Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
20.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised
3-22-1438 Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts ja Sütiste Metsa Seltsi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 ja 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 tühistamise nõudes Kaebaja I – Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts, esindaja KA Kaebaja II – Sütiste Metsa Selts, esindaja KJ Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja KR Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja KT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts, Sütiste Metsa Selts, Tallinna linna ja Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja materjalide juurde Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts ja Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebuste lisad. Tagastada Sütiste Metsa Seltsi määruskaebuse lisad.
Rahuldada Sütiste Metsa Seltsi määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 osas, millega Tallinna Halduskohus tagastas Sütiste Metsa Seltsi kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 tühistamise nõudes, ja saata asi selles osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 9 muutmata.
Jätta Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Rahuldada Tallinna linna ja Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebused. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 10. Teha
3-22-1438 uus määrus, millega jätta Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts esialgse õiguskaitse taotlus täies ulatuses rahuldamata.
Tagastada riigilõiv 40 eurot Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts pangakontole nr EE502200001120294779 ja riigilõiv 40 eurot KJ pangakontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 121 lg 4, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu 19.02.2015 otsusega nr 32 kehtestati teemaplaneering „NõmmeMustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“. Teemaplaneeringus kavandati mh terviserajad. Teemaplaneeringu koostamise käigus tehti keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale teedevõrgustiku ja tänavavalgustuse rajamiseks. Ehitusprojekt ja ehitusloa andmine kooskõlastati Keskkonnaametiga ja Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK).
3.TLPA väljastas 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 Sütiste tee 23 asuva betoontrepi rekonstrueerimiseks. Ehitusprojekti ja ehitusloa andmise kooskõlastasid RMK ja Keskkonnaamet. Ehitusloale on märgitud järgmised Keskkonnaameti lisatingimused: „Täiendatud projekti kohaselt kuulub likvideerimisele varasema 21 puu asemel 13 puud. Seletuskirjas on esitatud põhjendused puude raie vajalikkuse kohta ja esitatud on ka haljastuse inventeerimise aruanne. Tööde organiseerimise plaani on täiendatud nõudega taastada vajadusel juurdepääsuteed täies mahus ja keeld ehitusmasinatega tee- ning rajavälistel aladel sõitmisele.“ (dtl 28).
4.Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts pöördus 01.12.2021 TLPA poole e-kirjaga, milles märgitakse mh järgmist: „Riigi Keskkonnaamet on algatanud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise, ja seetõttu tuli Nõmme Tee Seltsile üllatusena, et samal ajal tegeleb Tallinna Keskkonna- ja kommunaalamet maastikukaitsealale uute terviseradade rajamise II etapiga. Meie teada ei ole projekti avalikustatud ega toimunud pole ka avalikku arutelu. Samas on juba ette välja antud ehitusluba, kusjuures hangete tegemise lõppkuupäev on alles 2. detsember. Projekti vaadates on selge, et arvestamata on jäetud maastikukaitseala põhimõtetega: 1. Maastikukaitsealale on sobimatu kergliiklusteede asfalteerimine. 2. Lubamatu on parkla rajamine vahetult jalg- ja rattatee kõrvale, jättes rajamata haljaspuhvri ja kasutamata võimaluse korraldada parkimine Piiri tänava ääres. 3. Projekti elluviimisel praegusel kujul lõigatakse läbi jalakäijate loomulikud ja väljakujunenud läbipääsud Vana-Pärnu maanteelt metsa ja kergliiklusteele.“ (dtl 530).
5.Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts pöördus 31.03.2022 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (KeKo) poole teabenõudega, milles palus esitada kõik Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal terviseradade ja kergliiklusteede rajamise, rekonstrueerimise ja selliste radade ning teede võrgustiku laiendamise ja tänavavalgustuse rajamise töödega seoses väljastatud
2(16)
3-22-1438 haldusaktid (ehitusload, raieload jms), mis on seotud Tallinna Linnavalitsuse veebilehel 03.03.2022 avaldatud teatega (dtl 532).
6.KeKo vastas Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts pöördumisele 27.04.2021 kirjaga nr 81/775-2 (dtl 534).
7.Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts esitas 26.05.2022 TLPA-le vaide 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 ning Keskkonnaameti metsateatiste nr 50000546203, 50000546195 ja 50000546193 kehtetuks tunnistamiseks.
8.TLPA tagastas 02.06.2022 kirjaga nr 4-3/1874-2 vaide Mittetulundusühingule Nõmme Tee Selts (dtl 572).
9.Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts esitas 06.06.2022 TLPA-le pöördumise, milles ei nõustunud vaide tagastamisega (dtl 577–580).
10.TLPA vastas 15.06.2022 Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts pöördumisele (dtl 582– 583).
11.Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts ja Sütiste Metsa Selts esitasid 04.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 ja 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 tühistamiseks. Kergliiklusteede võrgustiku ja Sütiste tee 23 betoontrepi renoveerimise planeerimine ja ehituslubade andmine Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale on olnud läbipaistmatu, eksitav, keskkonnamõjusid eirav ning kaasamiskohustust vältiv. Terviseradade ja trepi rajamise planeerimisel ei ole kunagi toimunud avalikku arutelu. Maastikukaitsealaks oleva ja Natura 2000 ala hõlmava metsa ala raadamine asfalteeritud ja valgustatud kergliiklusteede võrgustiku rajamise eesmärgil ja sellise võrgustiku rajamine on väga olulise keskkonnamõjuga otsused, mille tegemisse oleks pidanud kaasama avalikkust juba võimalikult varajases faasis. Maastikukaitsealale linnatänavate standardile vastavate kergliiklusteede võrgustiku rajamise ning uue trepi ehitamise vajadus on põhjendamata. Teedevõrgu väljaehitamine ja metsaaluse valgustamine lõhub metsa terviklikkuse ning kahjustab oluliselt kogu taimestikku ja loomastikku. Juba tehtud töödes esinevad keskkonnarikkumised (ulatuslik raadamine, kanakulli pesapuu mahavõtmine, kuklaste pesade ohustamine). Teedevõrgustik lõhub olemasolevate märgalade kestlikkust ja terviklikkust, mis on oluline nahkhiirte toidulaua säilimiseks. Nahkhiired ei saa elada valgustatud aladel. Maastikukaitseala ulatuslik raadamine ja asfalteerimine rikub ka metsa oma elukeskkonnaks pidavate inimeste õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Keskkonnamõjude strateegiline hindamise aruanne (KSH aruanne) on koostatud ja heaks kiidetud 2010. a ehk viis aastat varem kui teemaplaneering. Sellest ei leia viiteid maastikukaitsealale plaanitavatest uutest teedest ega nende katmisest asfaldiga linnatänava standardile vastavalt. Puudub ka viide võimalikule raadamisele Natura 2000 alal. Aruandes on välja toodud vajadus kehtestada piirangud kaitseala kasutuskoormuse jagamiseks ja vähendamiseks. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 2016–20251 (kaitsekorralduskava) välja toodud visioon välistab kaitseala kasutusintensiivsuse märkimisväärse tõstmise. Maastikukaitseala on järjest halvenevas seisus ja pideva intensiivse koormuse all. Uute teede rajamine ja olemasolevate suuremahuline asfalteerimine toob paratamatult kaasa liikumise ja selle kiiruse märkimisväärse kasvu maastikukaitsealal. Sütiste tee 23 betoontrepi rajamisel on keskkonnamõjud jäetud hindamata või arvestamata. Välistatud ei ole negatiivne oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Plaane on asutud tutvustama vahetult enne ehitustöödega alustamist. Planeeritud ehitustööd on vastuolus
3-22-1438 Tallinna linna rohe-eesmärkidega ja maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega ning selle rahastamise otsused on läbipaistmatud. Rahuldavas seisukorras trepi asemel uue ehitamine on rahaliselt ebamõistlik. Trepi nõlvadel asuvate puude mahavõtmine ja asendamine rullmuruga 1,5–3 m laiuselt toob liivasel pinnasel kaasa erosiooni, kuna rullmuru ei asenda maapinna kaitsel puujuuri ning hävitab osa maastikukaitsealast. Projektis on välja toodud, et trepi külgedel kõrgel nõlval liivasel pinnal on seni takistanud erosiooni kõrghaljastuse juured, kuid sellele vaatamata on plaan kõik puud 1,5 m laiuselt uue trepi mõlemast servast maha raiuda ning kännud freesida maapinnast madalamalt. Keskkonnameti lisatingimuse järgi ehitusloaga ette nähtud raiutavate puude arv on väiksem (13), kui on projektiga ette nähtud (21). Seejuures on olemasoleva betoontrepi külgedel raiumiseks juba märgistatud 18 puud. Ehitustööde teostamiseks tuleks enne täiendavalt selgitada, millistel kaalutlustel luuakse metsa alal liiga laiu puudevabasid loodusliku keskkonna jaoks kunstlikke ääriseid; kas rullmuru suudab liivasel ja kuival pinnal vajalikul määral juurduda ning koos maharaiutud puude juurtega ka pikema aja vältel sügavalt liivasel ja järsul nõlval erosiooni ära hoida ning kas rullmuru paigaldamine on kooskõlas maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga. Kaebajad said terviseradade rajamisega kaasnevatest töödest ja asjaomaste haldusaktide andmisest teada Tallinna linna veebilehel 03.03.2022 avaldatud uudisest, mille kohaselt pidid raadamistööd algama 04.03.2022. Kaebaja I üritas juba varem hankida Tallinna linna ametitelt teavet Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala varasemate ja võimalike edaspidiste ehitustööde kohta, kuid selget ja piisavat teavet ühegi projekti kohta ei antud. Ulatuslikku raadamist nähes asusid kaebaja I ning kaebaja II asutajaliikmed välja selgitama raadamise õiguslikku alust ning paluma raadamiste peatamist. Raadamise aluseks olevaid haldusakte ei jagatud, vastused olid üldsõnalised ja tõrjuvad. Kaebaja I 31.03.2022 ja 16.05.2022 teabenõuetele jäeti vastamata või vastati olulise ajalise viivitusega (vt 27.04.2022 ja 26.05.2022 vastused, dtl 41 ja 43). Kaebaja I 15.03.2022 ja 11.04.2022 selgitustaotlustele esitatud vastused olid pinnapealsed ning esitatud samuti olulise ajalise viitega (vt 04.04.2022 ja 21.06.2022 vastused, dtl 71–76, 83–87). Kaebaja I 11.03.2022 esitatud taotlusele terviseradadega seotud tööd peatada Tallinna linn isegi ei vastanud. Kaebajal I õnnestus terviseradade ehitusluba hankida muude kontaktide abiga pärast 27.04.2022, mil KeKo soovitas seda otsida ehitisregistrist. Kaebajad ei ole viivitanud kaebeõiguse teostamisega ebamõistlikult ning tegid kõik endast sõltuva, et selgitada välja ehituslubade tegelik sisu ja võimalik mõju maastikukaitsealale. Kaebaja I esitas TLPA-le vaide 30.01.2020 ehitusloa tühistamiseks 26.05.2022 ehk 30 päeva jooksul arvates 27.04.2022, mil saadi viimane vastus KeKo-lt soovitusega otsida ehitusluba ehitisregistrist. Kaebaja II asutajaliikmed said ehitusloast teada kaebaja I abiga ligikaudu samal ajal, kuid selle vaidlustamise tähtajaks ei jõutud ühingu moodustamiseni. Lisaks pidas kaebaja II, tuginedes Tallinna linna poolt 11.05.2022 antud lubadustele lõpetada kõik ehitustööd ja kaasata edasiste tööde üle otsustamisse kõik huvigrupid, võimalikuks mõjutada keskkonnaotsuste tegemist koostöö vormis. Vajadus kaitsta oma huve kaebeõiguse vormis ilmnes 20.06.2022 toimunud terviseradade rajamist puudutava komisjoni esimesel istungil. Selleks, et tagada inimeste laiapõhjalisem kaasatus oluliste keskkonnaotsuste tegemisel, otsustati asutada 29.05.2022 Sütiste Metsa Selts. Kandeavaldus esitati 30.05.2022. Ühingu registrisse kandmine on viibinud kandeavalduses esinenud puuduste tõttu, kuid need on kõrvaldatud. Kaebaja II on juba asunud aktiivselt kaitsma Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviklikkuse ja liigirikkuse säilimist. Muu hulgas jagatakse sotsiaalmeedia vahendusel ning tänaval ja maastikukaitseala metsas inimestega kontakti võttes Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puudutavat teavet ning julgustatakse inimesi keskkonnaotsustes kaasa rääkima. 17.06.2022 algatati veebikeskkonnas rahvaalgatus.ee Tallinna linnale suunatud petitsioon „Ei asfaldile Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala metsas!“. 4(16)
3-22-1438
12.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada vaidlustatud ehituslubade täitmine ning kõik nende realiseerimisega seotud tegevused (teede ja valgustuse rajamisega seotud järgnevad ettevalmistustööd, sh metsamaterjali väljavedu enne septembrikuud lindude pesade hävitamise ärahoidmiseks; täiendav raadamine; rajatavate teede äärtesse jäädavate puude kärpimine; kaitstavate taimede ja kuklasepesa ümberasustamine; sideehitiste ümberpaigutamine ja/või ümberehitamine; kändude freesimine või eemaldamine; mistahes muud pinnast muutvad tööd) kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
13.Tallinna linn palus 11.07.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja tagastada kaebus. Kaebajal II puudub kaebeõigus, sest tegemist ei ole õigusvõimelise isikuga. Sütiste Metsa Seltsi kui juriidilist isikut ei eksisteeri, sest kaebuse esitamise ajal polnud isik äriregistrisse kantud. Isegi kui kunagi tulevikus tekib kaebajal II õigusvõime, ei saa ta hakata vaidlustama enne isiku õigusvõime tekkimist väljastatud ja kehtestatud haldusakte. Igal juhul on kaebaja II kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja I on esitanud kaebuse tähtaega rikkudes ning see tuleks tagastada (HKMS § 46 lg 7). Kaebaja I sai vaidlusalustest ehituslubadest teada 01.12.2021. Arvestades, et kaebuse kohaselt oli kaebaja I 19.02.2015 kehtestatud teemaplaneeringust teadlik (kaebaja arvates oli sellega probleeme), oleks ta pidanud keskkonnakaitseorganisatsioonina selle realiseerimise vastu erilist hoolsust ja huvi üles näitama. Praegusel juhul ei ole kaebetähtaja ennistamine põhjendatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-80-15, p 16). Ka kaebus vaide tagastamise peale on esitatud tähtaega ületades. TLPA tagastas kaebaja I vaide 02.06.2022 kirjaga. Kaebaja I pöördus kohtusse alles 05.07.2022, st 33 päeva pärast vaide tagastamise kirja teatavaks tegemist. Isegi kui lugeda tähtaja ületamine põhjendatuks, on kaebus sisuliselt perspektiivitu. Keskkonnaamet ja RMK on ehitusload kooskõlastanud. Keskkonnaamet on analüüsinud oma kirjades ka keskkonnakaitselisi eesmärke. Samamoodi on teemaplaneeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Seega on kõik vajaminevad uuringud koostatud ja kooskõlastused olemas. Kaebaja I väited ülemääraste negatiivsete keskkonnamõjude kohta on otsitud ja tõendamata. Juhul, kui kohus peaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama, tekib vastustajale otsene varaline kahju. Kõik ehitushanked on lõpule viidud ja tähtajad ehitajaga kokku lepitud. Esineb oluline avalik huvi tänapäevaste ja moodsate terviseradade rajamiseks.
