Xi kaebus Tartu Vangla 14.09.2021. a otsuse nr 6-24/4039-2 ja Justiitsministeeriumi 21.10.2021. a vaideotsuse nr 11-7/6016-3 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja 1 – Tartu Vangla Vastustaja 2 – Justiitsministeerium
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja andmesubjektide nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
ja
teiste
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 4. november 2022. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Vangla direktorile 07.09.2021 taotluse nr 224/4039-1, millega taotles karistuse kandmist Tallinna Vanglas. X leidis, et on läbinud kõik rehabilitatsiooniprogrammid, mis olid individuaalses täitmiskavas planeeritud, taotleja sissekirjutus on Harjumaal, lähedased elavad seal, lapsed, kellega abikaasal on raske Tallinnast Tartusse kokkusaamistel käia. Samuti soovib Xit külastada tema vanaema, kes on eakas ega saa pikka reisi ette võtta.
2.Tartu Vangla keeldus 14.09.2021. a otsusega nr 6-24/4039-2 Xi suhtes Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest ja taotluse esitamisest Justiitsministeeriumile.
3.X esitas Tartu Vangla 14.09.2021. a otsuse peale vaide, mille vangla edastas 27.09.2021. a seisukohaga nr 1-11/285-2 lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
4.Justiitsministeerium jättis 21.10.2021. a vaideotsusega nr 11-7/6016-3 rahuldamata Xi vaide Tartu Vangla 14.09.2021. a otsuse nr 6-24/4039-2 peale.
5.X esitas 29.10.2021 kaebuse Tartu Vangla 14.09.2021. a otsuse nr 6-24/4039-2 ja Justiitsministeeriumi 21.10.2021. a vaideotsuse nr 11-7/6016-3 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus.
6.Justiitsministeerium esitas 14.12.2021 vastuse kaebusele, taotledes kaebuse rahuldamata jätmist.
7.Tartu Vangla esitas 15.12.2021 vastuse kaebusele koos asjakohaste haldusmenetluse dokumentidega. Tartu Vangla peab kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.
8.X esitas kohtule 09.01.2022 täiendavad omapoolsed Justiitsministeeriumi ja Tartu Vangla seisukohtadele.
seisukohad
vastuseks
9.X esitas kohtule 14.03.2022 taotluse võtta haldusasja materjalide juurde uus 28.02.2022. a koostatud individuaalne täitmiskava, 12.09.2021. a sooritusteade eesti keele eksamitulemuse kohta, 23.08.2021. a tunnistus eluviisitreeningu läbimise kohta ja 21.09.2021. a tunnistus kursuse „Tagasilanguse ennetamine“ läbimise kohta.
10.Kohus võttis 23.03.2022. a määrusega haldusasja materjalide juurde täiendava tõendina kaebaja poolt 14.03.2022 esitatud 28.02.2022. a individuaalse täitmiskava, kuid keeldus asja materjalide juurde võtmast ülejäänud taotletud tõendeid.
11.X esitas kohtule 03.05.2022 taotluse võtta haldusasja materjalide juurde täiendava tõendina Tallinna Vangla 29.04.2022. a vastus selgitustaotlusele nr 5-18/22/7731-2, milles kaebaja hinnangul nähtub, et Tallinna Vanglas on olemas programmid sõltlastest kinnipeetavatele ja see on veel üks faktor tema Tallinna Vanglasse üleviimise kasuks.
12.X esitas kohtule 19.06.2022 taotluse, milles palub asja materjalide juurde võtta Tartu Vangla vastus nr 6-44/133-2. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla takistab suhtlemist tema eaka vanaemaga, keeldudes andmast luba väljasõidule vanaema juurde. Vangla rikub sellega kaebaja õigusi, lõhkudes peresuhteid. Kaebaja kirjeldab sündmusi, mis leidsid aset 11.06.-12.06.2022, kui toimus kaebajal pikaajaline kokkusaamine naise ja tütrega. Kaebaja soovib kaebust täiendada kahju hüvitamise nõudega summas 2000 eurot, kuna vanglaametnike tegevuse pärast tema pere kannatab. Samuti palub kaebaja kohtul määrata tema kohene üleviimine Tallinna Vanglasse, et kaebaja saaks näha oma vanaema.
13.Kohus leidis, et kaebaja 19.06.2022. a menetlusdokumendis sisaldus taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning andis sellest lähtuvalt vastustajatele 21.06.2022. a määrusega tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele, samuti kaebuse muutmise taotlusele vastamiseks.
14.Tartu Vangla esitas 04.07.2022 omapoolse seisukoha Xi kaebuse täienduse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
15.Justiitsiministeerium esitas 07.07.2022 vastuse Xi esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
16.Kohus võttis 03.08.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 1 haldusasja materjalide juurde kaebaja poolt 03.05.2022 esitatud täiendavad tõendid, s.o Tallinna Vangla 29.04.2022. a vastus selgitustaotlusele nr 5-18/22/7731-2 ja 19.06.2022 kaebaja poolt avaldusele lisatud arstitõend nr 2479. Kohus keeldus 03.08.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 2 haldusasja materjalide juurde võtmast Tartu Vangla 14.06.2022. a otsust nr 6-44/133-2. Kohus jättis 03.08.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuse muutmise taotlus rahuldamata ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (03.08.2022. a määruse resolutsiooni p 4). Kohtumääruse p-d 3 ja 4 on jõustunud määruskaebust esitamata. Menetlusosaliste seisukohad
17.Kaebaja taotleb karistuskoha muutmist kaalukatel põhjustel. Kaebaja soovib järelejäänud vangistust kanda edasi Tallinna Vanglas. Tartu Vanglasse suunati teda, et läbida rehabilitatsioon narkosõltuvusest, kuid nüüd on see läbitud, mis tähendab, et kaebaja täitis individuaalse täitmiskava. Elu korda seadmiseks ja tööturul konkurentsis olemiseks, sooritas kaebaja eesti keele riigieksami kategooriale „B1“. See tingimus oli ka kirjas individuaalses täitmiskavas. Lisaks oli individuaalses täitmiskavas kirjas, et kaebaja kindlasti teeks 30 tundi koristustöid, mida ta ka tegi. Kaebaja läbis kõik selle, mis annab täieliku õiguse ümber kolida oma maakonna vanglasse.
18.Peamised põhjused kaebaja ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse on järgnevad: 1) kaebaja on kogu elu elanud Harju maakonnas, Maardu linnas ja seal sisse kirjutatud, ning tema perekond ja lapsed elavad Maardu linnas; 2) alates 30.10.2020 ei ole kaebaja näinud oma vanaema, kes teda kasvatas, on 74-aastane ja kellel pärast insulti avastati vähk. Haiguse tõttu ei saa ta kaebaja juurde sõita, kuna liikumine bussiga ei ole tema jaoks lubatud tervisliku seisundi tõttu. Praegusel ajal on levinud ka ohtlik haigus Covid-19 ja kuigi ta on vaktsineeritud, on ikkagi hirmus. See tekitab vanaemale ja kaebajale psühholoogilist valu. 3) Vangla ja Justiitsministeerium ei arvestanud kaebaja poolt esitatud inimfaktoreid. Kaebajal on naine Y ning kaks last W ja Q. Eelmisest abielust on naisel neli last, kes elavad viis viimast kuud mitte isaga, vaid emaga, kuna laste isa sõitis ära oma kodumaale. Seepärast on kaebaja naisel väga raske tema juurde sõita ja tuua kohale lapsi. Lapsi pole kellegi hoolde jätta. Kui kaebaja kannaks karistuse jääki Tallinnas, siis naine saaks tulla klaasita lühikesele kokkusaamisele koos lastega. Kui lapsed tulevad kahe kuu kaupa, ei tunne nad isa ära ja hakkavad nutma, mis tekitab kaebajale ja lastele psühholoogilise trauma. Lisaks ei ole Tartu Vangla arvestanud, et naine kahe väikse lapsega peab ületama vahemaa, mis on enam kui 200 km, täpsemalt Maardust Tallinna bussijaamani, Tallinna bussijaamast Tartu bussijaama ja Tartu bussijaamast taksoga Tartu Vanglani. See on ebainimlik kaebaja laste ja naise suhtes. 4) Kaebaja palub arvestada ka finantsilist aspekti. Kaebaja naise sissetulek on 462 eurot, mille eest peab ta elama, tasuma kommunaalteenuste eest, sööma, ostma pamperseid, maksma lasteaia eest. Kui naine tuleb lühikesele kokkusaamisele, siis see on miinus 60,40 eurot nende eelarvest, aga kui pikale kokkusaamisele, siis see on miinus 136,31 eurot.
