgi transportimisega Saaremaale (transpordikulu hõlmas ka praamipileteid, ööbimiskulu ja ootetunde). Määrus nr 3 § 4 lg 3 p 3 näeb ette, et projekti elluviimisel on toetatavaks tegevuseks välitelgi ostmine, üürimine või rentimine. Kaebajal oli õigus välitelki rentida. PRIA leidis ekslikult, et ööbimisele ning ootetundide kulu ei ole abikõlblik. Kohalikke teenusepakkujaid oli vähe ning kaebaja oli sunnitud kasutama mandril tegutsenud teenusepakkujat. Lisaks tavapärasele transpordikulule lisandusid seetõttu praamipiletid, ööbimiskulud ja ootetunnid, mis tuli tasustada. Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Nimetatud kulud vastavad sellele määratlusele. Esitlustelgi tellimine ja transport mandrilt Saaremaale ei olnud majanduslikult ebaotstarbekas. Kui rendihind hõlmab saarelise asukoha tõttu ka spetsiifilisi transpordikulusid, siis ei ole põhjendatud tunnistada osa transpordikuludest abikõlblikkuse kriteeriumile mittevastavaks. Septembris 2019 puudus välitelgi rentimise võimalus Saaremaal. PRIA ei ole selgitanud, mida kaebaja oleks pidanud tegema olukorras, kus esitlustelgi rentimine Saaremaalt ei olnud konkreetsel ajahetkel võimalik. Osade põhjendatud kulude väljaarvamine
3-20-2227
toetusega rahastatavast tegevusest ei ole põhjendatud. Tegemist on teenuspakkuja ärimudelile vastavate kuludega, mida kaebaja ei saanud mõjutada. Määruse nr 3 § 7 lg-s 2 sätestatud piirmäär ei hõlma eeltoodud kulusid ning sellest lähtumine on ebaõige. Tegemist oli esitlustelgi rentimiskuluga (määrus nr 3 § 7 lg 1 p 2), mitte transpordikuluga määruse nr 3 § 7 lg 2 mõttes.
10.2.Halduskaristuse määramine on ebaõige seetõttu, et kaebaja ei ole jätkanud sarnaste kuludokumentide esitamist. Kaebaja ei ole vastustajale otsuse tegemise ajaks 2020 kulude kohta ühtegi deklaratsiooni ega kuludokumenti esitanud. Seega on ebaõige vastustaja osutus, et kaebaja on PRIA kirjades välja toodud rikkumistest hoolimata sarnaste maksetaotluste ja kuludokumentide esitamist jätkanud. Seetõttu ei ole halduskaristuse kohaldamine põhjendatud, kaebaja ei ole rahastamiskõlbmatu summade lisamises süüdi.
11.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
11.1.Määruse nr 3 § 5 lg 4 alusel on projekti juhtimisega seotud abikõlblikud kulud projektijuhi töötasu või lepingujärgne tasu ja sellelt arvestatud maksud, sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension, töötuskindlustusmakse ning puhkusetasu. Kaebajale määrati toetus projektijuhi palgakulude kandmiseks, mitte teenuse sisse ostmiseks. Kaebaja pole teenuse soetamiseks toetust taotlenud, mistõttu ei oma tähtust see, kas selline teenus oma olemuselt on iseenesest abikõlblik. Seega ei ole MTÜ ILMASILMAJA ja Möglichkeit OÜ arvetel kajastatud kulu abikõlblik ning väljamakse tegemata jätmine on põhjendatud.
