X kaebus Eesti Töötukassa keelamiseks peatada kaebajale töövõimetoetuse maksmine alates oktoobrist
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.07.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.07.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1289.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.07.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1289 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
Eesti Töötukassa 06.01.2021 otsusega nr TVT/21/001220 määrati X-le töövõimetoetus perioodiks 30.12.2020–21.05.2023.
2.X esitas 12.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb keelata Eesti Töötukassal peatada kaebajale alates oktoobrist 2022 töövõimetoetuse maksmine. Koos kaebusega oli esitatud samasisuline esialgse õiguskaitse taotlus, sest ilma sissetulekuta ei saa ta elukohariiki vabalt valida. Lisaks esitas kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja edastas 20.06.2022 halduskohtule Eesti
3-22-1289 Töötukassa 20.06.2022 e-kirja, milles selgitatakse, et tulenevalt seadusest lõpetatakse kaebajale toetuse maksmine 17.10.2022.
3.Eesti Töötukassa palus 30.06.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajale töövõimetoetuse maksmise lõpetamist alates oktoobrist 2022 ei ole otsustatud. Kaebaja hakkas mais 2022 huvi tundma, kui kaua on tal õigus saada töövõimetoetust, kui ta elab kolmandates riikides, s.t kui ta ei ela Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis. Vastustaja selgitas 31.05.2022 e-kirjas kaebajale sellises olukorras töövõimetoetuse maksmise tingimusi. Vastustaja selgitas mh, et nt kui isik elab ja töötab Venemaal, on tal õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta on Eesti resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 tähenduses. TuMS § 6 lõike 1 tähenduses on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Kui aga isik naaseb mõnda Euroopa Majanduspiirkonna riiki või Šveitsi, on tal jätkuvalt õigus saada Eesti töövõimetoetust. Nt Prantsusmaale elama minnes on tal õigus saada töövõimetutoetust kuni toetuse määramise lõpuni. Kaebaja teavitas 29.05.2022, et viibib alates 18.04.2022 Usbekistanis, ja palus täpsustada, mis kuupäevast lõpetatakse talle töövõimetoetuse maksmine. Eelnevast tulenevalt selgitati talle, et talle lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine 17.10.2022. Vastustaja lähtus vastamisel asjaolust, et oktoobris 2022 tekiks olukord, kus kaebajale tuleks lõpetada töövõimetoetuse maksmine põhjusel, et ta ei ela Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ega ole Eesti resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses. Töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsused vormistab töötukassa kirjalikult haldusaktina, mis edastatakse toetuse saajale. Kuna vastustaja ei ole välja andnud haldusakti, millega lõpetada kaebajale alates oktoobrist 2022 töövõimetoetuse maksmine, siis puudub kaebajal vajadus ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajal tuleks esmalt ära oodata vastavasisuline otsus toetuse maksmise lõpetamise kohta (kui see kunagi üldse antakse) ja esitada seejärel kohtule tühistamiskaebus vajadusel koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebajale on Eesti Töötukassa 06.01.2021 otsusega nr TVT/21/001220 määratud töövõimetoetus ning seda makstakse talle jätkuvalt.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 04.07.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Vaidlus puudub, et kaebajale on Eesti Töötukassa 06.01.2021 otsusega nr TVT/21/001220 määratud töövõimetoetus, mida makstakse perioodil 30.12.2020–21.05.2023. Samuti ei ole vastustaja nimetatud otsust kehtetuks tunnistanud ega teinud kaebaja suhtes töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsust. Asja materjalist nähtub, et vastustaja on üksnes selgitanud e-kirjades, millal on seadusest tulenevalt alus lõpetada kaebajale töövõimetoetuse maksmine. Keelamiskaebuse lubatavuse üks eeldustest on, et juhul, kui vastustaja annab välja kaebaja õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti, puudub kaebajal tõhus võimalus haldusakti andmisel oma õigusi kaitsta (HKMS § 45 lg 1). Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Ka juhul, kui eeldada, et vastustaja lõpetab kaebajale töövõimetoetuse maksmise ning teeb selle kohta otsuse (vt töövõimetoetuse seadus § 19 lg 4), on kaebajal õigus seda otsust vaidlustada. Samas puudub kindel teadmine, et vastustaja sellise otsuse teeb. Otsuse tegemine sõltub sellest, kui kaua viibib kaebaja Usbekistanis. Seega ei ole keelamiskaebuse eeldused täidetud. Kohtule esitatud menetlusabi taotluse kohaselt on kaebaja ainuke sissetulek töövõimetoetus. Seetõttu on usutav, et kaebaja on maksejõuetu ja tema menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse
2(4)
3-22-1289 taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb rahuldada (HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1). Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Olukorras, kus kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, on tegemist kaebuse ilmselge perspektiivitusega ja see on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise iseseisev alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 19.07.2022 määruskaebuses (täiendatud 05.10.2022) halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Tühistamiskaebus ei ole praeguses olukorras tõhus abinõu, sest kui vastustaja annab 2022. a oktoobris kaebaja õigusi piirava haldusakti, jääb kaebaja töövõimetusseisundis kohe sissetulekuta ja see tähendab, et kaebaja peab oma valitud elukohariigist ka kohe lahkuma. See rikub kaebaja õigust liikumisvabadusele ja vabadust valida elukohariiki. Keelamiskaebus koos esialgse õiguskaitsega on praegu ainus õiguskaitsevahend, mis kaebaja õigusi tõhusalt kaitseb. Eesti rahvastikuregistrisse kantud andmete järgi on kaebaja Prantsusmaal Marseille linna elanik, kuid Usbekistanis, Kasahstanis ja Valgevenes on ta elanud osaliselt illegaalselt. Kaebaja on ka valmis esimesel võimalusel Prantsusmaale naasma. Seega on tal õigus toetusele.
6.X saatis 09.10.2022 ringkonnakohtule e-kirja, milles ta kinnitab, et on nüüd Prantsusmaal ametlikult riigi sotsiaalkindlustussüsteemi kaitse all.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohtu selgituse järgi on viimane kriteerium täidetud siis, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Esiteks ei ole kindel see, et alates oktoobrist 2022 kaebajale töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse, sest kaebajal on võimalik Usbekistanist lahkuda ja Eestisse või mujale Euroopa Liitu naasta. Soovi Eestisse tulla on kaebaja märkinud nt oma hilisemas halduskohtule esitatud kaebuses (vt Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 määrus nr 3-22-1981). Praeguses asjas 05.10.2022 esitatud täiendavas seisukohas on aga kaebaja kinnitanud kavatsust minna esimesel võimalusel tagasi Prantsusmaale ja 09.10.2022 e-kirjast võib aru saada, et kaebaja ongi juba sinna sõitnud. Teiseks selgitas halduskohus õigesti, et juhul, kui vastustaja tõepoolest lõpetab kaebajale töövõimetoetuse maksmise ning teeb selle kohta otsuse, on kaebajal võimalik seda kohtus vaidlustada. Vajaduse korral võib kaebaja kohe taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Olukorras, kus vaidlus käib toetuse maksmise üle ning on ilmne, et toetuse maksmise lõpetamise korral satub isik raskesse majanduslikku olukorda, võib olla ka põhjendatud esialgse õiguskaitse korras 3(4)
3-22-1289 vastustaja kohustamine toetuse maksmise jätkamiseks. Seega ei ole põhjust arvata, et kaebaja võimalikku õiguste rikkumist poleks võimalik kohase kaebusega kõrvaldada või heastada või et hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Järelikult tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10.Eeltoodu põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 04.07.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.