19.Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi otsused ning anda võimalus jätkata karistuse kandmist Tallinna Vanglas, sest vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes
§ 19 lg 2, p 1, 2, 3, 4,2, 5 on märgitud põhjused, mille alusel saab vahetada vanglat taotluse alusel ja lisaks on olemas kohtumäärus (RKHK 3-3-1-30-10, p-d 12-13).
20.Vastustaja 1 on seisukohal, et kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus jäeti õiguspäraselt alustamata. Tartu Vangla jääb 14.09.2021. a otsustuses nr 6-24/4039-2 ja 27.09.2021. a kirjas nr 1-11/285-2 toodud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Tartu Vangla nõustub Justiitsministeeriumi 21.10.2021. a vaideotsuses toodud seisukohtadega ja palub käsitleda neid ka Tartu Vangla vastuväidetena kaebaja kaebusele.
21.Tartu Vangla leiab, et sarnaselt siseriiklikule õigusele, ei anna ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (EIÕK) konventsiooni artikkel 8 kinnipeetavale õigust olla paigutatud konkreetsesse vanglasse või vangla osakonda. See, et kinnipeetav võidakse paigutada perekonnast eemale, on vangistuse paratamatu tagajärg. Siiski võib teatud juhtudel kinnipidamiskoha kaugus küündida artikli 8 rikkumiseks, kuid käesoleval juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Eesti territoorium on äärmiselt väike ja vanglad asuvad linnades, kuhu on tagatud raskusteta ligipääs. Arvestades, et Tallinna Vangla ei asu enam Tallinna linnas, vaid Rae vallas Soodevahe külas, siis kuluks kaebaja lähedastel ka Tallinna Vanglasse sõitmiseks aega. Seega saab rääkida üksnes kinnipidamiskohta liikumisega kaasnevast täiendavast aja- ja rahakulust, mida aga Eesti suurust, transpordikorraldust ja selle makskumust arvestades ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks. Kuigi vangistusseadusest tulenevalt on taotluse esitajal õigus perekonnaliikmetega kokku saada (VangS §-d 24, 25), ei tähenda see seda, et kinnipeetav saab karistust kanda ainult perekonnaliikmete elukoha läheduses. Üksnes kinnipeetava soov ja tahe kohtuda lähedastega tihedamalt ning lähedaste mugavus käia kohtumistel kodulähedasemas vanglas, ei ole selliseks põhjuseks, mis tingiks ümberpaigutamise menetluse alustamise ja sellist õiguslikku alust ei näe ette ka kehtiv õigus.
22.Asjaolu, et kaebaja on pärit Harjumaalt ja tema on sisse kirjutatud Maardu linna, ei ole samuti aluseks ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Kaebaja puhul kehtib erisus, mistõttu tema elukoht ja sissekirjutus ei ole ümberpaigutamise menetluse alustamise otsustamisel asjakohased.
23.Vanglale esitatud taotluses ja vaides ei viidanud kaebaja vanaema tervislikule seisundile (läbipõetud insult ja avastatud vähkkasvaja). Seetõttu on kaebaja kaebuses tuginenud sellistele asjaoludele, millele ta varasemalt tuginenud ei ole. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid vanaema tervisliku seisundi ega bussiga liikumise võimatuse kohta. Kui ühistranspordiga sõitmine on kaebaja vanaemale tervisest tulenevalt keelatud, siis ei saaks ta kasutada sellist liikumisviisi ka kaebaja külastamiseks Tallinna Vanglas.
24.Kaebaja viitab kaebuses abikaasa vanema lapse haigusele. Ka sellisele asjaolule ei ole kaebaja varasemalt vanglale esitatud taotluses tuginenud ja ei ole esitanud selliseid väiteid kinnitavaid tõendeid. Seetõttu on tegemist asjaoluga, mida varasemas menetluses välja toodud ei ole ja millega vangla ei ole saanud arvestada.
25.Kaebaja abikaasal on olnud võimalik kaebajat külastada ka Tartu Vanglas viibides. Samuti nähtub kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames koostatud 17.09.2021. a iseloomustusest, et kaebaja abikaasa on valmis kaebajat ka vabaduses majanduslikult toetama. Valmisolekust toetada kaebajat majanduslikult ei saa järeldada rahaliste vahendite sellist ebapiisavust, mis välistaksid kokkusaamised Tartu Vanglas viibides.
