4.Kuulutada menetlus kinniseks vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4 osas.
5.Piirata kaebaja juurdepääsu käesoleva määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud dokumendile.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 5 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Muus osas määrus edasikaevatav ei ole. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Sekretäril saata määrus kaebajale ja vastustajale (esindaja kaudu).
1.A. S. ja A. K. kaasomandis on Saare maakonnas, Saare vallas, Vilsandi külas asuv hoonestamata Saarepõllu kinnistu (registrinumber 3516934; katastritunnus 30101:003:0562, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,61 ha; edaspidi Saarepõllu kinnistu).
3-22-1833
2.Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 96 on algatatud Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames on koostatud ka Saaremaa valla üldplaneeringu lähteseisukohad. Koostatava üldplaneeringu raames on planeeritud avada Saaremaa vallale kuuluv Vilsandi kalmistu kinnistul (registreerimisnumber 1938634; katastritunnus 30101:003:0186, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, pindala 176 m2; edaspidi Vilsandi kalmistu kinnistu) kalmistu urni- ja kirstumatusteks. Samuti plaanitakse Vilsandi kalmistu kinnistuga liita osa Saarepõllu naaberkinnistust Laasi kinnistu (registreerimisnumber 269334, katastritunnus 30101:003:0828, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, pindala 2,29 ha; edaspidi Laasi kinnistu).
3.Saaremaa Vallavalitsusele esitati 20.07.2022 taotlus seisukoha saamiseks seoses urnimatuse võimaldamisega Vilsandi ajaloolisele kalmistule.
4.Saaremaa Vallavalitsus esitas 28.07.2022 Siseministeeriumile selgitustaotluse, milles palus selgitust järgmises: 1) kas kalmistuseadust (KalmS) ja eriti selle § 4 lg-t 1 tuleb mõista nii, et surnuid ja surnute tuhka tohib matta üksnes kalmistule; 2) kas selgitustaotluses kirjeldatud olukorras on vallavalitsusel võimalik anda lähtuvalt KalmS-st ja kehtivast üldplaneeringust nõusolek urnimatuseks Vilsandi saarele Vilsandi kalmistu kinnistule, mis ei ole ametlikult kalmistu?
5.Siseministeerium vastas vallavalitsusele 16.08.2022 kirjaga nr 2-1/568-2 järgmist. Vallavalitsuse poole pöördunud isiku soov matta oma lähisugulase tuha urn Vilsandil asuvale ajalooliselt välja kujunenud matmisalale on inimlikult mõistetav ning Siseministeerium soovitab vallavalitsusel sellele soovile mitte vastu seista. Lisaks soovitas ministeerium võimalikult operatiivselt kehtestada uus üldplaneering, kus oleks ka eraldi maaüksusena kalmistu; praeguse planeeringu kohaselt selle matmisala nimetamine väärtuslikuks põllumaaks on leebelt väljendudes kohatu. Surnute matmise osas tuleb vaadelda mitmeid KalmS sätteid koos: KalmS § 4 lg 1, § 9 lg-d 1 ja 2 ning lg-d 10 ja 11. Need sätted reguleerivad kirstuga maetava surnu puhul, et matmine on kohustuslik ja matta tohib üksnes kalmistule – selline on seaduse mõte. Nimetatud nõude järgimine on oluline vältimaks sanitaarseid probleeme. Urni matmise osas nii konkreetseid nõudeid KalmS-s ei ole, kuna seadust välja töötades leiti, et urni matmist ei ole tegelikkuses võimalik kontrollida. Seetõttu esineb olukordi, kus urni tuhaga hoitakse kodus, puistatakse merre või lahkunuga seotud paika maismaal (mida on ka Vilsandil tehtud) või maetakse urn lahkunuga seotud paika. Kuigi selline väljaspoole kalmistut urni matmine ei ole meie komberuumis kohane, siiski seadust välja töötades ei peetud mõistlikuks sätestada kontrollimatuid regulatsioone. Seega isikud, kes näiteks urni maha ei matagi või matavad selle enda kinnistule, ei ole KalmS või korrakaitseseaduse (KorS) mõistes käitunud tingimata vääritult. Kokkuvõttes soovitas Siseministeerium anda nõusolek isikule oma lähisugulase urni matmiseks Vilsandil ajalooliselt välja kujunenud matmisalale, menetleda planeeringuid nii, et Vilsandil saaks senine matmisala fikseeritud kalmistuna ning kavandada Vilsandi kalmistule kolumbaarium ja/või tuhapuisteala.
