Korrakaitse › Vanglad

tekkisid probleemid; 2) hoiti ebaseaduslikult jälgimiskambris; 3) ei osutatud vajalikku arstiabi, mille andmise vajalikkust tõdeti ja osutati Tartu vanglas; 4) vanglaametnikud rikkusid konfidentsiaalsusenõuet, viibides Tallinna vanglas ja Tallinna Keskhaiglas arsti kabinetis läbivaatuste juures ja kuulates pealt tema terviseandmeid; 5) sisekontrolli töötajad tarvitasid mõjuvõimu ja survestasid, algatades kriminaalasja nr 16922500071 seoses üksuse juhi laimamisega; 6) kahjustati tervist, eriti psüühikat, ebaseaduslike paigutamistega lukustatud kambrisse, jälgimiskambrisse ja kartserisse, kus ei olnud isegi inimväärseid tingimusi ega jalutamise võimalust. Tallinna vangla 10.02.2020 vastusega nr 5-37/19/144-6 tagastas Xile taotluse osaliselt läbivaatamatult ja osaliselt jättis rahuldamata. 04.03.2020 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 20 000 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse. Vastustaja leidis, et kaebus ei ole lubatav tulenevalt HKMS § 43 lg-st 1 (tegemist on korduvate, kohtumenetluses juba lahendatud nõuetega) järgmiste nõuete osas: seoses õigusvastaselt jälgimiskambris hoidmisega ja tervisekahju tekitamisega; seoses kartserikaristuse kandmisega ja kartserihoone inimväärikust alandavate tingimustega; seoses vajalik arstiabita jätmisega. Samuti leidis vastustaja, et kaebaja ei ole järgmiste nõuet osas läbinud nõuetekohaselt kohtueelset menetlust (seoses vaidlustamistähtaegade mööda laskmisega): nõue seoses inimväärikust alandavate elamistingimustega esimese üksuse eluosakonnas ajavahemikul

asjaoludel ei ole sisekontrolliametnike tegevuses õigusvastasust tuvastatud, ega ka tõendatud kaebajale tervisekahju tekkimist, seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus jätkas menetlust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses viibimisega inimväärikust alandavates elamistingimustes esimese üksuse eluosakonnas ajavahemikul 08.10.2016 -14.12.2016 (s.o osas, milles vangla jättis kaebaja kahjunõude rahuldamata). X esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-2538) Tallinna vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks perioodil 2016 - 2017. X leidis, et vangla tegevus oli õigusvastane, kuna vangla esimese üksuse hoone oli sektsioonides 1-4 ja 1-5 perioodil 01.01.2016 - 01.03.2017 ülerahvastatud. Kambrite suurus, kus kaebaja nimetatud perioodil viibis, ei vastanud nõuetele, kuna Tallinna vangla esimeses üksuses oli terve maja peale liiga palju kinnipeetavaid, mistõttu esines ülekoormus, inimpiinamine ja ülerahvastatus. Kambrites ja koridorides ei olnud piisavalt vaba pinda, mistõttu oli ka õhupuudus; ei olnud mõtestatud tegevust, sportimisvõimalusi ega vaba aja veetmise võimalusi; ei olnud puhkeruumi ega kööki; levis hallitus, putukad ja närilised; kambrites puudus soe vesi; kambris oli aasia tüüpi tualettpott (auk põrandas), mistõttu levis hais igale poole; tuli taluda pidevat lärmi; kõikides kambrites, kuhu kaebaja paigutati, suitsetati. Xi väitel põhjustasid ebainimlikud elutingimused talle moraalset kahju ja kahjustasid tervist. X leidis, et talle on tekitatud moraalset kahju kokku summas 20 000 eurot. Kohus jättis 31.08.2017 kohtuotsusega Xi kaebuse rahuldamata. Kohus kaebaja poolt märgitud asjaoludega seoses vangla tegevuses õigusvastasust ei tuvastanud. Kohtuotsus jõustus 03.10.2017.