Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 12.10.2022, Tartu 3-20-889 Tiigikalda OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 osaliseks tühistamiseks ja 15.04.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/74-2 osaliseks tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata kaebaja suhtes tehtud otsused uuesti läbi Tartu Halduskohtu 23.08.2022. a määruse resolutsiooni punkt 4 Tiigikalda OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - Tiigikalda OÜ, volitatud esindajad advokaadid Villy Lopman ja Keidi Kõiv Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
RESOLUTSIOON
1.Võtta Tiigikalda OÜ määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 23.08.2022. a määruse resolutsiooni punkt 4 ning teha selles osas uus määrus, millega mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Tiigikalda OÜ kasuks välja menetluskulud (õigusabikulu) summas 1748,80 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses oli Tiigikalda OÜ kaebus PRIA 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 ja 15.04.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/74-2 osaliseks tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata kaebaja suhtes tehtud otsused uuesti läbi.
PRIA tunnistas 13.04.2022. a otsusega nr 12-6/22/323 kehtetuks oma 20.04.2020. a otsuse nr 12-6/20/307, millega muudeti käesolevas asjas vaidlustatud 03.02.2020. a otsust nr 12-6/20/142 ja määrati Tiigikalda OÜ-le osaliselt mahepõllumajandusega jätkamise toetus.
1.2.Kaebaja teatas, et esitas 13.04.2022. a otsuse peale vaide. PRIA tegi 13.06.2022 vaideotsuse nr 12-1/22/4677-1, millega jättis rahuldamata kaebaja vaide 13.04.2022. a otsuse nr 12-6/22/323 peale. PRIA 13.06.2022. a vaideotsusest nähtuvalt jäi PRIA 13.04.2022. a. otsusega nr 12-6/22/323 kehtima toetuse vähendamine 2019. a. mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramise osas ning pindalade erinevusest tulenevad lisasanktsioonid. Toetuse tagasinõue jäi kehtima kohustusealuse pinna vähenemise tõttu, kohustusealuse maa väiksemas ulatuses deklareerimise tõttu ja eraisikute omandis olevate maade kasutusõiguse puudumise tõttu, mis hõlmab kokku 143 põldu. Muudetud otsusega ühtegi riigi omandis olevate maade kasutusõiguse puudumisest tulenevat tagasinõuet ei kohaldatud. Uue otsusega määrati Tiigikalda OÜ-le osaliselt mahepõllumajandusega jätkamise toetus.
1.3.Kaebaja esitas 26.07.2022 taotluse haldusasja nr 3-22-1499 liitmiseks käesoleva haldusasja juurde, kuna mõlema asja vaidluse ese ja nõuded on sisuliselt samad.
1.4.Vastustaja teatas, et neil ei ole vastuväiteid taotlusele kohtuasjade liitmiseks. PRIA selgitas, et asjas nr 3-20-889 menetluses olevad haldusaktid on kehtetud, sest PRIA andis kaebaja 2019. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse kohta uue haldusakti, mille kaebaja vaidlustas ning mida halduskohus menetleb kaebusena kohtuasjas nr 3-22-1499. PRIA selgitas, et tegi kaebaja 2019. a taotluse kohta esimese otsuse 03.02.2020 nr 12-6/20/142. Kuna kaebaja vaidlustas vaidemenetluses nimetatud otsuse ning PRIA rahuldas osaliselt kaebaja vaide 15.04.2020. a vaideotsusega, siis tegi PRIA vaideotsuse alusel uue otsuse 20.04.2020 nr 12-6/20/307 (03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/142 muutmine, 2019. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine). Kuna samade riigimaa põldude otsetoetuste 2019. a toetustaotluse kohta oli PRIA otsuse peale esitatud kaebus menetluses kohtuasjas 3-20-755 ning Tartu Ringkonnakohus tegi selles asjas 21.10.2021 otsuse, millega rahuldas osaliselt Tiigikalda OÜ kaebuse, siis tegi PRIA ringkonnakohtu lahendit järgides ka kaebaja 2019. a mahetoetuse kohta uue otsuse 13.04.2022 nr 12-6/22/323 (20.04.2020. a otsuse nr 12-6/20/307 kehtetuks tunnistamine, 2019. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine). Seega on asjas nr 3-20-889 ja asjas nr 3-22-1499 tegemist sama vaidlusega ehk 2019. a kaebaja poolt taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohta tehtud otsuse vaidlustamisega, kuid kehtiv haldusakt on menetlusse võetud haldusasjas nr 3-22-1499.
