Aktsiaselts Lemeks Tartu kaebus Keskkonnaameti 27.05.2022 ettekirjutuse nr 2708 osaliseks õigusvastaseks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Aktsiaselts Lemeks Tartu, volitatud esindaja Maiu Paloots Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Rutt Grünberg
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tunnistada Keskkonnaameti 27.05.2022 ettekirjutus nr 2708 eraldiste 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 osas õigusvastaseks.
2.Mõista Keskkonnaametilt aktsiaselts Lemeks Tartu kasuks välja menetluskulud summas 1520 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.11.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
1.Keskkonnaamet registreeris 01.10.2021 metsaregistris Harju maakonnas Kose vallas Nuru külas Otsa kinnistu (kinnistusraamatu registriosa number 1656602; edaspidi Otsa kinnistu) katastriüksustel 36302:002:1041 ja 36302:002:1042 järgmised metsateatised:
2.Keskkonnaamet tuvastas 24.05.2022 temale 23.05.2022 laekunud kaebuse alusel, et aktsiaselts Lemeks Tartu on asunud Otsa kinnistul väljastatud metsateatisi realiseerima. Kontrolli hetkeks oli eraldisel 12 teostatud raie osaliselt ning eraldisel 9 oli raiutud alusmets. Keskkonnaameti 25.05.2022 ettekirjutusega nr 2708 (edaspidi 25.05.2022 ajutine ettekirjutus) tehti aktsiaseltsile Lemeks Tartu ettekirjutus peatada ajutiselt puude ja põõsaste langetamine punktis 1 nimetatud eraldistel kuni raie peatamisega seotud asjaolude kontrollimiseni.
3.Keskkonnaameti 27.05.2022 ettekirjutusega nr 2708 (edaspidi 27.05.2022 ettekirjutus) tehti aktsiaseltsile Lemeks Tartu ettekirjutus raietööde peatamiseks selliselt, et äriühingul keelati Otsa kinnistu eraldistel nr 2, 3, 4, 9, 11, 12, 13 ja poolel eraldisest 15 (ida pool) kuni 31.07.2022 puude ja põõsaste langetamine. Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
3.1.Menetluse käigus tuvastati metsvindi, väike-kärbsenäpi, must-kärbsenäpi, metslehelinnu, väike-lehelinnu ja punarinna tõenäoline või kindel pesitsemine. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Kuna on teaduslikult tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, oli alust arvata, et eraldistel pesitsevad linnud ning metsaraiega jätkamisel on reaalne oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist või hävitada või kahjustada pesasid või munasid.
3.2.Kuigi eraldisel 2 ei tuvastatud ühegi linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist, siis tuleb arvestada, et see moodustab eraldisega 3 ühtse terviku (kasvukohatüüp jänesekapsa kõdusoo), tegu on tuvastatud pesitsuse puhveralaga ja sealsete tõenäoliste pesitsuskindlusega linnuliikide pesitsemise õnnestumiseks tuleb arvestada nende liikide pesitsusperioodiga. Eraldisel 4 ei tuvastatud samuti ühegi linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist, kuid eraldis 4 moodustab eraldise 3 sees küll teist tüüpi metsaosa, aga tegemist on siiski kompaktse elupaigaga, kus kasvukohatüüpide vahel ei ole metsvindil või väike-lehelinnul pesitsusperioodil eelistusi (toitumisalana sobivad mõlemad). Ka eraldistele 12, 13 ja 17 (registreeriti äärealal) ei tuvastatud ühegi linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist, kuid eraldistel 11 ja 15 registreeritud tõenäolise pesitsuskindlusega linnuliikide pesitsemise õnnestumiseks tuleb seal arvestada nende liikide pesitsusperioodiga. Lindude esinemine eraldiste äärealadel viitab sellele, et elupaigana kasutatakse kõiki eraldisi ja nad moodustavad ühtse tervikliku pesitsusala.
4.Aktsiaselts Lemeks Tartu (edaspidi kaebaja) esitas 27.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks. Kaebaja taotles ettekirjutuse tühistamist Otsa kinnistu
2 (15)
eraldiste 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 osas. Kaebaja ei vaidlustanud ettekirjutust osas, mis puudutas raietööde keelamist eraldisel 15. Kuna ettekirjutus kehtis kuni 31.07.2022, siis lubas kohus 18.08.2022 määrusega kaebuse muutmist selliselt, et menetlust jätkati ettekirjutuse osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Ettekirjutus on õigusvastane, kuna selle andmisel on ebaõigesti tõlgendatud õigusakte ning selle aluseks olev hinnang lindude pesitsemisele ei ole kontrollitav. Ettekirjutuses puudub asjakohane kaalutlus, hinnatud ei ole raiepiirangute vajalikkust ja proportsionaalsust. Samuti ei ole kaalutud alternatiive ja kaebaja huve. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 28 lg 1 kohaldamiseks peab KorS mõttes oht lindude ja pesade hävimiseks olema reaalne. Kui pesitsust üldse ei tuvastata, puudub ka oht, et kaebajad hävitaksid tahtlikult linnupesi ja neis olevaid munasid ja linnupoegi.
5.2.Vastustaja kohaldab looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg-t 61 selle kehtestamise eesmärgist rangemalt ning vastustaja ei ole põhjendanud, miks see on vajalik ja kooskõlas linnudirektiiviga. Kehtiv õigus ei sätesta pesitsusrahu. LKS § 55 lg 61 punktide 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (punkt 1) ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (punkt 2). Kaebaja ei asunud raiet teostama kavatsusega häirida linde või hävitada linnupesi ja linde. Kehtivad õigusaktid ei keela raie teostamist lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Üldjuhul ei käsitleta metsaraiet otseselt ega kaudselt lindude tahtliku häirimise või lindude ja pesade tahtliku hävitamisena. Metsaseaduse (edaspidi MS) § 40 lg 10 annab keskkonnaministrile õiguse piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. Seda õigust ei ole minister kasutanud. Samuti ei ole raiekeeldu kehtestatud kaebajale väljastatud metsateatistes.