11.2.Voluntas Invest OÜ arvete kohaselt soetas kaebaja renditeenust ning majapidamis- ja kommunaalteenust Auriga kaubanduskeskuses. Tegevused on deklareeritud Turupäevade korraldamise alla (toetusmäär kuni 90%). Vastavalt määruse nr 3 § 7 lg 1 p-s 2 sätestatule antakse lao- ja müügipinna rendiks toetust kuni 40 % abikõlbliku kulu maksumusest. Nendele tegevustele (renditeenus, majapidamis- ja kommunaalteenus) ei ole toetuse saajale toetust määratud ning seega ei ole need kulutused abikõlblikud. Kaebaja väitel puudus tal lao- ja müügipinna rentimise vajadus, kuid PRIA-le esitatud äriruumide üürileping on sõlmitud Voluntas Invest OÜ ja Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu vahel. Lepingu järgi võidi ruume kasutada üksnes poena. Lisaks viitab Auriga kaubanduskeskuse info sellele, et märgikandjad on loonud poe ühiselt ning seda haldab tulundusühistu Ehtne Saaremaa, mitte kaebaja. Kuna kaebajale ei ole renditeenuse ega majapidamis- ja kommunaalteenuse kandmiseks toetust määratud, ei ole Voluntas Invest OÜ arvetel kajastatud kulud abikõlblikud. Täiesti arusaamatu on kaebaja viide turupäevade korraldamise püsivale iseloomule, sest kulutuste hüvitamist taotleti vaid konkreetsete turupäevade korraldamiseks.
11.3.Tooteesitluspäeva läbiviimisega seoses kantud teenindava personali kulud ei ole määruse nr 3 mõttes abikõlblikud. Määrus nr 3 ei näe sellise kulu kandmiste ette. Kaebaja viide määruse nr 3 § 4 lg-le 5 ei ole asjakohane, sest nimetatud normis käsitletakse kogu projekti elluviimiseks vajalikke haldamise ja projektijuhtimise kulusid, mitte projekti ühe tegevuse kulusid. OÜ Sülla Talu arvete alusel kantud kulud ei ole seega abikõlblikud.
11.4.Extrahaus OÜ arvel nr 190633 kajastatud telgi transpordikulust oli määruse nr 3 § 7 lg 2 alusel abikõlblik 127 eurot 80 senti (426 x 0,3 eurot). Nimetatud normi alusel oli toetatavate tegevuste elluviimiseks põhjendatud mootorsõiduki kasutamise ees toetust kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta. Ülejäänud kulud ei ole kooskõlas määruse nr 3 § 5 lg-s 7 sätestatud kriteeriumitega, et kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Esitlustelgi tellimine ja transport mandrilt Saaremaale ei saa kuidagi olla majanduslikult otstarbekas tegevus.
11.5.Halduskaristuse määramise õiguslikuks aluseks on määrus nr 809/2014 art 63, mis näeb ette, et kui toetuse saaja esitatud maksetaotluse summa on üle 10% võrra suurem abikõlblikust summast, siis rakendatakse halduskaristust. PRIA on saatnud kaebajale kolm kirja, milles tõi välja rikkumised ning kaebaja ei ole nendele positiivselt reageerinud ning on jätkanud maksetaotluste ning kuludokumentide esitamist ning nende esitamise õigustamist, millest on
3-20-2227
üheselt nähtav tegevuse tahtlik iseloom, mistõttu ei saa kaebaja tegevust käsitleda mittesüülisena. Kaebaja taotles maksetaotlusega 33 208 euro 88 sendi väljamaksmist, halduskontrollis tuvastatud mitteabikõlblik toetuse summa oli 9626 eurot 27 senti ja abikõlblik toetuse summa 23 582 eurot 61 senti. Seega oli määruse nr 809/2014 art 63 lg 1 tingimus täidetud ning kaebajale kohaldati põhjendatult halduskaristust summas 9626 eurot 27 senti.
KOHTU SEISUKOHT
12.Vaidluse all on PRIA 18. juuni 2020. a otsuse nr 13-6/20/357, millega jäeti kaebaja teise maksetaotlusega taotletud lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetusest välja maksmata 9626 eurot ja 27 senti ning rakendati eelnimetatud summa ulatuses ka halduskaristust, õiguspärasus. Kaebaja hinnangul on vastustaja kvaliftseerinud ebaõigesti otsuses kajastatud kulud mitteabikõlblikuks, sest toetuse väljamaksmise taotluses märgitud MTÜ ILMASILMAJA ja Möglichkeit OÜ, Voluntas Invest OÜ, OÜ Sülla Talu ja Extrahaus OÜ arvete alusel kantud kulud on määruse nr 3 alusel abikõlblikud ning PRIA on ebaõigesti jätnud nende kulude osas toetuse välja maksmata. Samuti on kaebaja hinnangul ebaõige halduskaristuse kohaldamine. PRIA kaebaja positsiooniga ei nõustu ning on seisukohal, et vaidlustatud otsus on igati arusaadav ja õiguspärane.
