3-20-2149/101 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3.MTA vähendas 30.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051539-40 EBP OÜ maksukohustust 16 021,51 euro võrra ning tunnistas kehtetuks TÖR-i kanded EBP OÜ kuue töötaja (s.o EP, HSi, H-HS, KL, ES ja JK) töötamise kohta. Maksuotsuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) EBP OÜ lõpetas tegevuse augustis 2018 ning kaebajad ei teinud tööd äriühingu heaks. Äriühingul puudus majandustegevus alates 2018. a septembrist kuni pankroti väljakuulutamiseni märtsis 2019. EBP OÜ kustutati 05.10.2018 käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ettevõtlus oli tõendamata. EBP OÜ ei esitanud MTA-le ega pankrotihaldurile sisulisi raamatupidamisdokumente. Väidetavalt on dokumendid hävinenud. Samas on alles dokumendid, mis on vajalikud Eesti Töötukassale tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks. EBP OÜ esitas äriregistri teabesüsteemi andmetel viimasena 2016. aasta majandusaasta aruande. EBP OÜ võõrandati tasuta 18.08.2018 Õigusbüroo Visioon OÜ-le ning 24.09.2018 sai EBP OÜ juhatuse liikmeks äriühingute likvideerija Uno Õ. UÕ ei ole teadlik EBP OÜ tegevusest ning ta ei olnud äriühingu tegelik juht. EBP OÜ TÖR-i kanded ei ole usaldusväärsed. EBP OÜ esitatud TSD-d ei ole usaldusväärsed. EBP OÜ-l puudus raha töötasu väljamaksete tegemiseks. EBP OÜ-l olid maksuvõlad tarnijate ja MTA ees enne, kui EBP OÜ võttis kõnealused inimesed tööle. EBP OÜ esitas fiktiivsed kassa väljamineku orderid töötajate töötasu väljamaksmise kohta. EBP OÜ endise juhatuse liikme seletused tegevuskoha kohta on vastuolulised. EBP OÜ on rikkunud kohustust säilitada dokumente 7 aastat. HS juhatuse liikmeks oleku ajal seiskus EBP OÜ tegevus; 2) EBP OÜ-l ei olnud töösuhet KL-ga; 3) EBP OÜ-l ei olnud töösuhet HS-ga; 4) EBP OÜ-l ei olnud töösuhet JK-ga. EBP OÜ on loonud näiliku töösuhte eesmärgiga, et JK saaks Eesti Töötukassalt alusetult maksejõuetus hüvitist. EBP OÜ-I puudus majandustegevus JK töötamise perioodil. JK töö tulemus pole kontrollitav. Tööleping EBP OÜ ja JK vahel on ebamäärane ega ole usaldusväärne. EBP OÜ ja JK vahel sõlmiti väidetav tööleping 01.08.2018. EBP OÜ kandis JK TÖR-i üks kuu hiljem. EBP OÜ kandis JK TSD-le esimest korda 07.11.2019. EBP OÜ jättis JK deklareeritud töötasult maksukohustuse tasumata. JK antud teave töötasu väljakujunemise kohta on vastuoluline. JK ja EBP OÜ vahel sõlmitud tööleping ja äriühingu pankrot andis JKle võimaluse saada Eesti Töötukassalt tööandja maksejõuetuse hüvitist; 5) EBP OÜ-l ei olnud töösuhet ES-ga. EBP OÜ on loonud näiliku töösuhte eesmärgiga, et JK saaks Eesti Töötukassalt alusetult tööandja maksejõuetuse hüvitist. EBP OÜ-l puudus majandustegevus ES töötamise perioodil. ES töö tulemus pole kontrollitav. Tööleping EBP OÜ

JK taotles maksuotsuse tühistamist teda puudutavas osas ning tühistada TÖR-s tehtud registrikanne nr 2606272 JK töötamise kohta. JK töösuhte tegelikkust tõendavad 01.08.2018 EBP OÜ ja JK vahel sõlmitud tööleping ja 01.08.2018 ametijuhend, töötasu väljamaksmise kohta vormistatud kassa väljamineku orderid (10.09.2018 nr 155, 10.10.2018 nr 159 ja 09.11.2018 nr 163), JK 25.03.2020 kirjalikud vastused MTA küsimustele, maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed“, millel kajastuvad kaebajale tehtud