5.3.LKS 55 lg 61 kehtestati linnudirektiivi1 täitmiseks ning LKS § 55 lg 61 punkti 2 tuleb mõista selliselt, et keelatud on lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal niivõrd, kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Linnudirektiivi artiklis 2 sätestatud eesmärgi kohaselt tuleb hoida lindude arvukus tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Linnudirektiivi kohaselt peetakse inimtegevust pesitsusajal võimalikuks, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ning ka looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel. LKS § 55 lg 61 ei sätesta linnudirektiivist rangemaid nõudeid, mistõttu peaks normi tõlgendama linnudirektiivist lähtudes. Tõlgendades linnudirektiivi on Euroopa Kohtu kohtujurist J. Kokott 10.09.2020 ettepanekus (liidetud kohtuasjad C-473/19 ja C-474/19) kokkuvõtlikult leidnud, kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad linnudirektiivi artikli 5 punktides a ja b ette nähtud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust artikli 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele. Lindude häirimist puudutavalt leiab kohtujurist (punkt 100), et linnudirektiivi artikli 5 punkti d alusel tuleb keelata lindude häirimine, kui see avaldab olulist mõju eesmärgile hoida asjaomaste liikide arvukus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiiv 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse koha
3 (15)
rahuldaval tasemel või kohandada seda vastavalt sellele tasemele, seda eriti haruldaste lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega linnudirektiivi kohaselt peetakse inimtegevust lindude pesitsusajal võimalikuks, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ning ka looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel. Kui linnuliikide arvukus on langenud alla linnudirektiivis mõistlikuks peetud taseme ning taseme parandamisele aitab kaasa üksnes pesitusaegsete raiete lõpetamine, ei ole eesmärgipärane ja proportsionaalne lindude arvukuse reguleerimine juhtumipõhiste raiete keelamise ettekirjutusega. Kui linnuliikide arvukus ei ole nõutud tasemel ja mõistlikku taset aitaks hoida kevadsuviste raiete vältimine, on MS § 40 lg 10 näinud ette ministrile õiguse välja anda kaalutletud vajadusest (lindude arvukuse tase) lähtudes kõiki võrdselt kohtlev otsus raiete piiramiseks. MS § 40 lg 10 raamistik võimaldab kaaluda erinevaid lahendusi, näiteks raiekeeld kaitstavatel loodusobjektidel asuvates metsades vms. Võimalik on keelata teatud raieliigid, seada raiealade suurusele piirangud jne. Samas peaks minister head haldustava järgides puudutatud isikuid eelnevalt mõistlikul ajal teavitama oma kavatsusest täielikult peatada kevadsuvised metsatööd teatud metsades, et puudutatud isikud teaks seatavate piirangutega arvestada (vt ka õiguskantsleri 05.07.2021 arvamus). Seega ei ole lindude võimalik häirimine käsitletav automaatselt tahtliku häirimisena. Keskkonnaamet ei ole esitanud, milline on lindude mõistlik arvukuse tase, mis vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Seda kinnitab ka keskkonnaministri 02.06.2021 kiri nr 82/21/2840.
5.4.Keskkonnaameti väide, et kaebaja juhatuse liiget informeeriti paikvaatluse toimumise ajast, on väär ning Keskkonnaamet ei ole enda väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Ka objekti kontrollimise protokollist ja 25.05.2022 ajutisest ettekirjutusest ei nähtu, et juhatuse liiget oleks 23.05.2022 informeeritud lindude tuvastamise paikvaatluse ajast.
5.5.Ettekirjutuse aluseks olev pesitsushinnang on vastuoluline ning kontrollimatu ning selle on koostanud isik, kes paikvaatlusel ei osalenud. Seega on pesitsushinnang koostatud paikvaatluse protokollis esitatud andmete alusel, kohapeal käimata ja olustikku teadmata. Samuti on see vastuolus pesitsushinnangus esitatud metoodikaga. Linnuatlase pesitsuskindluse koodidest nähtub, et tähisega “l“ märgitakse laulev lind või pesitsemisega seotud hüüd pesitsusajal ja selliselt käituv lind kantakse kategooriasse võimalik pesitsemine. Et lugeda laulev või hüüdev lind võimalikust pesitsejast tõenäoliselt pesitsevaks linnuks, on vajalik laul vm territoriaalkäitumine registreerida kahel päeval vähemalt ühenädalase vahega. Keskkonnaamet ei ole „võimaliku pesitsuse“ „tõenäoliseks pesitsuseks“ ümberkvalifitseerimiseks teist paikvaatlust nädalase vahega teinud. Keskkonnaameti juhendi kohaselt peatatakse raie üksnes juhtudel, kui tuvastatakse linnu tõenäoline või kindel pesitsemine. Praegusel juhul ei nähtu, millele tugineb võimaliku pesitsemise ümberkvalifitseerimine tõenäoliseks pesitsemiseks, mistõttu ei saa ümberkvalifitseerimist pidada õiguspäraseks. Pesitsushinnangus on tõenäolisteks pesitsejateks peetud ka laulvad linnud (võimalikud pesitsejad), kelle tuvastuskohti ei ole paikvaatlusel fikseeritud.
5.6.Pesitsushinnangus ei ole märgitud lindude tuvastamise asukohti ning seda infot ei ole kaebajale esitatud ka pärast vastava päringu tegemist. 25.05.200 ajutisest ettekirjutusest võib oletada, et eraldisel 3 on metsvindi tõenäoline pesitsus paiknenud üheaegselt justkui eraldise põhja ja lääne osas, eraldisel 9 on aga väike-kärbsenäpi pesitsus eraldise keskel. Eraldistel 2 ja 4 pesitsusi ei tuvastatud. Eraldisel 11 on must-kärbsenäpi ja metslehelinnu ning eraldisel 15 on punarinna tõenäoline pesitsus märgitud asukohakoordinaatidega. Eraldisel 15 jääb aga metsvindi tõenäolise pesitsuse ala selgitus taas ebaselgeks. Eraldisel 12 pesitsusi ei tuvastatud.
4 (15)
Keskkonnaameti juhises nähakse ette, et kindla pesitsuse korral on võimalik piiritleda kindel ala ja peatada sellel raietegevus. Seda (va eraldis 15) järgitud ei ole.
5.7.Keskkonnaamet on asunud kaebusele vastates ettekirjutuses sisalduvat hinnangut täiendavalt põhjendama uute asjaoludega, mis ei nähtu ettekirjutusest ega ka pesitsushinnangust. Nii selgitab Keskkonnaamet kaebuse vastuses ettekirjutuses märgitud 3 laulva isalinnu käsitlemist tõenäoliste pesitsejatena, esitades, et pesitsuskindluse kategooria ülendamine on Euroopa linnuatlases kirjeldatud ja üldtunnustatud. Pesitsusrahu juhendis pesitsuskindluse ülendamist ette ei nähta. Keskkonnaamet ei tuvastanud ca 8 ha suurusel raiealal mitte ühtegi kindlat pesitsust, vaid tuvastati 6 tõenäolist pesitsust. Paikvaatlusel kohaldatud Linnuatlase metoodika kohaselt oleks saanud kolme võimaliku linnu pesitsuse lugeda tõenäoliseks, kui lindude laul oleks registreeritud kahel päeval vähemalt ühenädalase vahega. Kordusvaatlust Keskkonnaamet teinud ei ole ja ei saanudki teha, sest ei ole täpsustatud linnulaulu kuulmise asukohti.
5.8.Ettekirjutus on kaalutlusotsus ja raie peatamine saab pesa ja munade või linnupoegade hävimise vältimiseks olla põhjendatud üksnes tuvastatud lindude tõenäolisel pesitsusalal (vt ka Keskkonnaministri 02.06.2021 kiri), mitte lausaliselt kogu eraldisel. Kaalutlust, miks on raie peatatud eraldistel 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 lausaliselt, ettekirjutusest ei nähtu. Seejuures on ka väär ettekirjutuses esitatud väide, et: „Otsa kinnistu eraldistel 2, 3, 4, 9, 11, 12, 13, 15 (ida pool) esineb oht lindude pesade ja munade tahtlikuks hävitamiseks või kahjustamiseks ning tahtlikuks häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.“. Eraldistel 2, 4, 12 ja 13 linnupesi ei tuvastatud, mistõttu ei saa neil eraldistel rääkida ka ohust lindude pesade ja munade tahtlikuks hävitamiseks või kahjustamiseks. Arvestades Otsa kinnistu eraldiste suurusi ja tuvastatud tõenäolisi pesitsusi, ei olnud põhjendatud raiete peatamine eraldistel, kus linde üldse ei tuvastatud, s.o eraldised 2, 4, 12 ja 13. Samuti ei olnud põhjendatud ja proportsionaalne raiete peatamine eraldise 3 ida- ja lõunaosas, eraldisel 9 väljaspool ligikaudset pesitsuskohta ning eraldise 11 idaosas. Keskkonnaameti kodulehelt nähtuva 2022 kevadel avaldatud Keskkonnaameti töödokumendi asustustiheduse maatriksi kohaselt on tegemist nn kollase alaga, kus Keskkonnaameti hinnangul on inimtegevuse potentsiaalne mõju linnustikule keskmine. Ettekirjutuses ei ole aga hinnatud võimalust osaliselt raieid teha.
5.9.27.05.2022 ettekirjutuse andmisel ei ole Keskkonnaamet põhjendanud raiete keelamist müraga, rääkimata juhtumipõhiselt töid teostanud metsalõikustraktori poolt tekitatava mürataseme mõõtmisest, lindude käitumise vaatlemisest tööde peatamisel vms. Samuti ei nähtu ettekirjutusest, et Keskkonnaamet oleks lähtunud kaebuse vastuses viidatud uuringutele. Seega tuleb jätta kaebuse vastuse lisad 11–14 tähelepanuta. Samuti ei ole Keskkonnaamet esitanud artiklite tõlkeid. Üksnes tõlgitud väljavõtetest ei ole võimalik hinnata tekstide konteksti.
5.10.Keskkonnaameti vastuses esitatud käsitluse kohaselt tuleks raiete teostamisel ettekirjutuse menetluse vältimiseks arvestada pesituskohta ümbritseva 200 m laiuse „raiekeelu“ alaga, kus pesitsust häirivad tegevused on sisuliselt keelatud. Seega peab vastustaja LKS § 55 lg-st 61 lähtuva häirimiskeelu tagamiseks põhjendatuks iga looduslikult esineva linnu pesitsusaegset (sh ka tõenäolise, mitte üksnes kindla pesitsuse korral) kaitset korraldada rangemalt või samaväärselt I kaitsekategooria linnuliikidega. Nimelt sätestab LKS § 50 lg 2 pesapuud ümbritseva kaitsevööndi I kaitsekategooria linnuliikidele ning nt väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritseva kaitstava ala suuruseks 100 m raadiusega ala pesapuust, merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuud ümbritseva ala suuruseks 200 m raadiusega ala pesapuust. Keskkonnaameti käsitus on sedavõrd intensiivne tegevuse piiramine, et see ei saaks toimuda haldusorgani poolt ettekirjutuste kaudu kujundatud praktika alusel. Kaebaja on seisukohal, et vastuses esitatud kaitseulatuse määramine sõltumata linnuliigist ei ole põhjendatud ja proportsionaalne ning ei
5 (15)
lähtu ka LKS-i ja linnudirektiivi mõttest. Lisaks on Keskkonnaameti kaebuse vastuses esitatud ringina määratletud puhvertsoon vastuolus ettekirjutuse sisuga, kuna raiet lubati jätkata puhvertsooni jääval eraldise 15 osale ja eraldisel 17. Tegemist on haldusakti tagantjärgi põhjendamisega ja raiete lausalise õigustamisega.
5.11.Keskkonnaamet sisustab LKS § 55 lg 61 tahtlust põhjendamatult läbi karistusseadustiku § 16 lg 4, kuna see kohaldub üksnes süütegudele (karistusseadustiku (KarS) § 1 lg 1). Keskkonnavastutuse olukorras kohaldatakse tahtluse sisustamisel võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg-t 5 ning seda tuleks kohaldada ka LKS § 55 lg 61 sisustamisel. Kui tugineda tahtluse sisustamisel KarS-le, siis tuleb arvestada, et LKS-st ega linnudirektiivist ei tulene, et tahtlust lindude häirimisega seoses peaks tõlgendama Keskkonnaameti poolt aluseks võetud rangusega. Linnudirektiivi inglisekeelsetes originaaltekstides sisaldub kavatsetuse, mitte tahtluse mõiste. Linnudirektiivi artikkel 5 punkt d sõnastus on järgmine: „deliberate disturbance of these birds particularly during the period of breeding and rearing, in so far as disturbance would be significant having regard to the objectives of this Directive“. Sarnaselt on sõnastatud loodusdirektiivi artikli 12 lg 1 punkt b: „deliberate disturbance of these species, particularly during the period of breeding, rearing, hibernation and migration“. Tahtlusele viitava ingliskeelse mõistega „deliberate“ või „deliberate intent“ tähistatakse karistusõiguses kavatsetust KarS § 16 lg 2 mõttes (esimese astme dolus directus) , see ei ole tahtluse üldmõiste. Sama kinnitavad ka kõnealuste direktiivide saksakeelsed versioonid, kus ülalviidatud artiklites kasutatakse mõistet „absichtlich“, mis tähistab samuti esimese astme dolus directus ́t ehk kavatsetust. Samuti ei ole asjakohane vastustaja viidatud eelotsus, kus Euroopa Kohus sisustas tahtluse mõistet loodusdirektiivi artikli 12 lg 1 tähenduses. Euroopa Kohtu eelotsus puudutab vaidlust seoses lageraieteatistega, mis olid esitatud metsaala kohta, mis on kaitse all elupaigadirektiivi alusel elupaigana (IV lisa punkti a kantud liigi rabakonna elupaik) ja linnudirektiivi I lisasse kantud liikide metsise ja kanakulli elupaigana. Eelotsus ei kohusta Keskkonnaametit LKS § 55 lg 61 tõlgendusi muutma, sest elupaigadirektiiv ja linnudirektiiv ei ole samasisulised ja erinevad on ka nende kaitse-eesmärgid. Loodusdirektiiv seab võrreldes linnudirektiiviga lindudele rangema kaitse. Euroopa Kohtu eelotsuses on välja toodud, et elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktides a–c on sätestatud keelatud tahtlikud teod. Elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punkt d sätestab keelu sõltumata tahtlusest, so absoluutse keelu. Ka Euroopa Kohtu kohtujurist J. Kokott on 10.09.2020 ettepaneku punktis 39 esitanud, et kui loodusdirektiivi rangem tõlgendus kanda täielikult üle linnudirektiivile, ohustavad inimtegevust märkimisväärsed piirangud. Kui käsitleda kõigi lindude pesitusaegse häirimise keeldu absoluutsena, siis sisuliselt tuleks peatada paljud tegevused, sh põllumajandus, metsandus, puhkemajandus, maanteeliiklus jne. Ettepaneku punktis 83 on välja toodud, et kogu maailmas levinud liikide kaitse ei nõua üldjuhul keelde, mida tuleb kohaldada juba siis, kui kahjustamise võimalikkust üksnes mööndakse. Linnudirektiivi artiklite 4 ja 5 kohaselt on ranged kaitsekohustused kohustuslikud üksnes direktiivi lisas 1 nimetatud linnuliikidele (haruldased ja väljasuremisohus liigid), mitte kõikide looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Haruldaste ja eriti ohustatud liikide ning rändlindude elupaiku tuleb linnudirektiivi artikli 4 kohaselt koostoimes elupaikade direktiivi artiklitega 6 ja 7 kaitsta eriti rangelt, eelkõige luua konkreetsed erikaitsealad. Haruldaste ja eriti ohustatud linnuliikide kaitseks on Eestis LKS-s sätestatud püsielupaikade (LKS § 4 lg 5 punkt 1 ja § 50) kaitse. Keskkonnaamet on tema poolt vastuses viidatud erinevates kohtuvaidlustes möönnud, et loodusdirektiiv seab võrreldes linnudirektiiviga lindude rangema kaitse. Samas leiab Keskkonnaamet, et ühtse praktika seisukohalt on põhjendatud analoogia korras sisustada
6 (15)
linnudirektiivi art 5 kohast tahtluse mõistet samamoodi nagu loodusdirektiivi kohast tahtluse mõistet. Kaebaja leiab, et linnudirektiivi artikkel 14 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada ka rangemaid kaitsemeetmeid, kuid sellisel juhul peab see olema seadusandja poolt õigusakti andmisel kaalutletud ja kõiki aspekte (sh majanduslikke) arvestav valik. Olemasoleva info põhjal ei ole seadusandja LKS-i linnudirektiivi ülevõtmisel teadlikult kehtestanud direktiivist rangemaid nõudeid.