13.Kohus peab esmalt vajalikuks juhtida PRIA tähelepanu sellele, et otsus on ebaloogiliselt struktureeritud, otsuse resolutsioon ja põhjendused ei ole nõuetekohaselt eristuvad. Otsuses puudub eraldi osana resolutsioon, resolutsioonina käsitletavad osad on põhjendustega esitatud läbisegi, kusjuures halduskaristuse määramine ei ole eraldi resolutsiooni punktina üldse välja toodud, vaid see tuleb põhjenduste osast tuletada. Sellisel viisil otsuse struktureerimine muudab resolutsiooni ja põhjendava osa eristamise raskeks ning raskendab otsusest arusaamist ega vasta seetõttu haldusmenetluse seaduse § 55 lg 1 nõuetele.
14.Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust rakendatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 artikli 35 lõike 2 punktide e ja d alusel. Maaeluministri 12. veebruari 2018. a määrusega nr 8 vastu võetud „2018. aastal „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused“ § 1 p 13 järgi on üheks meetmeks, mille raames toetust antakse „Koostöö“. Selle meetme alaliigiks on lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus. ELÜPS § 67 lg 2 kohaselt kehtestab maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra kooskõlas arengukavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse andmise ja kasutamise kord on vastu võetud maaeluministri 9. septembri 2015. a määrusega nr 3. Nimetatud määruses on muu hulgas sätestatud toetatavad tegevused (§ 4) ja toetatava tegevuse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kriteeriumid (§ 5), samuti toetuse saaja kohustused ning väljamaksmise tingimused (5. peatükk, §-d 14-18). Määruse nr 3 § 16 lg 1 kohaselt makstakse toetus välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.
3-20-2227
15.Poolte vahel on vaidluse all erinevate väljamaksetaotluses märgitud kulude abikõlblikus. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud vaidlustatud otsusega määratud välja maksmata toetuse kogusumma (9626 eurot 27 senti) kokku arvutamise õigsust, kuid on seisukohal, et PRIA otsuses märgitud kulude mitteabikõlblikuks kvalifitseerimine konkreetsete arvete osas on ebaõige. Vastustaja esitas kohtu nõudel eelnimetatud summa kujunemise detailse arvestuskäigu. Järgnevalt kontrollib kohus, kas PRIA on õigesti käsitlenud otsuses märgitud kulusid mitteabikõlblikena.
16.Määruse nr 3 § 4 lg 3 kohaselt on projekti elluviimisel toetatavateks tegevusteks muu hulgas toodete turustamiseks ja teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimiseks vajaliku välitelgi ostmine, üürimine või rentimine (p 3), toetatavate tegevuste elluviimisega seotud mootorsõiduki kasutamise kulud (p 7), toetatavate tegevuste elluviimise eesmärgil transporditeenuse ostmine (p 8) ja projekti tutvustavad müügiedendustegevused (p 9). Kaebajale anti PRIA 16. oktoobri 2018. a toetuse määramise otsuse nr 13-6/1046 lisa 1 p 5 (tl 97-99) kohaselt toetus turupäevade korraldamiseks, toodete esitluspäevade korraldamiseks Kuressaares, teavitustegevusteks, digiturundustegevuseks ja projektijuhtimiseks ning toodete esitluspäevade korraldamiseks 255 km raadiuses, va Saaremaa. Määrus nr 3 § 7 kohaselt peab abikõlblik kulu olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
17.PRIA hinnangul ei ole abikõlblikuks kuluks Möglichkeit OÜ arve (tl 41) ja MTÜ ILMASILMAJA kolm arvet (tl-d 50-52), mis seonduvad projektijuhtimiskuludega. Kaebaja põhjendab projektijuhtimisteenuse soetamiskulu kandmise vajadust sellega, et palgatud projektijuht suundus rasedus- ja sünnituspuhkusele, mistõttu oli vajalik projektijuhtimine sisse osta. PRIA sellele vastu ei vaidle, kuid on seisukohal, et kuna toetus anti üksnes projektijuhi palkamiseks, siis ei ole projektijuhtimise teenusega kantud kulud määruse nr 3 § 5 lg 4 alusel abikõlblikud. PRIA 16. oktoobri 2018. a toetuse määramise otsuse nr 13-6/1046 lisa 1 p-st 5 nähtub, et toetust taotleti ja