Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.06.2021 otsuse nr 4.2-1/5138-6 ja 06.08.2021 vaideotsuse nr 4.2-1/5138-8 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido Kirjalik menetlus
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) põhja prefektuur väljastas 20.03.2019 Xi (ik aaaaaaaaaaa) nimele relva(liigi)loa DL10001274 kehtivusega 19.03.2024. Relvaloale kanti vintraudse ja sileraudse püssi ning püstoli ja revolvri liik jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitse otstarbel. 02.04.2019 väljastati Xi nimele paralleelrelvaluba DL10001277 kehtivusega 19.03.2024. Relvaloale kanti jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitse otstarbel Yle kuuluvad tulirelvad: püstolid TanfoglioStock-III, tehase nr XT00502, Sig-Sauer-P-232, tehase nr S312120, CZ-75-SP-01-Shadow, tehase nr A902428 ja Heckler-Koch-P-30, tehase nr 129011585 ning sileraudne püss BenelliM-4-Super-90, tehase nr Y006556-TM09166. 28.08.2014 väljastati Xi nimele tulirelvapass nr 003612 kehtivusega 19.03.2024. Tulirelvapassi kanti Yle kuuluvad tulirelvad: püstolid Tanfoglio-Stock-III, tehase nr XT00502 ja CZ-75-SP-01-Shadow, tehase nr A902428 ning sileraudne püss BenelliM-4- Super-90, tehase nr Y006556-TM09166.
2.PPA 30.06.2021 otsusega nr 4.2-1/5138-6 tunnistati Xi nimele väljastatud relvaload ja Euroopa tulirelvapassi viitega relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 alusel kehtetuks. Otsuse põhjendused: „Relvaseadus (RelvS) § 43 lg 31 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. PPA Põhja prefektuuri hinnangul Xi käitumine on ennast ja teisi ohustav ja ta on seetõttu sobimatu tulirelvi valdama ning relvaluba omama. RelvS § 62`4 lg 6 kohaselt tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral. Isikuga seotud juhtumite ja haldusmenetluses kogutud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et Xi käitumine on viimasel ajal ähvardav ja ebaadekvaatne. Tal võivad esinevad enesetapumõtted, mida kinnitab tema saadetud „hüvastijätu kiri“ naisele. Nimetatud kirja ei saa antud juhul tõlgendada kuidagi teisiti. Pereliikme sõnul on isik lisaks korduvalt lubanud endalt elu võtta. Lisaks nimetatud kirjale on isik käitunud teisi isikuid ähvardavalt ja hirmutavalt. PPA Põhja prefektuuril ei ole alust kahelda 01.06.2021 tehtud väljakutse alusetuses ja nimelt selles, et X tõepoolest äia ähvardas tappa. Seda seetõttu, et kõnesalvestusest on aru saada, et teataja on hirmul. Ka oli Xi enda sõnul äi teda telefoniteel eelnevalt solvanud. Samuti isik, kellel ei ole midagi karta, ei lahku koheselt aadressilt, kuhu on kutsutud politsei. Teise isiku ähvardamine ja hirmutamine, samuti lubadused end ära tappa, on relvaloa omaja puhul selged ohumärgid ning seavad kahtluse alla relvaomaniku usaldusväärsuse. PPA Põhja prefektuurile on lisaks teada, et Xil on naisega tõsine konflikt ja tal ei ole hetkel ligipääsu naise relvadele, mida on kinnitanud ka relvaomanik ise. See on asjaolu, mis näitab, et olukord on tõsine ja Y tõepoolest tunnetab Xist hetkel tulirelvadega ohtu. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohuallikaga, mistõttu eeldatakse, et isik, kellele relvaluba väljastatakse, ei kujuta relvaga ohtu ei endale ega
teistele. Isik, kes jätab hüvastijätukirja, on korduvalt lubanud endalt elu võtta ning isik, kes ähvardab teist isikut tappa, omades seejuures relvaluba, mis annab igal ajal võimalusele saada enda valdusesse tulirelv ja tekitab oma käitumisega hirmu teistes isikutes, kujutab relvaga ohtu nii endale kui teistele ja ei tohiks seetõttu relvaluba omada ega tulirelvi vallata. Sellise isiku puhul on suur oht ka näiteks reaalselt tulirelva väärkasutamiseks. Seda enam, et peres on hetkel konflikt ja Xi saadetud kirjast nähtub, et ta ei järgi ka relvaseaduses sätestatud reegleid. Nimelt on ta „hüvastijätu kirjas“ muuhulgas palunud naisel lauasahtlis olevad padrunid panna seifi, millest saab järeldada, et isik ise viibides mujal, hoiustab laskemoona lauasahtlis, mis ei ole kõrvalistele isikutele raskesti avastatav ja kättesaadav koht. Selliselt laskemoona hoides on sellele tagatud ligipääs ka peres kasvavale alaealisele lapsele. Laskespordiklubilt on küll saadud positiivne iseloomustus, kuid see ei tee olematuks tegusid, mida relvaloa omajale ette heidetakse ja asjaolu, et suhted peres on pingelised. Samuti ei oma nimetatud alusel relvaloa kehtetuks tunnistamisel tähtsust asjaolu, et isikut ei ole varasemalt karistatud või et isik ei ole kunagi isegi kakelnud. Nimetatud asju ei ole isikule ka käesolevas otsuses etteheidetud. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab Xile, et ta ei saa enam vallata tulirelvi jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitseks, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaloa omaja eneseteostuse õigusele kaitsma ka teiste isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Need õigused kaaluvad üles Xi õiguse eneseteostusele“ (dtl 1011).
