lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1397/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 23.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1397/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1121
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 133Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 43Korduv kaebus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1397/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium28.10.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-1600/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.11.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1397

Määruse kuupäev

23.09.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja tervise ohtu asetamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Jaak Reinomägi Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.
2.Jätta Jaak Reinomäe riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Jaak Reinomägi esitas 25.04.2022 Viru Vanglale taotluse tema tervise ohtu seadmisega tekitatud kahju hüvitamiseks 500 euro ulatuses. Taotluse kohaselt paigutati kaebaja kartserikaristust kandma kambrisse, kus eelnevalt oli viibinud karantiinis nahahaigust põdenud kinnipeetav. Kamber oli koristamata ja kaebaja tervis seati sellise paigutamisega ohtu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla jättis 14.06.2022. a otsusega nr 6-16/129-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt paigutati kaebaja vangiregistri andmetel ajavahemikul 14.04.2022–16.04.2022 kartserikaristust kandma kambrisse V106. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida, millisesse kambrisse teda paigutatakse. Vangla teostas 13.04.2022 kambris V106 puhastuse ning 14.04.2022 paigutati kaebaja puhtasse kambrisse. Vangla meditsiiniosakonna poolt 10.06.2022 edastatud info kohaselt ei ole vajalik desinfitseerida ruumi, kus eelnevalt paiknes sügelisi põdenud patsient. Sügelislestad levivad inimeselt inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga, sealhulgas seksuaalse kontakti ajal. Lestad kanduvad nahalt nahale küllaltki kiiresti. Levik voodipesu ja aluspesu kaudu toimub lühikese aja jooksul pärast nendega kokkupuudet. Kuna kaebajal puudus tihe kontakt samasse kambrisse eelnevalt paigutatud kinnipeetavaga ja tema voodipesu ning aluspesuga, ei olnud kaebajal võimalik haigestuda sügelistesse. Kaebaja haigusjuhtude väljavõttes puuduvad märkmed selle kohta, et kaebaja oleks esitanud kaebuseid seoses

3-22-1397 võimaliku nahahaigusega. Juhul, kui kaebaja oleks nakatunud nahahaigusesse, oleks ta sellest ilmselt andnud teada meedikule, kes oleks määranud vastava ravi. Seega ei ole kaebaja kambris V106 paiknedes nakatunud ega põdenud nahahaiguseid. Kaebaja tervis ei ole vangla hinnangul ohtu seatud ning kahju ei ole tekitatud.

3.J. Reinomägi esitas 22.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seonduvalt tema hoidmisega kartserikambris, milles viibis eelnevalt nahahaigust põdev kinnipeetav, ja sellega kaebaja tervise ohtu seadmisega. Kaebaja selgitab, et ta paigutati kambrisse, kust oli samal päeval vabastatud kinnipeetav, kes põdes nakkushaigust ning oli teistest kinnipeetavatest eraldatud. Kamber oli must ning koristamata, mis seadis ohtu kaebaja tervise. Kaebajat hoiti selles kambris kaks päeva, kuigi oli võimalus tema paigutamiseks sektori teise, tühjana olevasse kambrisse. Kaebaja leiab, et olukorras, kus on teada, et on võimalik oht tervisele, tekib riigile kaitsekohustus võtta kasutusele tarvilikud meetmed inimeste kaitseks. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et riik peab kindlustama, et isikut hoitakse tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise kaitse ja heaolu. Riigi kaitsekohustus oli olemas, kui otsustati millisesse kartserikambrisse kaebaja paigutatakse. Haige kinnipeetav viidi kambrist ära 13.04.2022 koos voodipesuga, kamber oli desinfitseerimata. Nakkushaigus võib ja saab levida õhu kaudu, mistõttu nakkus võis jääda kambri õhku. Kaebaja oli kaks päeva hirmul, et võib nakatuda, kuid vanglateenistus ignoreeris palveid tema ümber paigutamiseks teise kambrisse. Kaebaja palub asjas kohaldada riigilõivuseaduse sätet, mille kohaselt ei võeta riigilõivu asjas, mis puudutab tervist. Alternatiivselt palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja nõuab Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 500 euro ulatuses. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine kahju tekkimist, samuti avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelnimetatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene.
7.Kaebaja heidab vanglale ette seda, et ta paigutati kartserikaristust kandma kambrisse, mis oli räpane ja koristamata ning kus eelnevalt paiknes kinnipeetav, kes põdes nahahaigust (sügelisi). Kaebaja sõnul seadis Viru Vangla ohtu tema tervise ja ta tundis seetõttu hirmu. Esmalt märgib kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, millisesse kambrisse teda vanglasiseselt paigutatakse. Viru Vangla kinnitab 14.06.2022. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses, et 13.04.2022 teostati kambri V106 puhastus ning 14.04.2022 paigutati kaebaja puhtasse kambrisse. Kohtul puudub alus kahelda nende vangla väidete tõele vastavuses. Viru Vangla meditsiiniosakond on andnud 10.06.2022 selgitused, mille kohaselt ei ole vajalik desinfitseerida ruumi, kus eelnevalt paiknes sügelisi põdenud patsient. Sügelislestad levivad inimeselt inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga, sealhulgas seksuaalse kontakti ajal. Seda, et sügeliste levik voodipesu ja aluspesu kaudu toimub lühikese

3-22-1397 aja jooksul pärast nendega kokkupuudet, on kinnitatud ka Terviseameti kodulehel.1 Seega ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited, et sügelised võivad ja saavad levida õhu kaudu ning nakkus võis jääda kambri õhku. Eeltoodu pinnalt ei saa vangla tegevust kaebaja paigutamisel kambrisse, kus veel eelneval päeval paiknes nahahaigusega isik, pidada õigusvastaseks.

8.Kohtu hinnangul on ka vähetõenäoline, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema tervis seati ohtu ning ta tundis hirmu, et tema tervist kahjustatakse sellega, et ta nakatub sügelistesse. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et talle oleks reaalselt tervisekahju tekkinud, ega ole seda ka väitnud. Ka Viru Vangla 14.06.2022. a otsusest nr 6-16/129-2 nähtub, et kambris V106 paiknedes ei ole kaebaja nakatunud ega põdenud nahahaiguseid. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kaebajale oleks vangla tegevuse tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Kohus ei eita, et kaebaja võis tunda end mõnevõrra häirituna, teades, et enne teda viibis kartserikambris nahahaigusega isik, ning kaebajal võis tekkida kartus oma tervise pärast, kuid toimiku materjalidest ei nähtu siiski, et oleks võinud esineda reaalne oht kaebaja tervisele.
8.1.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine: arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. (allkirjastatud digitaalselt)

https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/sugelised

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium