X kaebus tühistada Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldus nr 48 ja Saarde Vallavalitsuse 06.04.2022 korraldus nr 141 ning kohustada Saarde valda välja andma korraldust
XXXXXXXXX
kinnistu korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Andrus Post Vastustaja – Saarde vald, volitatud esindaja Külli Veber
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.11.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 19.01.2022 Saarde Vallavalitsusele taotluse Saarde vallas XXXXXXXX külas asuva XXXXXXXXX kinnistu korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.
2.Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldusega nr 48 jäeti X taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks rahuldamata.
3.X esitas 11.03.2022 esitas vaide Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022 korralduse nr 48 kehtetuks tunnistamiseks. Saarde Vallavalitsus jättis 06.04.2022 korraldusega nr 141 vaide täies ulatuses rahuldamata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 29.04.2022 kaebuse, milles taotles tühistada Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldus nr 48 ja Saarde Vallavalitsuse 06.04.2022 korraldus nr 141 ning kohustada Saarde valda välja andma korraldust XXXXXXXXX kinnistu korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Jäätmeseaduse (JäätS) eesmärgiks oli tiheasustusaladel korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks teha. Suvila omanik loetakse automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga suvila asukohajärgses kohalikus omavalitsuses ning seda sõltumata sellest, kus on omaniku tegelik elukoht või registrijärgne aadress. Hajaasutusalal saab jäätmeveoga liitumine toimuda kohustuslikus korras ainult siis, kui see on objektiivsetel põhjustel üldse võimalik, vajalik ja jäätmevedajale majanduslikult otstarbekas (Riigikohtu 16.01.2018 otsus nr 3-16-313, p 11). 2) 01.04.2022 paikvaatlusest ei teavitatud kaebajat, seetõttu ei saa nimetatud paikvaatlusele osutada mingit tõenduslikku väärtust. Isegi kui paikvaatlus oleks seaduslik, siis tuvastasid ka vallaametnikud, et kinnistul kedagi ei viibi, oli näha vaid sõidukite jälgi. Kaebaja lepinguline esindaja kinnitab, et tegemist võib olla tema sõidu jälgedega. Samuti on omanik ise ka seal aegajalt käinud, aga see ei tähenda, et ta elaks seal või kasutaks kinnistut selliselt, mis annaks aluse teda jäätmevaldajaks lugeda. 3) Kaebaja on ka varem teinud taotluse jäätmeveost vabastamiseks, mis rahuldati. Arusaamatu on, mille alusel on vastustaja enda halduspraktikat muutnud. Kaebajale teadaolevalt ei ole hankelepingu tingimused ega Saarde Vallavolikogu 25.08.2015 määrus nr 9 „Saarde valla jäätmehoolduseeskiri“ (jäätmehoolduseeskiri) nimetatud perioodil muutunud ja ei ole muutunud faktilised asjaolud, mis tingisid eelmise taotluse rahuldamise. Seega on vastustaja kuritarvitanud diskretsiooniõigust, mistõttu on korraldused õigusvastased. Kaebajal on õiguspärane ootus, et kui eelnevatel aastatel on tema samane taotlus rahuldatud ja olukord pole muutunud, siis rahuldatakse samasugune taotlus ka käesoleva aastal. 4) Arusaamatu on, millistele asjaoludele tuginedes on vald leidnud, et kaebaja kasutab kinnistut. Otsusest ei nähtu, kuna ja millisel viisil on vastustaja kontrolli teostanud, kas kontrolli teostati registriandmetele tuginedes või teostati paikvaatlust. Selliselt ei ole üheselt selge, millele tuginedes jõudis vald järeldusele, et puuduvad alused jäätmeveost vabastamiseks. Niisiis on otsuse tegemise alused objektiivselt kontrollimatud ning isikult on võetud võimalus esitada vastuväiteid valla tuvastatud asjaolude kohta. 5) Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja meelevaldne tõlgendamine on viinud olukorrani, kus kaebajal tegelikkuses ei ole jäätmeid üle anda, jäätmeid koguv ettevõtte on sunnitud tegema tühisõite ja rakendama selle eest tasu ning juurdepääsutee olukord halveneb prügiveoki läbisõidu tõttu. Kuivõrd jäätmevaldaja kinnistule juurdepääs kulgeb üle
