lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1289/22

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.07.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1289/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse avalikult teatavaks- 4. juuli 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number

3-22-1289

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa keelamiseks peatada kaebajale töövõimetoetuse maksmine alates oktoobrist 2022

Menetlusosalised

Kaebaja X

Menetlustoiming

Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ning kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Rahuldada X menetlusabi taotlus ning vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Sekretäril saata määrus kaebajale ja Eesti Töötukassale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Eesti Töötukassa 06.01.2021 otsusega nr TVT/21/001220 määrati X töövõimetoetus perioodiks 30.12.2020-21.05.2023.
2.X esitas 12.06.2022 Tallinna Halduskohtule e-kirja vormis kaebuse, milles taotleb Eesti Töötukassa keelamist peatama kaebajale alates oktoobrist 2022 töövõimetoetuse maksmine. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus keelata Eesti Töötukassal peatada kaebajale toetuse maksmine. Lisaks esitas kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Tallinna Halduskohtu 14.06.2022 määrusega jäeti X kaebus, esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlusabi taotlus käiguta ning anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, millise otsuse alusel kavatseb Eesti Töötukassa lõpetab kaebajale töövõimetoetuse maksmise alates

3-22-1289

oktoobrist 2022 või millal Eesti Töötukassa on teatanud, et lõpetab kaebajale töövõimetoetuse maksmise alates oktoobrist 2022. Kaebajal tuli esitada võimaluse korral vastav dokument kohtule. Lisaks tuli kaebajal esitada sama tähtaja jooksul nõuetekohane menetlusabi taotlus.

4.Kaebaja esitas 20.06.2022 menetlusabi taotluse täidetud vormil. Samuti edastas kaebaja kohtule Eesti Töötukassa 20.06.2022 e-kirja, milles selgitatakse, et tulenevalt seadusest lõpetatakse kaebajale toetuse maksmine 17.10.2022.
5.Tallinna Halduskohtu 22.06.2022 kohtunõudega paluti Eesti Töötukassal esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 30.06.2022.
6.Eesti Töötukassa palus oma 30.06.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebajale töövõimetoetuse maksmise lõpetamist alates oktoobrist 2022 ei ole otsustatud. Mais 2022 hakkas kaebaja tundma huvi kaua tal on õigus saada töövõimetoetust, kui elab erinevates kolmandates riikides ehk ei ela Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis. Kaebaja tundis eelkõige huvi Valgevenes ja ka Šveitsis ning Usbekistanis viibides töövõimetoetuse maksmist reguleerivate õigusaktide vastu. 31.05.2022 e-kirjas selgitas vastustaja kaebajale töövõimetoetuse maksmise tingimusi, kui isik ei viibi Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis. Töötukassa selgitas järgmist: „Seega juhul kui naasete mõnda Euroopa Majanduspiirkonna riiki või Šveitsi, siis on Teil jätkuvalt õigus saada Eesti töövõimetoetust. Näiteks kui lähete elama Prantsusmaale, siis on õigus töövõimetoetust saada kuni toetuse määramise lõpuni. 183 päeva on oluline arvestada vaid siis, kui viibite väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi. Näiteks kui isik elab ja töötab Venemaal, on tal õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta on Eesti resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lõike 1 tähenduses. TuMS § 6 lõike 1 tähenduses on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Šveitsist on õigus taotleda toetust, kui olete välisriigis olnud kindlustatud vähemalt üks aasta. Kui soovite taotleda toetust, tuleb avaldus esitada enda elukohariigi pädevale asutusele.“ 29.05.2022 teavitas kaebaja, et viibib Usbekistanis alates 18.04.2022 ja palus täpsustada, mis kuupäevast talle lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine. Eelnevast tulenevalt selgitati kaebajale, et talle lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine 17.10.2022. Vastustaja lähtus vastamisel asjaolust, et oktoobris 2022 tekiks olukord, kus kaebajale tulnuks lõpetada töövõimetoetuse maksmine põhjusel, et ta ei ela Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ega ole Eesti resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses. Töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsused vormistab töötukassa kirjalikult haldusaktina, mis edastatakse toetuse saajale. Kuivõrd vastustaja ei ole välja andnud haldusakti, millega lõpetada kaebajale töövõimetoetuse maksmine oktoobrist 2022, siis puudub kaebajal vajadus ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajal tuleks esmalt ära oodata vastavasisuline otsus toetuse maksmise lõpetamise kohta (kui see kunagi üldse antakse) ja esitada seejärel tühistamiskaebus kohtule ning vajadusel koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebajale on Eesti Töötukassa 06.01.2021 otsusega nr TVT/21/001220 määratud töövõimetoetus ning seda makstakse talle jätkuvalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse piirangud on sätestatud HKMS §-s 45. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab

2(3)

3-22-1289

haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

8.Vaidlus puudub osas, et kaebajale on Eesti Töötukass 06.01.2021 otsusega nr TVT/21/001220 määratud töövõimetoetus, mida makstakse perioodil 30.12.2020-21.05.2023. Samuti ei ole vastustaja viidatud otsust kehtetuks tunnistanud ega teinud kaebaja suhtes töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsust. Asja materjalist nähtub, et vastustaja on üksnes selgitanud e-kirjades, millal on seadusest tulenevalt alus lõpetada kaebajale töövõimetoetuse maksmine.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul on kaebus esitatud ennatlikult. Keelamiskaebuse lubatavuse üks eeldustest on, et juhul, kui vastustaja annab välja kaebaja õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti, siis puudub kaebajal tõhus võimalus haldusakti andmisel oma õigusi kaitsta. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Ka juhul, kui eeldada, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, siis on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebusega. See tähendab, et kui vastustaja lõpetab töövõimetoetuse maksmise ning teeb selle kohta otsuse (vt töövõimetoetuse seadus § 19 lg 4), siis on kaebajal õigus nimetatud otsust vaidlustada. Samas puudub käesoleval juhul ka kindel teadmine, et vastustaja sellise otsuse teeb, kuivõrd see sõltub sellest, kui kaua viibib kaebaja Usbekistanis. Seega ei ole keelamiskaebuse eeldused täidetud, mistõttu kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.
10.Kaebaja on esitanud koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1). Vastavalt RLS § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja palub kohtul menetlusabi taotluses vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohtule esitatud menetlusabi taotluse andmetel on kaebaja ainuke sissetulek töövõimetoetus (vt kaebaja 20.06.2022 menetlusdokumendi lisa 3). Seetõttu on usutav, et kaebaja on maksejõuetu, mistõttu rahuldab kohus menetlusabi taotluse ning vabastab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1). Küll aga tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Olukorras, kus kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, on tegemist kaebuse ilmselge perspektiivitusega. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja