X kaebus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks vastata kaebaja 31.08.2021 selgitustaotlusele sisuliselt
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Viimsi vald Kirjalik menetlus, digitoimik
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.11.2021 (kuivõrd 05.11.2021 on laupäev). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas Viimsi vallale 18.08.2021 selgitustaotluse (dtl 12). Viimsi vald vastas Xi selgitustaotlusele 31.08.2021 (dtl 14-15). 31.08.2021 esitas X Viimsi vallale täiendava selgitustaotluse (dtl 18). Viimsi vald vastas kaebaja selgitustaotlusele 11.10.2021 vastusega nr 16-1/3813-9 (dtl 19).
2.Kaebaja esitas 04.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Viimsi valda vastata kaebaja 31.08.2021 selgitustaotlusele sisuliselt.
3.Kohus võttis 05.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus määras 12.09.2022 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja menetlustähtajad.
4.1.Toiming selgitustaotlusele vastamise näol saab olla täidetud vaid selleks ettenähtud korda järgides ehk kui taotlusele on vastatud sisuliselt. Kaebaja 31.08.2021 pöördumise näol on tegemist taotlusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 mõistes. Täpsemad juhised selgitustaotluse lahendamisele annab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS), mille § 2 lõike 2 ja § 3 kohaselt tulnuks vallal esitada kaebaja taotlusele õigusalane selgitus. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 46 garanteerib igaühe õiguse pöörduda avaldustega riigi- või kohalike omavalitsuste asutuste poole. Ametiasutuste poole pöörduvad inimesed avalduste ja märgukirjadega või teabenõuetega, realiseerides nii oma põhiseaduse §-dest 44 ja 46 tulevaid põhiõigusi. Paragrahv 44 on üks kesksemaid informatsiooniõigust reguleerivaid sätteid PS-s. Riigikohtu 19.04.2010 otsuses nr 3-3-1-4-10, p 12 möönab kolleegium, et isiku õigus saada riigiasutustelt oma pöördumistele vastuseid tuleneb juba PS §-s 14 sätestatud õigusest menetlusele. Haldusmenetlus peab olema õiglane ning vastama hea halduse põhimõttele, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse. Isikute pöördumistele õigeaegne ja korrektne vastamine on menetlusele põhiõiguse tagamise lähtekoht. Siinjuures rõhutab kolleegium, et PS §-st 14 tuleneb ka isiku subjektiivne õigus kohasele haldusmenetlusele. Sõltumata sellest, kas asjas oli tegemist haldusmenetluses esitatavate taotlustega HMS § 14 tähenduses või märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse tähenduses, tuleb nimetatud pöördumisi menetleda kooskõlas asjakohaste õiguslike regulatsioonidega. Isiku pöördumised võib jätta käiguta või loobuda kirjalikust vastusest üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Ka õiguskantsler on rõhutanud et ametnik peab isikute pöördumisele vastama sisuliselt ning tähtaegadest kinni pidades. Hea halduse tavast tulenevalt peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning olema motiveeritud. Seaduses antud tähtaegadest ja kodanike teavitamiskohustusest kinnipidamine on samuti oluline osa hea halduse tavast, millest ametnik peab lähtuma. Eeltoodust tulenevalt pidanuks vald esitama kaebaja 31.08.2021 taotlusele selgitused, millest nähtuvalt on selgelt võimalik välja lugeda põhjendused ja selgitused esitatud küsimustele. Kaebaja on nelja kuu jooksul igal võimalikul viisil püüdnud oma taotlust täiendada ja esitada küsimusi viisil, et vald saaks aru ja esitaks sisulise seisukoha. Vald reaalselt ei soovi ega plaanigi küsimustele sisulist vastust anda. Kaebaja leiab, et tal on õigus sellise pöördumise esitamiseks ja vallal kohustus selle sisuliseks menetlemiseks. Ning seda on käesoleval juhul jätnud vald tegemata seejuures oluliselt tähtaegu rikkudes.