26.VangS § 19 lg 1 ei näe ümberpaigutamise alusena ette individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimist. Ümberpaigutamise aluseks saab olla vajadus individuaalset täitmiskava ellu viia, kuid kaebaja puhul selline vajadus puudub. Sellise vajaduse olemasolu ei nähtu ka kaebaja 18.02.2021. a individuaalsest täitmiskavast (Tartu Vangla vastuse lisa 2). Seetõttu ei saa ka tegevuste täidetus olla aluseks ümberpaigutamise menetluse alustamiseks.
27.Vastustaja 2 on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Justiitsministeerium jääb 21.10.2021. a vaideotsuses nr 11-7/6016-3 esitatud seisukohtade juurde ja palub neid arvestada Justiitsministeeriumi seisukohtadena käesolevas halduskohtumenetluses. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist.
28.Kaebaja on viibinud pikaajalisel kokkusaamisel abikaasa ja lastega enne kaebuse esitamist viimati 11.11.2021, samuti 13.10.2021. Väide, et kaebaja abikaasal on küll võimalik kaebajat külastada Tallinna Vanglas, kuid mitte Tartu Vanglas, ei ole õige. Kaebaja abikaasa on koos lastega kaebajat korduvalt külastanud, mistõttu ei ole tõendatud, et külastamine oleks muutunud ülemääraselt raskendatuks või võimatuks.
29.Kaebajal on tõsised sõltuvusprobleemid, mis on tema riskihinnangu järgi ka uue kuriteo toimepanemise suur risk. Kaebaja on varasemalt määratud käitumiskontrollile viiel korral. Tuginedes varasematele kriminaalhooldustele nähtub, et isikul on olnud raskusi kriminaalhooldusnõuete täitmisega ning kriminaalhooldus ei ole täitnud oma eesmärki.
30.Kaebajat on kriminaalkorras karistatud kokku üheteistkümnel korral, millest kolm on kehtivad, vangistusega neist kaheksal korral. Viimasel korral karistatud röövi, varguste ja põgenemiskatse eest, mille käigus kasutas füüsilist vägivalda turvamehe suhtes. Varasemalt samuti korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ning kahel korral ka röövi toime panemise eest. Lisaks on teda karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest ja mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest. Kuritegude ajendiks on valdavalt olnud materiaalse kasu saamine ning kuriteod on olnud etteplaneeritud. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine, impulsiivsus, puudulik probleemilahendamise oskus, negatiivne grupimõju.
31.Kaebaja liitus narkootikumide tarvitajatele suunatud tugiteenusega SÜTIK 20.05.2020.
32.Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2020. a määrusest kriminaalasjas nr 1-17-8195 nähtub, et Xi käitumist iseloomustab ilmekalt asjaolu, et isik ilmus 27.10.2020. a kohtuistungile koos 4päevase imikuga, millise käitumisega ta ilmselgelt manipuleeris kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil lükata tema karistuse kandmisele asumine edasi kahe aasta võrra, et ta saaks kasvatada ja toetada oma väikseid lapsi, millise taotluse jättis kohus rahuldamata. Ringkonnakohus on nimetatud määruses välja toonud ka selle, et kuigi isik üritab kohtuga manipuleerida seoses pere ja lastega seoses, siis tegelikult ei ole lapsed ja perekond motiveerinud teda oma elustiili muutma ja narkootikumide tarvitamisest loobuma ka pärast ennetähtaegset vanglast vabanemist. Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et isik tuli esmalt maakohtu istungile vaid mõne päeva vanuse lapsega, väites, et lapse ema on haiglas, mis ei vastanud aga tõele, kuivõrd ettekande kohaselt vaid paarkümmend minutit hiljem (pärast istungit) ühines ema perega bussipeatuses. Lisaks lahkus isik keevitaja kursustelt enne nende lõppu 23.09.2020, väites, et tema naine sünnitab, ometi sünnitas naine tegelikult kuu hiljem. Seega on X ametnikega suheldes selle lühikese ajaperioodi jooksul pidevalt manipuleerinud, valetanud neile ja teadvalt eksitanud korduvalt. Laste vanaema tunneb muret laste turvalisuse pärast nii seoses Xi poolt narkootikumide tarvitamise jätkamise ja selles seisundis lastega koosolemise tõttu kui ka selle tõttu, et kuigi kaitsja kinnitas
määruskaebuses, et isik pole toime pannud rohkem kuritegusid, on nii laste vanaema kinnitusel kui ka materjalidest nähtuvalt andmeid selle kohta, et isik võib juhtida sõidukit nii juhtimisõigust omamata aga samuti narkootikume tarvitanuna, kusjuures sõidutades sellises olukorras ka oma perekonda, s.h vastsündinut. Kõik need asjaolud iseloomustavad kaebaja suhtumist oma sõltuvusprobleemi. Kaebaja pigem üritab ära kasutada inimlikke aspekte, nagu laste ja lähedaste huvid, kui samas ei ole ta ise ka varem kriminaalhooldusel olles neid huve järginud. Kõik need asjaolud on vanglale teada ja neist nähtub selgelt, et kaebajat ei motiveerinud ka see, kui talle mõisteti karistus ja ta teadis, et nõuete rikkumise korral pööratakse vangistus täitmisele. See ei mõjutanud teda ka vabaduses abi otsima.