14.Tallinna Halduskohus tagastas 13.07.2022 määrusega Sütiste Metsa Seltsi kaebuse (resolutsiooni p 1); lõpetas menetluse Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts kaebuse osas, milles nõutakse TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 tühistamist (resolutsiooni p 2); võttis menetlusse Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts kaebuse osas, milles taotletakse TLPA 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 tühistamist (resolutsiooni p 3); kaasas kolmanda isikuna menetlusse RMK (resolutsiooni p 6); jättis Sütiste Metsa Seltsi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 9) ning rahuldas Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas TLPA 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 täitmise kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 10). Puudub vaidlus, et kaebaja II ei ole registrisse kantud, mistõttu ei ole tegemist juriidilise isikuga mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 1 tähenduses (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1). Kaebajal II puudub kaebeõigus ka seltsinguna. Riigikohus on selgitanud, et ühenduse halduskohtumenetlusteovõime keskkonnaasjades tekib seltsingu moodustamisel ja eeskätt saab seltsing teostada kaebeõigust nende aktide ja toimingute suhtes, mis on antud pärast ühenduse kujunemist (vt Riigikohtu 28.11.2006 otsus nr 3-3-1-43-06, p 28). Kaebaja II on vaidlustanud 30.01.2020 ja 21.09.2021 ehitusload. Kaebuse kohaselt loodi Sütiste 5(16)
3-22-1438 Metsa Selts 29.05.2022. Seega on seltsing loodud oluliselt hiljem, kui anti vaidlusalused ehitusload. Seetõttu puudub kaebajal II kaebeõigus TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 ja 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 vaidlustamiseks ja tema kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja II kaebuse tagastamise tõttu jääb tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuivõrd kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja I esitas 30.01.2020 ehitusloa peale TLPA-le vaide 26.05.2022. TLPA tagastas 02.06.2022 vaide selle esitajale kaebetähtaja rikkumise tõttu ja jättis tähtaja ennistamata. Tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja I 01.12.2021 e-kirjast nähtub, et kaebaja I oli TLPA 30.01.2020 ehitusloast teadlik, seejuures on e-kirjas loetletud punktide kaupa, milliste maastikukaitseala põhimõtetega on jäetud projektis arvestamata. Seega tulnuks kaebajal I astuda kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kohtupraktika kohaselt on mõistlik aeg haldusakti väljanõudmiseks ja selle vaidlustamiseks 60 päeva, arvates haldusaktist teada saamisest. On ilmne, et kaebaja I on ebamõistlikult kaua viivitanud 30.01.2020 ehitusloa hankimisega, asudes seda välja nõudma alles enam kui 3 kuud hiljem (31.03.2022). Seega leidis vastustaja õigesti, et kaebaja I 26.05.2022 vaie 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 peale on esitatud tähtaja rikkumisega. Vaideorganil puudus kaalutlusõigus otsustamaks tähtaja ennistamine, kuivõrd haldusakti andmisest oli möödas enam kui kaks aastat (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3). Seega on vastustaja kaebaja I vaide õiguspäraselt tagastanud ja kaebaja I kaebus TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 peale on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja I esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt oli kaebetähtaja ületamise mõjuv põhjus see, et kaebaja I teabenõuetele märtsis 2022 ei vastatud nõuetekohaselt ega edastatud ka koos vastusega teabenõudele vaidlusalust ehitusluba, vaid tehti viide ehitisregistrile. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega (vt HKMS § 150 lg 1). Kaebaja I ei ole toonud välja asjaolusid, miks ta ei oleks saanud juba detsembris 2021 asuda vaidlusalust haldusakti välja nõudma ja seejärel nõuetekohaselt halduskohtus vaidlustada. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla mittetulundusühingu soov lahendada vaidlusalune küsimus kohtuväliselt. Kuigi hea halduse tavaga ei ole kooskõlas see, et teabenõudele vastuseks ei saadeta taotletud haldusakti, vaid lisatakse üksnes link ehitisregistrile, ei ole siiski tegemist asjaoluga, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Seetõttu kuulub kaebaja I kaebus TLPA 30.01.2020 ehitusloa tühistamiseks lõpetamisele kaebetähtaja ületamise tõttu ja ühtlasi jääb ka esialgse õiguskaitse taotlus nimetatud osas rahuldamata. Kaebaja I kaebus TLPA 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 tühistamiseks on esitatud tähtaegselt. TLPA 21.09.2021 ehitusluba ei ole kaebajale I kätte toimetatud. Kaebaja I 01.12.2021 e-kirjast ei saa järeldada, et kaebaja I oli teadlik ka TLPA 21.09.2021 ehitusloast, kuivõrd trepi rekonstrueerimist ei ole viidatud e-kirjas mainitud. Ka 01.12.2021 e-kirja pealkiri „Nõmme-Mustamäe MKA Terviseradade rajamise II etapp“ viitab, et kaebaja I peab silmas 30.01.2020 ehitusluba. Kaebuse kohaselt sai kaebaja I TLPA 21.09.2021 ehitusloast teada 17.06.2022 (vt kaebuse lisa 13, dtl 151). Tühistamiskaebus on esitatud 04.07.2022, seega 30päevase tähtaja jooksul alates vaidlusalusest haldusaktist teadasaamisest. Seega tuleb kaebus TLPA 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 tühistamiseks menetlusse võtta. Esialgse õiguskaitse taotluses on soovitud, et kohus peataks 21.09.2021 ehitusloa puhul kõik olemasoleva Sütiste tee 23 betoontrepi lammutamisega või lammutamiseks ettevalmistamisega seotud tööd ning trepi nõlval asuvate puude raie. Kaebaja I ei ole vaidlustanud metsateatisi, mistõttu ei saa kohus väljuda esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vaidluse esemest. Puudub vajadus jätta kaebus käiguta, et soovitada kaebajale metsateatiste vaidlustamist, kuivõrd on ilmne, et metsateatiste vaidlustamiseks on tähtaeg ületatud ning mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ilmselt ei esine, nagu ka TLPA 30.01.2020 ehitusloa vaidlustamise puhul.