väljamaksed, HSi 12.03.2020 protokollitud suulised seletused. Tööandja kohustuste õigeaegse täitmise kontrollimata jätmine ei ole etteheidetav JK-le. Töötasu arvestamine, deklareerimine ja maksude tasumine ning kinnipidamine ei ole töötajate mõjusfääris. Maksuotsuses ei ole tuvastatud motiivi, mis oleks ajendanud JK allkirjastama väidetavalt näiliku sisuga dokumente ja esitama maksumenetluses vastustaja küsimustele vastates valeväiteid. JK selgitas maksuhaldurile, et tööaegadest ei peetud kinni ja tööd tehti nii palju, kui oli vaja, sh nädalavahetustel. Maksuhaldur on järeldanud, et lepingu järgi ei töötanud JK osalise, vaid täistööajaga. Kui mõni tööpäev kujunes pikemaks, siis järgmisel tööpäeval ta tööle ei läinud. JK sai osalist töötasu HS-lt, kuid osa raha jäi saamata. Sularahas saadud summa oli vastavuses kassaorderil märgituga. MTA ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaksid sellele, et JK-le töötasu väljamaksmist tõendavad kassa väljamineku orderid ei ole koostatud õigeaegselt ega ole seetõttu tõepärased. Samuti pole vastustaja JK-le kassast tehtud väljamaksete kohta vormistatud kassaorderite puhul tuvastanud võltsimise tunnuseid. EBP OÜ jäi Wismari 23 objektil tööde tegemisega viivitusse, lahkus sealt 2018. a novembri lõpus ning alates detsembrist jätkas tellija töid teiste töövõtjatega. Asjaolu, et töötajatele pärast 2018. a augustit töötasu väljamakseid ei deklareeritud, ei saa kõrvaldada teisi maksumenetluses kogutud andmeid ja jätta arvestamata teisi maksukohustust mõjutada võivaid tõendeid. JK ja EBP OÜ vahel sõlmitud tööleping ei ole ebamäärane. MTA ei ole maksuotsuses seadnud kahtluse alla JK ametijuhendit. JK deklareeritud töötasu väljamaksed ei ületanud Eesti keskmist töötasu. Perioodil september – november 2018 deklareeris EBP OÜ maksudeklaratsiooni vormil TSD JK-le brutotöötasu 1460,88 eurot, s.o u 470 eurot kuus. ES palus maksuotsus ühistada teda puudutavas osas ning tühistada TÖR-s tehtud registrikanne nr 2624853 ESe töötamise kohta. ES töösuhte tegelikkust tõendavad 01.08.2018 EBP OÜ ja ES vahel sõlmitud tööleping, töötasu väljamaksmise kohta vormistatud kassa väljamineku orderid (10.09.2018 nr 153, 157 ja 161), ESe 06.04.2020 kirjalikud vastused vastustaja küsimustele, maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed“ kajastuvad kaebajale tehtud väljamaksed, HS 12.03.2020 protokollitud suulised seletused. ESe töölepingus on täidetud töölepingu seaduses sätestatud tingimused. MTA ei ole põhjendustes välja toonud ebamääraseid lepingutingimusi. Vastustaja on teinud kaebaja vastusest meelevaldse järelduse tööaja kohta. ES selgitas maksuhaldurile, et töölepingus fikseeritud tööaegadest peeti kinni. Vahel tegi ta pikemaid tööpäevi ning mõned korrad käis ta tööl laupäeval. Eelnevast ei saa järeldada, et kaebaja töötas täistööajaga, s.o 8 tundi päevas. ES ei saanud tööle asumisel registrikannet teha, kuna kohustatud isikuks on tööandja. ES ei olnud teadlik, et kanne ei olnud tehtud tähtaegselt. Eesti Töötukassa jõudis dokumente ja andmeid