toetus määrati muu hulgas projektijuhtimisega seotud kulude kandmiseks. Sellest ei ole otseselt võimalik järeldada, et toetus anti üksnes projektijuhi palkamiseks. Toetuse andmise hetkel kehtinud määrus nr 3 § 5 lg 4 nägi ette, et projekti juhtimisega seotud abikõlblikud kulud on projektijuhi töötasu või lepingujärgne tasu ja sellelt arvestatud maksud, sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension, töötuskindlustusmakse ning puhkusetasu. Sätte sõnastus viitab konkreetse projektijuhi palkamise kulule. Seda kinnitab ka määruse nr 3 seletuskiri, mille kohaselt abikõlblikeks projekti juhtimisega seotud kuludeks peetakse ainult projektijuhi palkamist ja sellest tulenevaid kulusid. Ka määruse nr 3 § 5 lg 4 muutmisel 2020. aastal (sättesse lisati sõnad – asjakohase pädevusega) viitab sellele, et oluline on konkreetse isiku palkamine, mitte juhtimise teenusena sisse ostmine. Seetõttu on kohus seisukohal, et määruse nr 3 § 5 lg-t 4 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab üksnes projektijuhi palkamise kulusid ning projektijuhtimise teenusena sisse ostmisega seotud kulud ei ole määruse nr 3 alusel abikõlblikud. Tähtis on konkreetse isiku projektijuhtimiseks palkamise kulud. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistasid tal uue töötaja palkamist (nt tähtajalise töölepinguga) ajutiselt eemal viibinud töötaja asemele. Kaebaja esitatud üldine projektijuhtimise teenuse kulud (MTÜ ILMASILMAJA ja Möglichkeit OÜ arved) ei ole abikõlblikud ka seetõttu, et nendest ei nähtu konkreetne isik, kes projektijuhtimisega tegeles ja selle eest vastutas. Seega on PRIA õiguspäraselt käsitlenud neid kulusid mitteabikõlblikuna.
18.Kohus nõustub PRIA seisukohaga, et Voluntas Invest OÜ arvete (tl-d 42-49, 53) alusel kantud kulu ei ole abikõlblik. Kaebaja deklareeris renditeenuse ja majapidamis- ning
3-20-2227
kommunaalteenuste soetamist Auriga kaubanduskeskuses turupäevade korraldamisena ning asus seisukohal, et 90% ulatuses on need seega abikõlblikud kulud. Toetust anti kaebajale muu hulgas turupäevade ja toodete esitluspäevade korraldamiseks. Eeltoodu viitab selgelt sellele, et toetust ei antud määruse nr 3 § 4 lg 3 p 2 sätestatud tegevuseks. Laatadest ja toidufestivalidest (sh turupäevadest) osavõtmine on seotud müügiedendusega ning nimetatud üritused on oma olemuselt ajutise ja lühiajalise iseloomuga ehk nendest üritustest osavõtt ei toimu iga päev samas kohas ja samal viisil. Kaebaja on rentinud kaubanduskeskuses ruumid aga püsivalt toodete müümiseks. Sellele viitab äripinna üürilepingu punkti 4.1. ja 4.3, mis nägid ette, et ruume võib kasutada üksnes poena (sihtotstarve) ning lepingu kehtivuse ajal peab üürnik kasutama ruume aktiivseks jaemüügi ja/või teenuste osutamiseks. Kaebaja enda selgitustest nähtub ruumide üürimine alaliseks tegutsemiseks, kusjuures esitluspinda ei üüritud vaid kaebajaga seonduvateks tegevusteks. PRIA on põhjendatult tuginenud teabele, et pinda kasutati mitme ühingu poolt ning seda haldas mitte kaebaja, vaid tulundusühistu Ehtne Saaremaa. Kaebaja on ka ise rõhutanud, et ta ei tegele toodete turustamise ja jaotusega ega vaja toodete turustamiseks lao- või müügipinda. Seega on kaebaja käsitlenud abikõlblikena kulutusi, mille kandmiseks ei ole toetust määratud ning kulud ei ole seotud ainult turupäevade korraldamisega. Lisaks viitab eelmärgitud pindade kasutamise viis sellele, et kaebaja kantud kulud ei seondu vaid tema tegevusega, vaid nimetatud pinda kasutab laiem ring ettevõtjaid püsivaks müügitegevuseks. Kaebaja väide, et ta tegeleb nimetatud üüripinnal kogu aeg toodete esitluspäevade korraldamisega (7 päeva nädalas) ei ole eluliselt usutav. Seetõttu on PRIA põhjendatult leidnud, et nende arvete alusel taotletud 90% kulude hüvitamiseks ei ole alust, sest tegemist ei olnud antud juhul toetuse määramise aluseid arvestades abikõlblike kuludega.