6(16)
3-22-1438 Kahtlust ei ole, et kaebajal I on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui ehitusluba on realiseeritud, ei ole kohtul enam võimalik tühistamiskaebust selle edukuse korral rahuldada. Samuti tooks vaidlusaluse ehitusloa realiseerimine kaasa väidetavalt negatiivsed keskkonnamõjud, mida hiljem ei ole võimalik enam kõrvaldada või heastada. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole ka kuigi suured. Vaidlusaluse ehitusloa on kooskõlastanud nii Keskkonnaamet kui ka RMK. Sütiste tee 23 trepi rekonstrueerimise eelprojektis on selgitatud nii planeeritava ehitustegevuse eesmärki kui ka tegevusi, millega välditakse erosiooniohtu nõlvadel. Samuti on selgitatud, miks kavandatakse trepi serva panna muruvaip – nimelt soovitakse selliselt kindlustada trepi rikutud servad. Ühtlasi on projektis selgitatud, et likvideerimisele kuulub 13 puud, mitte 21. Seda on kinnitanud ka Keskkonnaamet oma 14.07.2021 kirjas nr 7-9/21/13067-4 (dtl 529). Lisaks on projektis selgitatud, et likvideeritavad puud on kas kahjustatud või kehvas seisus. Küsimus sellest, kas kavandatav tegevus on kooskõlas maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga, lahendatakse asja sisulise läbivaatamise käigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt räägib keskkonnakaitse kui avalik huvi. Samas vastandub sellele avalik huvi korrastada trepp. Olukorras, kus ülekaalukat avalikku huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ei ole, tuleks eelistada olemasoleva olukorra säilitamist. Seejuures lükkuks trepi rekonstrueerimise projekt ajaliselt lihtsalt edasi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on vältida keskkonnale pöördumatu kahju tekkimist, milleks kaebuse kohaselt on olemasolevate puude likvideerimine, pinnase kahjustamine ja erosioonioht.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.RMK palub 28.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni p-ga 10 kohaldatud esialgne õiguskaitse. TLPA 21.09.2021 ehitusloa alusel on ette nähtud rekonstrueerida Sütiste tee 23 trepp, mille betooniplaadist mademed ning kaldtee, graniitkivi astmed ja piirded on amortiseerunud. Rekonstrueerimise vastu esineb kaalukas avalik huvi, sest trepi seisukorra auditi kohaselt on trepiastmete kivid ja pinnasekatte efektiivsuse kaotanud mademed trepi kasutajatele ohtlikud. Sama seisukohta on väljendanud ka linnaosade elanikud ning Mustamäe linnaosavalitsuse ja Nõmme linnaosavalitsuse esindajad. Lisaks ei vasta trepi servas olev kaldtee tänapäevastele normidele. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral lükkub trepi ehitus määramata ajaks edasi ja see toob kaasa projekti luhtumise. RMK on sõlminud ehitajaga lepingu, mida rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Sealt saadavat raha pärast 31.12.2023 enam kasutada ei saa. Ehituse töövõtu lepingu kohaselt on tööde teostamise aeg 14 kuud alates lepingu sõlmimisest, leping on sõlmitud 23.05.2022. Kui ehitus lükkub määramata ajaks edasi, ei saa projekti teostada ja sellega kaasneb rahaline kahju suurusjärgus 358 734 eurot (275 500 eurot Ühtekuuluvusfondi rahastus, mida enam kasutada ei saa; lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tekitatud kahju ehitajale kuni 10% ehk kuni 27 500 eurot; tagasimakse Keskkonnainvesteeringute Keskusele projekteerimise ja ekspertiisi eest tööde mitteteostamisel 56 184 eurot, lisaks hüvitis ehitaja poolt faktiliselt tehtud tööde eest). Esialgse õiguskaitse kohaldamine keskkonnale pöördumatu kahju tekitamise ärahoidmiseks ei ole põhjendatud. Kaebuses toodud nõue keelata puude likvideerimine ei ole asjassepuutuv, sest metsateatist ei ole vaidlustatud. Lisaks ei pea paika kaebaja väide, mille kohaselt raiutakse puid 1,5 m laiuselt trepi äärest. Projekti kohaselt likvideeritakse puud, mis on kuivanud ja mille seisund on halb. Vastavalt ehitusloale on pinnase kahjustamise vältimiseks ehitajal keelatud ehitusmasinatega tee- ning rajavälistel aladel sõitmine. Vastavalt projekti seletuskirjale kuuluvad trepi servas olevad nõlvad taastamisele. Nõlvade taastamisel tuleb säilitada raiutavate puude 7(16)
3-22-1438 kännud. Ehituse käigus trepi servas rikutud kohad on planeeritud kindlustada muruvaibaga. Muruvaibaga kindlustatakse ka nõlval olevad erosiooniohtlikud kohad.
16.Tallinna linn palub 28.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni p 10 ja teha uus määrus, millega jätta Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on eksinud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus on perspektiivitu. Vaidlusalune 21.09.2021 ehitusluba on väljastatud Sütiste tee 23 asuva amortiseerunud trepi rekonstrueerimiseks. See tähendab, et tegemist on olemasoleva rajatise rekonstrueerimisega, mille käigus looduses sisuliselt midagi ei muutu peale selle, et likvideeritakse 13 puud, mis on kuivanud ja mille seisund on halb. Seega kuuluksid need puud likvideerimisele ka juhul, kui Sütiste liivakul asuvat treppi ei rekonstrueeritaks. Sütiste tee 23 trepp on rajatud üle 50 aasta tagasi. Ehitusprojektist nähtuvalt ei ole olemasolev rekonstrueeritav trepp ehitisregistrisse kantud, seetõttu tehakse toimingud ka ehitisregistris. Seega ei ole mõistlikku vaidlust, et trepp on eksisteerinud nimetatud asukohas juba kaua aega koos selle potentsiaalse mõjuga keskkonnale. Ehitusprojektis märgitud 13 puu likvideerimine on võimalik ka olenemata ehitusloa kehtivusest ja esialgse õiguskaitse kohaldamisest, sest selleks õigusliku aluse andev metsateatis on kehtiv. Puud on võimalik metsateatise alusel likvideerida kohe pärast linnurahu lõppu ja kui seda tehakse, tekib potentsiaalne erosioonioht. Seega ei teeni esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ehitusloa kehtivuse osas tegelikku eesmärki. Ehitusprojektis on ette nähtud meetmed erosiooniohu ja pinnase kahjustumise ärahoidmiseks. Järelikult just ehitusprojekti alusel trepi rekonstrueerimine toob kaasa olukorra, kus vähendatakse erosiooniohtu ja pinnase kahjustumist võrreldes olemasoleva olukorraga. Ka kaitsekorralduskava näeb ette Mustamäe nõlva hooldusega seotud meetmed. RMK tellimusel koostas AKA Natura OÜ 2012. a-l Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala rekonstrueerimisprojekti ja selles sisaldub mh Mustamäe nõlva hooldusega seotud meetmena treppide ehitamine Gaasitrassi ja Vanaka mäele, Sütiste liivikule ja Sütiste liiviku nõlvale. Vaidlusalune Sütiste tee 23 trepp asub samuti Sütiste liiviku nõlval. Kaitsekorralduskava lisa 3 „Väärtuste koondtabel“ sätestab, et Mustamäe nõlva kaitseeesmärk on „pinnavormi säilitamine, varinguohtlike alade kindlustamine“ ning ettenähtavaks meetmeks on „treppide, tugiseinte ja piirete paigaldamine, põõsaste istutamine“.
17.Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts palub 15.08.2022 vastuses jätta Tallinna linna ja RMK määruskaebused rahuldamata. Määruskaebustes toodud vastuväited on kas eksitavad või ebapiisavad esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Kõrvaldamata on avalikkuse kaasamata jätmisest tulenevad asjaolud. Vajadus sellise projekti järele ei ole põhjendatud ja projekti mõjud keskkonnale on hindamata. Seda enam, et negatiivsed keskkonnamõjud oleksid välditavad, kui projekt piirduks ehitusauditist järelduvalt olemasoleva trepi korrastamise ehk renoveerimisega, mitte selle lammutamise ja uue ehitamisega. Keskkonnamõjude seisukohast ei ole probleem praeguse trepi olemasolus, vaid keskkonnamõjud kaasnevad olemasoleva trepi lammutamise ja selle asemele uue trepi ehitamisega, sh valgustuse olulise uuendamisega ja raietega nõlvadel ning puude rullmuruga asendamisega. Natura 2000 alal planeeritud looduskeskkonda oluliselt koormavate ehitustööde (puude raiumine, tundlikul maastikukaitsealal pea 100 m pika ja 3 m laia betoontrepi lammutamine, materjali ladustamine ja väljavedu metsast, uue trepi ehitustööd ning materjali sissevedu metsa ja selle ladustamine) võimalik mõju keskkonnale on täielikult hindamata. RMK määruskaebuse lisana esitatud ehitusprojekti seletuskirja kohaselt ei ole praegu trepi nõlval sadevete liikumisest tingitud olulist erosiooni, v.a üksikud kohad, mille on põhjustanud 8(16)
3-22-1438 jalgratturid, mistõttu on alusetu väide, et uue trepi ehitamine ja rullmuru paigaldamine vähendavad erosiooniohtu. Vastustaja viide kaitsekorralduskavale on asjakohatu, kuna see ei viita Sütiste tee 23 betoontrepile. Viide selgele avalikule huvile on eksitav, kuna projekti osas ei ole toimunud avalikku arutelu ega nähtavat avaliku huvi kaalumist. Samuti on eksitav trepi praeguse seisukorra ohtlikuna esitamine: Sütiste tee 23 trepi seisukorra audit ei kasuta betoontrepi seisukorra kirjeldusega seoses kordagi sõna „ohtlik“. Lahtised on üksikud betoonplaadid trepi kaldteel, mida üldjuhul liikumiseks ei kasutatagi. Trepi mademed on rahuldavas seisundis ning vajavad vaid külgedelt toestamist. Ühtekuuluvusfondi vahendeid saab sobivalt kasutada Sütiste tee 23 betoontrepi remontimiseks nt viisil, mis on välja toodud ehitusauditis, ning raha jätkuks ka Suurtüki trepi remontimiseks samal maastikukaitsealal ning selleks, et paigaldada Nõmme-Mustamäe nõlvale jalgrattaga nõlvast laskumist keelavad sildid.
18.Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts palub 29.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus, millega kohustada halduskohut kaebuse menetlust jätkama, samuti peatada kohtumenetluse ajaks TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 alusel lubatud ehitustegevus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. Halduskohus ei ole võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid ja jättis seega põhjendamatult kaebajale I kaebetähtaja TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 tühistamise nõudes ennistamata. Kaebajal I ei olnud võimalik järgida kaebetähtaega mõjuval põhjusel. Kaebaja I tõendas kirjavahetusega, et Tallinna linn ei ole vastanud mitte ühelegi ehitusluba puudutavale küsimusele mahus, mis oleks võimaldanud aru saada kõigist Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal planeeritavatest ning juba otsustatud arendustest, sh vaidlustatud ehitusloa tegelikust sisust ning selle realiseerimisega kaasnevast ulatuslikust negatiivsest mõjust. Alates 2021. a detsembrist üritas kaebaja I erinevaid kanaleid pidi selgust saada, mis plaanid Tallinna linnal maastikukaitsealaga seoses üldse on. Veel nädal enne maastikukaitsealal raadamiste algust (04.03.2022) vaikiti täielikult maha metsaala kergliiklusteede võrgustikuga katmise plaani tegelik sisu ning mõju ulatus. Meelevaldne on eeldada, et kaebaja I võis olulise keskkonnakahjuga ehitusloa tegelikku ulatust teada enne raadamiste algust 04.03.2022. Kaebaja I on keskkonnahuvide eest seisnud alates 1999. a-st ning faktiliselt on ta NõmmeMustamäe maastikukaitseala moodustamise algataja, sh osales kaebaja I maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamisel ning läbirääkimistel maastikukaitseala piirides asuvate kinnistute omanikega. Seni on kaebaja saanud maastikukaitseala puudutavatel teemadel kaasa rääkida dialoogi vormis, sh olla ära kuulatud ning enamasti ka kaasatud. Århusi konventsiooni, Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiivi nr 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv), KeÜS-i jt normide kohaselt tuleb oluliste keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tingimata avalikkust kaasata. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna linn ei ole kaasamiskohustust Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teedevõrgu rajamisel kohaselt täitnud, vaid on selle asemel hoidunud ehitusloa väljastamisest alates teabe jagamisest ning esitanud plaanide kohta teadlikult eksitavat teavet. Mustamäe linnaosa vanem LL on ise 11.05.2022 Nõmme kultuurimajas toimunud arutelul tunnistanud avalikkuse kaasamata jätmist. Juba peaaegu 5000 tallinlast on oma allkirjaga toetanud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala säilitamist olemasoleval kujul ja kõikide ehitustööde kohest lõpetamist2. Kaalukausil on väärtusliku looduskeskkonna säilimine. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on üks vähestest keset Tallinna linna säilinud liigirikastest metsadest ja tegemist on kõrgendatud avaliku huviga metsa-alaga. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on ligi 100 000 mustamäelase ja nõmmelase jaoks kodumets, mis pakub keerulistel aegadel olulist füüsilist ja vaimset tuge. Võrreldavat Petitsioon „Ei asfaldile Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala metsas!“ ja info allkirjade kohta on leitav veebiaadressilt www.rahvaalgatus.ee.
9(16)
3-22-1438 heaolu ei suuda pakkuda linnatänavatele sarnanev linnapark, kus kihutavad jalgrattad ja tõukerattad. Arvestades ehitustööde planeerimisel ja ettevalmistamisel esinenud minetuste tõsidust ning selleks, et tegelikult tagada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puudutavate otsustuste tegemisel avalikkuse kaasamine, on vajalik kohtumenetluse ajaks peatada kõik 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 realiseerimisega seotud tegevused.
19.Sütiste Metsa Selts palub 29.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning peatada kohtumenetluse ajaks TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 alusel lubatud ehitustegevus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. Halduskohus ei ole võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Kaebajal II on õigus pöörduda keskkonnaalaste otsuste tühistamiseks kohtusse kaalukal põhjusel. Kaebaja II registreeriti mittetulundusühinguna 08.07.2022. Halduskohtule esitatud kaebuses selgitati mittetulundusühingu asutamise põhjuseid ning senist aktiivset tegevust Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala metsade kaitsel. Kaebaja II põhikirjalised eesmärgid on keskkonnakaitsealased, ühingu loomise eesmärgiks ei olnud põhjendamatute kohtuvaidluste alustamine. Alates asutamiskoosolekust on ühing aktiivselt teinud keskkonnaalast selgitustööd nii sotsiaalmeedia vahendusel kui inimestega kohtudes, osalenud maastikukaitseala puudutavatel aruteludel, püüdnud keskkonnakahjulike otsuste vaidlustamisega juhtida Tallinna linna tähelepanu keskkonnaküsimustele ning korraldanud eduka allkirjade kogumise maastikukaitseala kaitseks. Kaebeõiguse tuvastamisel ning tähtaja arvestamisel tuleks eelkõige vaadata, millal pidi üldsus ehituslubadest teada saama (vt Riigikohtu 28.11.2006 otsus nr 3-3-1-43-06, p 28). Tallinna linna teabe varjamise tõttu ei olnud huvitatud ühingutel ega avalikkusel võimalik terviseradade ehitusloast teada saada enne kergliiklusteede rajamiseks vajalike raadamistööde algust 04.03.2022. Sütiste tee 23 betoontrepist sai avalikkus teada siis, kui RMK ja Tallinna linn oma veebilehel sellekohase teate avaldasid. Kaebaja II sai trepist teada 17.06.2022. Kaebaja II sai seltsingu/mittetulundusühinguna asuda tegutsema alates asutamislepingu sõlmimisest 29.05.2022. Ehitusloa vaidlustamise asemel loodeti leida lahendus koostöös Tallinna linnaga, kuid esimesel koostöökohtumisel 20.06.2022 selgus, et sisuline koostööhuvi Tallinna linnal puudub ja keskkonnahuvide kaitseks tuleb pöörduda kohtusse. Kaebeõiguse eitamine ilma sisulise kaalumiseta motiveerib haldusorganeid senisest veelgi enam olulise keskkonnamõjuga otsuseid varjama.