3.26.07.2021 esitas X PPA 30.06.2021 otsusele nr 4.2-1/5138-6 vaide, mis jäeti PPA 06.08.2021 vaideotsusega nr 4.2-1/5138-8 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused: „Nii nagu relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuses on õigesti sedastatud on tulirelva valdamise õiguse aluseks kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Selle hindamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas käitumist ja läbisaamist lähedastega. Järeldusele, et isik on sobimatu relva valdama, tema osas esinevad RelvS § 43 lg 31 nimetatud asjaolud võib teha ka selliste asjaolude pinnalt, millel ei ole seost relvaga, aga ka näiteks vägivallaga. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel piisab põhjendatud kahtlusest, et isik võib suure tõenäosusega käituda viisil, mille tulemusel võivad realiseeruda relvast kui kõrgemast ohuallikast tulenevad ohud. X on oma käitumisega näidanud, et selline kartus on põhjendatud. Tema elukaaslane on kirjeldanud, kuidas X on teda n-ö pommitanud telefonikõnede, sõnumite ja e-kirjadega, on kirjeldanud meesterahvast kui kergesti ärrituvat, agressiivset ja emotsionaalselt ebastabiilset. Naisterahvas on olnud häiritud, pöördunud politsei poole, samuti on teinud seda vanemad. Lähedased on kirjeldanud, et erimeelsused elukaaslaste vahel on juba pikka aega ja käitumist, mis neid murelikuks teeb on olnud ka varem. Ka X ise on kinnitanud, et peres on juba pikka aega erimeelsused. Relvaloa omaja küll kinnitab, et tal pole olnud mõttes enesetappu sooritada, temast ohtu tulirelvaga ei nähtu, kuid samas möönab, et on tegutsenud hingelise emotsiooni ajendil. Seda kinnitavad ka arvukad kõned, kirjad ja ka lähedaste pöördumine politsei poole. Inimesed ei pöördu politsei poole niisama. Kiri, mille X 17.05.2021 saatis ei kanna pealkirja hüvastijätukiri, seal ei räägita enesetapust, kuid saab nõustuda nii PPA Põhja perfektuuri otsuses toodu kui ka isiku elukaaslase järeldustega, et kiri jätab mulje, et tegemist on nn hüvastijätukirjaga. Kirjas on toodud Xi ametliku asjaajamisega seotud info jm, kirja lõppu on lisatud, et ta elas ainult perekonna nimel. See kiri koos varasemate erimeelsustega, vahetult toimunud konflikt, lahkumine kodust, rahaülekanded, sõnumid lastele, teadmine, et relv võeti
kaasa annab igati alust muret tunda. X on väitnud, et 17.05.2021 kodust lahkudes ta relva (revolvrit) kaasa ei võtnud. Samas on tema elukaaslane, relva omanik Y korduvalt andnud ütlusi sellest, et meesterahvas võttis revolvri endaga kaasa. Isegi, kui Xi käitumine oli mõeldud üksnes elukaaslase ähvardamise, mõjutamisena meelt muutma, et ta temaga suhtleks, pere saaks jälle koos olla, ei pisenda see juhtunu kaalu, ei tee sündmusi olematuks. Politsei ei saa kindel olla, et sarnane ei kordu või isegi senised ähvardused ei realiseeru. PPA ei saa