6.Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kirjaga nr 6-12/4262-2 anti nõusolek ülalnimetatud urni matmiseks ajaloolisele Vilsandi kalmistule, Vilsandi kalmistu kinnistule.
7.A. S. esitas 19.08.2022 Saaremaa Vallavalitsusele teabenõude Siseministeeriumi 16.08.2022 kirja nr 2-1/568-2 väljastamiseks. Vallavalitsus täitis teabenõude 26.08.2022 kirjaga nr 6-2/4717-2.
8.A. S. esitas 30.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: 1) Saaremaa Vallavolikogu kohustamist hoiduma Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Vilsandi külas asuval Vilsandi kalmistu kinnistul Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsiooni määramisest kalmistute maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsetsooni määramisest ning 2) kohustada Saaremaa Vallavolikogu hoiduma Saare 2(7)
3-22-1833
maakonnas, Saaremaa vallas, Vilsandi külas asuvale Laasi kinnistule osaliselt Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsiooni määramisest kalmistute maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsevööndi määramisest. Koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotletakse järgmist: 1) keelata Saaremaa Vallavolikogul Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistu avamisest ja urni- ja/või kirstumatusteks nõusolekute andmisest kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni või jõustumiseni ning Vilsandi kalmistu kalmisturegistrisse kandmisest kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
9.Tallinna Halduskohtu 31.08.2022 määrusega jäeti A. S. kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (resolutsiooni p 1); anti kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 08.09.2022; puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: 1) selgitada, millest järeldab kaebaja, et vastustaja kavatseb laiendada Vilsandi kalmistut, määrata sellele uue maakasutamise juhtotstarbe ning anda nõusoleku Vilsandi kalmistul urnija kirstumatuste pidamiseks enne Saaremaa valla üldplaneeringu menetluse lõppemist; 2) tasuda kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku riigilõivu 40 eurot vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud andmetele (resolutsiooni p 2) ning kohustati vastustajat esitama esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoht hiljemalt 09.09.2022 (resolutsiooni p 3).
10.Kaebaja tasus kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt nõutud riigilõivu 31.08.2022 ning selgitas järgmist. Saaremaa Vallavalitsus pöördus 30.07.2019 kirjaga nr 6-12/5029-1 Keskkonnaameti poole taotlusega seisukoha võtmiseks ja nõusoleku saamiseks Vilsandi kalmistu avamiseks matmisega seotud toimingute läbiviimiseks. Keskkonnaameti 15.08.2019 kirjaga nr 79/19/12484-2 anti nõusolek kalmistu kasutamiseks. Keskkonnaameti 11.08.2021 kirjaga nr 79/21/16724-2 anti nõusolek Laasi kinnistule kolumbaariumi püstitamiseks, mis oli mõeldud urnimatuste korraldamiseks. Saaremaa Haldus OÜ vastas 14.07.2022 kaebaja teabenõudele, et Vilsandi kalmistu kinnistule ei ole lubatud urnimatused. Kaebaja sai 31.07.2022 kutse kolumbaariumi avamisele. Siseministeeriumi 16.08.2022 kirjaga nr 2-1/568-2 soovitatakse Saaremaa Vallavalitsusel anda viivituseta nõusolek urnimatusteks Vilsandi kalmistul ning tehakse ettepanek võtta Saaremaa valla üldplaneering vastu määrates üldplaneeringus kalmistu asukoht. Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajal veendumus, et vastustaja ei kanna Vilsandi kalmistut kalmisturegistrisse ega ei anna nõusolekut Vilsandi kalmistu kinnistule urnimatusteks enne üldplaneeringu kehtestamist.
11.Vastustaja palub oma 09.09.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhistab vastustaja järgmiselt. Vilsandi kalmistu kinnistu on Saaremaa valla munitsipaalomandis. Saaremaa Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 7 „Vallavara valitsemise kord“ § 3 lg 1 kohaselt on vallavara valitsemine valitseja õigus ja kohustus valla nimel ja oma pädevuse piires korraldada vallavara valdamist, käsutamist ja kasutamist ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt on vallavara valitsejad kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutusse antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. Sama paragrahvi lg 2 punkti 1 kohaselt on Saaremaa Vallavalitsus vallavara valitseja. Seega on vallavalitsuse pädevuses korraldada kooskõlas õigusaktidega Vilsandi kalmistu kinnistu kasutamist. KalmS-ga on kehtestatud inimese surnukeha või surnud inimese säilmete (surnu) kalmistule matmise ja tuhastamise nõuded, reguleeritud kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist ning kehtestatud surnu hoidmise ja vedamise nõuded. KalmS-st ei tulene sõnaselgelt, kas surnuid ja surnute tuhka tohib matta üksnes kalmistule. Siseministeerium on oma vastuskirjas vallavalitsusele selgitanud, et surnu puhul on matmine kohustuslik ja matta tohib üksnes kalmistule, kuid tuhaurni matmise osas nii konkreetseid nõudeid KalmS-s ei ole, 3(7)
3-22-1833
kuna seadust välja töötades leiti, et urni matmist ei ole tegelikkuses võimalik kontrollida. Ministeerium leiab, et isik, kes on tuhaurni matnud mujale kui kalmistule, ei ole KalmS või KorS mõistes käitunud tingimata vääritult. Konkreetse taotlusega seoses soovitas Siseministeerium vallavalitsusel anda nõusolek isikule oma lähisugulase urni matmiseks Vilsandil ajalooliselt välja kujunenud matmisalale. Vallavalitsus andis isikule sellekohase nõusoleku 24.08.2022, s.o enne kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamist. Seega on vallavalitsuse pädevus ja õigus Vilsandi kinnistule tuhaurni matmiseks nõusolek anda. Vilsandi kalmistu kinnistul olev ala ei ole küll kehtivate õigusaktide kohaselt praegu ametlikult kalmistu, kuid kuna sellele alale on inimesi maetud, siis faktiliselt on see kalmistu. Vallavalitsusele teadaolevalt on Vilsandi kohalikud inimesed enamuses sama meelt ja peavad õigeks sellele maa-alale matmise võimaldamist. Praegu ei ole vallavalitsusele esitatud rohkem taotlusi Vilsandi kalmistu kinnistule tuhaurni matmiseks. Juhul, kui selliseid taotlusi esitatakse, vaatab vallavalitsus need läbi, arvestades muu hulgas ülaltoodud seisukohti. Vilsandi kalmistu matmiseks avamise ja selle kalmisturegistrisse kandmise küsimused lahendatakse Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise ja kehtestamise käigus. Vallavalitsusel ei ole kavas teha sellekohaseid otsuseid või toiminguid enne üldplaneeringu jõustumist. Sellest tulenevalt ei ole alust esialgse õiguskaitse korras kuni käesoleva haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni 1) keelata vastustajat Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistut avamast või 2) alternatiivselt kohustada vastustajat hoiduma kalmistu avamisest või 3) keelata andmast kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni ja jõustumiseni nõusolekuid urni- ja/või kirstumatusteks või 4) keelata kanda Vilsandi kalmistut kalmisturegistrisse.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
12.Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuses järgmised taotlused: 1) kohustada vastustajat hoiduma Vilsandi kinnistule Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsiooni määramisest kalmistu maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsetsooni määramisest; 2) kohustada vastustajat hoiduma Laasi kinnistule osaliselt Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsiooni määramisest kalmistute maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsetsooni määramisest.
13.Sisuliselt on kaebaja esitanud keelamiskaebuse kaebaja hinnangul tema subjektiivseid õigusi rikkuva haldusakti andmise tõrjumiseks. Kaebuse kohaselt on Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 96 algatatud Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kaebuse kohaselt on koostatava üldplaneeringu raames planeeritud avada Saaremaa vallale kuuluv Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistu urni- ja kirstumatusteks. Samuti planeeritakse Vilsandi kalmistu kinnistuga liita osa Saarepõllu naaberkinnistust (Laasi kinnistu). Kohus järeldab eelnevast, et kaebaja eesmärgiks on, et Vilsandi kalmistu kinnistul ei avataks kalmistut urni- ega kirstumatusteks, sj ei määrataks uues üldplaneeringus Vilsandi kalmistu kinnistu maajuhtotstarbeks kalmistute maa, ei määrataks kalmistu maakasutustingimusi ega sanitaarkaitsetsooni, samuti ei antaks enne planeerimismenetluse lõppu nõusolekut urni- ja/või kirstumatusteks.
14.Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Käesoleval juhul mõistab kohus kaebust viisil, et kaebaja on pöördunud kohtusse omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseks, kuivõrd kaebajale kuuluva Saarepõllu kinnistu naaberkinnistuks on Laasi kinnistu, mille sees asub Vilsandi kalmistu kinnistu. Maa4(7)
3-22-1833
ameti geoportaalist nähtuvalt asub Vilsandi kinnistu kõige lähim nurk kaebaja kinnistust hinnanguliselt 7 m kaugusel. KalmS § 4 lg 4 kohaselt nähakse kalmistu rajamisel ja laiendamisel planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Kaebajale kuuluva kinnistu sihtotstarve on kaebuse kohaselt maatulundusmaa 100%. Seega võib takistada Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistu avamine kaebajal oma kinnistu sihtotstarbelist kasutamist.
15.HKMS § 45 lg-s 1 on sätestatud piirangud keelamiskaebuse esitamiseks. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
16.Nagu kohus on oma 31.08.2022 määruses selgitanud, siis KalmS § 4 lg 4 kohaselt nähakse kalmistu rajamisel ja laiendamisel planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Maa-ala kalmistu rajamiseks või laiendamiseks määratakse üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud korras (KalmS § 4 lg 7). PlanS § 75 lg 1 p 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringualale üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Vaidlust ei ole selles, et hetkel puudub kehtiv planeering, mis näeks Vilsandi kalmistu kinnistu maajuhtfunktsiooniks ette kalmistute maa. Küll aga planeeritakse kaebuse kohaselt menetluses oleva Saaremaa valla uues üldplaneeringus määrata Vilsandi kalmistu kinnistule maajuhtotstarbeks kalmistute maa. Seega pole põhjust arvata, et vastustaja annaks enne Saaremaa valla uue üldplaneeringu menetluse lõppemist haldusakti, millega avatakse Vilsandi kalmistu, kuivõrd KalmS-st tulenevalt ei oleks see lubatav. Samuti ei ole põhjust arvata, et vastustaja määraks enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist Vilsandi kalmistu kinnistule maajuhtotstarbeks kalmistute maa. Seda on kinnitanud ka vastustaja oma 09.09.2022 vastuses. Üldplaneeringu ülesanne ongi erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks. Juhul, kui kaebaja ei nõustu tulevikus kehtestatava Saaremaa valla üldplaneeringuga osas, mis puudutab Vilsandi kalmistu kinnistut, siis on kaebajal õigus pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtusse (vt PlanS § 94). Seega ei ole põhjust arvata, et vastustaja annab juba enne planeerimismenetluse lõppu kaebaja õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti ning lisaks esineb kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend oma subjektiivsete õiguste hilisemal kaitsmisel, mistõttu keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud ei ole.
17.Kaebaja huviks on ka, et vastustaja ei annaks enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist nõusolekut/nõusolekuid Vilsandi kalmistu kinnistule urni- ja/või kirstumatuste läbiviimiseks.
18.Esmalt puudub põhjus arvata, et vastustajaks annaks enne üldplaneeringu menetluse lõppu nõusoleku kirstumatuste läbiviimiseks Vilsandi kalmistu kinnistul. Selle välistavad KalmS § 4 lg-d 1 ja 7 ning § 9 lg 1. Asja materjalist nähtuvalt ei ole ka vastustaja sellist nõusolekut andnud.