4.2.Vald vastab oma 11.10.2021 vastuses, et kaebaja pöördumisele on antud sisuline seisukoht juba kirjas nr 16-1/3813-4. Viidatud vastuskirjas vastab vald aga, et miks nad sisulist vastust ei anna – põhjus, et kaebaja ei ole taotluses näitena esitatud isiku esindaja ja lisaks on väidetavalt vald kohtuasjas kaebajale selgitused edastanud. Kaebaja juhib tähelepanu, et kohtumenetluse
raames ei toimu kaebaja ja vastustaja vahel suhtlust. Seisukohad edastatakse kohtule. Käimasolev kohtuasi ei välista kaebaja õigust pöörduda selgitustaotlusega valla poole, vastupidi, kaebajal on põhjendatud eeldus saada teavet oma õiguste kaitseks ja seda ka kohtumenetluse jaoks.
4.3.Vald esitab varasemas vastuses põhjendused edasilükkamise kohta, mis on seotud 2021 aprillis kehtima hakanud muudatusega (muudatus oli seotud asjaoluga, et ka eralasteaias käivad lapsed said kohatasu, mis oli võrdne munitsipaallasteaia kohtasuga). Ehk et vald esitas selgitused edasilükkamise kohta alates 2021 aprill. Aga kaebaja on oma 31.08.2021 taotluses ju väga selgelt välja toonud, et kaebaja ei soovi selgitusi alates aprill 2021 antud juhiste kohta, vaid enne seda antud soovitusi (ehk aastaid enne 2021 aprilli antud juhised). Lisaks on 31.08.2021 esitatud ka täiendav küsimus, et mis kasu saavad lapsevanemad edasilükkamisest.
4.4.Kaebaja on seisukohal, et tekkinud on sisutühi vastuskirjade ahel, kus vald igakordselt viitab juba eelnevalt antud vastusele, kus väidetavalt on kõikidele küsimustele vastused antud. Kaebaja on 31.08.2021 esitanud väga selge taotluse, kus on ühtlasi välistanud, milliste tegevuste ja sündmuste kohta kaebaja selgitust ei soovi, kuid vastust soovitud küsimustele ei ole saanud.
4.5.Kaebaja 31.08.2021 esitatud taotlus on seega jäetud sisuliselt vastamata ja valla 11.10.2021 antud vastus on sisutu, kuna viimane viitab eelnevatele vastustele ja esitab viiteid, kust ei ole võimalik esitatud küsimustele vastuseid saada. Paraku on olukord selline, et vald ei taha oma viga tunnistada ja seda kirjalikult esitada. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et vald on jätnud sisuliselt vastamata kaebaja taotlusele ja kaebaja taotleb kohtult valla kohustamist kaebaja 31.08.2021 esitatud taotlust sisuliselt menetlema ja sellele vastama.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Kaebaja poolt vaide esitamisega seotud asjaolude osas märgib esmalt vastustaja, et kaebaja vaide tagastamist vastustajale teadaolevalt kohtus ei vaidlustanud. Kuna kaebaja vaide tagastamist ei vaidlustanud, siis ei oma tema väited, mis käsitlevad vaidemenetluse sisu, antud asjas tähtsust. Vaidemenetlusega seonduv näitab vaid kaebaja ja vastustaja suhtlust seoses kaebaja pöördumistega.
5.2.Vaidele eelnevalt, 18.08.2021, on kaebaja esitanud Viimsi vallale kirja, milles nõuab oma 17.07.2021 taotlusele sisulist vastust. Viimsi vald oli kaebaja taotlusele vastanud 17.08.2021 lähtudes kaebaja 14.07.2021 selgitustaotluse sisust ja lisast. Kaebusest ja selle lisades nähtuvalt on kaebaja saatnud Viimsi vallale mitmeid taotlusi, kusjuures osaliselt Viimsi valla vastust ära ootamata (23.08.2021 vaie peale oma 18.08.2021 kirja ja enne Viimsi valla 31.08.2021 vastust). Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja järjekindel seisukoht, et Viimsi vald ei ole seniajani tema selgitustaotlusele sisuliselt vastanud. Nagu nähtub kaebuse lisadest, on kaebaja 31.08.2021 selgitustaotlus esitatud kohe peale Viimsi valla poolt samal päeval kaebajale saadetud põhjalikku vastust täiendavale pöördumisele. Kaebaja viidatud Viimsi valla 11.10.2021 vastus pöördumisele on saadetud vastuseks kaebaja sama kuupäeva elektronkirjale (kiri dtl 39), milles ta soovib vastust oma 31.08.2021 selgitustaotlusele. Oma vastuses pöördumisele on kaebajale veel kord selgitatud, et tema küsimused sisuliselt kattuvad juba talle antud selgitustega ja MSVS § 5 lõike 7 kohaselt vastatakse mitmel viisil esitatud küsimustele üks kord. Märgiti, et: „Erinevate olukordade puhul võetakse arvesse erinevaid kaalutlusi ning selle põhjal antakse soovitusi. Nimetatud praktikat selgitasime Teile antud vastuses 31.08.2021 kirjas nr 16-1/3813-4.“ Samuti viidati veel Viimsi valla kodulehele, kust võib leida täiendavat informatsiooni. Lõpuks märkis Viimsi vald: „Selgitame Teile veel, et Teil on subjektiivne õigus nõuda, et Teie pöördumistele vastatakse
pöördumise adressaadi pädevuse ja seadusesätete piires, kuid Teil ei ole subjektiivset õigust nõuda, et pöördumise adressaat vastaks nii, nagu see pöördujale meeldiks. Korduvad päringud, mille eesmärk on juba vastuse saanud küsimustele uuesti teistkordselt vastamine, muutes küsimuse sõnastust, ei saa olemuslikult sisaldada uusi sisulisi vastuseid.“ Vastustajale jäävad selgusetuks ka kaebaja põhjendused, miks üldse ta soovib Viimsi vallalt saada selgitusi, millele Viimsi vald lisaks on ka vastanud. Kaebuse lisaks 6 (dtl 14-15) olevas vastuses täiendavale pöördumisele on Viimsi vald üheselt arusaadavalt selgitanud põhjusi, miks kaebaja sai sellise esialgse vastuse, kuna Viimsi vald lähtus tema taotluse sisust.
5.3.Kaebuses teatab kaebaja üheselt mõistetavalt, et teda huvitab valla selgitus põhjusel, et temaga juhtus nii, et vald ei nõustunud talle kahju hüvitama ning tal on selles on selles osas oma arvamus. Seda küsimust lahendatakse haldusasja nr 3-21-111 raames, mis on kohtu menetluses ja millele vastustaja on viidanud ka oma vastustes kaebajale. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks ei pea kaebaja kohtuasja nr 3-21-111 oma pöördumistega seotuks ja miks ta pöördus kohtusse kaebusega, mille alusel algatati käesolev kohtuasi. Vastustaja on seisukohal, et antud olukorras puudus Xil nii alus kui ka põhjus käesoleva kaebuse esitamiseks.
5.4.Ka on Viimsi valla vastuses toodud välja põhjused x ja y, kui kasutada kaebaja väljendit, miks on antud teatud juhtudel valla poolt soovitus õppeaasta algus edasi lükata. Mis puutub soovituse andmise adressaatidesse, siis on vald sellele vastanud. Kaebaja märgib, et kaebuse lisaks 1 olev selgitustaotluse lisa kohaselt on antud selline soovitus ka otse lapsevanemale. Vald on vastanud kaebajale ja ka vaidlus selle isikuga on kohtu menetluses (haldusasi nr 3-21-2187). Vastustaja selgitab, et vallal ei ole salvestatud võimalikke telefonikõnesid vallakodanike ja vallaametnike vahel. Kui on selgitusi küsitud, on neile vastatud, samuti on valla 31.08.2021 vastuses kaebaja täiendavale pöördumisele, nagu juba mainitud, neid asjaolusid selgitatud ja toodud välja põhjus, miks seda on teatud juhtudel tehtud. Lisaks nähtub Viimsi valla vastusest selgelt, et vastupidiselt kaebaja väidetele on käsitletud perioodi enne 01.04.2021 jõustunud Viimsi Vallavolikogu 16.02.2021 määrust nr 3 ja miks sellised soovitused anti. Vastustaja on seisukohal, et sisulise vastamise läbi on menetluses õiguslikult nõutav olukord saavutatud ning puudub kaebuse ese. Nagu Viimsi vald on korduvalt märkinud, siis on igal isikul, kaasa arvatud kaebajal, subjektiivne õigus nõuda, et tema pöördumistele vastatakse pöördumise adressaadi pädevuse ja seadusesätete piires, kuid neil ei ole subjektiivset õigust nõuda, et pöördumise adressaat vastaks nii, nagu see pöördujale meeldiks. Antud juhul on vastustaja andnud kaebajale ammendava vastuse, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebuse võimaliku rahuldamise korral ei oleks vastustajal võimalik kaebajale midagi täiendavat vastata.