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja esitas Tallinna vanglale 14.10.2019 taotluse (15.01.2020 taotluse täienduse) hüvitada temale tekitatud mittevaraline kahju 20 000 eurot seoses inimväärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega Tallinna vanglas aastatel 2016 - 2017. Kaebaja väitel seati Tallinna vanglas ohtu kaebaja elu, rikuti tema tervist ja psüühikat, kuna ta oli pandud karistust kandma ebainimlikesse ja inimväärikust alandavatesse tingimustesse. Taotluse põhjendustes loetles X järgmisi olukordi: vanglasse saabudes paigutati teda eluosakonda, kus paiknesid tema vastu vihaselt meelestatud kaasvangid; vangla provotseeris rünnakuid, pannes sellega ohtu tema elu ja tervise; hoiti põhjendamatult ja õigusvastaselt lukustatud kambris ja jälgimiskambris ning väga pika aja vältel kartserikambrites; ruumid, kus hoiti, olid niisked, hallitasid, kanalisatsioonist tuli kohutavat haisu ja rotid jooksid ringi; ei osutatud vajalikku arstiabi; vanglaametnikud rikkusid konfidentsiaalsusenõuet, viibides Tallinna vanglas ja Tallinna Keskhaiglas arsti kabinetis läbivaatuste juures ja kuulates pealt tema terviseandmeid; sisekontrolli töötajad tarvitasid mõjuvõimu ja survestasid, algatades kriminaalasja nr 16922500071 seoses üksuse juhi laimamisega; kahjustati tervist, eriti psüühikat, ebaseaduslike paigutamistega lukustatud kambrisse, jälgimiskambrisse ja kartserisse, kus ei olnud isegi inimväärseid tingimusi ega jalutamise võimalust. Vastustaja kaebajaga ei nõustu. Ajavahemikul 08.10.2016 -14.12.2016 paiknes X Tallinna vanglas esimeses üksuses sektsioonis 1-4 kambris nr 227. Xile tagatud elutingimuste nõuetekohasust hindas Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-16-2538. Kohus 31.08.2017 otsusega (otsus on jõustunud) vangla tegevuses kaebaja poolt märgitud asjaolude osas õigusvastasust ei tuvastanud. Teistsuguseid asjaolusid X antud juhul välja ei ole toonud, seega puudub vajadus Xi väiteid uuesti analüüsida. Kuna kohtu hinnangul puudus vangla tegevuses õigusvastasus ja Xile tagati esimeses üksuses eluosakonnas vaidlusalusel perioodil

nõuetekohased elutingimused, on kahju hüvitamise oluline eeldus (s.o vangla õigusvastane süüline tegevus) täitmata, mistõttu nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate tingimustega esimese üksuse eluosakonnas ajavahemikul 08.10.2016-14.12.2016 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna vangla tegevus elutingimuste tagamisel vaidlusalusel perioodil vanglas esimeses üksuses on olnud õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjast nähtuvalt X esitas Tallinna vanglale 14.10.2019 taotluse (15.01.2020 taotluse täienduse) hüvitada temale tekitatud mittevaraline kahju 20 000 eurot seoses inimväärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega Tallinna vanglas aastatel 2016 - 2017. Kaebaja väitel seati Tallinna vanglas ohtu kaebaja elu, rikuti tema tervist ja psüühikat, kuna ta oli pandud karistust kandma ebainimlikesse ja inimväärikust alandavatesse tingimustesse. Kaebaja väitel oli talle vangla poolt tekitatud mittevaralist kahju, mis kaebaja väitel oli tekitatud seonduvalt järgmiste olukordadega: vanglasse saabudes paigutati teda eluosakonda, kus paiknesid tema vastu vihaselt meelestatud kaasvangid; vangla provotseeris rünnakuid, pannes sellega ohtu tema elu ja tervise; hoiti põhjendamatult ja õigusvastaselt lukustatud kambris ja jälgimiskambris ning väga pika aja vältel kartserikambrites; ruumid, kus hoiti, olid niisked, hallitasid, kanalisatsioonist tuli kohutavat haisu ja rotid jooksid ringi; ei osutatud vajalikku arstiabi; vanglaametnikud rikkusid konfidentsiaalsusenõuet, viibides Tallinna vanglas ja Tallinna Keskhaiglas arsti kabinetis läbivaatuste juures ja kuulates pealt tema terviseandmeid; sisekontrolli töötajad (kuri)tarvitasid mõjuvõimu ja survestasid, algatades kriminaalasja nr 16922500071 seoses üksuse juhi laimamisega; kahjustati tervist, eriti psüühikat, ebaseaduslike paigutamistega lukustatud kambrisse, jälgimiskambrisse ja kartserisse, kus ei olnud isegi inimväärseid tingimusi ega jalutamise võimalust. Tallinna vangla 10.02.2020 vastusega nr 5-37/19/144-6 (resolutsiooni p 1) tagastas osaliselt Xile taotluse läbivaatamatult ja osaliselt jättis rahuldamata. Taotlus tagastati läbivaatamatult järgmiste nõuete osas: õigusvastaselt jälgimiskambris hoidmisega ja tervisekahju tekitamisega, kuna tegemist on korduva taotlusega; inimväärikust alandavate elamistingimustega esimese üksuse eluosakonnas ajavahemikul 02.03.