19.Vaidlus puudub selles, et vastustaja on andnud 24.08.2022 eraisikule nõusoleku urni matmiseks Vilsandi kalmistule. Seega on enne kaebuse esitamist andnud vastustaja haldusakti, mis kaebuse kohaselt võib riivata kaebaja subjektiivseid õigusi (omandiõigust, ettevõtlusvabadust ning tegutsemisvabadust). Nagu kohus eelnevalt märkis, siis HKMS § 45 lg 1 kohaselt on keelamiskaebuse üheks eelduseks, et isikul puudub hilisemalt võimalus haldusakti või toimingu vaidlustamisel oma õigusi tõhusalt kaitsta. Olukorras, kus kaebaja ei nõustu vastustaja 24.08.2022 otsusega, millega anti ühekordne nõusolek urni matmiseks Vilsandi kalmistule, on tal õigus seda otsust halduskohtus vaidlustada. Seega esineb kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend. Lisaks tuleb märkida, et puudub põhjus arvata, et vastustaja asub andma enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist suurel hulgal nõusolekuid Vilsandi
5(7)
3-22-1833
kalmistule urni matmiseks. Nimelt on vastustaja oma 09.09.2022 vastuses selgitanud, et praegu ei ole vallavalitsusele esitatud rohkem taotlusi Vilsandi kalmistu kinnistule tuhaurni matmiseks; juhul, kui selliseid taotlusi esitatakse, siis vaatab vallavalitsus need läbi, arvestades 09.09.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukohti. See tähendab, et isegi, kui vastustaja annaks tulevikus nõusoleku urni matmiseks Vilsandi kalmistule ning seda ajal, mil uue üldplaneeringu menetlus ei ole veel lõppenud, siis esineb kaebajal tõhusamaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks. Seega ei ole ka urni matmiseks nõusoleku andmisest keelamisnõue lubatav.
20.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
21.Kaebaja on esitanud koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1). Olukorras, kus kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele tuleb jätta ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuivõrd kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
22.Kaebuselt on tasutud riigilõiv 40 eurot. Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 alusel ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). Käesoleval juhul tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, mistõttu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Menetluse kinniseks kuulutamise ja juurdepääsu piirangu seadmise taotluse lahendamine
23.Vastustaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist 09.09.2022 menetlusdokumendi lisade 1-4 osas, kuivõrd need sisaldavad eraelulisi andmeid.
24.HKMS § 62 lg 2 alusel tagastab kohus vastustajale 09.09.2022 menetlusdokumendi lisad 1-3. Vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisast 4 nähtub, et vallavalitsuselt on taotletud nõusolekut urni matmiseks Vilsandi kalmistule. Seetõttu konkreetset isiku taotlust (vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1) kohtule esitada ei ole vaja. Samuti puudub vajadus võtta asja materjalide juurde Saaremaa Vallavalitsuse 28.07.2022 selgitustaotlus (09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 2), kuivõrd selgitustaotluse esitamine ning selle sisu nähtub vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisast 5. Vastustaja on esitanud kohtule 09.09.2022 menetlusdokumendi lisana 3 Siseministeeriumi 16.08.2022 kirja nr 2-1/568-2, milles ei ole eraelulisi andmeid kinni kaetud ning 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 5, mille üheks lisaks on Siseministeeriumi 16.08.2022 vastus nr 2-1/568-2 ning selles on eraelulised andmed kinni kaetud. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus võtta asja materjalide juurde vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 3.
25.HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 37 lg 1 järgi on asja arutamine kohtus avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesoleval juhul sisaldab vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4 muu isiku eraelulisi andmeid, mille kaitse kaalub üles huvi asja avaliku arutamise vastu. Seetõttu kuulutab kohus menetluse kinniseks vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4 (Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kiri nr 6-12/4262-2) osas.
26.Vastustaja on palunud menetlusdokumendi lisale 4.
piirata
kaebaja
juurdepääsu
vastustaja
09.09.2022
6(7)
3-22-1833
27.Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures või tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Seejuures võib menetlusosalise toimikuga tutvumise õigust piirata mh muu isiku eraelu kaitse eesmärgil (HKMS § 88 lg 2 koosmõjus § 79 lg 1 p-ga 3). Kohtu hinnangul ei kaalu kaebaja toimikuga tutvumise õigus üles vajadust kaitsta vastustajale urni matmiseks taotluse esitanud isiku eraelulisi andmeid. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kes oli see konkreetne isik, kes soovis vastustajalt nõusolekut urni matmiseks Vilsandi kalmistule. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud piirata kaebaja juurdepääsu vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisale 4. Seepärast piirab kohus kaebaja juurdepääsu vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisale 4. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.