Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1588 Maksuotsuse ja 25.10.2019 kontrolliakti kohaselt ei ole maksuhaldurile esitatud dokumentidel kajastatud kasutatud katalüsaatorite ostu tehingud toimunud dokumenteeritud viisil. Näilike tehingute vormistamisega on CTRG pannud toime maksupettuse ning viinud nõuetele mittevastavate dokumentide alusel ettevõttest maksuvabalt raha välja. Perioodil aprill kuni august 2016 võeti väidetavalt kaupade soetamiseks CTRG pangakontolt välja sularaha kokku 5 702 684,50 eurot. MTA leidis hindamise tulemusel, et CTRG tegi 2016. a aprillist augustini ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 764 801,62 euro ulatuses. See summa tuleb maksustada tulumaksuga. Seega oli CTRG-l maksustamisperioodil aprill kuni august 2016 kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks kokku 191 200,41 eurot. MTA seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele: a) CTRG esindajate X ja Y ning töötaja Q selgitused Läti eraisikutelt katalüsaatorite kokkuostmise kohta on ebausutavad, lepingute sõlmimise aega ja kohta puudutavad selgitused on ebausaldusväärsed ning kauba vastuvõtmise kohta antud selgitused on muutunud; b) Läti eraisikutest väidetavad müüjad (kokku 69) ei kinnitanud tehingutes osalemist, sh osad neist olid lepingute sõlmimise ajal surnud; c) kauba olemus ei ole ostu-müügilepingutelt tuvastatav ning kauba üleandmise kohta vormistatud aktid ei vasta tegelikkusele; d) pangakontolt välja võetud sularaha kasutamine esitatud alusdokumentide alusel tehtud väljamakseteks ei leidnud kinnitust; e) CMR-id ei kajasta tegelikku veo marsruuti ning piiriületused ei kinnitanud kõikidel CMRidel kajastatud vedude toimumist; f) kaupa veeti kordades suuremates kogustes, kui oli vedudeks kasutatud CTRG kaubikute kandevõime; g) CMR-ide, piiriületuste ja kauba koguste vastuolud seavad kauba soetuse kahtluse alla; h) ühelt eraisikult väidetavalt soetatud katalüsaatorite kogus (27–600) ei ole usutav, nagu ka see, et kõikide katalüsaatorite väärismetalli sisaldus on täpselt ühesugune; i) CTRG kliendi vastus rahvusvahelisele infopäringule seab kahtluse alla esitatud dokumentide õigsuse.

3-21-1588 Luminor Bank pangakonto nr EE201700017002534033 väljavõttest perioodi aprill kuni juuni 2016 kohta, et äriühingu pangakontol oli piisavalt raha, mille arvelt oleks saanud nimetatud perioodi maksukohustused tasuda. Arvestades X pikaajalist tegutsemist raamatupidajana ja CTRG juhatuse liikmena, võib tal eeldada piisavaid äri- ja majandusalaseid teadmisi ning teadlikkust äriühingu juhatuse liikmel lasuvatest kohustustest. Perioodil juuli kuni august 2016 tehti CTRG pangakontolt nr EE201700017002534033 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 378 491,54 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida ning tasuda tulumaks 94 622,89 eurot. CTRG TSD-del väljamakseid ei kajastatud, mistõttu esitati need ebaõigete andmetega. Perioodil 26.07.2016–02.11.2016 oli CTRG ainus juhatuse liige Y. Kuigi perioodil juuli kuni august 2016 esitas maksudeklaratsioone X, toimus valeandmetega deklaratsioonide esitamine Y teadmisel ja osavõtul. Y koostas perioodil juuli kuni august 2016 äriühingu nimel arveid ja muid raamatupidamise algdokumente ning tegeles äriühingu igapäevase majandustegevusega. Järelikult oli Y teadlik perioodi juuli kuni august 2016 maksudeklaratsioonidel