19.Kaebaja hinnangul on ka tooteesitluspäeva läbiviimiseks soetatud teenus ja sellega kantud kulud (OÜ Sülla Talu 3 arvet – tl-d 38-40) abikõlblik kulu. Kaebaja hinnangul on nimetatud kulud kooskõlas määruse nr 3 § 5 lg-ga 8 ning teenindava personali kulud on abikõlblikud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale anti toetust muu hulgas toodete esitluspäevade läbiviimiseks. PRIA on käsitlenud neid kulusid teenindava abipersonali kasutamise kuludena ning leidnud, et määrus nr 3 ei näe selliste kulude abikõlblikust ette. Arvestades, et toetus antakse konkreetsele taotlejale toetuse saanud tegevuste tegemiseks, ei ühti teiselt äriühingult abiteenuse soetamine määruse nr 3 eesmärgiga. Kaebaja esitatud arvetelt nähtub, et kulu kanti suvel 2019 erinevate tooteesitluspäevadega seoses (korraldamine ja modereerimine). Sisuliselt ostis kaebaja tooteesitluspäevade korraldamise teenusena osaliselt sisse kandes seeläbi abipersonali kasutamise kulu. Määruse nr 3 § 4 lg-tes 3 ja 4 sätestatud toetatavate tegevuste hulgas abipersonali kasutamisega seotud kulu või korraldava tegevuse teenusena soetamise kulu hüvitamist ette nähtud ei ole. Määruse nr 3 § 4 lg 5 kohaselt võib toetust taotleda ka projekti elluviimiseks vajaminevate haldamise ja projekti juhtimisega seotud kulude kohta. Ka nimetatud säte ei anna alust eelnimetatud kulu abikõlblikuks lugemiseks, sest esiteks ei ole kaebajale antud tooteesitluspäevadega seoses toetust abipersonali teenusena sisse ostmiseks ning teiseks ei ole nimetatud kulu seotud otseselt projekti juhtimisega ja haldamisega. Määruse nr 3 § 4 lg-s 5 sätestatud haldamise ja projekti juhtimise kuludena tuleb käsitleda sama määruse § 5 lg-tes 3 (projekti haldamise abikõlblikud kulud) ja 4 (projekti juhtimise kulud) nimetatud kulusid, mille hulka abipersonali kulud ei kvalifitseeru. Seda kinnitab ka määruse nr 3 seletuskiri, mis viitab projekti haldamise kulude osas samuti § 5 lg-s 3 nimetatud kuludele ja käsitleb projekti juhtimise kuluna projektijuhi palkamisest tulenevaid kulusid. Asjaolu, et määruse nr 3 § 5 lg-s 8 ei ole mitteabikõlbliku kuluna konkreetset kaebaja märgitud kulu välja toodud ei oma seetõttu määravat tähendust. Pealegi näeb määruse nr 3 § 5 lg 8 p 7 ette, et abikõlblikud ei ole ka muud kulud, mis ei ole projekti elluviimisega otseselt seotud. Eelnevast tulevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et OÜ Sülla Talu arvete alusel kantud kulu ei ole abikõlblik.
3-20-2227
20.Pooled on erineval seisukohal Extrahaus OÜ arvel (tl 33) märgitud esitlustelgi transpordikulu abikõlblikkuse osas. PRIA pidas abikõlblikuks transpordikulu määruse nr 3 § 7 lg 2 alusel üksnes 127 euro ja 80 sendi ulatuses. Kaebaja hinnangul on vastustaja ekslikult leidnud, et esitlustelgi rentimisega seotud kulu puhul ei ole kulutused praamipiletitele, ööbimisele ja ootetundidele abikõlblikud kui esitlustelk renditakse mandrilt. Kohtu hinnangul on PRIA ekslikult käsitlenud esitlustelgi rentimisega seotud transpordikuluna üksnes mootorsõiduki kasutamise kulusid. Määruse nr 3 § 4 lg 3 p 3 kohaselt on toetatav toodete turustamiseks ja müügiedendustegevuste elluviimiseks vajaliku välitelgi ostmine, üürimine või rentimine. Samuti on toetatavate tegevuste elluviimise eesmärgil toetatavaks tegevuseks transporditeenuse ostmine (määrus nr 3 § 4 lg 3 p 8). Määruse nr 3 § 7 lg 2 kohaselt antakse mootorsõiduki kasutamisel toetatavate tegevuse elluviimiseks toetust kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta. Määruse nr 3 § 7 lg 2 reguleerib isikliku sõiduauto kasutamisel toetatavate tegevuste ellu viimiseks toetuse andmist (0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta) ega piira transporditeenuse ostmisel kantud kulu suurust. Nimetatud säte ei välista transporditeenuse soetamist teiselt isikult määruse nr 3 § 4 lg 3 p 7 mõttes. Määruse nr 3 § 5 lg 7 näeb ette, et abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Antud juhul oli ühel arvel nii välitelgi rentimise kulu kui ka sellega seonduv transpordikulu. Kaebaja on välja toonud, et konkreetsel ajal ei olnud tal Saaremaalt võimalik esitlustelki rentida ja selleks tuli see rentida mandrilt. Vastustaja ei ole sellega seoses esitanud ühtegi veenvat argumenti, mis lükkaks kaebaja selle seisukoha ümber. Majanduslikult otstarbekas on esitlustelgi vajaduse korral selle rentimine ja transport ka mandrilt, kui Saaremaalt ei olnud nõuetele vastava esitlustelgi rentimine mingi põhjusel võimalik. Esitlustelgi rentimine oli otseselt seotud toetuse saanud tegevusega. Kohus nõustub kaebajaga, et kui esitlustelgi rentimisega seonduv transporditeenus hõlmab ka muid kulusid peale sõidukulu, siis on need abikõlblikud kui need ei ületa tavapärast transpordikulu mandrilt. Kuna vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses sisuliselt hinnanud ülejäänud transpordikulude mõistlikkust ja majanduslikku otstarbekust, vaid on piirdunud üksnes üldsõnalise järelduse esitamisega, et tegemist ei ole abikõlbliku kulutusega, siis on vastustaja rikkunud HMS § 56 lg-s 1 sätestatud põhjendamisnõuet. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on Extrahaus OÜ arvel kajastatud kulu käsitlenud liiga kitsalt ega ole hinnanud sisuliselt selle kulu majanduslikku otstarbekust ja mõistlikkust konkreetseid asjaolusid arvestades. Samuti ei ole vastustaja hinnanud kulu vastavust sarnase tegevusega tavapäraselt kaasnevate kuludega (kas kulu on ülemääraselt suur).
21.Eelnevast tulenevalt on PRIA eksinud Extrahaus OÜ arvel kajastatud kulu hindamisel ning jätnud selle nõuetekohaselt analüüsimata. Kaebaja väljendatud seisukohad välitelgi transpordikulu vajaduse ja majandusliku mõistlikkuse kohta tõstatavad põhjendatud kahtluse, et vastustaja ei ole nende kulude suurust ja asjakohasust nõuetekohaselt analüüsinud. Kuna selle kulu kandmise mõistlikkuse ja majandusliku otstarbekuse on PRIA jätnud vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt analüüsimata, siis ei pea kohus võimalikuks ise haldusorgani asemel asuda seda detailselt analüüsima. Seetõttu tühistab kohus vaidlustatud otsuse Extrahaus OÜ arvet puudutavas osas ja kohustab PRIA-t vastavas osas maksetaotluse uuesti läbi vaatama.