naaberkinnistute, siis tekib olukord, kus teeseisukorra halvenemise eest vastutab kaebaja. Kui jäätmevedu teeniks kaebaja huve, siis oleks õigustatud teeseisukorra parendamiseks tehtavad kulutused, aga olukorras, kus jäätmevaldajal reaalselt ei teki selliseid jäätmeid, mida seaduse alusel peab kokku koguma, ei ole lubatud üksnes avalikest huvidest lähtuvalt jäätmeveo korraldamise tõttu kaebajale kahju tekitamine. Saarde vallal ei ole loodud meedet, mis minimeeriks jäätmeveoga liitumisest tingitud mõju. 6) Olukorras, kus kaebaja on selgitanud, et on tõenäoline, et tal prügi ei teki ning vajadusel saab viia prügi ise jäätmejaama, ei teeni korraldatud jäätmevedu JäätS eesmärke. XXXXXXXXX kinnistu asub hajaasustatud alal ning korraldatud jäätmeveoga liitumiseks puuduvad ka tervise ja keskkonna kaitsmisest tulenevad vajadused. Isegi kui kinnistule mingid jäätmed tekiks, peaks vald kaalutlema avaliku huvi ja erahuvi tasakaalu. 7) Valla seisukoht, et kinnistu omanik peaks ise jäätmeid tassima mitmesaja meetri kaugusele, kus neid saaks siis transportida, ei ole põhjendatud. See oleks võimalik ideaalsete ilmastikuolude korral, aga mitte saju, libeduse ja paksu lume korral. Kinnistu omanikul ei ole ka võimalik astuda samme selleks, et prügiauto juurdepääs tagada, kuna juurdepääsu tee kulgeb üle võõra kinnistu. Kaebajale teadaolevalt on jäätmete vedaja käinud kinnistul vaid ühe korra septembris 2021. Ragn-Sellsi iseteenindusest küll nähtub, justkui oleks vedaja käinud XXXXXXXXX kinnistul korduvalt, kuid väidetavate tühisõitude kuupäevade juurde on lisatud fotod XXXXXXX kinnistu mahuti kohta, mis asub XXXXXXXXXX kinnistust hoopis eemal. Kuna tegemist on väga räige lepingu rikkumisega jäätmevedaja poolt, siis peaks kohalik omavalitsus välja selgitama jäätmevedaja rikkumised kohustuste täitmisel.
6.Saarde vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kuivõrd Saarde vallas elab 01.01.2022 seisuga 4419 inimest, on korraldatud jäätmeveo korraldamine kohustuslik. Saarde vallas ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmamata piirkondi. Korraldatud jäätmeveoga liitumine toimub kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel ning isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Kaebaja on 19.01.2022 taotluses korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemiseks kinnitanud kinnistu kasutamist ning jäätmete tekkimist. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esitatud taotluste menetlemispraktika kohaselt kontrollib kohalik omavalitsus isiku ütlusi juhul, kui isik väidab, et ta ei ela ega kasuta kinnistut ning tal ei teki seetõttu jäätmeid. 2) Vastustaja 01.04.2022 teostatud paikvaatluse puhul ei olnud tegemist eraldiseisva ja ainsa tõendiga, millele oleks tuginetud vaidlusaluseid otsustusi tehes. Paikvaatluselt saadud info üksnes kinnitas kaebaja esitatud andmeid. Kinnistu omaniku luba paikvaatluseks ei olnud vajalik, sest kinnistule ei sisenetud. Jäätmehoolduseeskirja § 16 lg 1 alusel võib Saarde Vallavalitsus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel erandkorras kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata ja vallavalitsus on eelnevalt kohapeal kontrollinud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Vastustaja arvestas otsustuste tegemisel, et kaebaja kasutab kinnistut ja kinnistul tekivad jäätmed. 3) Õiguskindlus tähendab, et rakendatav seadus jääb kehtima, mitte selle alusel vastu võetud diskretsiooni võimaldav otsustus. Õiguspärane ootus tähendab seda, et isikult ei võeta ära juba antud õigust, mida ta on asunud realiseerima, sellest tulenevalt ei saa olla õiguspärast ootust olukorra püsimiseks tulevikus. Üksnes asjaolu, et kaebaja vabastati erandkorras 3 aastat tagasi jäätmeveost, ei anna õiguslikku alust jätkuvalt või ka korduvalt jäätmeveost vabastamiseks ega muuda erandkorras saadud vabastust püsivaks. Kaebajal ei saanud olla ootust, et erandkorras saadud vabastus muutub püsivaks, eriti kui arvestada, et kaebaja esitas 19.01.2022 taotluse, milles kinnitab kinnistu kasutamist.