5.5.Vastustaja möönab, et nähtuvalt kaebuse lisadest ei ole Viimsi Vallavalitsus vastustajaga lävides kahetsusväärselt mitte alati kinni pidanud vastamise tähtaegadest, kuid kõik pöördumised on saanud vastuse ja vallale ei nähtu asja materjalidest, et seoses mõne vastusega viivitamisest oleks kaebajale tekitatud kahju. Nagu eelnevalt märgitud, siis haldusasi nr 3-21111 kaebaja kaebuses Viimsi valla vastu kahju hüvitamise nõudes on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
5.6.Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on kaebaja 31.08.2021 selgitustaotlusele sisuliselt vastanud või mitte.
8.Kaebaja edastas 18.08.2021 vastustajale selgitustaotluse, milles soovis, et kaebaja 14.07.2021
esitatud taotlusele esitatakse sisuline vastus viivitamatult (dtl 12). Kaebaja märkis oma 14.07.2021 selgitustaotluses Viimsi vallale järgmist: „Pöördun käesoleva kirjaga Teie poole, et saada selgitusi ja põhjendusi valla tegevuse kohta. Nimelt on vald aastate jooksul (kirjavahetus mis on minu valduses algab aastast 2016) neile lapsevanematele, kes on munitsipaallasteaia kohta taotlenud, kuid vald pole seda soovitud õppeaastaks saanud tagada - soovitanud õppeaasta Arno süsteemis edasi lükata ja valida mõni eralasteaed. 1) Palun selgitage ja põhjendage, millistel põhjustel ja kaalutlustel on vald sellise soovituse andnud - lükata õppeaasta edasi? 2) Palun selgitage ja põhjendage, millistel kaalutlustel kasutab vald seda sama lapsevanema poolt edasi lükatud õppeaastat (valla enda antud soovitus) keelduva aluse ja põhjusena kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel?“ Selgitustaotlusele oli lisatud ka näide kirjavahetusest (vt dtl 7-8).
9.Viimsi vald vastas kaebaja selgitustaotlusele 31.08.2021 (dtl 14-15).