22.PRIA kohaldas mitteabikõlblike kulude tõttu kaebajale ka halduskaristust summas 9626 eurot 27 senti, sest maksetaotluse summa oli tegelikust abikõlblikust summast üle 10% suurem. Määrus nr 809/2014 art 63 lg 1 näeb muu hulgas ette, et halduskaristust kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja esitatud maksetaotluse summa on tegelikust abikõlblikust summast üle 10% suurem. Karistussummaks on kahe kõnealuste summa vahe. Halduskaristust ei kohaldata siiski juhul, kui toetusesaaja suudab pädevale asutusele veenvalt tõendada, et ta ei ole
3-20-2227
rahastamiskõlbmatu summa lisamises süüdi või kui pädev ametiasutus veendub muul viisil, et asjaomane toetusesaaja ei ole süüdi. Seega ei ole mitteabikõlblike kulude tuvastamisel PRIA kaalumisruum halduskaristuse kohaldamise otsustamisel redutseerunud ühe valikuni. Olenevalt asjaoludest võib esineda alus halduskaristuse määramata jätmiseks. Vaidlustatud otsuses ei nähtu mitte mingisugust kaalumist ja asjaoludega arvestamist. PRIA on vaidlustatud otsuses rakendanud halduskaristust ilma kaalumiseta. Vaideotsuses on PRIA välja toonud küll asjaolu, et kaebajale tehti mitmeid järelepärimisi ja kaebaja jätkas väidetavalt selliste kulude esitamist, mistõttu tema käitumist ei saanud lugeda mittesüüliseks. Kohus ei ole veendunud, et PRIA sellest põhjendusest otsuse tegemisel tegelikult lähtus, sest vaidlustatud otsuses ei viita miski sellele, et vastustaja oleks kaebaja tegevuse süülisust üldse hinnanud. Seda kinnitab ka PRIA
22.aprilli 2020. a ärakuulamise teatis (tl 75), milles tuuakse esile maksetaotluse kontrollimisel tuvastatud määruse nõuetele mittevastavuses ja viidatakse ka halduskaristuse kohaldamise võimalusele, kuid ei teavitata kaebajat, et halduskaristust ei pruugita määrata, kui ta tõendab, et ei ole rahastamiskõlbmatu summa lisamises süüdi. Samuti juhib kohus tähelepanu sellel, et üksnes asjaolust, et taotleja esitab maksetaotluses ka kulusid, mida PRIA ei pea abikõlblikuks, ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja tegevus on olnud tahtlik, mitte hooletusest tingitud. Seega on kohus seisukohal, et vastustaja on teinud kaalumisvea (HMS § 56 lg 3) ning halduskaristuse määramise osas tuleb samuti vaidlustatud otsus tühistada. Tühistatud osas asja uuel läbivaatamisel saab PRIA uuesti hinnata, kas halduskaristuse määramine on antud juhul põhjendatud ning millises ulatuses.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18. juuni 2020. a otsuse nr 13-6/20/357 osas, millega kohaldati kaebaja suhtes halduskaristust ning millega kvalifitseeriti kaebaja esitatud Extrahaus OÜ arvetel kajastatud transpordikulu 127 eurot 80 senti ületavas osas mitteabikõlblikuks kuluks, keelduti selle väljamaksmisest ja tühistati selles osas PRIA 16. oktoobri 2018. a otsus nr 13-6/1046 lisa 1 p 5. Kohus kohustab PRIA-t vaadata tühistatud osas maksetaotlus uuesti läbi. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 jagatakse menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja menetluskulu suuruseks on 687 eurot, mis koosneb riigilõivust (15 eurot) ja õigusabikulust (672 eurot). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (ca 55%), tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 378 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt ega menetluskulude nimekirja, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2022. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2022. a otsus Resolutsioon
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisa.
2.Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades ja osaliselt muutes halduskohtu otsuse põhjendusi.
3-20-2227
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt MTÜ Saarte Koostöökogu kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus summas 837 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.