4) Kaebaja soovib XXXXXXXXX kinnistu jäätmeveost vabastust, kuna ta kasutab kinnistut väga harva. Ei ole võimalik, et prügimäele viiakse prügi ja üleliigsed jäätmed, mida reaalselt ei teki ja mida ei ole vaja üle anda. Tartu Halduskohtu 28.10.2013 kohtuotsuse nr 3-13-1464 p-s 12 toodud seisukoha järgi on ka lühiajaline kinnistul viibimine seotud jäätmete tekkimise võimalusega ja seega tuleb ka kinnisasja omaniku hoolduskohustuse täitmist lugeda kinnisasja kasutamiseks JäätS § 69 lg 4 tähenduses. Selline tõlgendus tagab, et kinnistu kasutamisel tekkivad jäätmed antakse jäätmekäitluseks üle jäätmete tekkimise kohas. Jäätmekäitluse põhimõtetega ei ole kooskõlas jäätmete transportimine nende üleandmiseks teise jäätmekäitluspiirkonda või kinnisasjal tekkivatest jäätmetest vabanemine nende jätmisega avalikesse või teiste isikute eraomandis olevatesse prügikonteineritesse. Samas ei ole oluline, kas isikul igakordsel kinnistul viibimisel tegelikult jäätmeid tekib. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse õiguspäraseks rahuldamata jätmiseks on piisav, kui jäätmete tekkimine on tõenäoline. Jäätmete tegeliku tekkimise väljaselgitamise kohustuse panemine kohalikule omavalitsusele oleks ebamõistlikult koormav nii kohalikule omavalitsusele kui korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlejale. Kaebaja on ise kinnitanud, et jäätmed tekivad ja neid käideldakse. 5) Jäätmevedaja tühisõitude teated ega fotod naaberkinnistu prügimahutist ei tõenda kaebaja kinnistu mittekasutamist või seda, et kaebajal jäätmeid ei teki. Kaebaja väide, et jäätmevedaja ei kogu faktiliselt XXXXXXXXX kinnistult jäätmeid, ei vasta tõele. Seda kinnitavad jäätmevedaja tühisõitude teated ning sama nähtub kaebaja sõnul Ragn-Sellsi iseteeninduses. Kaebaja väide, et XXXXXXXXX kinnistu asub kohas, kuhu jäätmevedaja ei pääse ligi, ei vasta tõele. Kinnistul tekkivaid jäätmeid on võimalik jäätmevedajale üle anda, selleks ei pea jäätmeveok kinnistu õuealale sõitma. Kaebusele lisatud jäätmevedaja teatised tühisõitude kohta tõendavad väga selgelt, et jäätmevedaja on soovinud jäätmeid ära viia, kuid XXXXXXXXX kinnistu mahutit ei ole välja pandud. 6) Kaebaja pretensioonid jäätmevedaja Ragn-Sells suhtes, on nende vahel sõlmitud lepingu võimalikust rikkumisest tulenev vaidlus. Vastustaja ei nõustu, et tal on lepinguväline kohustus jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud jäätmeveo lepingu rikkumise tuvastamiseks üksnes seetõttu, et jäätmevedu toimub valla haldusterritooriumil.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.JäätS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Niisiis on jäätmevaldaja JäätS § 69 lg-st 1 tulenevalt üldreeglina kohustatud korraldatud jäätmeveoga liituma. Kaebaja on JäätS § 69 lg-st 2 tulenevalt jäätmevaldaja. Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja ta aga JäätS § 69 lg 4 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastama. Nimetatud norm sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmehoolduseeskirja § 16 lg 1 täpsustab, et Saarde Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel erandkorras kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata ja vallavalitsus on eelnevalt kohapeal kontrollinud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine on erand, mille tegemise üle otsustamisel tuleb vastustajal teostada kaalutlusõigust. Sellise otsuse õiguspärasust hinnates on kohtu kontrolliruum piiratud. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Järelikult
saab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata, kas vastustaja on kaebaja 19.01.2022 taotluse rahuldamata jätmisel kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutanud.