3-20-2149 hinnates järeldusele, et ES ja EBP OÜ vahel eksisteerisid tegelikud töösuhted, mistõttu oli põhjendatud määrata tööandja maksejõuetuse hüvitis. MTA ei ole tuvastanud motiivi, mis oleks ajendanud ES allkirjastama väidetavalt näiliku sisuga dokumente ja esitama maksumenetluses vastustaja küsimustele vastates valeväiteid. MTA ei ole selgitanud, miks ta pidas võimalikuks tugineda UÕ kirjalikele vastustele vaatamata asjaolule, et ta oli need sama dokumendi varasemas osas selgesõnaliselt ebausaldusväärseteks hinnanud. HS selgitas, et UÕ-l ilmnes tehniline probleem arvutiga, mistõttu palus ta võimalust kasutada tema arvutit vastuste koostamiseks. Dokumendifaili salvestamisel jäädvustab tarkvaraprogramm faili autorina selle isiku nime, kelle arvutis on fail loodud, kelleks oli HS. Maksuhaldur ei ole välja toonud asjaolu, mis viitaks sellele, et ES-le töötasu väljamaksmist tõendavad kassa väljamineku orderid ei ole koostatud õigeaegselt ega ole seetõttu tõepärased. MTA ei ole ESele kassast tehtud väljamaksete kohta vormistatud kassaorderites tuvastanud võltsingut. EBP OÜ lahkus Wismari tn 23, Tallinn objektilt 2018. a novembri lõpus. OÜ Genero kinnitas, et kõnealusel objektil töötasid töövõtja töötajatest ME objektijuhina, RR projektijuhina, KK ajutise projektijuhina, HS ettevõtte juhina ja lisaks töömehed, kelle nimesid tellija ei teadnud. EBP OÜ jäi Wismari 23, Tallinn objektil tööde tegemisega viivitusse, lahkus sealt 2018 novembri lõpus ning alates sama aasta detsembrist jätkas tellija töid teiste töövõtjatega. Kuigi töötajatele pärast 2018. a augustit töötasu väljamakseid ei deklareeritud, ei saa siiski ignoreerida teisi maksumenetluses kogutud andmeid ja jätta neid arvestamata. Usutav ei ole, et tellija oleks oodanud lepingu ülesütlemisega mitu kuud, kui objektil ei oleks üldse mingit tegevust toimunud. ECD Kiinteistöt Oy ja EBP OÜ vahel 03.05.2018 sõlmitud töövõtuleping ning 27.09.2018 koostatud lepingu ülesütlemisavaldus kinnitavad, et pärast EBP OÜ juhatuse liikme vahetumist jätkati ehitamisega Helsingis margariinitehase objektil. EBP OÜ-l oli raskusi lepingu täitmisega, kuid mingil määral objektil töid veel tehti. Perioodil september-november 2018 deklareeris EBP OÜ maksudeklaratsiooni vormil TSD ESe brutotöötasu 1 333,85 eurot, s.o u 445 eurot kuus.

EBP OÜ majandusraskused said alguse detsembris 2017, kui äriühing jättis tasumata deklareeritud käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksed ning alates jaanuarist 2018 ka kogumispensionimaksed. Viimase KMD esitas EBP OÜ 2018. a augusti kohta. 18.09.2018 sõlmis EBP OÜ lepingu EBP OÜ osade tasuta võõrandamise kohta Õigusbüroo Visioon OÜ-le. UÕ tegevusala on äriühingute likvideerimine. Õigusbüroo Visioon OÜ-l ei ole reaalset majandustegevust. EBP OÜ osade tasuta võõrandamine Õigusbüroo Visioon OÜ-le ei olnud kantud soovist jätkata majandustegevust. Samasugust võlgadest vabanemise skeemi on HS kasutanud ka Est Trading Partner OÜ puhul, kui ta võõrandas äriühingu osad 13.12.2018 Õigusbüroo Visioon OÜ-le, mis nüüdseks on pankrotis. Lisaks viitab EBP OÜ kavatsusele jätta võlgadega äriühing maha ja jätkata sama tegevust HST Ehitus OÜ kaudu asjaolu, et augustis ja septembris 2018 kanti suurem osa senistest EBP OÜ töötajatest HST Ehitus OÜ töötajatena TÖR-i. HST Ehitus OÜ juhatuse liige on alates 31.01.2005 HS ja tegevusala on sama mis EBP OÜ-l. Seisuga 18.09.2018 oli EBP OÜ maksuvõlg 54 679,33 eurot, millele lisandusid võlad tarnijatele, Soome Vabariigile ja erinevatele võlausaldajatele ning mis juulis 2018 moodustas ca 600 000 eurot. UÕ roll juhatuse liikmena oli fiktiivne, mida kinnitavad JK, ES ja HS seletused selle kohta, et EBP OÜ juhtimist jätkas HS, samuti UÕ soov vältida maksuhaldurit. Seega ei saanud UÕlt oodata sisulisi vastuseid EBP OÜ majandustegevusega seotud küsimustele, mis seletab ka asjaolu, miks küsimustele vastas tegelikult HS. Kaebaja väited arvuti rikke kohta on paljasõnalised. EBP OÜ osade tasuta võõrandamise eesmärgiks oli võlgadest, s.h maksuvõlgadest vabanemine pankrotimenetluse kaudu UÕ abiga. EBP OÜ ei deklareerinud alates septembrist 2018 käivet ja jättis maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemise tõendamata ning 05.10.2018 otsusega kustutati EBP

3-20-2149 OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Viimase majandusaasta aruande esitas äriühing 2016. a kohta. EBP OÜ ei esitanud maksuhaldurile ega pankrotihaldurile tõendeid, mis viitaksid äriühingu majandustegevusele ajavahemikul 01.09.2018 kuni 20.03.2019. EBP OÜ ei esitanud kontrollimisel kassadokumente, kust nähtuks sularaha olemasolu ja liikumine kassas. Vaatamata kõikide ülejäänud dokumentide väidetavale hävimisele olid alles palgalehed, puhkusepäevade koondaruanded, töölepingud ja kassa väljamineku orderid väljamakstud töötasu kohta, mis olid vajalikud Töötukassale ja Haigekassale esitamiseks hüvitiste taotlemiseks. Majandustegevuse lakkamisele viitab ka asjaolu, et viimase TSD esitas EBP OÜ 2018. a augusti kohta ja pärast seda ei ole töötasu väljamakseid deklareeritud. Kui on, siis kuni aastase hilinemisega. Kontrollitavatel perioodidel ei nähtu EBP OÜ pangakontol tegutsevale äriühingule omast raha liikumist. Pangakontolt on ajavahemikul 01.01.2017 kuni 30.08.2018 välja võetud sularaha 246 750 eurot, kuid puuduvad dokumentaalsed tõendid selle raha kasutamise kohta EBP OÜ ettevõtluses, sh kassaarvestus. Seega puudub alus järeldada, et selles ulatuses on tehtud sissemakseid EBP OÜ kassasse. Kaebajate nimetatud tõendid ei tõenda töösuhte tegelikkust ega lükka ümber maksuhalduri järeldusi. Kuivõrd maksuotsuse adressaadiks on EBP OÜ, siis on kõik maksuotsuses kajastatud rikkumised etteheidetavad just EBP OÜ-le. Töötajate hilisem registreerimine ning TSD-l kajastamine lisab olulist kaalu maksuhalduri järeldusele töölepingute sõlmimise tegeliku eesmärgi kohta. Eesti Töötukassa välja makstud 5021,24 euro suurust hüvitist saab ilmselt pidada piisavaks motiiviks vormistada näilikke dokumente. Töötajatele tehtud väljamakseid kajastati TSD-del erinevalt, kuivõrd sellest võis sõltuda teatud hüvitise väljamaksmine. UÕ ei olnud tegelik EBP OÜ juht ning ta ei olnud teadlik EBP OÜ majandustegevusest. JK kinnitas 14.02.2019 füüsilise isiku tuludeklaratsioonil, et ei ole 2018. a-l palgatulu saanud. JK-le tehtud väljamaksete kohta vormistatud kassaorderid on ebausaldusväärsed ega tõenda tegelikku väljamakset olukorras, kus EBP OÜ ei ole tõendanud, et tal oli kassas raha. Genero OÜ ei ole kirjalikes seisukohtades kinnitanud JK ja ESe viibimist objektil. Samuti ei saa ehitusobjektil viibimisest teha põhjapanevaid järeldusi töötaja ja tema tööandjaks oleva äriühingu kohta. MTA on tuvastanud, et alates septembrist 2018 EBP OÜ-s enam majandustegevust ei toimunud. Sellises olukorras ei saa pidada usutavaks, et EBP OÜ pidas võimalikuks palgata juulis ja augustis 2018 uusi töötajaid.