5.12.Raie peatamise alusena on esitatud ka loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 7 lg 1 punkt
3.See säte võimaldab metsatööd peatada lindude hukkumise vältimiseks. Praegusel juhul eraldiselt linnupesi, milles raiete teostamisel oleks hukkunud munad või linnupojad, ei tuvastatud. LoKS ei sätesta metsatööde peatamist üksnes lindude häirimise vältimiseks.
5.13.Ei saa nõustuda Keskkonnaameti seisukohaga, et haldusakti võib asuda põhjendama alles pärast selle vaidlustamist kohtus ja selline haldusakti tagantjärgi põhjendamine on igal juhul aktsepteeritav. Haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses kaalutlusõiguse alusel ettevõtte raietegevuse keelamisel ca 1,5 kuuks tuleb teha haldusorganil otsus, millest nähtuks adressaadile kõik otsustamisel arvestatud asjaolud ja nende nõuetekohane hindamine. Kohtumenetluses esitatu alusel ei saa olla veendunud, et haldusorgan on ka kõigist täiendavalt esitatud põhjendustest, sh arvukatest teadustöödest ja neis esitatust, ettekirjutuse andmisel lähtunud ja esitatut ka kaalunud. Lisaks on kohtud erinevates kohtuvaidlustes leidnud, et üksnes üldised looduskaitselised põhjendused ei saa olla aluseks ja õigustada kaalutlusõiguse alusel tegevuse keelamist, lähtuda tuleb siiski juhtumipõhistest kaalutlustest ja haldusakt peab olema lisaks ka proportsionaalne.
5.14.Kaebajale ei ole ärakuulamisõigus tagatud, kuna esialgse raie peatamise järel seisukohtade andmise võimaldamine ei ole ärakuulamine ettekirjutusega seoses, kuna teada ei olnud ettekirjutuse sisu.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Ettekirjutus on õiguspärane ning kehtivad õigusaktid keelavad raie lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal juhul, kui raiega kaasneb pesade ja munade tahtlik hävitamine või kahjustamine või lindude tahtlik häirimine. Praegusel juhul oli ettekirjutuse tegemise aluseks KorS § 5 lg 2 kohane oht LKS § 55 lg 61punktide 1 ja 2 rikkumiseks ning ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on KorS § 28 lg 1, LokS § 7 lg 1 punkt 3 ning LKS § 55 lg 61 punktid 1 ja 2. KorS § 5 lg 2 kohaselt oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. KorS § 5 lg 1 kohaselt on korrarikkumine mh avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi (sh LKS-s sätestatud normi) rikkumine. KorS § 5 lg 3 kohaselt loetakse oht keskkonnale oluliseks ohuks. Selline oht tuleb KorS § 2 lg-st 1 ja KeJS § 2 lg-st 1 tulenevalt tõrjuda. Vaidlust ei saa olla selles, et raie võib põhjustada pesade ja munade hävitamist või kahjustamist ning sellega kaasnev müra ja inimtegevus häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist. Koosmõjus võivad müra ja inimtegevus suure tõenäosusega põhjustada munemisperioodil pesa mahajätmise, haudumisperioodil munade jahtumise haudumiskatkestuste tõttu ning poegade toitmisel toitmissageduse vähenemise, mistõttu pojad võivad hukkuda. Metsaraiete negatiivset mõju on tõestatud ka teadusuuringutega.
6.2.Väide, et keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10 alusel piiranguid seadnud, ei oma tähendust, kuna tegemist ei ole ministri kohustusega piirangute kehtestamiseks. LKS § 702 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet LKS-ist tulenevalte nõuete üle Keskkonnaamet, kellel on õigus ja kohustus 7 (15)
LKS § 55 lg 61 punktide 1 ja 2 rikkumise vältimiseks võtta meetmeid. Samuti tuleneb õigus pesitsevate lindude kaitse eesmärgil raiete peatamiseks LoKS § 7 lg 1 punktist 3, mille kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada mäeja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. See õigus ja kohustus on Keskkonnaametil sõltumata sellest, kas keskkonnaminister on MS § 40 lg 10 alusel raiet piiranud või mitte.
6.3.Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et metsateatistele ei ole pesitsemisajaga seotud piiranguid märgitud. LKS § 55 lg 61 punktid 1 ja 2 kehtivad ka ilma metsateatisesse ümberkirjutamata. Kaebaja on metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud äriühing, kes pidi olema teadlik LKS § 55 lg 61 punktides 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning pidi arvestama, et keeldude tagamiseks võib Keskkonnaamet raied peatada. Samuti ei kontrolli Keskkonnaamet metsateatiste väljastamisel, kas ja millal konkreetsel eraldisel linnud pesitsevad. Sel põhjusel ei saa Keskkonnaamet ka metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil raie teostamine konkreetsel eraldisel on vastuolus LKS § 55 lg-ga 61.
6.4.Alusetu on väide, et kaebaja juhatuse liiget paikvaatlusele ei kutsutud. Ettekirjutusest nähtub, et teave paikvaatluse toimumisest edastati juhatuse liikmele telefoni teel. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et paikvaatlusest osavõtmist pakuti ka harvesteri juhile ning võsasaega töötanud meesterahvale. Seega oli kaebajal võimalik paikvaatluse juures viibida.
6.5.Pesitsushinnang on kooskõlas metoodikaga ning on kontrollitav. Keskkonnaameti pesitsusrahu juhisest nähtub, et pesitsuskindlus tuvastatakse rahvusvahelise linnuatlase metoodika alusel. Selle järgi saab määratleda, kas pesitsemine on võimalik, tõenäoline või kindel. Selle kohaselt on lubatud kohalikele andmetele tuginedes nii pesitsuskindluse ülendamine kui ka alandamine. Praegusel juhul toimus pesitsuskindluse ülendamine väike-lehelinnu ja metsvindi puhul. Tegemist on Eestis tavaliste lindudega ning nende laulu kuuldes saab eeldada, et liik pesitseb just sellel eraldisel. Pesitsuskategooria ülendamine on võimalik eelkõige juhul, kui liik on piirkonnas arvukas pesitseja. Sellest on Keskkonnaamet ettekirjutuse tegemisel ka lähtunud, kui ülendas väike-lehelinnu ja metsvindi pesitsuskindluse tõenäoliseks.