20.Tallinna linn palub 09.08.2022 vastuses jätta Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts ja Sütiste Metsa Seltsi määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Tallinna linn on praeguseks loobunud TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 alusel lubatud ehitustegevusega jätkamisest (selle kohta tehti ametlik pressiteade) ja ehitusleping on üles öeldud. Seega puudub kaebajatel nimetatud ehitusloa osas esialgse õiguskaitse või üldse kohtumenetlusega jätkamise vajadus. Samas ei tähenda see, et RMK peaks loobuma Sütiste tee 23 asuva amortiseerunud trepi rekonstrueerimisest, mille osas on olemas selge avalik huvi.
21.RMK toetab 12.08.2022 vastuses Tallinna linna seisukohta ja palub jätta Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts ja Sütiste Metsa Seltsi määruskaebused rahuldamata ning kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Sütiste tee 23 trepi rekonstrueerimistöödega on planeeritud jätkata ning selle raames sõlmitud ehitusleping on kehtiv. Kaebaja heidab RMK-le ette, et rekonstrueeritakse Sütiste tee 23 trepp, kuid jäetakse parandamata Suurtüki trepp. Tõepoolest on Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal kaks amortiseerunud avalikus kasutuses olevat treppi, kuid avalikult kasutatavad vahendid on piiratud. Sütiste tee 23 trepi rekonstrueerimine esimesena on vajalik trepi kasutustiheduse tõttu (Suurtüki trepi kasutustihedus on ligikaudu 10 korda väiksem). 10(16)
3-22-1438 Sütiste tee 23 trepi ehitusluba on väljastatud olemasoleva rajatise rekonstrueerimiseks, mille käigus ei muudeta looduses midagi. Kuivanud puud likvideeritakse sanitaarraie korras, planeeritud on raiuda ainult üks elus puu, mis kasvab trepile väga lähedal ja mille säilitamine ehitustöödega oleks võimatu. Trepi servas paiknevad kuivanud puud on ohtlikud trepi kasutajatele ning tuleb sealt eemaldata ka ilma treppi uuendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.RMK esitas määruskaebuse lisadena Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala treppide seisukorra ehitustehnilise auditi aruande, ehituse töövõtulepingu nr 1.46.11.25/2022/5 ja Sütiste tee 23 trepi projekti seletuskirja. Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts esitas määruskaebusega järgmised tõendid: terviseradade projektiga kavandatud teevõrgustiku plaan, Tallinna abilinnapea 26.07.2022 vastus, KeKo 29.07.2022 vastus, kaebaja I 28.06.2022 teabenõue, KeKo 08.07.2022 vastus, kaebaja I 01.12.2021 pöördumine edastatuna kaebaja II esindajale, KeKo 30.12.2021 vastus, Keskkonnaameti 31.12.2021 vastus, kaebaja I 27.02.2022 ettepanekud Tallinna abilinnapeale, Tallinna abilinnapea 27.02.2022 vastus, kaebaja I 09.03.2022 pöördumine. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja materjalide juurde, sest need on haldusasja lahendamisel asjassepuutuvad ja on esitatud õigeaegselt. Ringkonnakohus tagastab Sütiste Metsa Seltsi määruskaebuse lisad (terviseradade projektiga kavandatud teevõrgustiku plaan, Tallinna abilinnapea 26.07.2022 vastus), sest need on kohtule juba koos Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts määruskaebusega esitatud.
23.Mittetulundusühing Nõmme Tee Selts ja Sütiste Metsa Selts on mõlemad tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Kuivõrd määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9), tagastab ringkonnakohus tasutud riigilõivu selle maksjatele (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1).
24.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kaebajatel puudub vajadus jätkata kohtuvaidlusega TLPA 30.01.2020 ehitusloa tühistamise nõudes. Ehitisregistrist nähtuvalt ei ole TLPA 30.01.2020 ehitusluba nr 2012271/02423 kehtetuks tunnistatud, seega ei ole alust menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna 30.01.2020 ehitusluba nr 2012271/02423 on kehtiv haldusakt, ei välista selle realiseerimist üksnes Tallinna linna kinnitus, et praeguseks on ehitusloa alusel lubatud ehitustegevusega jätkamisest loobutud ja ehitusleping on üles öeldud. Seetõttu on mh jätkuvalt vaidluse all küsimus, kas halduskohus lõpetas õigesti menetluse kaebaja I esitatud TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 tühistamise nõudes ja tagastas nimetatud osas kaebaja II kaebuse. Menetluse lõpetamine Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts kaebuses TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 tühistamiseks
25.Kaebaja I esitas enne halduskohtu poole pöördumist vaide. Seetõttu tuleb praegusel juhul kaebetähtaja arvestamisel lähtuda HKMS § 47 lg-st 2. Selle sätte kohaselt tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Asjaoludest nähtuvalt pöördus kaebaja I halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates vaide tagastamise otsuse saamisest (vaie tagastati 02.06.2022 ja kaebaja I esitas kaebuse 04.07.2022, mis oli esmaspäev). Järelikult tuleb kontrollida, kas kaebaja I on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, sealhulgas kohustusest pidada kinni vaide esitamise tähtajast.
26.HMS § 87 lg 1 sätestab, et isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses 11(16)
3-22-1438 rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Praegusel juhul ei jäetud kaebaja vaie rahuldamata, vaid tagastati. Seega tuleb ühtlasi teha kindlaks, kas vaidemenetluses rikuti kaebaja I õigusi, kui vaie tagastati tähtaja ületamise ja selle ennistamata jätmise tõttu. Kui selgub, et kaebaja I õigusi vaidemenetluses ei rikutud, ei saa ta kaebusega kohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lgs 2 sätestatud erandile, vaid kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse HKMS § 46 lg 1 alusel.
27.HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidlust ei ole, et kaebajale I TLPA 30.01.2020 ehitusluba nr 2012271/02423 selle vastuvõtmisel teatavaks ei tehtud. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (nt Riigikohtu 29.04.2009 määrus nr 3-3-1-19-09, p 16; 30.09.2022 määrus nr 3-21-2395, p 14). Seega tuleb eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul. Ka HMS § 75 tähenduses tuleb haldusaktist teadasaamiseks lugeda hetke, mil isikul on reaalne võimalus haldusakti sisuga tutvuda ja alles sellest hetkest hakkab kulgema 30‐päevane vaide esitamise tähtaeg (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Riigikohus on pidanud mõistlikuks umbes kuuajalist vahemikku teatavaks tegemata haldusakti olemasolust teadasaamise ja selle kättesaamise vahel, s.t selle aja jooksul peaks isik suutma esitada nõude haldusakti väljastamiseks (samas, p 22; Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-123-07, p 12; vt ka 30.09.2022 määrus nr 3-21-2395, p 19).