3-20-2149 kassaorderid, töölepingud ja TÖR-i kanded. Mitmete kaebajate selgituste ja tunnistajate ütluste kohaselt käisid nad Wismari 23 objektil mingil määral tööd tegemas ka sügisel 2018. Vaatamata sellele, et ei saa välistada, et osa kaebajatest ilmusid veel pärast 2018. a septembrit objektile ning tegid seal üht-teist, on MTA-l siiski õigus, et EBP OÜ-l majandustegevust alates septembrist 2018 enam ei olnud ja seetõttu ei saanud ta enam olla ka tööandjaks. Üksnes suuliste selgitustega ei saa kummutada kõiki muid asjas kogutud tõendeid. Arvestada tuleb, et kaebajad menetlusosalistena selgitusi andes ei ole asjas erapooletud tõendiallikad, tunnistaja HHS on aga HS vend; 5) EBP OÜ osad võõrandati 18.09.2018 tasuta Õigusbüroo Visioon OÜ-le ning 24.09.2018 sai EBP OÜ juhatuse liikmeks äriühingute likvideerija UÕ, kes ei ole teadlik EBP OÜ tegevusest ning ta ei olnud äriühingu tegelik juht. Õige on maksuotsuses tehtud järeldus, et UÕ vormistati juhatuse liikmeks EBP OÜ likvideerimiseks ning seetõttu ta ei ole teadlik äriühingu tegevusest. UÕ roll juhatuse liikmena oli fiktiivne, mida kinnitavad JK, ES ja HS seletused selle kohta, et EBP OÜ juhtimist jätkas HS. UÕ soovis maksuhaldurit vältida. Maksuhaldur on osutanud ka sellele, et samasugust võlgadest vabanemise skeemi on HS kasutanud Est Trading Partner OÜ puhul. UÕ tegutseb sisuliselt makseraskustes äriühingute likvideerijana. Praeguseks on välja kuulutatud ka Est Trading Partner OÜ pankrot; 6) EBP OÜ viimane käibedeklaratsioon on esitatud augusti 2018 kohta. EBP OÜ kustutati 05.10.2018 käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta jättis MTA-le majandustegevuse tõendamata. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsust EBP OÜ ei vaidlustanud. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2016. a kohta; 7) kaebajad selgitasid kohtuistungil ning sama kinnitasid tunnistajad, et pärast 2018. a septembrikuud üht-teist Wismari tn objektil veel toimetati, kuid seda ilma selgete tööjuhisteta, heal juhul mõned tunnid päevas ja rohkem soovist näha, kas asi hakkab paremini edenema (ES selgitused). Sel ajal töötasu enam ei makstud. OÜ Genero kinnitas 29.05.2020 vastuses MTA päringule, et EBP OÜ lahkus Wismari tn 23, Tallinn objektilt 2018. a novembri lõpus ning et EBP OÜ tööpanus oli lõpupoole olematu. Seega ütles tellija töövõtjaga lepingu üles küll alles novembris 2018, kuid vastusest nähtub, et sisuline töövõtt oli juba mõni aeg varem lõppenud. Usutav on, et kui töövõtja satub raskustesse ja jätab kokkulepitu tegemata, siis ei asenda tellija teda päevapealt, kuna loodab veel mõnda aega, et sooritus paraneb. Töövõtja asendamine ei ole ka pärast sellise otsuse tegemist viivitamata võimalik, kuna leida on vaja uus töövõtja. Töövõtja asendamine uuega võib pärast tegeliku tegevuse lõppemist seetõttu venida vähemalt mõned kuud, nagu juhtus ka siinses asjas. Usutav on see, et hoiatus lepingu lõpetamise kohta tehakse alles siis, kui töö objektil ei vasta kokkulepitule ning suulised vestlused ei ole olukorda parandanud. Seda kinnitab OÜ Genero esindaja MR 05.11.2018 e-kiri EBP OÜ-le, kus ta juhib tähelepanu, et tööde lõpetamise lepingulisest kuupäevast on üle läinud 73 päeva. Seega on õige maksuotsuses tehtud järeldus, et EBP OÜ oli ehitusobjektilt 2018. a septembriks juba lahkunud. OÜ Genero loetles vastuses, et nimetatud objektil töötasid HS ettevõtte juhina ja lisaks töömehed, kelle nimesid tellija ei teadnud. OÜ Genero nimetatud isikutele (ME, RR ja KK) deklareeriti töötasu viimati augustis 2018. HS 12.03.2020 selgitused maksuhaldurile, et kuni EBP OÜ pankrotini 2019. a märtsis oli lootus, et äriühingut suudetakse päästa, ei vasta EBP OÜ majanduslikule seisundile sel ajal. EBP OÜ-l olid 2018. a septembriks võlgu üle 1 miljoni euro. Sellise võlasumma kustutamiseks puudus igasugune perspektiiv ja see pidi HS-le selge olema. Viimane laekumine EBP OÜ pangakontole oli 14.09.2018 Genero OÜ-lt 3000 eurot. See summa kanti kohe HST Ehitus OÜ-le (juhatuse liige HS) ning jäägiks jäi pangakontole 69,40 eurot, mis kulus kaardi kuutasule ja viivisintressile. Ülejäänud raha 41,39 eurot kanti 17.10.2018 kohtutäiturile, misjärel oli pangakonto lõppsaldo null. Sularaha olemasolu kassas on tõendamata. Augustiks 2018 võttis EBP OÜ ette vaid selliseid samme, mis olid suunatud äriühingu tegevuse lõpetamisele. EBP OÜ võõrandati elukutselisele likvideerijale UÕ-le, maksudeklaratsioone ei esitatud ja EBP OÜ lasti käibemaksukohustuslaste registrist kustutada,