6.6.Pesitsuskindluse hinnangut ja ettekirjutust ei muuda vastuoluliseks ja kontrollimatuks asjaolu, et lindude tuvastamise asukohta ei ole märgitud koordinaatidega. Kaebaja on õigesti aru saanud, et lindude tuvastamist puudutav info nähtub 25.05.2022 ajutisest ettekirjutusest ning asukohad on kantud ka paikvaatluse protokollile ja asukohaplaanile. Lisaks esitas Keskkonnaamet kaebaja esindajale ka lindude tuvastamise asukohtade plaani. Plaanil ning 25.05.2022 ettekirjutuses ei ole märgitud vaid territoriaalse laulu kuulmise asukohta (s.o nende 3 linnupaari asukohta, kelle puhul ülendati võimalik pesitsuskindlus tõenäoliseks). Kuna metsaeraldised on käesoleval juhul ebasümmeetriliste kujudega, oli linnu tuvastamise asukoha märkimine täpse ilmakaare järgi keeruline. Seetõttu ongi asukohad märgitud peamisi ilmakaari silmas pidades. Nii on eraldisel 3 tuvastatud metsvindi tõenäoline pesitsus põhja ja lääne osas (ka lisas 9 olevalt asukohaplaanilt nähtuvalt jääb tuvastamiskoht põhja ja lääne suuna vahele), eraldisel 9 väike-kärbsenäpi pesitsus eraldise keskel (ka asukohaplaanilt nähtuvalt keskel) ning eraldisel 15 metsvindi pesitsus eraldise 15 idaosas ja eraldise 13 lõunaosas (asukohaplaanilt nähtuvalt eraldiste 15 ja 13 piiril). Seega ei ole lindude tuvastamise asukoha selgitused väärad või arusaamatud.
6.7.Väär on kaebaja etteheide, et pesitsushinnang on koostatud kohapeal käimata ja sealset olustikku hindamata. Pesitsushinnangust nähtub, et paikvaatlusel Otsa kinnistul viibisid Keskkonnaameti keskkonnakaitse inspektor ja juhtivinspektor, kes on pädevad olustikku hindama
8 (15)
ja fikseerima. Pesitsushinnangu koostaja on hinnangu andnud oma pädevuse ulatuses ja tuginedes inspektori poolt paikvaatlusel kogutud andmetele.
6.8.Põhjendatud oli peatada raie eraldistel 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 täies ulatuses. Linnu pesitsusterritooriumi (s.o ala, kus raie tegemine suure tõenäosusega pesitsusele kahjulikku mõju avaldab) määratlemine on keeruline, sõltub linnuliigist ning Keskkonnametile ei ole teada teadusuuringuid, millele tuginedes võiks iga linnu puhul territooriumi suuruse tõsikindlalt määratleda. Seega on Keskkonnaamet raie peatamiseks vajaliku ala suuruse määramisel juhindunud talle teadaolevatest uuringutest. Näiteks on leitud, et müratase, mis mõjub lindude sigimisele negatiivselt, algab 40 detsibellist (dB). Uuringute põhjal võib mootorsae müra 40 dB tasemel ulatuda 174 – 407 m kaugusele ning isegi piiratud müralevikuga mägises piirkonnas tehtud uuring kinnitas, et mootorsae müra ulatub vaikse ilmaga kuni 252 m kaugusele. Töötavate harvesteride ja väljaveotraktorite müratase masinate juures on 80-130 dB, mis on sarnane töötava mootorsae müratasemele 100–120dB. Ülal viidatud uuringutest, juhisest ja ettevaatusprintsiibist lähtudes on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud lugeda raie alumiseks linde häiriva mõju piiriks 200 m metsatöömasina asukohast. Tõmmates kõigi asukohaplaanilt nähtuvate lindude tuvastamise kohtade ümber mõttelise 200 m raadiusega n-ö puhvertsooni, katab puhvertsooni alla jääv ala eraldised 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 täielikult.
6.9.Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et Keskkonnaamet sisustab tahtlust KarS § 16 lg 4 alusel. Ehkki kohtupraktikas on mööndud nii KarS kui ka VÕS kohaldamist, siis ollakse kohtupraktikas ühel meelel selles, et LKS § 55 lg 61 sätestatud pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku häirimise keeldu tuleb mõista nii, et eelnimetatud tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Seejuures tuginevad kohtud Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusele kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19, mille p-dest 51 ja 53 tulenevalt loetakse pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist ning lindude häirimist tahtlikuks ka juhul, kui see ei ole teo tegija otsene eesmärk, vaid teo tegija möönab sellise hävitamise, kahjustamise või häirimise võimalikkust. Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsuses kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 tahtlusele antav tõlgendus on kohaldatav ka linnudirektiivile ning seda kinnitab senine kohtupraktika. Selline tõlgendus ühtib KarS § 16 lg-ga 4, mille kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seisukohta, et LKS § 55 lg 61 kohane tahtluse hõlmab ka kaudset tahtlust, ei lükka ümber ka kaebaja viited linnudirektiivi inglise- ja saksakeelsetele sõnastustele. Kaebaja leiab, et linnudirektiivi tahtluse ingliskeelne mõiste deliberate ning saksakeelne mõiste absichtlich viitavad kavatsetuse mõistele ning seega on linnudirektiivi kohase tahtluse all peetud silmas kavatsetust. Keskkonnaamet sellega ei nõustu, sest esiteks kasutatakse ka elupaigadirektiivi inglise- ja saksakeelsetes tekstides mõisteid deliberate ning absichtlich, kuid eelotsusest nähtuvalt ei ole kohus neid kavatsetusena tõlgendanud. Teiseks on EL õigusaktide mõistete sisu autonoomne ning seda tuleb tõlgendada EL-is ühetaoliselt, seejuures tuleb lähtuda Euroopa Kohtu seisukohtadest. Seega ei saa linnudirektiivi kohase tahtluse mõiste sisustamisel lähtuda sellest, milline on direktiivis kasutatud mõiste tähendus mõne konkreetse liikmesriigi õiguses.
6.10.Asjakohatu on kaebaja väide, et LoKS § 7 lg 1 punkt 3 ei sätesta metsatööde peatamist üksnes lindude häirimise vältimiseks. Nimelt on ettekirjutuses lisaks LoKS § 7 lg 1 punktile 3 tuginetud ka KorS § 28 lg-le 1, mis annab õiguse teha ettekirjutus ka LKS § 55 lg 61 punkti 2 kohase keelu rikkumise ohu (s.o pesitsusaegse häirimise ohu) korral.
9 (15)
6.11.Ettekirjutuse tegemisel kaaluti kaebaja huve ning seda isegi siis, kui ettekirjutusest kõiki kaalutlusi ei nähtu. Kohtupraktika kohaselt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Keskkonnaamet on ohu kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades mh arvestanud kinnistul pesitsevate lindude pesitsusperioode; asjaolu, et raie mõjutab peale paikvaatlusel tuvastatud lindude ka teisi linde, kuna paikvaatlusel ei ole võimalik tuvastada kõiki kinnistul pesitsevaid linde; Otsa kinnistu eraldistel 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 paiknevate metsade kasvukohatüüpe ja vanust arvestades on lindude asustustihedus seal 2–6 paari/ha ja potentsiaalne mõju linnustikule keskmine; lisaks raie peatamisele ei ole teada teisi sobivaid ja sama efektiivseid kaebajat vähem koormavaid alternatiive, sh nimetatud eraldistel raie osaline lubamine; keelatud ei ole kõiki MS § 28 lg-s 1 loetletud raietöid, vaid üksnes puude ja põõsaste langetamine; raiet lubavad metsateatised kehtivad MS § 41 lg 13 kohaselt 12 kuud ning seega oli kaebajal enne ettekirjutuse tegemist ja ka peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu piisavalt aega raie teostamiseks. Lisaks lähtub Keskkonnaamet oma töös kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõttest, et looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. Ülaltoodust nähtuvalt on Keskkonnaamet ettekirjutuse tegemise proportsionaalsust kaalunud ning kaalumise tulemusena pidanud raie peatamist 2 kuuks põhjendatuks.