1.5.Kaebaja esitas menetluskulude välja mõistmiseks taotluse, paludes mõista Tiigikalda OÜ kasuks PRIA-lt välja kokku 1763,80 eurot.
2.Tartu Halduskohus lõpetas 23.08.2022. a määrusega haldusasja nr 3-20-889 menetluse, jättis rahuldamata kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-20-889 ja 3-22-1499 liitmiseks, tagastas kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot ning jättis muud kaebaja menetluskulud tema enda kanda (määruse resolutsiooni p 4). Halduskohus põhjendas oma määrust järgmiselt.
2.1.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. KIS-ist nähtuvalt esitas Tiigikalda OÜ 12.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 13.04.2022. a otsuse nr 12-6/22/323 ja 13.06.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/4677-1 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1499) ning kaebus on kohtu menetluses.
Eeltoodud asjaoludest ja menetluse käigust tulenevalt on PRIA andnud uue haldusakti ning poolte vahel on jätkuvalt vaidlus toetuse vähendamise ja 2019. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramise osas ning pindalade erinevusest tulenevate lisasanktsioonide üle.
2.2.Käesolevas asjas vaidluse esemeks olnud haldusaktid on ammendunud ning esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohtupraktika kohaselt tuleb eeltoodud sätet kohaldada ka siis, kui kohtumenetluse kestel vaidlustatud haldusakti kehtivus lõpeb või haldusakt uute asjaolude tõttu ammendub ning algselt esitatud kaebus muutub ainetuks.
2.3.Kaebaja ei esitanud kohtule käesolevas asjas kaebuse muutmise taotlust, vaid otsustas esitada uue kaebuse halduskohtule. Menetluse jätkamine tuvastamisnõudes ei oleks käesolevas asjas kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna kaebaja on enda õiguste kaitseks esitanud tõhusama nõude uues algatatud kohtumenetluses (tühistamiskaebus PRIA 13.04.2022. a otsuse nr 12-6/22/323 ja 13.06.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/4677-1 peale). Seal on vaidluse all samade põllumassiivide osas toetuse mittemääramine ning 2019. a taotletud toetuse määramata jätmine ja kohaldatud lisasanktsioonid.
2.4.Kaebaja taotlus liita haldusasi nr 3-20-889 haldusasjaga nr 3-22-1499 jääb rahuldamata, kuna käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktid on kehtivuse kaotanud. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist käesolevas asjas ega kaebuse muutmist, vaid esitas oma õiguste kaitseks uue kehtiva samasisulise haldusakti peale kaebuse, mida kohus vaatab läbi haldusasjas nr 3-22-1499.
2.5.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot.
2.6.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
2.7.Kaebaja leidis, et vastustaja on vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistanud kohtumenetluse tõttu ning kinnitas seda ka oma 18.08.2022. a vastuses, mistõttu kuuluvad kaebaja menetluskulud käesolevas asjas vaidlustajalt välja mõistmisele HKMS § 108 lg 6 alusel. Kaebaja tegi halduskohtumenetluses kulutusi kokku summas 1763,80 eurot, mille palus välja mõista vastustajalt.
2.8.Kohus jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda, leides, et PRIA andis uue haldusakti, järgides haldusasjas nr 3-20-755 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021. a otsust, millega ringkonnakohus rahuldas osaliselt Tiigikalda OÜ kaebuse. Uue haldusakti andmine oli tingitud teises kohtuasjas kaebuse esitamisest ja kaebajale soodsa kohtuotsuse tegemisest samade riigimaa põldude kohta, mis olid vaidluse all käesolevas asjas. PRIA tegi kaebaja 2019. a mahetoetuse kohta uue otsuse 13.04.2022 nr 12-6/22/323, millega kaebaja ei nõustunud, vaidlustades PRIA 13.04.2022. a otsuse vaidemenetluses. Vaidemenetluse tulemusel kaebaja oma eesmärki ei saavutanud. Kaebaja ei taotlenud käesolevas asjas kohtumenetluse jätkamist ega esitanud kaebuse muutmise taotlust (tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minemist), vaid otsustas esitada kohtule uue kaebuse. Käesolevas asjas ei ole kaebaja seega oma eesmärki saavutanud. Eeltoodule tuginedes jäävad menetluskulud kaebaja kanda HKMS § 108 lg 4 alusel. Kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest käesolevas haldusasjas ning HKMS § 108 lg 6 kohaldamise eeldused on täitmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Tiigikalda OÜ esitas 01.09.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 23.08.2022. a määruse resolutsiooni punkti 4, millega kaebaja menetluskulud (õigusabikulud) jäeti tema enda kanda ja teha asjas uus määrus, millega mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt kaebaja kasuks.