10.31.08.2021 esitas kaebaja Viimsi vallale täiendava selgitustaotluse: „1) Kas Viimsi vald on andnud eelnevate aastate jooksul (enne 1. aprilli 2021) lapsevanematele soovitusi (kas kirjalikult või suuliselt) õppeaasta Arno süsteemis edasi lükata olukordades, kui on selgunud, et lapsevanema soovitud õppeaastal lapsele kohta pole vald suuteline tagama? 2) Kui vald on andnud punktis 1 nimetaud soovitusi lapsevanemale, siis missugusel eesmärgil ja missugustel kaalutlustel? Mis on õppeaasta edasilükkamisest saadav kasu lapsevanemale olukorras, kui ta soovitud õppeaastal MLA kohta ei saa ja peab otsima eralasteaia?“ (dtl 18)
10.Viimsi vald vastas oma 11.10.2021 kirjaga kaebaja 31.08.2021 selgitustaotlusele märkides järgmist: „Teie küsimused sisuliselt kattuvad juba Teile antud selgitustega. MSVS § 5 lõike 7 kohaselt vastatakse mitmel viisil esitatud küsimustele üks kord. AvTS § 23 lg 2 punkt 1 kohaselt on teabe andmisest keeldumise aluseks asjaolu, kui isikule on teave edastatud. Erinevate olukordade puhul võetakse arvesse erinevaid kaalutlusi ning selle põhjal antakse soovitusi. Nimetatud praktikat selgitasime Teile antud vastuses 31.08.2021 kirjas nr 16-1/3813- 4. Viimsi valla üldised soovitused on avaldatud avalikult Viimsi valla kodulehel. Näiteks juba
aastal on märgitud järgmist kodulehel: https://viimsivald.ee/uudised/lasteaiakohadkomplekteeritud . Täiendavat infot leiate Viimsi valla kodulehel https://www.viimsivald.ee/haridus-janoorsootoo/lasteaiad . Selgitame Teile veel, et Teil on subjektiivne õigus nõuda, et Teie pöördumistele vastatakse pöördumise adressaadi pädevuse ja seadusesätete piires, kuid Teil ei ole subjektiivset õigust nõuda, et pöördumise adressaat vastaks nii, nagu see pöördujale meeldiks. Korduvad päringud, mille eesmärk on juba vastuse saanud küsimustele uuesti teistkordselt vastamine, muutes küsimuse sõnastust, ei saa olemuslikult sisaldada uusi sisulisi vastuseid.“
11.MSVS § 2 lg 2 sätestab, et selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 3 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kaebaja leiab esmalt kaebuses, et ülal viidatud regulatsiooni kohaselt tulnuks vallal esitada kaebaja taotlusele õigusalane selgitus. Kohus kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Nimelt ei nähtu kaebaja selgitustaotlusest, et kaebaja oleks soovinud saada õigusalast selgitust. Tegelikult ei nähtu seda ka kaebusest. Kaebaja on soovinud saada vastust ülal märgitud küsimustele. Mitte kummaski küsimuses ei ole küsitud õigusalast selgitust ühegi Viimsi valla
poolt antud õigusakti või haldusakti kohta. Sellest tulenevalt ei pidanudki kaebajale antud vastus(ed) õigusalaseid selgitusi sisaldama.
12.Teiseks leidis kaebaja, et selgitustaotlusele antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning olema motiveeritud, kuid vastustaja vastused eeltoodud nõuetele ei vasta. Kaebaja leiab, et vald oleks pidanud selgitama, et lapsevanematele anti enne 2021 aprilli kehtima hakanud muudatusi õppeaasta edasilükkamiseks soovitus põhjusel x ja lapsevanema kasu sellest oli y. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta selles, et kaebajale esitatud vastused ei vasta piisavalt põhjalikult kaebaja küsimustele. Kuivõrd vastustaja on kaebaja 31.08.2021 selgitustaotlusele 11.10.2021 vastuses viidanud oma varasemale vastusele, mis on kaebajale antud 31.08.2021 (ehk samal päeval kui kaebaja esitas uue selgitustaotluse), siis tuleb kohtul käsitleda kõiki kaebajale antud vastuseid koosmõjus. Seejuures peab kohus etteruttavalt vajalikuks märkida, et õige on vastustaja seisukoht selles, et juhul kui isikule on juba vastatud, siis küsimuse