6.12.Asjakohatu on kaebaja väide, et ettekirjutus ei tugine kaebuse vastuses viidatud teadusartiklitele. Keskkonnaalased otsused põhinevad tihti järeldustel, mis on tehtud mitmeid teadusuuringuid omavahel võrreldes ja analüüsides. Ettekirjutuse selguse ja ülevaatlikkuse huvides ei ole vajalik kõigi selliste järelduste aluseks olevate teadusuuringute eraldi väljatoomine ettekirjutuses. Oluline on see, et Keskkonnaametil oli kõnealustes teadusuuringutes ja ka Suurbritannia juhises toodud info ettekirjutuse ajal teada ning raie peatamise geograafilise ulatuse üle otsustades sellele tugineti. Seejuures ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks kaebaja väide, et Keskkonnaamet ei ole keelanud raiet 200 m raadiusega ringis paiknevatel eraldistel 17 ja eraldise 15 läänepoolses osas. Kaebaja väide eraldise 15 osas on asjakohatu, kuna puhveraladega asukoha plaanilt on selgelt näha, et puhveralad ei kata eraldise 15 lääneosa. Seega puudus alus seal raie peatamiseks. Küll aga on põhjendatud kaebaja väide eraldise 17 osas ning Keskkonnaamet nõustub kaebajaga, et oleks pidanud ka seal raie peatama. Selline vajadus nähtub nii pesitushinnangust, mille kohaselt raietegevus tuleb peatada kinnistul 36302:002:1042 eraldistel 11, 12, 13, pool eraldisest 15 (idapool) ja 17 kuni 31.07.2022 kui ka ettekirjutusest, milles on selgitatud, et kuigi eraldistel 12, 13 ja 17 (registreeriti äärealal) ei tuvastatud ühegi linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist, siis eraldistel 11 ja 15 registreeritud tõenäolise pesitsuskindlusega linnuliikide pesitsemise õnnestumiseks tuleb seal arvestada nende liikide pesitsusperioodiga. Lindude esinemine eraldiste äärealadel viitab sellele, et elupaigana kasutatakse kõiki eraldisi ja nad moodustavad ühtse tervikliku pesitsusala. Asjaolu, et Keskkonnaamet jättis ekslikult raie eraldisel 17 peatamata, ei tähenda seega seda, et raie oleks ülejäänud eraldistel peatatud õigusvastaselt.
6.13.Asjakohatu on võrdlus pesitsusrahu tagamiseks vajaliku puhvertsooni ja LKS § 50 lg 2 kohase püsielupaiga vahel. Nimelt on LKS § 50 lg-test 2 ja 4 ja § 30 lg-st 1 tulenevalt I kaitsekategooriasse kuuluvate kotkaste pesade ümber sihtkaitsevöönd, kus on LKS § 30 lg 2 kohaselt keelatud igasugune majandustegevus (sh raie) ajaliste piiranguteta. Lisaks on LKS§ 50 lg 5 kohaselt keelatud kotkaste pesitsusperioodil nende pesade ümber asuvas püsielupaigas igasugune inimeste viibimine 5,5 kuu jooksul. Seega ei saa kuidagi nõustuda kaebaja väitega, et Keskkonnaamet peab LKS § 55 lg-st 61 lähtuva häirimiskeelu tagamiseks põhjendatuks iga
10 (15)
looduslikult esineva linnu pesitsusaegset kaitset korraldada rangemalt või samaväärselt I kaitsekategooria linnuliikidega.
6.14.Kaebajal oli võimalik esitada vastuväiteid ja arvamusi kuni 26.05.2022, kuid kaebaja nimetatud tähtajaks arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud. Ettekirjutusest nähtub ka see, et arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust selgitati kaebajale 24.05.2022 telefonikõnes. Lisaks oli kaebajal võimalik osaleda paikvaatlusel. Seega oli kaebaja menetlusse kaasatud ja talle oli tagatud ka ärakuulamisõigus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja taotleb 27.05.2022 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist eraldiste 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 osas. Kaebaja ei ole ettekirjutust vaidlustanud osas, mis puudutab raietööde peatamist eraldisel 15.
8.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on õiguspärase haldusakti eelduseks, et see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, see on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus nõustub kaebajaga, et 27.05.2022 ettekirjutus on õigusvastane, kuna selle andmisel on rikutud kaalutlusõigust ning selle põhjendused on ebapiisavad selleks, et hinnata ettekirjutuse eesmärgipärasust ja proportsionaalsust. Tegemist on selliste minetustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses, kuna kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas vastustaja ka reaalselt nendest kaalutlustest ettekirjutuse tegemisel lähtus.
9.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kehtivast õigusest ei tulene üldist keeldu lindude pesitsemise ajal metsatööde tegemiseks. Sellise universaalse keelu kehtestamise õigus oleks põhimõtteliselt MS § 40 lg 10 alusel keskkonnaministril, kuid minister seda õigust realiseerinud ei ole. Nimelt sätestab MS § 40 lg 10, et loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15.04.–15.06. MS § 40 lg 10 volitusnormiga sätestatud võimalus kehtestada üldine keeld õigusaktiga ei välista aga vastustaja õigust kohaldada haldusaktiga riikliku järelevalve meetmeid. Keskkonnaameti õigus raietegevust peatada tuleneb KorS § 28 lgst 1 kookõlas LoKS § 60 lg-ga 2 ja § 7 lg 1 punktiga 3 ning LKS § 702 lg-ga 1 ja § 55 lg-ga 61.
10.LKS § 55 lg 61 punktid 1 ja 2 keelavad üldreeglina looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et Keskkonnaametil ei ole kohustust metsateatiste registreerimisel seada LKS § 55 lg-st 61 tulenevaid piiranguid, kuna tegemist on seadusest tuleneva piiranguga, millest kaebaja, kes on metsandussektoris aktiivselt tegutsev äriühing, pidi olema teadlik. Lisaks on sellise piirangu seadmine ka sisuliselt võimatu, kuna Keskkonnaametil puudub info selle koha, kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie teostamine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Seega asjaolu, et metsateatistel viide LKS § 55 lg-le 61 puudub, ei muuda ettekirjutuse tegemist õigusvastaseks.
11.Lisaks ei saa olla vaidlust, et kaebaja oli LKS § 55 lg 61 regulatsioonist ning sellega kaasnevatest piirangutest teadlik, kuna kaebaja kirjeldab kaebuses Otsa kinnistul alustatud raietöödele eelnevaid tegevusi, mh vaatluse abil linnupesade olemasolu kontrollimist (vt kaebuse punkt 1.2). Sel põhjusel ei saanud kaebajale olla ootamatu ka olukord, kus Keskkonnaamet
11 (15)
anonüümse kaebuse saamise järgselt kontrollib LKS § 55 lg 61 nõuete täitmist ning kui Keskkonnaamet tuvastab kinnistul pesitsevad linnud ning seega ka LKS § 55 lg 61 punktide 1 ja 2 rikkumise ohu, et siis võetakse kasutusele meetmed, mis ohu kõrvaldavad.