3-20-2149 makse ei tasutud, tellija Genero OÜ loobus EBP OÜ-lt teenust ostmast ja leidis uue töövõtja. Tellija ECD Kiinteistöt OY kinnitas, et saatis 07.08.2018 EBP OÜ-le lepingu lõpetamise hoiatuse, kuna EBP OÜ ei ole suutnud täita töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, oli objektil ajagraafikust maas ja tal olid makseraskused. Usutav pole, et kuni pankroti väljakuulutamiseni sai olla HS-l lootus äriühingu päästmiseks; 8) EBP OÜ pidi olema TÖR-i kannete tegemise hetkeks teadlik sellest, et sisulist majandustegevust enam ei toimu. TÖR-i kanded olid seega alusetud ning said olla ajendatud soovist saada vanemahüvitist (EP) ja Eesti Töötukassast hüvitist (KL, ES, JK). Sellist väidet kinnitab ka maksuotsuses välja toodud asjaolu, et augustis ja septembris 2018 kanti suurem osa senistest EBP OÜ töötajatest TÖR-i HST Ehitus OÜ töötajatena. HST Ehitus OÜ juhatuse liige on alates 31.01.2005 HS ja tegevusala on sama, mis EBP OÜ-l. Samuti kinnitab eelnevat asjaolu, et EBP OÜ ei esitanud MTA-le ega pankrotihaldurile kontrolliperioodi kohta sisulisi raamatupidamisdokumente, kuna väidetavalt on dokumendid hävinenud. Samas olid EBP OÜl alles dokumendid, mis on vajalikud Eesti Töötukassalt tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks; 9) Eesti Töötukassa järeldus, et JK, EP, ES, KL ja EBP OÜ vahel olid septembrist 2018 kuni veebruarini 2019 tegelikud töösuhted ning neile määrati maksejõuetuse korral hüvitised, on vaid üks tõend. Töösuhe ei olnud sel perioodil tööandja tegevuse lõppemise tõttu tegelik. Seejuures on Eesti Töötukassa leidnud, et HS-l ei olnud EBP OÜ-ga sel ajal tegelikku töösuhet; 10) JK väitis 28.09.2021 kohtuistungil, et Wismari objektil töötati kolm kuud (väidetavalt lõppes töö objektil 2018. a novembri lõpus), kassaorderitelt nähtub osaliselt saadud töötasu (1150 eurot) ja osa jäigi tal kokkuvõttes saamata. Maksuhaldur on õigesti osundanud, et kui liita töölepingus kokkulepitud töötasu (brutosumma 1200 eurot) ja Eesti Töötukassalt saadud 5021,24 euro suurune hüvitis, jääb arusaamatuks, milline raha jäi JK-l saamata. Lisaks on JK 14.02.2019 esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kinnitanud, et ei ole 2018. a-l palgatulu saanud. JK-le vormistatud kassaorderid ei ole seetõttu usaldusväärsed ega tõenda tegelikku väljamakset olukorras, kus EBP OÜ ei ole tõendanud, et tal üldse oli kassas raha; 11) ES kinnitas 07.12.2021 istungil, et ta käis Wismari tn objektil veel hilissügisel, ent seal ei olnud enam terveks päevaks tööd, õieti ei antudki enam tööülesandeid. Ta käis kohal pigem lootusest, et asjad hakkavad paremaks minema ja talle siiski on tööd anda. Tööd tegi ta lõpus paari tunni kaupa. Töötasu osas käis jupiti tasumine ja vabanduse palumine. Täit töötasu ta EBP OÜ-lt ei saanud, kuid sai selle hiljem Eesti Töötukassalt. Seletuste kohaselt käis ta kohal 2018. a novembri lõpuni või detsembri alguseni. Ühel hetkel, kuna raha ei olnud talle enam kaua makstud, loobus ta kohapeal käimisest. ES eelnev seletus ei lükka ümber maksuotsuses tehtud järeldusi, et EBP OÜ-l ei saanud alates septembrist 2018 sisuliselt enam töötajatega töösuhteid olla; 12) MTA ei ole ignoreerinud maksumenetluses kogutud andmeid seoses Genero OÜ-ga, MEga, RR-ga, KK-ga ja HS-ga. MTA on andnud hinnangu isikute käest kogutud tõenditele. Vastustaja ei pidanud tuvastama palga väljamaksete kohta vormistatud kassaorderite võltsimist. EBP OÜ ei ole esitanud kassa algsaldosid, kassaraamatut vms dokumente, millest nähtuks raha kassast välja maksmine. See on piisav põhjus, et jätta kassaorderid tõenditena arvestamata; 13) kuivõrd maksuotsuse adressaadiks on EBP OÜ, siis on kõik maksuotsuses kajastatud rikkumised etteheidetavad just EBP OÜ-le. Käesolev kohtuotsus ei välista kaebajate töötasunõudeid oma endise tööandja EBP OÜ vastu. Siiski saab ka selliseid nõudeid esitada vaid tegeliku töötamise eest. Maksuhaldur ei saanud jätta fiktiivsed TÖR-i kanded töötajate kaitse argumendil kehtetuks tunnistamata.

8.JK taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus rikkus põhjendamiskohustust. Vastuoluline on kohtu järeldus, et vaatamata sellele, et ei saa välistada, et osa kaebajatest ilmusid veel pärast 2018. a septembrit objektile ning seal ka tegid üht-teist, on maksuhalduril olnud siiski õigus, et EBP OÜ majandustegevust alates septembrist 2018 enam ei olnud ja seetõttu ei saanud ta enam olla ka tööandjaks. Lisaks on nimetatud kohtu järeldus ka vastuolus maksuotsuses märgituga, sest kohus on lugenud tuvastatuks tööandja majandustegevuse puudumise pärast 2018. a septembrit ehk MTA tuvastatust erinevalt. Kohus, mööndes võimalust, et kaebaja tegi tööd veel ka 2018. a septembris, tunnistas sisuliselt töösuhte olemasolu osaühingu ja kaebaja vahel. Kohtuotsuses puudub ka tunnistajate ütluste, ES ja HS ütluste ning kaebuse väidete analüüs, millega halduskohus rikkus HKMS § 157 lg-t 1, § 165 lg 1 p-e 2 ja 4 ning lg-t 2; 2) halduskohus hindas tõendeid valesti. Halduskohus on meelevaldselt märkinud, et kui liita töölepingus kokkulepitud töötasu (brutosummas 1200 eurot) ja Eesti Töötukassalt saadud 5021,24 euro suurune hüvitis, jääb arusaamatuks, milline raha jäi kaebajal saamata. Kaebajal jäi tööandjalt saamata osa kokkulepitud tasust. Mingit vastuolu ütlustes ei ole. Kaebaja 14.02.2019 esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmed ei ole usaldusväärsed ning lisaks ei ole maksuhaldur sellele deklaratsioonile tuginenud maksumenetluses. Apellandile vormistatud kassaorderid on usaldusväärsed. Usutav pole, et apellant nõustunuks tegema objektil mitme kuu vältel tööd selle eest mingit tasu saamata ning ta otsis üles ehitusobjekti ja asus seal tegutsema ilma tööandja juhisteta. HS võttis endaga seotud ja kaebaja tööandjaks olnud osaühingu pangakontolt välja sularaha 246 750 eurot, millest jagunuks töötasu maksmiseks mitmetele töötajatele pikema aja vältel. Kaebaja ei saanud mõjutada TÖR-i kannete tegemist. OÜ Genero 29.05.2020 vastusest nähtub, et objektilt lahkuti kohtu väidetust kolm kuud hiljem. OÜ Genero esindaja MR 05.11.2018 e-kirjas märgitu, et tööde lõpetamise lepingulisest kuupäevast oli üle läinud 73 päeva, ei tõenda, et objektil töid ei tehtud ja EBP OÜ oli selleks ajaks objektilt lahkunud. Teised töövõtjad asusid objektil tööle 2018. a detsembris, seega pärast EBP OÜ lahkumist eelnenud kuu lõpus. Eesti Töötukassa järeldusega seoses on oluline, et EBP OÜ pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-18-18018) ei vaielnud saamata jäänud töötasu nõudele vastu ei pankrotihaldur ega teised võlausaldajad. Halduskohus on jätnud analüüsimata JK 28.09.2021 kohtuistungil tunnistajana antud ütlused , mille kohaselt tegi ta objektil mitmesuguseid üldehitustöid ja haljastustöid viimati 2018. aasta novembris, käies regulaarselt kohal, HS 07.12.2021 kohtuistungil menetlusosalisena antud ütlused, mille kohaselt teostas apellant lõpuosas ehitus- ja haljastustöid ning ES 07.12.2021 kohtuistungil menetlusosalisena antud ütlused, mille kohaselt tegi ta objektil töid koos apellandiga, sh värvimistöid ja trepi puhastamist.