33.Asjaolu, et kinnipeetav võidakse paigutada eestisiseselt erinevatesse vanglatesse, ei tähenda seda, et vangla ei oleks täitnud VangS § 23 lõikeid 1 ja 2. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on peetud konventsiooni artikli 8 rikkumiseks juhtumeid, kus lähedastega suhtlemine on kinnipeetavale muudetud võimatuks või ebamõistlikult raskendatuks. Selliste olukordadega oli tegemist näiteks lahendis Polyakova jt vs Venemaa, kus paigutati isikud oma perekonnast 2000-8000 kilomeetri kaugusel asuvatesse vanglatesse, samuti lahendis Vintman vs Ukraina, kus kinnipidamisasutus oli 1000 km kaugusel perekonna kodust. Arvestades Eesti geograafilist suurust ning fakti, et Tallinna ja Tartu vahel on toimiv ja tihe ühistransport, mille kasutamine ei ole ebamõistlikult keeruline ega kulukas, ei ole kaebaja olukord ligilähedaseltki võrreldav EIK-i lahendites toodud olukordadega. Kõnealusel juhtumil selliseid asjaolusid ei esine, kuivõrd Eesti on geograafiliselt väike riik ning vanglad asuvad suurtes regionaalkeskustes, kuhu on kõikidel ligipääs suuremate raskusteta ja ilma ebamõistlikult suurte kulutusteta.
34.Kaebaja välja toodud põhjendused on otsitud ja võiksid universaalselt kehtida väga paljude Eesti vanglates kinnipeetavate süüdimõistetute kohta. Juhul, kui jaatada, et karistuse kandmise asukohta võiks muuta pelgalt vanemaealise sugulase mugavama vanglas külastamise eesmärgil või lähedastele või pereliikmetele vanglasse tuleku mugavamaks muutmise eesmärgil, siis tähendaks see sisuliselt seda, et igal kinnipeetaval tekiks võimalus valida karistuse täideviimise kohta. See ei ole olnud seadusandja, ega ka riigisisese või EIK-i kohtupraktikas perekonnaelu kaitse suhtes väljendatud seisukohtade eesmärk. Vangistuse täideviimise eesmärk kaalub üle mugavama suhtlusvõimaluse lähedastega. Ümber paigutamata jätmine ei saanud halvendada kaebaja võimalusi lähedastele helistada või kirjutada, kuna need õigused on talle Tartu Vanglas tagatud.
35.Riskihindamisest nähtuvalt on kaebajal suured probleemid narkootiliste ainete tarvitamisega, mis viivad ka kuritegude toimepanemiseni. Kaebaja on sõltuvusprobleemide all kannatanud väga pikka aega, mistõttu peab ta karistust kandma Tartu Vanglas, kus on sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatega tegelev üksus. Kaebaja on varem viibinud Tallinna Vanglas, kuid perega suhtlemine ja varasemad karistused ei ole teda mõjutanud edasiste kuritegude toimepanemisest loobuma.
36.Justiitsministeerium on vaideotsuse lahendamise käigus teinud kindlaks, et Tartu Vangla on kaebaja taotluse menetlemisel võtnud arvesse kaebaja viidatud asjaolusid puudutavalt tema vanglavälise suhtluse õigust, sh hinnanud perekonnaelu võimaliku riive olemasolu ning kuivõrd kaebaja ega tema lähedased ei olnud esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid, leidnud, et ümber paigutamise menetluse alustamiseks alus puudub.
37.Kaebajale mõistetud vangistuse lõpu tähtaeg on 03.05.2023, st sisuliselt on kaebaja vangistuse lõpuni jäänud 1,5 aastat. Justiitsministeerium ei toeta oma praktikas kinnipeetava
ümberpaigutamist ilma mõjuva põhjuseta. Kaebaja ümberpaigutamine ei soodustaks seetõttu vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Käesoleval juhul on nii vangla oma vastuses kui Justiitsministeerium oma vaideotsuses piisavalt selgitanud, miks puudus alus kaebaja ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Justiitsministeerium on seisukohal, et mõlemad otsused on piisavalt motiveeritud ja kaalutletud. Kõnealusel juhul ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja ümber paigutamata jätmine riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi. Kohtu seisukoht
38.Vaidlustatud Tartu Vangla 14.09.2021. a vastuse nr 6-24/4039-2 kohaselt on kaebaja paigutatud Tartu Vanglasse justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 5 lg 1 p 3 alusel. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 3 kohaselt paigutatakse meessoost kinnipeetav, kes on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitaja ning on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile või kes kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastuse või „Karistusseadustiku” §-s 178, 1781 või 179 sätestatud kuriteo eest, paigutatakse Tartu Vanglasse.
39.Kohtu hinnangul ei ole Tartu Vangla kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmisel kaalutlusvigu teinud. Vangla hindas kaebaja taotlust ning leidis, et vaatamata Tartu ja Tallinna vahelisele vahemaale, ühistranspordi liiklusele ja sõidu ajale, ei ole tegemist kokkusaamisi takistavate asjaoludega. Kaebaja on viibinud ka varasemalt Tartu Vanglas ja lähedastega suhtlemine pole probleeme valmistanud. Lisaks kokkusaamistele on võimalik suhteid lähedastega hoida kirja või telefoni teel. Kohus nõustub Tartu Vangla põhjendustega.
40.Tartu Vangla on kinnitanud kohtule, et kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 15.05.1017. Kaebaja on paiknenud Tartu Vanglas perioodidel 11.10.–01.11.2017 ja 06.11.2017–23.04.2020. Alates 10.02.2021 paikneb kaebaja taas Tartu Vanglas. Kaebaja karistusaeg lõpeb 03.05.2023.
41.Kohus nõustub ka Tartu Vangla seisukohaga, et kaebaja puhul ei esine vangistusseaduse (VangS) § 19 lg-s 1 sätestatud alust, mille tõttu peaks vangla kaaluma vaide esitaja ümberpaigutamise menetluse alustamist ja vastava taotluse esitamist Justiitsministeeriumile. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava ümberpaigutamise kord on kinnitatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega "Täitmisplaan".
42.Justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Täitmisplaani § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiitsministeerium. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et nimetatud sätetest tulenevalt puudub kinnipeetaval õigus taotleda enda ümberpaigutamist. Välistatud pole aga kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (RKHK 02.06.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13).
43.Kaebaja on taotlenud enda ümberpaigutamist Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse, tuginedes perekonnaelu kaitsmise vajadusele. Kaebaja väidab, et Tartu Vanglas on tema vanaemal võimatu teda külastada, samuti on raskendatud abikaasa ja laste külaskäigud Tartu Vanglasse.
44.Nagu Tartu Vangla 27.09.2021. a vaide edastamise seisukohas õigesti märgib, on kinnipeetava soov lihtsustada vahetut suhtlemist lähedastega mõistetav, kuid sellise asjaolu näol ei ole tegemist individuaalse täitmiskava elluviimise vajaduse, karistuse täideviimise eesmärkide saavutamise ega julgeoleku tagamise vajadusega. Kohus nõustub ka tõdemusega, et on vangistuse paratamatu tagajärg, kui kinnipeetav paigutatakse karistust kandma perekonnast eemale. Eesti riigi suurust ja linnadevahelisi vahemaid arvestades, ei saa pidada Tartu Vanglas kaebaja külastamist ebamõistlikult aja- ja ressursimahukaks. Samuti pole tõendatud, et kaebaja lähedastel oleks võimatu külastada teda Tartu Vanglas.