8.19.01.2022 taotluses korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemiseks on kaebaja mitteliitunuks lugemise põhjendusena toonud välja harjumuse oma prügi ise sorteerida, mistõttu ta ei vaja Ragn–Sellsi teenust. Nii JäätS § 69 lg 4 kui ka jäätmehoolduseeskirja § 16 lg 1 seavad korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise tingimuseks asjaolu, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata. Kaebaja ei ole 19.01.2022 taotluses väitnud, et ta ei ela kinnistul ega kasuta seda. Kaebuses on kaebaja aga väitnud, et ta kasutab kinnistut väga harva. Samas on kaebaja 19.01.2022 taotluses kirjeldanud, kuidas ta kinnistul tekkivat prügi sõltuvalt selle liigist sorteerib. Kohtu hinnangul on vastustaja 19.01.2022 taotluses esitatud teabe põhjal põhjendatult järeldanud, et kaebaja kasutab XXXXXXXXX kinnistut. Olukorras, kus kaebaja kinnistut ei kasutaks, ei oleks kaebajal ka vajadust kinnistul jäätmeid sorteerida või jäätmeid sealt oma koju või töökohta transportida. Seejuures ei oma määravat tähtsust, kui tihti kaebaja kinnistut kasutab, kuivõrd ka kinnistu harva kasutamisel ei ole kaebajal alust eeldada, et ta korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatakse. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja poolt XXXXXXXXX kinnistu kasutamise järelduse tegemisel lähtunud kaebaja hinnangul ebaseaduslikust paikvaatlusest. Nimetatud paikvaatlus teostati vallavalitsuse ametnike poolt 01.04.2022 ehk pärast seda, kui vastustaja kaebaja taotluse 10.02.2022 rahuldamata jättis. Vastustaja on paikvaatlusele küll tuginenud vaideotsuses, kuid ka vaide lahendamisel on vastustaja XXXXXXXXXX kinnistu kasutamise fakti jaatamisel eelkõige lähtunud kaebaja 19.01.2022 taotluses esitatud andmetest. Kuivõrd vastustajal ei olnud 19.01.2022 taotluse lahendamisel alust arvata, et kinnistut ei kasutata, ei olnud vastustajal ka kohustust selles osas täiendavaid tõendeid paikvaatlusega koguda.
9.Kohus ei nõustu kaebaja arusaamaga, et hajaasustusega piirkonnas võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugeda ainult erandkorras. JäätS § 66 lg 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. Seega on erandiks hajaasustuse piirkondades jäätmeveo korraldamata jätmine. Vastustaja ei ole oma territooriumi osas selliseid piirkondi eraldanud, mistõttu on kogu Saarde valla territoorium, sh ka XXXXXXXXX kinnistu, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.
10.See, et vastustaja on 27.03.2018 korralduse nr 79 „Soodustuste andmine jäätmeveol“ alusel Saarde vallas XXXXXXXX külas asuva XXXXXXXXX kinnistu lugenud korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks perioodil 01.04.2018 kuni 31.03.2021, ei tähenda, et kaebajal tekkis õigustatud ootus, et vastustaja ka edaspidi kaebaja suhtes mitteliitumise erandit kohaldab. Nagu eelnevalt märgitud, on mitteliitumise lubamine vastustaja kaalutlusotsus ning seega ei saa eeldada, et vastustaja mitmeaastase vahega kaalumiste tulemusel alati ühesuguse tulemuseni jõuab. Halduspraktika muutmine ei ole haldusorganile keelatud. Ka ei ole see kuidagi õiguskindluse põhimõttega vastuolus.
11.Ka asjaolu, et kaebaja hinnangul ei täida Ragn-Sells lepingut, ei anna vastustajale alust kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada, kuna JäätS sellist alust korraldatud jäätmeveoga liitmisest erandi tegemiseks ette ei näe. Kui kaebaja leiab, et Ragn-Sells ei täida kohaselt enda lepingulisi kohustusi kaebaja ees, tuleb kaebajal nende omavahelises suhtes õiguskaitse vahendeid kasutada. Ka kaebajale tema kinnistu juurdepääsutee parendamise tõttu väidetavalt tekkiv kahju ei võimalda vastustajal kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada.
12.Kokkuvõttes ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks kaebaja 19.01.2022 taotlust lahendades rikkunud kaalutlusreegleid. Niisiis leiab kohus, et Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldus nr 48 on õiguspärane. Kohtu hinnangul on õiguspärane ka Saarde Vallavalitsuse 06.04.2022
korraldus nr 141. Seega puudub alus kaebaja poolt esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete rahuldamiseks ning kohus jätab kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.