10.MTA taotleb vastuses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaatamata võimalusele, et osa kaebajaid käisid objektil pärast 2018. a septembrit, on jätkuvalt ümber lükkamata MTA põhjendatud kahtlus, et EBP OÜ ei olnud nende tööandjaks. Ehitusobjektil viibimisest ei saa teha põhjapanevaid järeldusi töötaja ja tema tööandjaks oleva äriühingu kohta. MTA tuvastas, et EBP OÜ jäeti võlgadega maha ning jätkati sama tegevust HST Ehitus OÜ kaudu. Augustis ja septembris 2018 kanti suurem osa senistest EBP OÜ töötajatest TÖR-i HST Ehitus OÜ töötajatena. EBP OÜ-l majandustegevuse puudumist kinnitab ka asjaolu, et EBP OÜ ei deklareerinud alates septembrist 2018 enam käivet ning jättis maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemise tõendamata, mis päädis 05.10.2018 käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsusega. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et töösuhet kaebajate ning EBP OÜ vahel ei olnud, mitte ei ole seda tunnistanud, nagu leiab kaebaja. Halduskohus ei ole asunud MTA-st erinevale seisukohale; 2) halduskohus ei ole jätnud käsitlemata kaebuses esitatud argumente ja arvestamata tõendeid, mis kinnitavat töösuhete olemasolu. Halduskohus viitas otsuses HKMS § 165 lg-le 2. Lisaks käsitles halduskohus kaebaja seisukohti, mis on vajalikud asja õigeks lahendamiseks, sh kohtuistungil antud tunnistajate ütluseid. Halduskohus märkis õigesti, et vaid suuliste selgitustega ei saa kummutada kõiki muid asjas kogutud tõendeid. Kohus arvestas muu hulgas ka seda, et kaebajad menetlusosalistena selgitusi andes ei ole asjas erapooletud tõendiallikad; 3) ebaõige on kaebajate seisukoht, mille kohaselt kohtuotsuses puudub ütluste analüüs. Halduskohus on tunnistajate kohtu- ja maksumenetluses ütluseid analüüsinud vähemalt otsuse p-des 90, 91, 93, 100, 101, 102 ja 103. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu halduskohtu ja MTA seisukohtadega, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged, või seda, et maksuotsus tuleks tühistada; 4) halduskohus tuvastas õigesti, et väljamakseid töötajatele ei ole toimunud, kuna muud asjas kogutud tõendid näitavad, et selliseid väljamakseid EBP OÜ enam teha ei saanud. Äriühing ei ole esitanud kassa algsaldosid, kassaraamatut vms dokumente, kust nähtuks raha kassast välja maksmine;

15.Halduskohus pole põhjendamiskohustust rikkunud. Halduskohus on nõustunud maksuhalduriga, et EBP OÜ-l ei olnud majandustegevust alates septembrist 2018 (kohtuotsuse p 90). Maksuhaldur oli seisukohal, et äriühingul puudus majandustegevus alates septembrist 2018 (maksuotsuse p 2.1.2.1). Seega puudub vastuolu halduskohtu ja maksuhalduri järelduste vahel. Halduskohtu konstateering osade kaebajate objektile ilmumise ja üht-teist tegemise kohta ei tähenda töösuhte tuvastamist kaebajate ja EBP OÜ vahel. Usutavaks ei saa pidada, et EBP OÜ sõlmis kaebajate kui lisatöölistega töölepingud olukorras, kus äriühingu võlgnevused olid märkimisväärselt suured ning EBP OÜ astus augustis 2018 samme äriühingu tegevuse lõpetamiseks. Tegemist pole tavapärase käitumisega majandustegevuses, kus suurte võlgnevuste ja äriühingu lõpetamise olukorras hakatakse uusi töötajaid juurde võtma eesmärgiga kindlustada töötajad tööga ja tagada äriühingule kasumi teenimise võimalus. Kaebajate viibimine objektil pärast 2018 septembrikuud üksnes uudishimust, kas projekt hakkab edenema, ei kinnita, et neil oli töösuhe EBP OÜ, sest konkreetseid tööjuhiseid nad äriühingult ei saanud. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus kaebajate väitega tunnistajate ütluste, JK, HS ütluste ning kaebuse väidete analüüsimata jätmise kohta. Halduskohus on analüüsinud tunnistajate ütlusi kohtuotsuse p-des 90, 92, 93, 96, 100–103. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajad ei ole üksikutele asjaoludele esitatud vastuväidete (kohtuotsuse p 87) ja kaebajate selgituste ning tunnistajate suuliste ütlustega ümber lükanud maksuotsuse lõppjäreldusi (kohtuotsuse p 90). Halduskohus on otsuses seejuures selgitanud, mis asjaolud omavad asjas otsustavat tähendust, kas ja missugust asjas tähtsat asjaolu tõendid tõendavad ja missugused tõendid on kaalukamad. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua, et kohus vastaks üksikasjalikult igale väitele, millel puudub asja lahendamisel tähendus.