3.1.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Sellest sättest tuleneb kaks eeldust, millisel juhul kuuluvad menetluskulud vastustajalt igal juhul välja mõistmisele, s.o juhul, kui haldusakt on tunnistatud kehtetuks, s.h kaebuse esitamisest tingituna ning kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastupidiselt halduskohtu poolt sedastatule, et täidetud ei ole HKMS § 108 lg 6 rakendamise eeldused, on objektiivne fakt see, et mõlemad eeldused on täidetud.
3.2.HKMS § 108 lg 6 rakendamisel ei välista seost kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel see, et vastustaja võib olla seadusest tulenevalt sunnitud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistama, nt kolmanda isiku vastava taotluse tõttu. Seose väljaselgitamisel tuleb hinnata sisuliselt seda, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse. Veelgi enam, Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 108 lg-t 6 tuleb tõlgendada laiendavalt ja vastustajalt tuleb mõista kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Selline tõlgendus toetab sätte eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (RKHK 05.11.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-50-13, p 12). Käesolevas asjas kinnitas PRIA, et haldusakt tunnistati kehtetuks haldusasjas nr 3-20-775 tehtud otsustusest tulenevalt. Samas, haldusasjas nr 3-20-889 peatati menetlus just haldusasja nr 3-20-775 tõttu ja selles tehtava otsuse jõustumiseni, sest tegemist oli sisult sarnaste vaidlustega. Seega on üheselt selgelt täidetud HKMS § 108 lg 6 rakendamise esimene eeldus - PRIA poolt on haldusakt tunnistatud kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Oluline on tähele panna, et kui PRIA haldusakti kehtetuks ei oleks tunnistanud, siis oleks halduskohus pidanud käesolevas asjas otsuse tegemisel järgima Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-20-775 tehtud otsustust ning esitatud kaebus oleks rahuldatud. Lisaks vastab menetluskulude väljamõistmine PRIA-lt käesolevas asjas otseselt Riigikohtu poolt antud juhisele, mille kohaselt tuleb HKMS § 108 lg 6 kohaldada igal juhul, isegi siis, kui kehtetuks tunnistamine on tingitud teises haldusasjas esitatud kaebusest.
3.3.Halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ehk haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu. Seega on täidetud HKMS § 108 lg 6 kohaldamise eeldused ja kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista. HKMS § 108 lg 6 ei näe ette kaalutlusõigust. Seega on halduskohtu määrus vaidlustatud osas vastuolus ka HKMS § 108 lg 4 regulatsiooniga.
3.4.Ebaõiged ja vastuolulised on halduskohtu märkused selle kohta, et kaebaja ei esitanud käesolevas asjas taotlust kaebuse muutmiseks ning tühistamisekaebuselt tuvastamiskaebusele üle minemiseks. Samas on halduskohus ise enda määruses kinnitanud ja selgitanud seda, et kaebaja valis uue otsuse vaidlustamiseks tõhusama õiguskaitsevahendi – tühistamiskaebuse ja seda tuvastamisekaebuse asemel. Veelgi enam, sarnases haldusasjas on andnud seisukoha Riigikohus lahendi nr 3-3-1-50-13 p-s 14, milles selgitas, et: „Kaebajale ei või ette heita, et ta otsustas tema arvates õigusvastast ja tema õigusi rikkuvat haldusakti halduskohtus vaidlustada. Vastupidi, kaebuse esitamata jätmise korral saanuks kaebajale ette heita seda, et ta ei võtnud seaduses ettenähtud kaebetähtaja jooksul midagi ette oma õiguste kaitseks. Pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist võinuks kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta oluliselt
halveneda (kaebetähtaja ennistamise vajadus, tuvastamiskaebuse esitamise piirangud, haldusorgani initsiatiiv õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaeg). Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmisel tuleb arvestada tagajärjega, et võimalikule õigusvastasusele vaatamata on tegemist kehtiva ja seega täitmiseks kohustusliku haldusaktiga“. Seega on Tartu Halduskohtu põhjendused ja järeldused õigusvastased ning vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Pealegi ei tulene HKMS § 108 lg 6 regulatsioonist see, et sätte rakendamise eelduseks on kaebuse muutmise taotluse esitamine. Kokkuvõttes on asjas täidetud HKMS § 108 lg 6 eeldused.
4.Vastustaja ei nõustunud määruskaebuses tooduga ning leidis, et menetluskulude väljamõistmine PRIA-lt ei ole põhjendatud.
4.1.Halduskohus lõpetas menetluse haldusasjas nr 3-20-889 HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest PRIA andis sama toetustaotluse kohta menetluse käigust tulenevalt uue haldusakti, kuid kaebaja ei esitanud kohtule käesolevas asjas kaebuse muutmise taotlust, vaid otsustas esitada sisuliselt samas vaidluses uue kaebuse. Menetlus Tiigikalda OÜ 2019. a toetustaotluse kohta tehtud PRIA haldusakti peale jätkub samasisulises asjas ja samade tingimuste rikkumise kohta esitatud kaebuse osas haldusasjas nr 322-1499, sest kaebaja ei soovinud kaebuse muutmist käesolevas haldusasjas, vaid esitas uue kaebuse PRIA 13.04.2022. a otsuse nr 12-6/22/323 ja 13.06.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/4677-1 tühistamiseks.
4.2.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja kaebust ei ole käesolevas asjas rahuldatud ning vaidlustatud haldusakti ei ole kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole alust kaebaja menetluskulusid vastustajalt välja mõista. Haldusasjas nr 3-22-1499 uue kaebuse esitamine ei olnud tingitud vastustajast ning kaebaja ei ole saavutanud käesolevas haldusasjas soovitud tulemust, s.o enda 2019. a toetustaotluse kohta tehtud PRIA haldusakti kehtetuks tunnistamist, mistõttu ei ole alust vastustajalt kaebaja menetluskulusid välja mõista.
4.3.Kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-20-889 2019. a taotletud toetuse vähendamist ja lisasanktsioone. Ka PRIA 13.04.2022. a. otsusega nr 12-6/22/323 jäid kehtima toetuse vähendamine 2019. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramise osas ning pindalade erinevusest tulenevad lisasanktsioonid, mida kaebaja vaidlustab jätkuvalt haldusasjas nr 3-22-1499.
4.4.Halduskohus on õigesti leidnud, et menetluskulud ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele HKMS § 108 lg 6 alusel, sest PRIA andis mahetoetuse kohta uue haldusakti, järgides haldusasjas nr 3-20-755 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021. a kohtuotsust, millega ringkonnakohus rahuldas osaliselt Tiigikalda OÜ kaebuse otsetoetuste osas. Uue haldusakti andmine oli tingitud teises kohtuasjas tehtud kohtulahendist, milles menetleti kaebaja kaebust erineva toetusmeetme, kuid samade riigimaa põldude osas, mis olid vaidluse esemeks ka käesolevas asjas. Seega ei ole uue haldusakti andmine tulenenud kaebuse esitamisest käesolevas haldusasjas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
6.Ringkonnakohus leiab, et Tiigikalda OÜ määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu vaidlusaluse määruse resolutsiooni p 4, millega jäeti kaebaja menetluskulud (õigusabikulud) tema enda kanda, ning teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse ja mõistab PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskuludena asjas nr 3-20-889 kantud õigusabikulud summas 1748,80 eurot.
7.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus on käesolevas asjas tõlgendanud ebaõigesti HKMS § 108 lg-t 6. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
7.1.Halduskohus lõpetas asja nr 3-20-889 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel põhjusel, et PRIA andis 13.04.2022. a uue haldusakti nr 12-6/22/323, mille tulemusel ammendusid käesolevas asjas vaidluse esemeks olnud haldusaktid ning kuna kaebaja vaidlustas 13.04.2022. a otsust halduskohtule esitatud uue, eraldi kaebusega, on poolte vahel ka uues haldusasjas jätkuvalt vaidlus toetuse vähendamise ja 2019. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramise osas ning pindalade erinevusest tulenevate lisasanktsioonide üle. Halduskohus jättis kaebaja menetluskulud (õigusabikulud) tema enda kanda, leides, et PRIA andis uue, 13.04.2022. a haldusakti, järgides haldusasjas nr 3-20-755 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021. a otsust, millega ringkonnakohus rahuldas osaliselt Tiigikalda OÜ kaebuse. Uue haldusakti andmine oli seega tingitud kaebaja poolt teises kohtuasjas, mitte käesolevas asjas, kaebuse esitamisest. Samuti viitas halduskohus sellele, et käesolevas asjas ei ole kaebaja seega oma eesmärki saavutanud.
