Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagava toimingu sooritamise loa saamiseks X suhtes
Menetlusosalised
Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Merlin Aavik Puudutatud isik - X (isikukood xxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Anda luba hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X kuuluvale 1/2 suurusele mõttelisele osale korteriomandist registriosa numbriga zzzzzz (aadress zzzzz linn, zzzzz). Hüpoteegi summa on 29 326,49 eurot. Hüpoteek tagab X kui Y (registrikood yyyyyy) juhatuse liikme suhtes tehtavast vastutusotsusest (vt määruse punkti 1.3) tulenevaid nõudeid.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
3.Määrus toimetatakse X kätte pärast täitmist tagava toimingu sooritamist.
Edasikaebamise kord ja 4. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. muud selgitused
5.Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
6.Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile. Määrus ning Maksu- ja Tolliameti taotlus toimetatakse resolutsiooni punktis 3 toodud ajal kätte puudutatud isikule.
7.Puudutatud isikul on õigus esitada taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11). Asjaolud
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.09.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus anda loa maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 2 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks X kuuluva vara suhtes. MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.1.Y-l, registrikood yyyyyy (edaspidi osaühing) on maksuvõlg 24 811,64 eurot, s.h arvestuslik intress 371,78 eurot (taotluse lisa 1). Maksuvõla sissenõudmine osaühingult ei ole tulemusi andnud. MTA arestis osaühingu arvelduskontod 10.08.2021 ja täiendavalt
26.01.2022, viimane laekumine toimus 26.01.2022 (taotluse lisad 11-14). Osaühingul ei ole registervara. MTA andmetel on osaühingu majandustegevus lõppenud.
1.2.X (edaspidi puudutatud isik) on alates 06.11.2020 olnud osaühingu ainus juhatuse liige. MTA alustas 29.08.2022 puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust (taotluse lisa 2).
1.3.MTA kavatseb nõuda puudutatud isikult osaühingu maksuvõla tasumist 24 430,49 euro ulatuses, sellest põhivõlg 19 356,21 eurot ja intress 5 074,28 eurot. Põhivõla moodustavad maksustamisperioodide jaanuar, veebruar, mai, juuli 2021 ning veebruar - aprill 2022 maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummad (käibemaks, tulumaks, tööjõumaksud). Intressi kohta on 25.08.2022 koostatud intressinõue (taotluse lisa 3). Enamuse põhivõlast moodustab maksustamisperioodi jaanuar 2021 käibemaks, millest on tasumata 18 979,63 eurot. Osaühing deklareeris algselt tasumisele kuuluva käibemaksu 257,32 eurot ning parandusdeklaratsiooniga juunis 2021 tasumisele kuuluva käibemaksu 24 623,99 eurot (taotluse lisa 8). Lisandunud maksukohustus tekkis seetõttu, et osaühing müüs korteriomandi aadressiga Tartu, qqqq (registriosa number qqqq) ning pidi tegema sisendkäibemaksu ümberarvestuse.
1.4.Puudutatud isik vastustab solidaarselt osaühinguga maksukohustuse eest, kuna ta jättis süüliselt täitmata kohustuse korraldada osaühingu rahaliste kohustuste täitmine. Korteriomandi müügihind oli 175 000 eurot. Sellest osa kulus laenu tagastamiseks. Osaühing sai oma käsutusse 44 673,23 eurot: 10 000 + 4 673,23 eurot tasuti osaühingu pangakontole ja 30 000 eurot enne lepingu sõlmimist sularahas. Pangakontole laekunud 4 673,23 euro kasutamine nähtub konto väljavõtetest, s.h tasuti 2 000 eurot puudutatud isikule laenu tagasimaksena. 30 000 euro kasutamise kohta puuduvad andmed. Puudutatud isik sai 02.09.2022 kätte MTA korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, kuid ei ole seda täitnud. MTA-l on kahtlus, et seda summat ei ole kasutatud majandustegevuse tarbeks. Müügihinna arvel oleks saanud maksukohustused tasuda.
1.5.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda puudutatud isiku tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA tugineb järgmistele asjaoludele: - puudutatud isik jättis perioodi jaanuar 2021 käibemaksu õigel ajal deklareerimata; - puudutatud isik jättis täitmata korralduse teabe andmiseks ja dokumente esitamiseks; - puudutatud isikul ei ole piisavat sissetulekut vastutusotsusega kavandatud kohustuse täitmiseks.
1.6.Ei esine aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.
1.7.Puudutatud isikule kuulub kaks osaühingu osa ja neli sõidukit. MTA ei taotle nende suhtes täitetoimingute tegemist, kuna osaühingu osad ei ole likviidne vara ning sõidukite seisukord ei ole teada.
1.8.Puudutatud isikule kuulub 1/2 suurune mõtteline osa korteriomandist registriosa numbriga zzzzzz (taotluse lisa 18). Kinnisasja asukoht on zzzzz linn, zzzzz. Eriomandi esemeks on mitteeluruum nr 1, mille üldpind on 93,90 m 2. Tegemist on ridaelamuga. MTA hindab korteriomandi väärtuseks tervikuna 172 000 eurot ning puudutatud isiku osa väärtuseks 86 000 eurot. Korteriomandit koormab hüpoteek summas 142 480 eurot Luminor Bank AS kasuks. Hüpoteegi summa tavaliselt ületab võla suurust. MTA hinnangul on puudutatud isiku osa müügi tulem vähemalt 26 650 eurot.