-07.10.2016, kuna nõue on esitatud tähtaja rikkumisega ja puudusid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks; kartserikaristuse kandmisega ja kartserihoone ruumide tingimustega, kuna tegemist on korduva nõudega; seoses julgeolekuohuga, kuna tegemist on korduva nõudega; vajaliku arstiabita jätmisega, kuna tegemist on korduva nõudega; tervishoiuteenuse osutaja juures vanglaametnike arsti kabinetis viibimisega ajavahemikul 02.03.-07.10.2016, kuna taotlus ei ole esitatud tähtaegselt ja puudusid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Muus osas jättis vangla Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (s.o nõudes seoses inimväärikust alandavate elamistingimustega esimese üksuse eluosakonnas ajavahemikul 08.10.2016 - 14.12.2016 ja nõudes seoses tervishoiuteenuse osutaja juures vanglaametnike arsti kabinetis viibimisega ajavahemikul 08.10.2016 -15.06.2017). Kohus leiab, et Tallinna vangla on õiguspäraselt tagastanud kaebaja 14.10.2019 kahjunõude vangla 10.02.2020 vastuse nr 5-37/19/144-6 resolutsiooni punktis 1 nimetatud nõuete osas.

X esitas 04.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vanglalt 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmiseks, jäädes kõigi oma seisukohtade juurde. Kohus 20.10.2021 määrusega (kohtumäärus on jõustunud) lõpetas menetluse (resolutsiooni p 1) nõuete osas, mis puudutasid: 1) järgimiskambris hoidmist ja tervisekahju tekitamist, kuna tegemist on korduva kaebusega, nõue kattub haldusasjades nr 3-16-2147 ja nr 3-19-1282 esitatud nõude ja alusega, kohtuotsused on jõustunud; 2) kartserikaristuse kandmist ja kartserihoone inimväärikust alandavaid tingimusi, kuna tegemist on korduva kaebusega, kaebaja on pöördunud kohtusse samal alusel sama nõudega ja kohtud on menetlenud kaebaja väiteid haldusasjades nr 3-17-456, nr 3-19-1282, nr 3-20-224, 3-16-2069 ja nr 3-17-893, lahendid on jõustunud. Jättis julgeolekuohtu asetamisega seotud nõude osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamata (resolutsiooni p 2), kuna puudusid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3) nõuete osas, mis puudutasid: viibimist inimväärikust alandavates elamistingimustes esimese üksuse eluosakonnas ning vanglaametnike viibimist tervishoiuteenuse osutajate juures arstikabinetis ja terviseandmete pealtkuulamist ajavahemikul 02.03.2016 - 07.10.2016, kuna kaebaja ei ole korrektselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust; vajaliku arstiabita jätmist, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne kord. Kohus 03.05.2022 määrusega (kohtumäärus on jõustunud) jättis kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles Tallinna vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist (resolutsiooni p 1): 1) seoses vanglaametnike viibimisega tervishoiuteenuse osutajate juures arstikabinetis ja kaebaja terviseandmete pealtkuulamisega ajavahemikul 08.10.2016-15.06.2017; 2) seoses sisekontrolli ametnike tegevusega (s.h mõjuvõimu kuritarvitamine, kriminaalasja nr 16922500071 algatamine kaebaja suhtes). Kohus jätkas menetlust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses viibimisega inimväärikust alandavates elamistingimustes esimese üksuse eluosakonnas ajavahemikul 08.10.2016 -14.12.2016 (nõue, millise osas vangla jättis 10.02.2020 vastusega kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata). Kohus märgib, et vaatab kaebuse sisuliselt läbi üksnes nimetatud nõude osas, kuna muude kaebuse nõuete osas on haldusasja menetlus lõppenud. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud mittevaralist kahju 20 000 eurot seoses inimväärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega Tallinna vanglas aastatel 2016 - 2017. Kaebaja väitel seati Tallinna vanglas ohtu kaebaja elu, rikuti tema tervist ja psüühikat, kuna ta oli pandud karistust kandma ebainimlikesse ja inimväärikust alandavatesse tingimustesse. Vastustaja selgituse kohaselt ajavahemikul 08.10.2016 -14.12.2016 paiknes X Tallinna vanglas esimeses üksuses sektsioonis 1-4 kambris nr 227. Xile tagatud elutingimuste nõuetekohasust hindas sisuliselt Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-16-2538. Kohus 31.08.2017 otsusega (kohtuotsus on jõustunud) vangla tegevuses kaebaja poolt märgitud asjaolude osas õigusvastasust ei tuvastanud ning jättis kaebuse rahuldamata. Teistsuguseid asjaolusid X praeguses haldusasjas ei ole välja toonud. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama Ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil

olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Sarnaselt sätestab ka Elamuseaduse § 7 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p 5. Vangistusõiguse normides ei sätestata detailselt, millistele nõuetele peab kinnipeetava kamber tingimuste üksikute elementide osas vastama, mistõttu saab kinnipeetavate elamistingimuste nõuete täitmisel lähtuda määruse nr 38 sätetest. Määruse nr 38 p 1 sätestab, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine ning punkti 2 kohaselt peab eluruum võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise. Sellest põhimõttest ei tohi hälbida ka kinnipeetava kambri puhul. Kuigi tegemist on karistuse täideviimise kohaga, tuleb silmas pidada VangS § 41 lg-s 1 sätestatut, st karistuse kandmine ei tohi põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. VsKE § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kohtupraktika (Riigikohtu 24.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-14-17, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika) kohaselt ei võeta kambri põrandapinna arvutamisel enam WC-alust pinda arvesse. Kohtupraktika kinnipeetavatele tagatava isikliku ruumi õiguspärasuse osas on seisukohal, et kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada neid kogumis (Riigikohtu 3-3-1-14-10, p 9 ja seal viidatud lahendid). Riigikohus leidis 08.12.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-55-16 (p 16), et kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida vastustajale ette heita ning õiguspärased tingimused ei saa ka kogumis olla inimväärikust alandavad. Kohtupraktikas on määravaks peetud kinnipidamise ajalist kestust (Riigikohtu 15.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-16-16, p 11 ja seal viidatud praktika) ning leitud, et ka kinnipidamistingimused, mis lühiajalise viibimise korral ei osutu õigusvastaseks, võivad seda olla pikaajalise kinnipidamise korral. Kambritingimuste nõuetekohasuse tõendamise kohustus lasub vanglal (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-55-16, p 11). Tallinna vangla andmetel kaebaja paiknes perioodil 21.09.2016 - 14.12.2016 (millega on hõlmatud ka vaidlusalune periood 08.10.2016 -14.12.2016) Tallinna vanglas esimeses üksuses sektsioonis 1-4 kambris nr 227. Nimetatud perioodil viibis kaebaja kambris nr 227 kokku 84 päeva, kinnipeetavate arv oli kambris12 päeval 3 isikut, 18 päeval 4 isikut, 54 päeval 5 isikut. Kambri põrandapind WC-ta oli 15,13 m2, põrandapinda isiku kohta WC-ta oli 12 päeval 5,04 m2, 18 päeval 3,78 m2, 54 päeval 3,03 m2. Seega nähtub, et vaidlusalusel perioodil vastas kaebajale tagatud põrandapind kehtivas õiguses kehtestatud miinimumnõuetele (VsKE § 6 lg 6 kohaselt 3 m2). Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene nõudeid ruumide suurusele, kus kinnipeetavad oma vaba aega veedavad või liiguvad, sh koridoridele. 1 - 4 sektsiooni kambrites on kohti maksimaalselt 56 isikule. Arvestades kinnipeetavate vanglatevahelist ning vanglasisest liikumist ei ole sektsioonides praktiliselt mitte kunagi kõik kohad täidetud. Samuti üldjuhul ei viibi kõik sektsiooni kinnipeetavad korraga koridoris. Kohus, tuginedes eeltoodule, leiab, et kaebaja elutingimused Tallinna vanglas esimeses üksuses sektsioonis 1- 4 kambris nr 227, kus kaebaja vaidlusalusel perioodil viibis, vastasid ettenähtud normidele ja nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada ebainimlikeks ega ka kaebaja õigusi rikkuvaks tingimusi seonduvalt vangla koridoride pinnaga ja seal liikumisega. Kaebaja väitel kambrites levis hallitus. Määruse nr 38 p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Sama määruse punkti 8 kohaselt on eluruumi siseõhu optimaalne niiskus 40-60 %. Vastustaja on selgitanud, et Tallinna vangla 1- 4 sektsiooni kambrites on tagatud nõuetele vastav õhuvahetus, mis on korraldatud ventilatsioonisüsteemiga (osaliselt sund- ning osaliselt loomulik ventilatsioon). Sundventilatsiooni kontrollitakse regulaarselt. Lisaks on

kinnipeetavatel võimalik kambri õhuhulka reguleerida ka akna küljes asuva õhutusava kaudu, õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris viibivail isikuil hoida ventilatsiooniavad vaba ja avatuna. Kohus märgib, et kuna hallitus tekib niiskuse mõjul, kuid kambrites on piisav ventilatsioon, ei ole kaebaja väited hallituse kohta usutavad. Lisaks on kohtud eelnevalt analoogseid asju lahendades tuvastanud, et Tallinna vangla kambrites viiakse läbi õhuniiskuse taseme kontrolli ning sisekliima mõõtmise tulemuste kohaselt õhuniiskus vastab vanglas kehtivale normile. Vangla kinnitusel perioodil november - detsember 2016 teostati kambris nr 227 õhuniiskuse mõõtmisi, mille tulemused jäid normi piiridesse. Eelneva põhjal ei ole alust arvata, et kambris nr 227, kus X vaidlusalusel perioodil viibis, ei vastanud õhuniiskuse tase ettenähtud normidele. Samuti saab akna õhutusava kaudu kinnipeetav ise õhuvahetust reguleerida. Kaebaja märgib, et kambrites olid nn aasia-tüüpi tualetid, mistõttu pidi kaebaja taluma tualetist tulevat haisu. Määruse nr 38 punkti 9 kohaselt peab eluruum olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. VSkE § 7 lg 1 p 8 järgi peab kambri sisustusse kuuluma võimaluse korral WC. Vangistusõiguse normidest ei tulene WC tüübi ega asukoha kohta täpsemaid nõudeid. Seega ei saa nn aasia-tüüpi tualetti pidada iseenesest õigusvastaseks ning seni on ka kohtud pidanud aasia-tüüpi tualeti olemasolu kambris aktsepteeritavaks (Tallinna Halduskohtu 13.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2729, p 21-23 ja seal viidatud kohtupraktika). Seonduvalt kaebaja väidetega tualetist leviva haisu kohta on vastustaja selgitanud, et tualetil on vee kasutamise võimalus, tualett asub eraldi ruumis, mis on muust kambrist uksega eraldatud. Lisaks on kambri, sh WC, puhastamine vastavalt VangS § 45 lg-le 2 kinnipeetava kohustus ning analoogsetes asjades on kohtud tuvastanud, et tualeti koristamiseks väljastatakse kinnipeetavatele ka vajalik puhastusvahend. Seega ei ole vangla tegevus ka selles osas olnud õigusvastane. Kaebaja väitel jooksid ruumides ringi rotid. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja ei ole vastavate teadetega vangla poole pöördunud. Korralised kontrollid näriliste välistamiseks toimuvad hoonetes igakuiselt ning selle käigus paigutatakse vajadusel territooriumile näriliste tõrjeks mürki ja likvideeritakse võimalikud praod/avaused, kust närilised võiksid hoonesse pääseda. Vastavad abinõud on mõeldud nii ennetava kui tõrjuvana ning kambris viibijale jääb alati võimalus närilise või putukate kambrisse ilmumisest teatada, et vangla saaks operatiivselt tõrjega tegeleda. Kohus märgib, et muude (nt seonduvalt vabaaja veetmise võimalustega, spordiga tegelemisega, suitsetamise lubamise tingimuste ja korraga jms) kaebajale vangla poolt vaidlusalusel perioodil tagatud elutingimuste nõuetekohasust ja õiguspärasust (s. h vaidlusalusel perioodil) kohus sisuliselt kontrollis haldusasja nr 3-16-2538 raames ning 31.08.2017 otsusega (kohtuotsus on jõustunud) vangla tegevuses elutingimuste tagamisel rikkumisi ei tuvastanud. Kohus osutab, et vastavalt Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest tingimustest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud. RVastS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on

toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Kohtu hinnangul avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eesti õigustraditsioonis erandlik ja piiratud (Riigikohtu 09.12.2015 lahend asjas nr 3-3-1-4215, p 29). Igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi tuua kaasa kahju hüvitamist rahas. Mittevaralise kahju ulatuse ja hüvitise otsustab kohus diskretsiooni alusel oma siseveendumuse kohaselt, võttes kõiki olulisi asjaolusid arvesse kogumis, arvestades iga konkreetse rikkumise asjaolude, rikkumise raskusastme ja nende kumulatiivse mõjuga (Riigikohtu 10.10.2013 lahend asjas nr 3-3-1-38-13, p 21; 17.12.2014 lahend asjas nr 3-3-1-7014, p 24). Kohtupraktikas on leitud, et kinnipidamisega kaasnevad mõõdukad kannatused ja ebameeldivused ei kujuta endast siiski automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumipõhiselt (Riigikohtu 31.12.2014 lahend asjas nr 3-4-1-50-14, p 33). Käesoleval juhul kohus hindab kaebajale tagatud elutingimusi Tallinna vanglas perioodil 08.10.2016 – 14.12.2016. Kaebaja oli perioodil 21.09.2016-14.12.2016 paigutatud kambrisse nr 227 (1- 4 sektsioon). Kohus on eelnevalt osutanud, et kaebaja elutingimusi perioodil 20162017 on kohus analüüsinud haldusasjas nr 3-16-2538. Kohus ei tuvastanud 31.08.2017 kohtuotsuses (jõustunud kohtulahend) vangla tegevuses õigusvastasust. Kohus tuvastas, et kaebajale tagati vangla esimeses üksuses eluosakonnas nõuetekohased elutingimused. Kohus märgib, et kuigi võib nõustuda, et seoses isiku kinnipidamisega ja kinnipidamisasutuses viibimisega võivad kaasneda isikule paratamatult kannatused ja ebameeldivused, ei ole antud asjas kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja kinnipidamisega kaasnenud paratamatud kannatused ja ebameeldivused oleksid ületanud inimliku mõõdukuse astme või olnud muul viisil ebamõistlikud. Seega kaebaja väited seoses inimväärikuse alandamisega vaidlusalusel perioodil ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja väiteid on kohus haldusasja nr 3-162538 menetluses juba sisuliselt hinnanud. Seega puudub vajadus kohtu poolt juba hinnatud kaebaja väiteid uuesti analüüsida. Kohus eelviidatud asjas leidis, et vangla tegevus vaidlusalusel perioodil seonduvalt kaebajale tagatud elutingimustega ei olnud õigusvastane. Seega on tõendatud, et vaidlusalusel perioodil kaebaja inimväärikust seoses vangla poolt tagatud elutingimustega alandatud ei ole. Eeltoodust nähtub, et on täitmata üks oluline kahju hüvitamise eeldus - vastustaja süüline õigusvastane tegevus -, mistõttu ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Seetõttu kohus ei käsitle muude eelduste täidetust või küsimust, kas kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral oleks põhjendatud olnud kaebajale rahalise hüvitise määramine. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, asjaolusid ja poolte seisukohti ning esitatud tõendeid koostoimes hinnates, et puudub alus kaebuse nõude rahuldamiseks.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.