8.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et sarnase sisuga haldusasjas on Riigikohus andnud seisukoha 05.11.2013. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-50-13, märkides selle p-des 12 ja 13, et kolleegiumi arvates tuleb HKMS § 108 lg-t 6 tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Riigikohus leidis, et selline tõlgendus toetab paremini sätte eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud. HKMS § 108 lg 6 kitsendav tõlgendus kohtleks kaebajaid, kel on olnud võimalus vaidlustada nii maksuotsus kui intressinõuded ühes haldusasjas, erinevalt võrreldes kaebajatega, kelle vastavad kaebused vaadatakse läbi erinevates haldusasjades. Sellisel juhul sõltuks menetluskulude väljamõistmine kohtu diskretsioonist kaebuste liitmise või nõuete eraldamise osas, märkis Riigikohus.
9.Ringkonnakohtu hinnangul sobib haldusasjas nr 3-3-1-50-13 toodud tõlgendus HKMS § 108 lg 6 kohta ka käesoleva haldusasja asjaoludega. Vaidlust ei ole selles, et PRIA andis uue, 13.04.2022. a haldusakti, haldusasjas nr 3-20-775 tehtud ringkonnakohtu otsusest tulenevalt ja selles menetluses olid menetlusosalisteks samuti PRIA ja Tiigikalda OÜ ning haldusasjas nr 3-20-775 käis vaidlus samade riigimaa põldude kohta, mis olid vaidluse all käesolevas asjas. Eelpoolkirjeldatud Riigikohtu seisukoha järgi tuleb HKMS § 108 lg 6 kohaldada ka siis, kui kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuid vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine (või selle ammendumine) on tingitud hoopis teises haldusasjas esitatud kaebusest. Seega ei välista asjaolu, et uue, 13.04.2022. a haldusakti andmine oli tingitud kaebaja poolt teises kohtuasjas, mitte käesolevas asjas, kaebuse esitamisest, HKMS § 108 lg 6 kohaldamist käesolevas asjas menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja õigusabikulude vastustajalt välja mõistmata jätmiseks alust ka asjaolu, et kaebaja ei saavutanud otseselt oma eesmärki käesolevas asjas ning samasisuline vaidlus jätkub samade poolt vahel haldusasjas nr 3-22-1499, kuna kaebaja esitas PRIA 13.04.2022. a. otsuse nr 12-6/22/323 peale halduskohtule uue kaebuse, mitte ei taotlenud käesolevas asjas kaebuse muutmist. Eelnevalt viidatud lahendis haldusasjas nr 3-3-1-50-13, p 14 selgitas Riigikohus ka seda, et kaebajale ei või ette heita, et ta otsustas tema arvates õigusvastast ja tema õigusi rikkuvat uut haldusakti halduskohtus vaidlustada, kuna kaebuse esitamata jätmise korral saanuks kaebajale ette heita seda, et ta ei võtnud seaduses ettenähtud kaebetähtaja jooksul midagi ette oma õiguste kaitseks. Pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist võinuks kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta ka oluliselt halveneda ning haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmisel tuleb arvestada tagajärjega, et võimalikule õigusvastasusele vaatamata on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Seega ei ole Tiigikalda OÜ-le etteheidetav, et ta vaidlustas halduskohtus pärast vaidemenetluse läbimist tühistamiskaebusega ka PRIA 13.04.2022. a otsust nr 12-6/22/323. Asja materjalidest (tl 149 ja 163) nähtuvalt ei välistanud kaebaja kaebuse muutmise taotluse esitamist iseenesest ka käesolevas asjas ja taotles käesolevas asjas halduskohtult asjade nr 3-20-889 ja nr 3-22-1499 liitmist, millise taotluse jättis halduskohus vaidlusaluse määrusega rahuldamata.
11.Kaebaja taotles (tl 167-180) halduskohtult õigusabikuludena 1748,80 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega HKMS § 109 lg 6 mõttes ning tegemist ei ole ka ülemäärase summaga, mistõttu tuleb see määruskaebuse rahuldamisel tervikuna vastustajalt HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.