28.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja I pidi 30.01.2020 ehitusloast teada saama hiljemalt 01.12.2021, mil ta saatis vastustajale e-kirja, ning viivitas seejärel ebamõistlikult kaua terviseradade rajamist lubava ehitusloa väljanõudmisega. Järelikult oli kaebaja I vaie 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 peale esitatud tähtaja rikkumisega, samuti puudus vastustajal alus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu ei rikkunud vastustaja vaiet tagastades kaebaja I õigusi. Seega tuleb kaebaja I 30.01.2020 ehitusloa peale esitatud kaebuse esitamise tähtaega arvestada HKMS § 46 lg 1 alusel. Kuna kaebaja sai 30.01.2020 ehitusloast teada hiljemalt 01.12.2021, ei ole tema 04.07.2022 halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne.
29.Kaebaja I leiab määruskaebuses, et halduskohus oleks pidanud 30.01.2020 ehitusloa peale esitatud kaebuse tähtaja ennistama. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohus on tähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks pidanud ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning ka tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel arvestada asja olulisust kaebaja õiguste kaitsmiseks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11).
30.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul ei nähtu mõjuvat põhjust, miks ei saanud kaebaja I juba detsembris 2021 asuda vaidlusalust haldusakti välja nõudma, et 12(16)
3-22-1438 seejärel seda nõuetekohaselt halduskohtus vaidlustada. Kaebaja I 01.12.2021 e-kirja sisust nähtub, et kaebaja I hinnangul on terviseradade rajamise II etapi projekt mitme maastikukaitseala põhimõttega vastuolus. Järelikult pidi olema kaebajale arusaadav, et e-kirjas mainitud ehitusluba rikub tõenäoliselt tema kui keskkonnaorganisatsiooni õigusi. Seetõttu oleks pidanud kaebaja I astuma kohe samme ka selleks, et vastav haldusakt välja nõuda ja vajaduse korral see õigeaegselt kohtus vaidlustada. Kaebajat I ei saa pidada keskkonnaalastes ja õiguslikes küsimustes kogenematuks isikuks. Nagu kaebaja I on ise määruskaebuses selgitanud, tegutseb ta alates 1999. a-st ja on olnud aktiivne Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala moodustamisel ja kaitsekorralduskava koostamisel.
31.Eelnevast tulenevalt jääb Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Sütiste Metsa Seltsi kaebuse tagastamine
32.KeÜS § 30 lg 2 sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS tähenduses on: 1) mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset; 2) juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti (KeÜS § 31 lg 1). MTÜS § 2 lg 1 kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusliku iseloomuga isikud, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut (MTÜS § 2 lg 2). Kaebaja II on registrisse kantud 08.07.2022, kuid asutamisleping sõlmiti kaebuse ja määruskaebuse kohaselt 29.05.2022. Seega võib kaebaja II puhul kõne alla tulla kaebeõiguse olemasolu KeÜS § 31 lg 1 p 2 alusel seltsinguna.
33.Riigikohus selgitas 28.11.2006 asjas nr 3-3-1-43-06 (p 28) järgmist: „Ühenduse halduskohtumenetlusõiguslik teovõime keskkonnaasjades tekib seltsingu moodustamisel (seltsingulepingu allakirjutamisel). Eeskätt saab seltsing teostada kaebeõigust nende aktide ja toimingute suhtes, mis on antud pärast ühenduse kujunemist. Halduskolleegium möönab, et võib esineda erandlikke olukordi. Näiteks on mõeldav tulenevalt akti või toimingu erakordselt koormavast iseloomust laiendada seltsingu kaebeõigust ka aktidele ja toimingutele, mis on antud enne seltsingu kujunemist. Kuid ka siis ei saaks seltsingu poolt kaebeõiguse kasutamine toimuda HKMS §-s 9 sätestatud nõudeid eirates. Seisukoht, et tähtajad kaebeõiguse teostamiseks hakkavad kulgema seltsingu loomisest või ajast, millal seltsing sai aktist teada, on eksitavad. Sellised eksitavad seisukohad oleksid vastuolus õiguskindluse põhimõtet toetavate kaebeõiguse reeglitega. Seltsingu kui üldsuse huve esindava ühenduse eripära arvestades tuleks kaebetähtaja kulgemise alguse määratlemisel võtta arvesse aega, millal üldsus aktist või toimingust teada sai või pidi teada saama.“
34.Kaebuses on selgitatud, et kaebajad said terviseradade rajamisega kaasnevatest töödest ja vastavate haldusaktide andmisest teada Tallinna linna veebilehel 03.03.2022 avaldatud uudisest, mille kohaselt pidid raadamistööd algama 04.03.2022. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest järeldada, et üldsus, sh kaebaja II olid 30.01.2020 ehitusloast teadlikud hiljemalt 03.03.2022. Kaebaja II loodi 29.05.2022, s.t alles ca kolm kuud hiljem, ning kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 04.07.2022. Seega tekkis kaebaja II kui seltsing mitu kuud pärast seda, 13(16)
3-22-1438 kui üldsus pidi 30.01.2020 ehitusloast teada saama. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajale II ei saa omistada kohtulikku kaebeõigust 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 vaidlustamiseks (vt Riigikohtu 28.11.2006 määrus nr 3-3-1-43-06, p 29).
35.Küll ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajal II puudub kaebeõigus ka 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 vaidlustamiseks. Praeguse vaidluse asjaoludest ei nähtu, et 21.09.2021 ehitusluba oleks kaebajale II kätte toimetatud või et sellest oleks üldsust teavitatud. Kaebuse kohaselt sai kaebaja I TLPA 21.09.2021 ehitusloast teada 17.06.2022 ning vastustaja ei ole sellele oma menetlusdokumentides vastu vaielnud (vt ka 22.08.2022 halduskohtule esitatud vastustaja vastus kaebusele, kus vastustaja kinnitab, et ei vaidle kaebuse menetlusse võtmisele vastu, dtl 801). Kaebaja II on määruskaebuses selgitanud, et sai 21.09.2021 ehitusloast teada samuti 17.06.2022. Sellest lähtuvalt oleks tal olnud tühistamiskaebuse esitamise viimane päev 18.07.2022 (HKMS § 46 lg 1). Arvestades, et kaebaja II oli 21.09.2021 ehitusloast teadasaamise ajaks mittetulundusühingu registrisse kandmise avalduse esitanud (kaebuse kohaselt tehti seda 30.05.2022) ning et kaebaja kanti registrisse 08.07.2022, kui ei olnud veel möödunud tema 21.09.2021 ehitusloa peale kaebuse esitamise tähtaeg, on võimalik möönda kaebaja II kaebeõiguse olemasolu mittetulundusühinguna. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja II puhul täidetud ka keskkonnaorganisatsioonile kehtiv keskkonnakaitse edendamise nõue (KeÜS § 31 lg 1 p 1, § 31 lg 3). See nähtub kaebaja II põhikirjas nimetatud eesmärkidest (vt põhikirja p 1.5), milleks on mh Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, eriti sealsete kaitsealuste liikide kaitsmine, Tallinna elukeskkonna ja loodusväärtuste säilimine, Eestimaa loodusväärtuste eest seismine. Samuti nähtub see kaebaja II tegevusest avalikkuse teavitamisel ja allkirjade kogumisel. Ringkonnakohus rahuldab seetõttu Sütiste Metsa Seltsi määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus tagastas Sütiste Metsa Seltsi kaebuse TLPA 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 tühistamise nõudes. Ringkonnakohus saadab asja selles osas tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus
36.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi hindama kaebuse eduväljavaateid ning määruse ettenähtavaid tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
37.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et TLPA 21.09.2021 ehitusloa nr 2112271/31976 tühistamiseks esitatud kaebuse eduväljavaated ei ole väga suured.
