Tartu Ringkonnakohus Maili lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 27. oktoober 2022, Tartu 3-22-471 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 21. oktoobri 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/251 ja 21. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 1-11/338-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 2. mai 2022. a määrus Juri Kolesnikov määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebuse lisa.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 21. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/251 kinnipeetav Juri Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeoleku abinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja andmise tingis 19. oktoobril 2021 aset leidnud vahejuhtum, mil ametnik tundis end ohustatuna, kui kinnipeetav viskas kambrist prügikoti välja ning ametnikul oli oht sellega pihta saada. Tartu Vangla lõpetas 2. novembri 2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/274 seoses asjaolude äralangemisega kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. J. Kolesnikov esitas 29. oktoobril 2022 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 21. jaanuari 2022. a vaideotsusega nr 1-11/338-2 rahuldamata.
2.J. Kolesnikov esitas 22. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus võttis 24. märtsi 2022. a määrusega kaebaja tühistamiskaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat sellele hiljemalt 22. aprilliks 2022 vastama.
4.Tartu Vangla esitas 25. aprillil 2022 kaebusele vastuse ning palus lõpetada tühistamisnõude menetlus, kuna Tartu Vangla tunnistas 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 2-22/1-2/122 kehtetuks J. Kolesnikovi suhtes 21. oktoobril 2021 koostatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja seoses menetlusnormide rikkumisega.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 2. mai 2022. a määrusega menetluse käesolevas haldusasjas. Määruse põhjendused olid järgnevad.
5.1.Vastustaja pidi vastuse tühistamiskaebusele esitama hiljemalt 22. aprilliks 2022, kuid vangla esitas oma vastuse 25. aprillil 2022. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-des 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna vastustaja seletas, miks tal ei olnud võimalik vastust tähtaegselt esitada ning vastuse esitamisega hilinemine ühe tööpäeva võrra ei põhjustanud menetluse viibimist, võttis halduskohus selle arvesse.
5.2.Vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, milles võiks haldusakti õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu tema jaoks seisneda. Halduskohus leidis, et põhjendatud huviks ei saa lugeda kaebaja soovi veenduda selles, et lisaks vaidlustatud käskkirja formaalsele õigusvastasusele on käskkiri õigusvastane ka sisuliselt, kuna kaebaja ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud. Kuigi kaebaja on viidanud, et vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamine toimus vigaselt ning ametnik, kes koostas vaidlusaluse käskkirja, on varasemaltki käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, ei nähtu kaebaja põhjendustest ka piisavat preventiivset õiguskaitse vajadust. Juhul, kui vangla peaks tulevikus kohaldama kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, on kohaseks ja tõhusaks õiguskaitsevahendiks kaebus sellesisulise käskkirja tühistamiseks. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina välja toonud ka soovi esitada tulevikus hüvitamiskaebus ega teatanud talle tekitatud menetluskuludest, mis kaebuse põhjendatuse korral oleks võimalik kaebaja kasuks välja mõista. Eelnevast tulenevalt jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele ning lõpetas menetluse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.J. Kolesnikov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse peale. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
6.1.Kaebaja hinnangul ei oleks tohtinud halduskohus arvesse võtta vastustaja hilinenult esitatud vastust kaebusele.
6.2.Tartu Vangla lukustas kaebaja põhjendamatult ja õigusvastaselt üksikkambrisse ning takistas seeläbi võtta osa C1 riigikeele kursustest. Tervislikust seisundist tulenevalt on üksikvangistus kaebajale vastunäidustatud.
6.3.Tuvastamiskaebuse menetlemine on kaebajale väga tähtis. Kaebaja toob välja, et soovib esitada tuvastamiskaebust preventiivsel eesmärgil, kuna tema karistusaeg on kuni 2033. aastani ning üksikvangistuse kandmine on talle väga raske ja piinav.
6.4.Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumisest ning palub endale advokaat määrata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
8.Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses on kaebaja vaielnud vastu asjaolule, et halduskohus võttis arvesse kaebusele hilinemisega esitatud vastuse. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-des 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna vastuse esitamine 22. aprilli asemel, mis oli reedene päev, 25. aprillil, mis langes käesoleval aastal esmaspäevale, oli ajaliselt niivõrd väheoluline, ei toonud see kaasa asja menetluse põhjendamatut venimist. Seetõttu arvestas halduskohus õiguspäraselt vastustaja vastust.
9.Määruskaebusega on vaidlustatud tühistamiskaebuse menetluse lõpetamist põhjusel, et vastustaja tunnistas ise kehtetuks haldusakti, millega kaebaja suhtes oli kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Haldusakti kehtetuks tunnistamine tähendab, et kohus ei saa menetleda esialgu menetlusse võetud tühistamisnõuet, mistõttu tekkis vajadus lahendada tuvastamiskaebusele ülemineku lubatavuse küsimus. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole õiguslikku vajadust jätkata asjas menetlust käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
10.HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
11.Määruskaebuse kohaselt soovib kaebaja esitada õigusvastasuse tuvastamise nõuet preventiivsel eesmärgil põhjendades seda sellega, et tema vangistuse lõpuni on veel vähemalt 10 aastat ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole tema tervise tõttu üldse lubatud. Kohtupraktika kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt RKHK 26. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-160-14, p 18 ning seal viidatud lahendid) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHK
2.novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 15 ning seal viidatud lahend).
12.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja toodud väited, miks kehtetuks tunnistatud haldusakti osas tuleks jätkata tuvastamiskaebuse menetlusega, ei ole piisavad nõustumaks kaebajal põhjendatud huvi olemasoluga. Haldusorgan on käesoleval juhul ise haldusakti kehtetuks tunnistanud ning seda menetluslike eksimuste tõttu. Ringkonnakohtul ei ole põhjust eeldada, et haldusorgan käituks edaspidi õigusvastaselt ning ei oleks vastavate meetmete kohaldamisel piisavalt hoolas seaduses sätestatud nõuete täitmisel. Pelgalt vanglapoolne võimalus reageerida kaebaja käitumisele täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ei ole õigusvastane ega käsitatav piisava ohuna, et õigusvastane tegevus ka tulevikus korduks. Siinkohal saab kaebaja ka enda õiguskuuleka käitumisega ära hoida tema jaoks ebasoovitavate meetmete kohaldamise. Halduskohus on õigesti märkinud, et olukorras, kus kaebaja suhtes on siiski tarvilik täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, saab kaebaja kasutada võimalust vaidlustada konkreetne käskkiri tühistamisnõude esitamisega.
13.Kaebaja on taotlenud määruskaebuses enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 9 ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega puudub kaebajal vajadus taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
14.Kaebaja on määruskaebuses esitanud ka taotluse endale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kuna tegemist on määruskaebuse läbivaatamisega ringkonnakohtus, on kaebaja eesmärk suunatud sellele, et ta saaks endale praeguses kohtuastmes esindaja. Ringkonnakohus ei pea aga vajalikuks nimetatud taotlust rahuldada. Kaebaja on ise esitanud piisavalt selge ja arusaadava
määruskaebuse, mistõttu puudub igasugune vajadus hetkel kaebajale esindajat määrata. Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 1, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
15.Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud õiendi, mis on koostatud 2. novembril 2021 ning mis kajastab 19. oktoobril 2021. a toimunud vahejuhtumi asjaolusid ühe vanglaametniku seisukohast vaadatuna. Kaebaja nõuab esitatud lisa tagastamist. Ringkonnakohus tagastab lähtudes HKMS § 62 lg-st 2 kaebajale määruskaebuse lisa, kuna see ei ole vajalik määruskaebuse lahendamiseks. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisa, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja taotluse teha määruskaebuse lisast toimikusse koopia.
16.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.