MTA taotleb hüpoteegi seadmist summas 29 326,49 eurot: nõude suurus 24 430,49 eurot pluss 4896 eurot täitekulude (kohtutäituri tasu ja täitmiskulude) katteks. Võimalike täitekulude suurust hindas MTA lähtudes täitemenetluse seadustikus sätestatud tasu- ja kulumääradest. Hüpoteegi seadmine korteriomandi mõttelisele osale on kõige sobivam meede nõude tagamiseks. Hüpoteek ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist ning ei piira puudutatud isikut rohkem, kui on vaja vastutusmenetluse tulemusel esitatava nõude täitmise tagamiseks. Nõude tagamata jätmine võib mõjutada tõenäosust võlgnevus reaalselt sisse nõuda.
1.9.MTA lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise. Kui tagatiseks on deposiit, siis peab selle suurus olema 24 430,49 eurot. Muu tagatise puhul peab tagatis katma ka täitekulud.
1.10.MTA taotleb, et puudutatud isikult ei küsita taotluse kohta arvamust ning talle ei avaldata kohtumäärust või asja materjale enne täitetoimingu sooritamist. Kohtu seisukoht
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. MKS § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas on vastutusotsuse adressaadi elu- või asukoht. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14 p 11.5, 3-3-1-7-13 p 13).
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 2 alusel on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.
4.MTA on enne kohtule taotluse esitamist alustanud vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlust, selle raames saab MTA taotleda luba täitmist tagava toimingu sooritamiseks.
5.Kohus peab taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Seejuures ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-12, p 49).
MTA on esitanud andmed ja dokumendid selle kohta, et osaühingul on maksuvõlg. Võlg, mille tasumist MTA kavatseb nõuda puudutatud isikult, on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Praeguses vastutusmenetluse staadiumis puudub alus välistada puudutatud isiku vastutust intressi tasumise eest. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid vastutusotsuse tegemise. Osaühingu maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud. Osaühing on õigusvõimeline. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud - varaseim täitmata maksukohustus on maksustamisperioodi jaanuar 2021 käibemaks, mis muutus sissenõutavaks 20.02.2021. MTA on põhistanud, et osaühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik. Võlast enamuse suhtes on teostatud MKS § 130 lg 1 p 3 nimetatud täitetoimingud. Seega on maksukohustuse määramine puudutatud isikule tõenäoline ja õiguslikult võimalik. MTA on deklareerinud oma sellekohast kavatsust. MTA taotluses esitatud põhjendused on käesolevas menetlusetapis, s.o haldustoimingu tegemiseks loa andmisel MTA kavatsuse põhistamiseks piisavad. Kohus ei käsitle küsimust, kas vastutusotsuse tegemine oleks kohtu hinnangul sisuliselt põhjendatud, kuna sellega asuks kohus andma eelhinnangut vastutusotsuse õiguspärasusele.
6.Kohus juhib MTA tähelepanu sellele, et MKS § 96 lg 5 alusel on juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise eelduseks see, et osaühingu suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p 3 sätestatud viisil (sissenõude pööramisega rahalisele õigusele) ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Sel viisil tuleb toimida nii põhivõla kui ka intressi osas. Kuna hiliseim kontode arestimise avaldus on esitatud 26.01.2022, siis ei saa see hõlmata maksustamisperioodide veebruar - aprill 2022 maksukohustusi ja 25.08.2022 koostatud intressinõuet. Eeltoodu ei välista taotletud loa andmist. Tegemist on vastutusotsuse eeldusega, mitte täitmist tagavate toimingute eeldusega. Ka siis, kui MKS § 130 lg 1 p 3 nimetatud täitetoimingutega viimaste maksustamisperioodide ja intressinõude suhtes alustada praegu, saab vastutusotsuse teha aegumistähtaja jooksul.
7.Kohtupraktika põhjal on sundtäitmise raskendatuse või võimatuse hindamisel olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, vaid võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 12.02.2020.a määrus asjas 3-19-1672 p 27, lahend 3-3-1-4-13 p 22). Kohus nõustub, et puudutatud isiku käitumine maksusuhetes tekitab põhjendatud kahtluse, et maksukohustuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Müügilepingus (taotluse lisa 9) kinnitas puudutatud isik osaühingu nimel, et ta on sularahas kätte saanud 30 000 eurot. Samas jättis puudutatud isik täitmata MTA nõude anda selgitusi, kus see rahasumma on ja milleks on seda kasutatud. Tegemist on summaga, mis oleks olnud maksukohustuse täitmiseks piisav. Eeltoodut saab käsitleda viitena puudutatud isiku ebausaldusväärsusele ning võimalusele, et isik hakkab vastutusotsuse tegemisel otsima võimalusi selle täitmisest hoidumiseks.
8.Hüpoteegi seadmine on kohane ja proportsionaalne meede. See abinõu ei too kaasa muutusi omandisuhetes ning ei takista puudutatud isikul vara kasutada või käsutada (s.h ei takista kinnistu võõrandamist). Vajadus tagada maksukohustuse täitmine kaalub üles võimalikud ebamugavused, mida hüpoteek võib puudutatud isikule põhjustada.
9.Täitmist tagavaks toiminguks loa andmisel ei pea kohus tuvastama lõplikult ja kindlalt, et maksukohustus isikule määratakse ja et selle sundtäitmine tulevikus on raskendatud või võimatu. Piisab sellest, et maksukohustuse määramine on tõenäoline ja sundtäitmise osas on tekkinud põhjendatud kahtlus. Kuna need eeldused on täidetud, siis rahuldab kohus taotluse. Puudutatud isikul on võimalus määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik. Samuti on tal võimalus esitada tagatis (vt määruse punkti 10).
10.MTA on kohtule selgitanud, et ta lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik esitab tagatise. MKS § 122 kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. Maksuhaldur on tagatise väärtuseks määranud 24 430,49 eurot. Kui tagatiseks ei ole deposiit, siis lisanduvad sellele täitekulud sõltuvalt tagatise liigist. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.
11.Kohus selgitab puudutatud isikule, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas ning tal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.