sõnastuse muutmine ei tähenda seda, et isikule tuleb uuesti vastata ka selles osas, milles varasemalt on vastus juba antud (vt MSVS § 5 lg 7). Piisab ka viitamisest varasemale vastusele. Viimsi vald on oma 31.08.2021 vastuses viidanud omakorda oma varasemale vastusele. Esmalt ongi vastustaja oma 17.08.2021 vastuses (vt dtl 11) selgitanud, et esialgsele selgitustaotlusele lisatud konkreetset kirja ei saa vastustaja kommenteerida, kuivõrd kaebaja ei ole vastava isiku esindaja. Lisaks märkis vastustaja, et iga inimesega on tema pöördumisel tegeletud individuaalselt. Ka 11.10.2021 vastuses kordas vastustaja, et erinevate olukordade puhul võetakse arvesse erinevaid kaalutlusi ning selle põhjal antakse soovitusi. Kohus leiab, et eeltooduga on sisuliselt vastatud kaebaja esimesele küsimusele ja osaliselt ka juba teisele küsimusele (mis on esitatud veidi erinevas sõnastuses nii kaebaja 14.07.2021 kui ka 31.08.2021 selgitustaotluses). Kohus leiab, et ka teisele kaebaja selgitustaotluses olevale küsimusele on vastustaja sisuliselt vastanud ja kohustamisnõude rahuldamiseks puudub ka siinkohal alus. Nimelt kohus leiab, et ei ole võimalik välja tuua mingeid üldisi eesmärke, kaalutlusi ja põhjendusi vastuseks kaebaja küsimusele, kuivõrd iga juhtum ongi individuaalne ja ka selles antavad soovitused ju sõltuvad ilmselgelt ka pöörduja soovidest ja ka tema poolt avaldatud informatsioonist. Lisaks nõustub kohus vastustajaga selles, et teiste isikute kohta käivat informatsiooni ei saa vastustaja kaebajale avaldada ilma nende isikute nõusolekuta, millest tulenevalt juhtis vastustaja juba oma esimeses vastuses (17.08.2021 dtl 11) kaebaja tähelepanu sellele, et ilma vastava volituseta vastustaja kaebaja poolt toodud näidet (ega tegelikult ka ühtegi muud sarnast juhtumit) ei saa sisuliselt kommenteerida. Veel märgib kohus, et kaebaja poolt viidatud väidatavad soovitused on antud kaebuse kohaselt, kas suulises vormis või kirjana – tegemist ei ole haldusaktidega ega ka menetlustoimingutega mingis konkreetses haldusmenetluses, millisel juhul saaks rääkida põhjendamiskohustusest ning kõikide kaalutluste esitamisest. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja nõuda ka tagantjärgi mingite põhjenduste ja kaalutluste esitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja selgitustaotluses olevale punktis 2 sõnastatud esimesele küsimusele on sisuliselt vastatud.
13.Küsimuse: „Mis on õppeaasta edasilükkamisest saadav kasu lapsevanemale olukorras, kui ta soovitud õppeaastal MLA kohta ei saa ja peab otsima eralasteaia?“ esitas kaebaja vastustajale esimest korda sellises sõnastuses 31.08.2021. Vaatamata sellele on vastustaja ka sellele küsimusele põhimõtteliselt vastanud juba oma 31.08.2021 vastuses, millele vastustaja viitas oma 11.10.2021 vastuses. Nimelt on vastustaja selgitanud ka üldisemalt lühidalt edasilükkamise soovitusega seonduvat märkides: „Viimsi Vallavalitsuse haridusosakonna poolne õppeaasta edasilükkamise soovitus enne 1.aprillil 2021 jõustunud Viimsi Vallavolikogu 16.02.2021 määrust nr 3 oli põhimõtteliselt
tingitud sellest, et teatud juhtudel lapsevanem soovis jätkata oma lapse käimist eralasteaias ja kartis, et saab munitsipaallasteaiast pakkumise lasteaeda, kuhu ta ei soovi last panna. Juhul, kui ta oleks sellest lapsele või perele mittesobivast pakkumisest keeldunud, oleks temalt võetud ära eralasteaia toetus. Nimelt sätestas vaidlusalusel perioodil kehtinud Viimsi Vallavolikogu 21.06.2016 määrus nr 21 „Eralasteaedade toetamise kord“ § 4 lg 4, et toetust ei maksta lapse eest, kellele on pakutud kohta Viimsi valla munitsipaallasteaias ning kes on pakutud