ootama jääda võimaliku ohu realiseerumist. Asjaolu, et seni jäi konflikt verbaalsele tasandile, ei välista, et mõne järgmise sarnase erimeelsuse raames emotsiooni ajel ei võiks X kasutada relva, kui see peaks tal olema käeulatuses. Vaide lahendaja hinnangul näitab Xi ebausaldusväärsust ka asjaolu, et ta on eksinud mitme relvaseaduse sätte vastu. Relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluses on tähelepanu juhitud relvaseaduse rikkumisele, padrunite mitte nõuetekohasele hoiustamisele. Tähelepanuta on aga jäänud üks teine väga suure kaaluga relvaseaduse rikkumine. Asjaolu, et X valdas revolvrit selleks õigust omamata. Tema paralleelrelvaloale ei kantud Yle kuuluvat revolvrit, ta ei ole selle konkreetse relva valdamise õigust PPA-lt taotlenud. Seega tal ei oleks tohtinud olla relvale iseseisvat ligipääsu, ta ei oleks tohtinud seda vallata korraga pikema aja jooksul kui üks ööpäev või spordivõistlusel osalemiseks rohkem kui viis ööpäeva. Relva omaniku ja Xi ütlustest aga nähtub, et meesterahvas kandis relva kaasas igapäevaselt, ka kodust lahkudes pikema kui ühe ööpäevase perioodi jooksul. Relva omanik on kinnitanud, et Xil oli revolvrile iseseisev ligipääs, seda ei antud üle relvaseaduses nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Xi nimele väljastati relva(liigi)luba revolvri liigile. See aga ei andnud õigust revolvri käitlemiseks viisil, nagu seda X tegi. Relvaluba, millele on kantud üksnes relva liik annab õiguse võtta relv ja selle laskemoon hoiule kuni üheks ööpäevaks isikute vahel vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (RelvS § 45 lg 5). Eestis spordivõitlusel osalemiseks võib teisele isikule kasutusse kuni viieks ööpäevaks anda sporditulirelva, kui teisel isikul on vastav relvaluba ning sellisel juhul, kui pole võimalik koheselt tõendada relva kasutusse andmist (näiteks ei viibita koos spordivõistlusel) tuleb koostada üleandmisevastuvõtmise akt (RelvS § 29 lg 4)“ (dtl 17-19).
4.X esitas 27.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.06.2021 otsuse nr 4.2-1/5138-6 ja 06.08.2021 vaideotsuse nr 4.2-1/5138-8 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 07.07.2022 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendus. 5.1 Otsuse tegemise ajendiks on kaebaja perekonnas käesoleva aasta maikuus aset leidnud perekondlik konflikt. Konflikti käigus mitte keegi relva ei kasutanud ega ähvardanud relva kasutada. Samuti konflikti lahendamise käigus puudus vägivald. Perekondlikes ja muudes inimeste vahelistes suhetes võib konfliktseid olukordi ette tulla. See on elu ja paratamatus. See aga ei tähenda, et igasuguse konflikti korral tuleks koheselt relvaluba kehtetuks tunnistada. Kaebaja ei ole 01.06.2021 kedagi hirmutanud ega ähvardanud. Samuti ta ei ole mitte kunagi relvaga „vehkinud“ ega relva kasutamist isegi maininud.
5.2 Mis puudutab nn hüvastijätukirja, siis nende alusel on otsuses tehtud ebaõige järelduse, et kaebaja käitumine on ennast ohustav, kuivõrd kaebajal võivad esineda enesetapumõtted. Kaebaja selgitab, et tegemist on hingelise emotsiooni ajendil konfliktses olukorras saadetud ekirjadega, mis lahkasid perekonnasuhteid Yga. Neid võib pidada kui hüvastijätukirjadeks ühisele kooselule, aga mitte kaebaja elule, et ta justkui hakkaks enesetappu sooritama. 5.3 Kaebaja selgitab, et kui ta kodust 17.05.2021 ära läks, siis ta ei võtnud tulirelva kaasa. Vaideotsuses on alusetult lähtutud Y ebaõigest väitest, et kaebajal oli revolver kaasas, kui ta kodust lahkus. Seega vastustaja kõnealune kaalutlus baseerub ebaõigel faktil. 5.4 Otsuse ja vaideotsuse tegemisel on arvestamata jäetud laskespordiklubi iseloomustus - milles on kaebaja iseloomustatud kui positiivset, õnneliku ja abivalmis isikut, kelle relva käsitlemise oskus on väga kõrgel tasemel. 5.5 Otsuses ja vaideotsuses tuuakse relvaloa kehtetuks tunnistamise põhjusena välja, et kaebaja on kahel korral relvaseadust rikkunud. Ühel juhul on tegu kerge rikkumisega, mis mitte kedagi ei ohustanud. Teisel juhul on tegu ebaõige faktiga. Kaebajalt relvaloa äravõtmist põhjendatakse teadliku ja süsteemse relvaseaduse rikkumisega, mis aga ei vasta tõele.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 Relvaloa kehtetuks tunnistamisel piisab põhjendatud kahtlusest, et isik võib käituda viisil, mille tulemusel võivad realiseeruda relvast kui kõrgemast ohuallikast tulenevad ohud. X on oma käitumisega näidanud, et selline kartus võis olla põhjendatud. Elukaaslane on olnud häiritud, pöördunud politsei poole, samuti on teinud seda vanemad. Seda kinnitavad ka Häirekeskusele tehtud kõned, millest on kuulda helistaja hirmu ja ärevust eelseisva kohtumise ees. 6.2 Vaidlust ei ole selles, et kaebaja peres on juba pikka aega erimeelsused. Relvaloa omaja küll kinnitab, et tal pole olnud mõttes enesetappu sooritada, temast ohtu tulirelvaga ei nähtu, kuid samas möönab, et on tegutsenud hingelise emotsiooni ajendil. Seda kinnitavad ka arvukad kõned ja kirjad, samuti ka lähedaste pöördumine politsei poole. Praktika näitab, et sündmuste akumuleerumisel võis oht tekkida ka juhul, kui tõepoolest esialgu isikul sellist kavatsust ei olnud. 6.3 Relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluses on tähelepanu juhitud RelvS-e rikkumisele ja padrunite mitte nõuetekohasele hoiustamisele. Ei ole oluline, millistel asjaoludel intsident padrunitega täpselt toimus ja see ei ole olnud ka määravaks relvaloa tühistamise otsustamisel. Kuid see rikkumine kirjeldab isikut tema valduses olevate relvade ja laskemoona kasutajana. 6.4 Relvaloa tühistamise otsus on haldusorgani prognoosotsus. See tähendab, et haldusorgan peab hindama võimalikke tagajärgi (mis võib juhtuda), mitte ootama tagajärje saabumiseni. PPA on vaidlustatud otsuses põhjendatult pidanud kaebaja käitumist alarmeerivaks ja tuletanud selle prognoosi kaebajast lähtuva ohu kohta tulevikus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 PPA 30.06.2021 otsus nr 4.2-1/5138-6 ja 06.08.2021 vaideotsus nr 4.2-1/5138-8 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Otsus ja vaideotsus on piisavalt motiveeritud, kohus nõustub nende põhjendusega ega pea vajalikuks seda korrata (vt HKMS § 165 lg 2). 7.2 Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. RelvS § 43 lg 31 alusel võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Korrakaitseseaduse § 5 lg 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu ja sotsiaalse kogemuse põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Järeldusele, et isik on sobimatu relva omama, võib teha ka selliste asjaolude pinnalt, millel ei ole otsest seost relva käitlemisega. Vastustaja on õigesti märkinud, et piisab ka põhjendatud kahtlusest, et isik võib käituda viisil, mille tulemusel võivad realiseeruda relvast kui kõrgemast ohuallikast tulenevad ohud. Otsuses ja vaideotsuses tuvastatud asjaolud – teise isiku ähvardamine ja hirmutamine ning lubadus endalt elu võtta (vt Y ja F e-kirjad ning häirekeskuse kõnesalvestised) – annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja võib käituda ennast ja teisi ohustaval viisil. Kaebuses esile toodud laskespordiklubi kinnitus, et kaebaja relvakäsitsemise oskus on väga kõrgel tasemel, ei oma käesoleva vaidluse kontekstis riskimaandavat mõju. Seega pole kaebaja relvaomanikuna enam usaldusväärne. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema kõnealused e-kirjad ei viidanud enesetapukavatsusele. Kohtu hinnangul võimaldab nende kirjade sisuanalüüs sellise järelduse teha. Puutuvalt kaebuse väiteid seoses relvakäitlemise nõuete rikkumisega, märgib kohus, et vastustaja kinnitusel ei omanud see relvaloa tühistamise otsustamisel määravat kaalu.
8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.