38.Kaebajate etteheited ettenähtud puude raie kohta on suuresti põhjendamatud. Tallinna linnale esitatud Sütiste tee 23 trepi rekonstrueerimise eelprojekti seletuskirja kohaselt kuulub likvideerimisele 13 puud ja peamiselt on tegemist treppide lähedusse jäävate III, IV ja V väärtusklassi puudega (harilik mänd, sanglepp), mis on kuivanud või mille seisund on halb (dtl 450). Ka ehitusloale on Keskkonnaameti lisatingimusena märgitud, et täiendatud projekti kohaselt kuulub likvideerimisele varasema 21 puu asemel 13 puud (dtl 28). Eelprojekti asendiplaanist (dtl 460) ei nähtu, et selle järgi likvideeritaks trepi kõrvalt kõik puud 1,5 m laiuselt, nagu kaebuses on väidetud. Seejuures on eelprojekti seletuskirjas ette nähtud meetmed kaitsmaks ehitamise ajal puid, mis asuvad trepile lähemal kui 5 m (dtl 454–455).
14(16)
3-22-1438
39.Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on Sütiste tee 23 trepi rekonstrueerimise eelprojektis piisavalt põhjendatud ka nõlvade kindlustamise ja selleks mh kasutatava muruvaiba vajadust. Nõlvade pealispinna kindlustamist, sh muruga, näeb ette ka teemaplaneeringu KSH aruanne (dtl 288–289). Asjakohatu pole ka vastustaja osutus kaitsekorralduskavale, mis näeb suurest tallamiskoormusest tingitud erosiooni tõkestamiseks mh ette treppide ehitamist. Seega toetab ka Sütiste tee 23 trepi rekonstrueerimine pigem maastikukaitseala eesmärkide saavutamist, sest eeldatavasti suunab see jalakäijaid ja rattureid pigem heas korras ja praegusaegsetele nõuetele vastavat treppi kasutama, vähendades nii ümbritsevate nõlvade tallamiskoormust.
40.Kaebaja II leiab, et Sütiste tee 23 trepi ehitusloa andmisel ei ole välistatud negatiivne oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 järgi tuleb iga kava või projekti, mis tõenäoliselt avaldab Natura võrgustiku alale iseseisvalt või koostoimes muude kavade või projektidega olulist mõju, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida projekt ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Hindamise järelduste alusel annab pädev asutus kavale või projektile nõusoleku alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kavandatav tegevus ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega ala või kaitstavat loodusobjekti eeldatavalt mõjutada. Sütiste tee 23 trepp asub Rahumäe loodusalal. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ kohaselt (alapunkt 346) kaitstakse Rahumäe loodusalal nõmmnelgi elupaika. Asjas esitatud joonistelt nähtub, et trepi läheduses nõmmnelgi kasvuala ei esine, samuti jääb suurem kasvuala eemale trepi juurde suunduvast põhja-lõunasuunalisest teest (vrd teemaplaneeringu KSH aruande joonis 3.1, dtl 282, Sütiste tee 23 trepi eelprojekti seletuskirja asendiskeem, dtl 433). Teemaplaneeringu KSH aruandes on seoses Natura hindamisega märgitud järgmist (dtl 285): “Rahumäe loodusala on juba praegu tugevalt inimmõjutatud ning piirkonda enim mõjutatud kasutus-tallamiskoormuse näol. Liivikut läbiv tugiliikumisrada ei mõju negatiivselt nõmmnelgi populatsioonidele, mille kaitseks Rahumäe loodusala on loodud. Teemaplaneeringuga kavandatakse pigem ettevaatusmeetmed elupaikade säilimiseks, nõlvade kaitseks ning heakorra tagamiseks.“ Aruandes leiti, et „teemaplaneeringuga ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis kahjustaks olulisel määral Rahumäe loodusala ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala üldist kaitse-eesmärki, vaid leevendavate meetmete rakendumisel nii Rahumäe loodusalale kui teistele kaitsealustele objektidele avaldab pigem positiivset mõju.“ Leevendavate meetmetena nähti mh ette, et Sütiste metsas on soovitav suunata maastikukaitseala külastajate liikumine olemasolevatele põhiradadele ja paigaldada vastavasisulised teavitustahvlid ja ala tallamiskoormuse vähendamiseks võiks antud ala jääda kõrvale suurematest sportlikest rahvaüritustest. Seega võib KSH aruandest järeldada, et nõmmnelgi populatsioonile ei mõju halvasti see, kui liigutakse olemasolevatel põhiradadel. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul Keskkonnaamet ehitusloale antud lisatingimusega (keeld sõita ehitusmasinatega tee- ning rajavälistel aladel) piisavalt välistanud, et Sütiste tee 23 trepi rekonstrueerimisel vaidlusaluse ehitusloa alusel ei ole Natura võrgustiku alale olulist negatiivset mõju. 15(16)
3-22-1438
41.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et Sütiste tee 23 trepi rekonstrueerimise vastu esineb oluline avalik huvi. Kolmanda isiku ja vastustaja väited trepi ohtlikkuse kohta ei ole alusetud. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala treppide (Sütiste metsa trepp ja Hüppemäe trepp) seisukorra ehitustehnilise auditi aruandes on kokkuvõtteks märgitud, et „treppide remont tuleb teostada ühe aasta jooksul, sest rajatisel liikuvad inimesed võivad ennast vigastada“ (dtl 906). Arvestades kolmanda isiku selgitusi, et Sütiste tee 23 trepil on rohkelt kasutajaid, on vastustaja ja kolmanda isiku huvi tagada trepi kasutajate ohutus igati põhjendatud. Nagu kolmas isik on märkinud, toob esialgse õiguskaitse kohaldamine tõenäoliselt kaasa selle, et Ühtekuuluvusfondi rahastust trepi rekonstrueerimiseks enam kasutada ei saa. Seetõttu võib tekkida olukord, kus trepi rekonstrueerimine lükkub teadmata ajaks edasi. Samas, nagu eespool selgitatud, on ringkonnakohtu hinnangul kaebajate etteheited suuresti põhjendamatud ja seega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel, s.t trepi rekonstrueerimise lubamisel tekkiv võimalik oht keskkonnale pigem hüpoteetiline.
42.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebuse eduväljavaated ja esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ei ole sellised, mis kaaluks üles kasutajatele ohtliku trepi rekonstrueerimata jäämisega kaasneva kahju avalikule huvile. Seega rahuldab ringkonnakohus RMK ja Tallinna linna määruskaebused ning tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 10 seatud esialgse õiguskaitse abinõu. Ringkonnakohus jätab uue määrusega Mittetulundusühingu Nõmme Tee Selts esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
43.Kaebajad vaidlustasid halduskohtu määruse ka osas, millega kohus jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse peatada TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 täitmine. Ringkonnakohus nõustus eespool halduskohtuga, et nimetatud ehitusloa peale esitatud kaebuse menetlemine ei ole lubatav. Seega on kaebus TLPA 30.01.2020 ehitusloa vaidlustamiseks menetluslikel põhjustel ilmselgelt perspektiivitu. Sellises olukorras ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ja halduskohus jättis seega õigesti kaebajate sellekohase taotluse rahuldamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuivõrd vastustaja on teatanud, et ei kavatse 30.01.2020 ehitusluba realiseerida, puudub kaebajatel selle osas praegu ka esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu jäävad kaebajate määruskaebused TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 täitmise peatamist puudutavas osas rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.