kohast loobunud./.../“ (vt dtl 14-15.) Kohus leiab, et eeltooduga on piisavalt kaebaja selgitustaotlusele vastatud, ka selles osas, millist kasu võis saada valla soovitusest lapsevanem. Asjaolu, et vastustaja ei ole sõnastanud oma vastust täpselt nii nagu kaebaja soovib ei tähenda seda, et kaebajale ei ole vastatud. Lisaks on valed ka kaebaja etteheited selles osas nagu oleks vald selgitanud olukorda, mis tekkis peale 01.04.2021 jõustunud Viimsi Vallavolikogu 16.02.2021 määrust nr 3. Ülal toodud vastusest nähtub selgelt, et selgitus anti olukorra suhtes mis kehtis enne 01.04.2021 ja miks sellised soovitused anti. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga selles, et kaebajal on küll subjektiivne õigus nõuda, et tema pöördumistele vastatakse pöördumise adressaadi pädevuse ja seadusesätete piires, kuid kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et pöördumise adressaat vastaks nii, nagu see pöördujale meeldiks. Asjaolu, et antud juhul kaebajale vastustaja vastus ei meeldi, ei tähenda seda, et vastustajat tuleks kohustada uuesti kaebaja selgitustaotlusele vastamiseks olukorras, kus sellele on vastatud. Kaebaja on oma viimases so 31.08.2021 selgitustaotluses veel täpsustanud, et kaebaja küsimus puudutab lapsevanemaid, kelle laps ei ole lasteaia teed veel üheski asutuses alustanud, lapsevanem on oma kohasoovi esitanud Arno süsteemis ja Viimsi vald pole seda soovitud õppeaastaks saanud tagada – kas sellises olukordades on vald andnud soovituse õppeaasta Arno süsteemis edasi lükata? Kui jah, siis mis kaalutlustes. Vastustaja on viidanud oma vastuses üldistele vallas kehtivatele soovitustele (vt dtl 19). Lisaks on vastustaja selgitanud vastuseks kohtukaebusele, et vallal ei ole salvestatud võimalikke telefonikõnesid vallakodanike ja ametnike vahel. Kui on selgitusi küsitud, siis on neile vastatud, seda on selgitatud kaebajale juba 31.08.2021 vastuses sh miks teatud juhtudel on vastavad soovitused antud. Seega ei olegi võimalik anda kaebajale täpsemaid vastuseid, kui kaebajale juba on antud. Kohus nõustub vastavate seisukohtadega. Nagu kohus juba ülal märkis, siis ei ole tegemist haldusaktide või menetlustoimingutega, mille osas peaks vastustaja esitama tagantjärgi põhjendusi ja kaalutlusi. Samuti ei näe ükski kord ette selliste soovituste dokumenteerimist, et nende kohta oleks üldse võimalik anda konkreetset infot. MSVS § 2 lg 2 eeldab, et adressaadi käsutuses on vastav teave, mida siis saab analüüsida, sünteesida või mille kohta saab lisateavet koguda. Kaebaja ei saa nõuda selgitustaotluse raames sellise teabe analüüsi, mida vastustajal sisuliselt ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on piisavalt põhjalikult vastanud kaebaja selgitustaotlusele. Isegi kui möönda, et vastustaja oleks võinud ka neid asjaolusid kaebajale selgitada, siis nagu vastustaja ka oma vastuses märkis, et isegi uuesti kaebajale vastamiseks kohustamisel ei saaks vastustaja anda mingit täiendavat informatsiooni kaebajale. Vastustaja saaks üksnes põhjalikumalt põhjendada, miks tal täiendavat infot anda ei ole.
14.Mis puudutab kaebaja seisukohti vastustaja poolt menetlustähtaegade järgimata jätmise osas, siis selles osas märgib kohus, et vastustaja on vastavat rikkumisi tunnistanud ja avaldanud selles osas kahetsust. Samas ei ole see asjaolu käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt relevantne, kuna vastamise tähtaja järgimata jätmine ei saa kaasa tuua veel kohustamisnõude rahuldamist ja vastustaja kohustamist vastata uuesti olukorras, kus kaebaja selgitustaotlusele on sisuline vastus antud.
15.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.