valeandmete kajastamisest. Äriühingu pangakontol oli piisavalt raha maksukohustuse tasumiseks, kui väljamaksed oleks TSD-l õigesti deklareeritud. Äriregistri andmetel on Y olnud kolme äriühingu juhatuse liige ja tal on ettevõtluskogemus alates 17.06.1997, mistõttu saab eeldada, et tal on äri- ja majandusalased teadmised ning ta on teadlik nii äriühingul kui ka juhatuse liikmel lasuvatest kohustustest. Y loobus 06.09.2019 CTRG juhtimisest ning võõrandas CTRG Valgevene kodanikule. Pärast äriühingu võõrandamist lõppes CTRG majandustegevus. X ja Y rikkusid maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, sh deklareerimiskohustus ja tasumiskohustus. Maksumenetluses antud ütlustest ja tuvastatud asjaoludest järeldub, et maksukohustusi rikkusid mõlemad CTRG endised juhatuse liikmed tahtlikult. Seega rakendub vastutusotsuse tegemisel viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. X-lt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab aprillis 2016 TSD esitamise tähtpäevast ehk 10.05.2016 ning Y-lt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab juuli 2016 TSD esitamise tähtpäevast ehk 10.08.2016. X-lt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg ei saabu varem kui 10.05.2021 ning Y-lt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg ei saabu enne 10.08.2021.

3-21-1588 kõrvale. Tuginemine juurdehindluse protsendi usutavusele on asjakohatu, sest see puudutab ainult kontrollitavat perioodi. Muudel kuudel olevat marginaali maksuhaldur ei muutnud. Maksuhaldur pole tuvastanud, et CTRG polnud võimeline tegevuskulusid kandma ning on jätnud tähelepanuta CTRG tegevuse kasumlikkuse ning võime tasuda dividende 2017. aastal 2016. aasta eest. CTRG kasumlikkus tekkis jäätmete käibe suurusest. Kauba eest tasuti tavaliselt pärast analüüsi selgumist. 4) Maksuhaldur pole kogunud tõendeid jäätmete maksumuse kohta, millega on rikkunud uurimispõhimõtet (MKS § 11). Maksuhaldur pole tõendanud, et jäätmed oleks soetatud ostudokumentides näidatud hinnast odavamalt. Tõendatud pole, et CTRG on tasunud jäätmete eest rohkem. Asjaolu, et mõned müüjad olid tehingute tegemise ajal väidetavalt surnud, ei tähenda, et andmed jäätmete ja hinna kohta on ebaõiged. Maksuhaldur pole selgitanud, miks ta ei võta arvesse neid tehinguid, mille puhul müüjad Läti maksuhaldurile ei vastanud. Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba päritolu on õiguspärane või mitte. Maksuhaldur pole iga tehingu puhul eraldi tuvastanud, et tegemist on näiliku tehinguga MKS § 83 lg 4 järgi. Maksuhalduri järeldused põhinevad oletustel ning esitatud dokumentaalseid tõendeid ei ole hinnatud. 5) Maksuhaldur ei ole andnud hinnangut, kas algdokumendi puudus on oluline või mitteoluline. Algdokumendi puuduste korral tuleb maksumaksjale anda võimalus puudused kõrvaldada. Maksueelist pole võimalik saada ainult väljamakse tegemisega puudustega algdokumendi alusel. Sellisel juhtumil MKS § 83 lg 4 ei kohaldu. 6) Kaebajad selgitasid, et CTRG ostis jäätmeid purustatud kujul. Seepärast ei hinnatud iga katalüsaatorit eraldi, vaid CTRG toimetas puru ostjate kätte, kes tegid analüüsi väärismetallide sisalduse kohta. Jäätmeid ei ostetud mitte tüki kaupa, vaid kilogrammides. Kilogrammi hind sõltus väärismetallide sisaldusest ja börsihinnast. Selle alusel määrati ostuhind. Ostetud kauba omadused on tuvastatavad CTRG müügidokumentide ja analüüsiaktide põhjal. Seega on teada soetatud jäätmete omadused ja kogused. Müügihind on alati tehingupoolte kokkuleppe küsimus, mis võib olla turuhinnast kõrgem või madalam. Maksuhaldur on ületanud enda pädevust tehingu hinna kujundamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-15-1303). Maksuotsusest ega vastutusotsusest ei nähtu asjaolusid, mis näitaksid, et poolte tegelik tahe oli suunatud madalama hinnaga tehingu tegemisele. 