12.LKS § 55 lg 61 keeld hõlmab kõiki looduslikult elavaid linde, olemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust (vt ka Euroopa Kohtu 04.03.2021 liidetud kohtuasjade C-473/19 ja C-474/19 kohtuotsus). LKS § 55 lg 61 eesmärgiks oli siseriiklikult võtta üle linnudirektiivi artikkel 5 ning seletuskirjast ei nähtu seadusandja tahet kehtestada siseriiklikud meetmed linnudirektiivist rangemalt2, ehkki LKS § 55 lg 61 punktist 2 on jäetud välja sõnad „niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline“. Linnudirektiivi artikkel 5 kohustab liikmesriiki võtma vajalikke meetmeid looduslikult esinevate linnuliikide kaitsmiseks, ilma et see piiraks artiklite 7 ja 9 kohaldamist, ning paneb liikmesriikidele kohustuse keelata lindude tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes viisil (punkt a); pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise (punkt b); /.../; lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline (punkt e). Linnudirektiivi artikkel 2 kehtestab, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed artiklis 1 osutatud liikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele tasemele. Kohus märgib, et ka kehtestatud juhend „Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks“3 lähtub linnudirektiivi põhimõttest hoida kõikide looduslikult esinevate linnuliikide arvukus tasemel, mis vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslike ja puhkeaja veetmisega seotud vajadustega. Lisaks nähtub juhendist, et LKS-i rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Kevadiste pesitsusrahu häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb juhtumipõhiselt ja lähtudes mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide täitmine.
13.LKS § 55 lg 61 sätestab sarnaselt linnudirektiivi artiklile 5, et keelatud on üksnes tahtlik tegevus pesade ja munade hävitamisel ja kahjustamisel, pesade kõrvaldamisel ning eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirimine. Ettekirjutuses on tahtlus seotud KarS-is toodud tahtluse mõistega. Kaebaja hinnangul tuleks LKS § 55 lg 61 tahtlust defineerida aga sarnaselt keskkonnavastutuse regulatsioonile läbi võlaõigusseaduse. Kuna LKS § 55 lg 61 tuleneb Euroopa Liidu õigusest, siis ei saa mõistete sisustamisel lähtuda siseriiklikust mõistete definitsioonist, vaid lähtuda tuleb Euroopa Liidu õigusest ja vastavatest Euroopa Liidu kohtulahenditest. Nii kaebaja kui ka vastustaja viitavad LKS § 55 lg 61 tõlgendamisel Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsusele liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19. Selles asjas oli üheks kohtule esitatud küsimuseks, kas linnudirektiivi artikli 5 punktides a–d ja [elupaigadirektiivi] artikli 12 lõike 1 punktides a–c kasutatud mõisteid „tahtlik tapmine“, „tahtlik häirimine“ ja „tahtlik hävitamine“ tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi tava, mille kohaselt olukorras, kus tegevuse eesmärk ei ole ilmselgelt liigi isendite tapmine või häirimine (näiteks metsandus või maa-arendus), peab keeldude kohaldamiseks esinema tegevuse tõttu oht kahjustada liigi kaitsestaatust. Kohus märkis, et kuna vaidluse all olnud Rootsi õigusaktiga võeti üle nii linnudirektiivi artikli 5 punktid a–d kui ka elupaigadirektiivi artikli 12
Vt Looduskaitseseaduse muutmise seadus 212 SE eelnõu seletuskiri (17.10.2022) Kaebuse lisa 6
12 (15)
lõike 1 punktid a–c ja nende sätete sõnastus kattub, siis piirdub kohus elupaigadirektiivi tõlgendamisega (otsuse punktid 18, 46–48). Elupaigadirektiivi artikli 12 lg-t 1 tõlgendades leidis kohus, et punktides a–c nõutud tahtlikkuse tingimuse täitmiseks peab olema tõendatud, et teo tegija tahtis püüda kaitstud loomaliigi isendi või selle tappa või möönis sellise püügi või tapmise võimaluse olemasolu. Elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktides a–c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse nagu metsandus ja maa-arendus suhtes, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine (otsuse punktid 51, 53). Eelnevast tulenevalt tuleb LKS § 55 lg 61 sätestatud pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku häirimise keeldu mõista nii, et eelnimetatud tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Euroopa Kohus on sel viisil tõlgendanud elupaigadirektiivi ning viidanud sellele tõlgendusele olukorras, kus küsimuse all on linnudirektiivi vastavate sätete tõlgendamine.
14.Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et enne raietööde alustamist kontrolliti visuaalselt raieala ning linnupesi ei tuvastatud. Ka Keskkonnaamet ei tuvastanud paikvaatlusel metsateatistega hõlmatud alal linnupesi. Seega ei saa väita, et kaebaja oleks ettekirjutuse tegemise ajal tahtlikult pesi või mune hävitanud/kahjustanud või lindude pesitsemist tahtlikult häirinud. 23.05.2022 esitatud kaebuse ja sellele järgnenud paikvaatluse alusel tuvastas Keskkonnaamet rikkumise ohu (KorS § 5 lg 2). KorS § 28 lg 1 kohaselt on pädeval korrakaitseorganil (käesoleval juhul Keskkonnaametil) õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Seega leidis Keskkonnaamet, et raietegevuse jätkamisel saabub suure tõenäosusega LKS § 55 lg 61 punktides 1–2 sätestatud tagajärg. Keskkonnaamet on ohu ja selle võimaliku rikkumise LKS § 55 lg 61 tähenduses tuvastanud alates ajast, mil kaebajale anti teada, et raietööde alal pesitsevad tõenäoliselt linnud.
15.Kohus nõustub kaebajaga, et pesitsushinnang (27.05.2022 ettekirjutuse lisa)4 on vähemalt osaliselt vastuoluline ning kontrollimatu ning haldusmenetluse materjalidest ei ole arusaadav, kes, millisel alusel ja millal on pesitsushinnangu kategooriaid muutnud. Lisaks on ka 27.05.2022 ettekirjutuse tekst vastuoluline, kuna sellest võib järeldada, et lisaks tõenäolisele pesitsemisele on tuvastatud ka kindel pesitsemine. Kindlat pesitsemist Otsa kinnistu metsateatistega hõlmatud eraldistel Keskkonnaamet ei tuvastanud. Paikvaatluse protokolli5 kohaselt tuvastati eraldistel 3, 9, 11 ja 15 tõenäolised ja võimalikud pesitsejad. Tõenäolised pesitsejad olid metsvint (eraldistel 3 ja 15), väike-kärbsenäpp (eraldisel 9), must-kärbsenäpp ja metslehelind (eraldisel 11). Võimalikud olid väike-lehelind (eraldisel 3) ning metsvint (eraldisel 9). Pesitsushinnangus ja 25.05.2022 ajutises ettekirjutuses ning 27.05.2022 ettekirjutuses on aga vastustaja märkinud ka võimalikud pesitsejad tõenäoliseks pesitsejaks. Menetluse materjalidest ei nähtu, millisel alusel on võimalikud pesitsejad loetud tõenäoliseks pesitsejaks. Kohtumenetluses tõi vastustaja ümberkvalifitseerimise alusena välja, et linnuatlas võimaldab seda ning pesitsuskategooria ülendamisel lähtuti asjaolust, et liik on piirkonnas arvukas pesitseja. Kohtu hinnangul on Keskkonnaamet asunud tehtud otsustusi kohtumenetluses põhjendama, mis on lubatav üksnes erandjuhtudel. Sellise erandjuhuga tegemist ei ole, kuivõrd kohtule ei nähtu, et nii metsvint või väike-lehelind oleks Otsa kinnistu eraldistel arvukas pesitseja. Samuti ei nõustu kohus vastustajaga, et kui linnuatlas kategooria muutmiseks ülespoole võimaluse annab, et siis üksnes
Kaebuse lisa 1 Vastustaja vastuse lisa 8b
13 (15)
selle võimaluse olemasolu on piisav vastustaja tegevuse põhjendamiseks. Kohtu hinnangul tuleb pesitsuskategooria muutmist eraldi põhjendada, kuna juhendi kohaselt peatatakse raie üksnes siis, kui tuvastatakse linnu tõenäoline või kindel pesitsemine6. Lisaks ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et kui pesitsuskindluseks määrati R7, kas sellisel juhul tuvastati linnu rahutu käitumine või hoopis hoiatushüüd tõenäolise pesa või poegade läheduses. Kohtu hinnangul on tegemist oluliste põhjendamispuudustega, mistõttu tugineb 27.05.2022 ettekirjutus pesitsushinnangule, mille järeldused ei ole jälgitavad ning mis ei ole kontrollitav.