45.Kaebaja kannab karistust vanglas Harju Maakohtu 09.11.2020. a määruse kriminaalasjas nr 1-17-8195 alusel (kinnipeetava kohta 17.09.2021 koostatud iseloomustus). Kinnisesse vanglasse on kaebaja sattunud enda tegevuse tagajärjel. Kaebaja kinnipidamisega kaasnevad kannatused ja ebamugavused paratamatult ka tema lähedastele, mille eest vastutus lasub kaebajal, kes on toime pandud kuritegude ja narkootiliste ainete tarvitamise tõttu määratud karistust kandma justnimelt Tartu Vanglasse.
46.Justiitsministeerium on kohtule kinnitanud, et Tallinna Vanglas ei ole eraldi üksust, kes oleks spetsialiseerunud just nende kinnipeetavate järelevalvele ja taasühiskonnastamisele, kes on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitajad ning on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile. Kinnipeetav paigutatakse karistuse kandmiseks vanglasse lähtuvalt toimepandud süüteost, soost või vanusest. Tartu Vangla psühhiaatri 29.06.2022. a vastuse kohaselt ei ole kaebaja suhtes sõltuvushäire diagnoosi muudetud. Seega on kaebaja paigutatud Tartu Vanglasse jätkuvalt lähtudes sõltuvushäire diagnoosist ja avalikust huvist korraldada kaebaja karistuse täideviimine võimalikult mõjusalt.
47.Kaebajale on Tartu Vanglas võimaldatud lähedastega nii pikaajalisi- kui lühiajalisi kokkusaamisi. 2021. a on kaebajal toimunud lühiajalisi kokkusaamisi lähedastega järgnevalt: 09.01.2021. a (abikaasa ja kaks last), 10.03.2021. a (abikaasa ja üks laps), 10.04.2021. a (ema, abikaasa ja üks laps), 13.05.2021. a (abikaasa ja üks laps). 2021. a on kaebajal toimunud pikaajalisi kokkusaamisi järgnevalt: 08.-09.06.2021. a (abikaasa ja kaks last), 03.-04.07.2021. a (abikaasa ja üks laps), 10.-11.08.2021. a (abikaasa ja üks laps), 12.-13.10.2021. a (abikaasa ja kaks last), 11.-12.11.2021. a (abikaasa ja üks laps). Pikaajaline kokkusaamine lubati kaebajale ka 14.09.2021. a, kuid abikaasa lastega kokkusaamisele ei tulnud. 12.10.2021. a lubati kaebajale kokkusaamine ka vanaema Z, kuid vanaema kokkusaamisele ei tulnud. Seega on abikaasal siiski olnud võimalik käia lastega nii pika- kui lühiajalistel kokkusaamistel Tartu Vanglas vaatamata kaebaja poolt väidetud majanduslikele raskustele.
48.Kohus jääb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asutud seisukohale, et arusaadavalt on Maardus elavate lähedaste jaoks oleks mugavam külastada kaebajat Tallinna Vanglas. Siiski on Tartu Vangla piisavalt kohtule põhjendanud vajadust hoida kaebajat just Tartu Vanglas ning Justiitsministeerium on samal seisukohal. Kuigi sõit Maardust Tartusse ja tagasi võib olla 2020. aastal sündinud lapse ja ka lapse ema jaoks ebamugav ning eaka vanaema jaoks terviseseisundi tõttu keeruline, ei tähenda see, et vangla rikuks kaebaja õigust perekonna- või eraelule. Kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine ei ole riivanud kaebaja põhiõigusi ebaproportsionaalselt. Vastustajate otsused tuginevad asjakohastele kaalutlustele.
49.Kuivõrd kohus nõustub Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohtadega ning järgib vastustajate põhjendusi, ei pea kohus neid otsuses kordama vastavalt HKMS § 165 lg-le 2.
50.Kohus leiab, et kuna vanglal puudus alus menetluse algatamiseks, puudub kohtul alus ka vastustajale asja uuesti läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Vaidlustatud vaideotsus on õiguspärane HMS § 54 kohaselt. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
51.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mille tõttu puudub alus vastustaja menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kaebaja vabastati käesolevas asjas kaebuse esitamisel 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest (Tartu Halduskohtu 03.11.2021. a määruse resolutsiooni p 2). HKMS § 118 lg 3 alusel jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv riigi kanda.
52.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus eraelu puutumatuse kaitseks avaldatavas otsuses kaebaja ja teiste andmesubjektide nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.