16.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ettekirjutuse tegemine toimub vastustaja kaalutlusõiguse alusel. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks reaalselt kaalutlusõigust teostanud või hinnanud ettekirjutuse proportsionaalsust ja eesmärgipärasust. Samuti on 27.05.2022 ettekirjutus põhjendamispuudustega. Kõik see toob kaasa ettekirjutuse õigusvastasuse.
17.Pesitsusrahu juhendi kohaselt keskendutakse LKS § 55 lg 61 rakendamisel eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Kevadiste pesitsusrahu häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb juhtumipõhiselt ja lähtudes mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide täitmine. Kohtule ei nähtu, et 27.05.2022 ettekirjutuse tegemisel oleks juhendis toodud põhimõtetest lähtutud ning neid analüüsitud. Samuti ei nähtu ettekirjutusest, et Keskkonnaamet oleks üldse kaebaja huve arvestanud ning samuti hinnanud võimalikke alternatiive. Jättes kõrvale võimaliku pesitsemise eraldisel 15 (mida ei vaidlustatud), siis paikvaatlusel tuvastati tõenäoline pesitsemine eraldistel 3, 9 ja 11. Kindlat pesitsemist ei tuvastatud ühelgi eraldisel. Vaatamata sellele keelati raietööd ka eraldistel 2, 4, 12, 13, kus ühtegi pesitsemist (sh ka võimalikku pesitsemist) ei tuvastatud. Sisuliselt oli eraldistel 2, 4, 12 ja 13 raietööde peatamise põhjuseks asjaolu, et tegemist on kas puhveralaga (eraldis 2) või on tegemist toitumisalaga (eraldis 4). Eraldistel 12 ja 13 keelati raietööd põhjusel, et see on vajalik pesitsemise õnnestumiseks. Kohtule ei nähtu, et sel põhjusel, et tagada toitumisala ja puhverala, oleks raietööde tegemise peatamine lubatav. Seejuures jääb kohtule täiesti arusaamatuks, mida Keskkonnaamet nt puhverala või toitumisala all silmas peab. Kaebaja majandustegevust ei saa piirata pelgalt põhjusel, et looduses elavad linnud saaksid segamatult pesitseda ja toituda. Vastustaja väited võimalikust mürast jätab kohus aga tähelepanuta, kuna selle asjaolu tõi vastustaja välja alles kohtumenetluses ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vastustaja oleks selle asjaoluga ettekirjutuse tegemisel arvestanud.
18.Kohtu hinnangul on Keskkonnaamet kaebaja raietööde keelamisel väljunud LKS § 55 lg 61 eesmärgist ning asunud raietegevust keelama ka eraldistel, kus raietegevuse peatamist juhendid ette ei näe. Kohus märgib, et metsatööde peatamisel on Keskkonnaamet kohustatud viima läbi nõuetekohase haldusmenetluse, et vältida olukorda, kus konkurendid vastastikuste avalduste alusel pärsivad teineteise majandustegevust ning kasutavad selleks Keskkonnaameti ressurssi. Praegusel juhul ei nähtu ettekirjutusest, miks tõenäolise pesitsemise korral on proportsionaalne kogu eraldisel ning sellega piirnevatel eraldistel raietegevuse peatamine. Vastustaja esitas kohtule ka paikvaatlusel tuvastatud lindude asukoha skeemi8 ning seda skeemi vaadates on täiesti arusaamatu, miks vastustaja keelas sedavõrd suures ulatuses kaebaja Kaebuse lisa 6 R - tõenäoline pesitsemine: rahutu käitumine või hoiatushüüd tõenäolise pesa või poegade läheduses;
Vastustaja vastuse lisa 8c
14 (15)
majandustegevuse. Sellises olukorras oleks vastustaja pidanud eraldi kaaluma kaebaja huve ning ettekirjutuse proportsionaalsust. Samuti põhjendama valitud piirangute ulatust. Seda aga vastustaja ei teinud. Vastupidi, vastustaja asus hoopis tavapärasega võrreldes intensiivsemalt kaebaja õigusi piirama ning keelas metsa majandamise ka nendel eraldistel, kus linde ei tuvastatud. Hinnates ettekirjutust, siis lähtub vastustaja kitsalt kaalutlusest, et looduses elavatel lindudel oleks tagatud segamatu pesitsemine. Kaebaja huvid on jäetud täielikult arvestamata. Ka on vastustaja jätnud täielikult tähelepanuta, et kaebaja ei ole soovinud kõikidel eraldistel teha lageraiet, vaid nt eraldistel 2, 11 ja 13 sooviti raietöid teha sanitaar- ja harvendusraie meetodil. Et tegemist on kaalutlusõiguse teostamisel olulise asjaoluga, nähtub ka vastustaja esitatud uuringust „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“9, kus on kokkuvõttes jõutud järeldusele, et metsa majandamine on võimalik ka lindude pesitsusajal, kuid metsalindude pesitsusaegsete häirimiste vähendamiseks tuleks eelistada valikraiet või harvendusraiet. Kuna raietööde ulatust ei ole kaalumisel arvestatud ega hinnatud, siis on 27.05.2022 ettekirjutus õigusvastane ka osas, mis puudutab neid eraldisi, kus tuvastati tõenäoline pesitsemine. Kuigi raieliigiks on nii lage- kui sanitaarraied, siis ka iseenesest ainuüksi sellest, kui tõenäolise pesitsusega eraldisel on soovitud teha lageraiet, ei tulene automaatselt, et raie keelamine oli põhjendatud olukorras, kus kaebaja õigused on kaalumisel täielikult arvestamata jäetud.
19.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse ning tuvastab Keskkonnaameti 27.05.2022 ettekirjutuse õigusvastasuse eraldiste 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 osas. Arvestades kohtu tuvastatud minetusi, siis on ettekirjutus õigusvastane ka osas, milles kaebaja ettekirjutust ei vaidlustanud. Menetluskulud
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1920 eurot (sh riigilõiv summas 20 eurot). Keskkonnaamet vaidles menetluskulude koguulatuses väljamõistmisele vastu, tuues välja, et kohtunõudele vastamise ajakulu on ebamõistlik ning samuti on ebamõistlik Keskkonnaameti kaebuse vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks kulunud aeg, kuna kaebaja 06.09.2022 menetlusdokument koosneb suuremas osas kaebuses juba esitatud seisukohtade ja väidete kordamisest. Kohus nõustub vastustajaga ning peab põhjendatud ajakuluks kokku 19 tunni asemel 15 tundi. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 1520 eurot (sh riigilõiv 20 eurot). (allkirjastatud digitaalselt)
Vastustaja kaebuse vastuse lisa 1
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.