7) Maksuhaldur pole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebajad olid teadlikud maksukohustuse suurusest, mille nad oleksid pidanud deklareerima (vt Riigikohtu lahend nr 33-1-37-13, p 27). Olukorras, kus maksusumma on määratud Statistikaameti andmetele tuginedes, pole võimalik väita, et maksukohustus jäi täitmata tahtlikult. MTA pole tuvastanud, et deklaratsiooni esitades mõistsid kaebajad, et nad rikuvad MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Samuti pole tõendatud, et kaebajad olid teadlikud oma tegevuse õigusvastasusest ja soovisid õigusvastase tagajärje saabumist. Veenev ei ole maksuhaldur väide, et X, kes tehingutest osa ei võtnud, teadis, et CTRG raamatupidamisse on esitatud ebaõigeid andmeid, ning ta esitas teadlikult ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. Maksusumma on määratud pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.

3-21-1588 Seejuures ei ole usutav, et eraisikud lasevad enne kasutatud katalüsaatorite edasimüüki need kusagil purustada. Kontrollitaval perioodil on CTRG Läti eraisikutelt soetanud 27 kuni 600 katalüsaatorit ühe isiku kohta, mis ei ole eluliselt usutav. 2) Tuvastamist on leidnud, et kauba soetusdokumendid pole piisavad ega usaldusväärsed. Seega esineb alus leida kauba soetusmaksumus hindamise teel. Hindamisel ei saanud tugineda CTRG majandustegevuse näitajatele ja tema kulutustele, kuivõrd kulusid tõendavad dokumendid olid ebausaldusväärsed ning see muutis ebausaldusväärseks ka CTRG üldised majandustegevuse näitajad. Seega lähtus vastustaja MKS § 94 lg-st 2 ja tugines hindamisel Statistikaameti andmetele. CTRG, kes oli teadlik, et MTA-le esitatud soetusdokumentide alusel kaupa ei soetatud, ei pidanud vajalikuks hindamisele kaasa aidata ning võttis endale seetõttu riski, et tõendite esitamata jätmise tõttu võib mõni maksukohustust vähendav asjaolu jääda arvestamata. 3) Jättes maksuhaldurile esitamata andmed tegelike soetustehingute kohta, ei saanud kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et maksuhaldur jätab ettevõttest väljaviidud rahalt tulumaksu sisse nõudmata. Käibemarginaali tulemus ei viita hindamise metoodika õigusvastasusele, vaid sellele, et CTRG-l tekkinud maksukohustusi on varjatud suhteliselt suures ulatuses. Hindamisel on maksuhaldur võtnud aluseks Statistikaameti kodulehel olevad andmed kaebajaga samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete kohta, mis hõlmavad piisavalt suurt valimit erinevatest ettevõtetest ning seeläbi on kaetud võimalikud äärmuslikud erinevused. Vastutusotsuses on põhjendatud, miks ei ole kaebajate esitatud teiste äriühingute majandusaasta aruandeid võimalik võtta võrdlusandmeteks. Teada ei ole nende ettevõtete äritegevuse üksikasjad ning ärimudeli sarnasused CTRG-ga. 4) Maksumenetluses on tuvastatud asjaolud, mis tõendavad, et CTRG esitas maksuhaldurile kaupade soetamise kohta ebaõiged dokumendid ning oli nende ebaõigsusest ka ise teadlik. Olukorras, kus kõik vaidlusalused katalüsaatorite soetustehingud olid dokumenteeritud ühtemoodi ning kõigi tehingute kohta anti samasuguseid selgitusi, ei pidanudki maksuhaldur iga tehingut eraldi analüüsima, vaid võis neile anda ühise hinnangu. Maksuhaldur on tuginenud maksuotsuses MKS § 83 lg-le 4. Kuivõrd CTRG ei esitanud maksuhaldurile kauba soetuse kohta usaldusväärseid dokumente, pidi maksuhaldur maksusumma määrama hindamise teel. Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas oleks maksuhalduril olnud võimalik varjatud tehingut tuvastada, kui kaebajad ei esitanud selle kohta dokumente ega andnud teavet isikute kohta, kellelt kaup tegelikult soetati. CTRG-l oli maksumenetluse kestel piisavalt aega kõrvaldada algdokumentides esinevaid puudusi. CTRG saadud maksueelis seisneb asjaolus, et kaebajad vormistasid toimumata tehingute kohta soetusdokumendid ja püüdsid nendega jätta muljet sellest, et kogu ettevõttest väljavõetud raha on ettevõtlusega seotud. 5) CTRG selgitas MTA-le maksumenetluses, et nende ärimudeli kohaselt ostetakse ja müüakse katalüsaatoreid partiidena. 20.09.2019 väitis kaebajate esindaja, et enamasti soetati katalüsaatorid purustatud kujul. MTA-le esitatud soetusdokumendid seda väidet ei kinnita. Eraisikust müüjate puhul ei ole usutav, et nad koguvad kokku suures koguses katalüsaatoreid ning lasevad need siis enne müüki ka enda kulul puruks jahvatada. Isegi kui katalüsaatorid soetati puruna ja nende ostuhind sõltus CTRG kliendi analüüsidest, siis ei saanud soetusel partiide kilogrammi hind olla sama, arvestades, et edasimüügi hind sõltus analüüsi tulemustest. CTRG pidi soetatud kauba edasimüügiks ümber sorteerima, kuid jääb selgusetuks, mille alusel oleks seda saanud teha, kui katalüsaatorid soetati puru kujul. Seega ei ole kauba soetushinna määramisel võimalik aluseks võtta edasimüüdud kauba kohta esitatud andmeid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et ka kauba edasimüük näidatud koguses ei ole usutav. 6) Kaebajad olid teadlikud sellest, et kauba tegelikeks müüjateks ei olnud soetusdokumentidel märgitud Läti eraisikud. Kaebajatele ei saanud jääda märkamata, et sellist 5(16)

3-21-1588 kogust kaupa ei olnud võimalik kaebaja kasutatud sõidukitega kontrolliperioodil ostjatele edasi toimetada. Kaebajad ei saanud ka olla teadmatuses asjaolust, et kõnealused kaubikud ei olnud mitmetel juhtudel CMR-idele ja väidetavatele kaupade soetusdokumentidele märgitud aegadel üldse asjaomaste riikide piire ületanudki. Kaebajate teadlikkust kinnitab ka see, et kaebajate selgitused väidetavalt toimunud tehingute kohta ei ole usutavad, sh väited Läti eraisikutelt suures koguses puru kujul katalüsaatorite ostmise ja neile kauba eest tasumise kohta. 7) Kuivõrd kaebajad olid CTRG juhatuse liikmetena teadlikud sellest, mis summas ja kui suures koguses katalüsaatoreid tegelikult soetati, ning sellest, millises summas raha ebaõigete soetusdokumentide alusel äriühingust välja viidi, siis olid nad teadlikud ka sellest, kui suur maksukohustus CTRG-le selle tegevuse tulemusena tekib. Asjaolu, et kaebajad ei näinud äriühingust raha väljaviimise ajal ette seda, kui suure summa maksuhaldur hindamise teel CTRG-le määrab, ei tähenda, et kaebajad ei oleks olnud teadlikud sellest, et nende tegevuse (deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse rikkumine) tulemusel tekib CTRG-l maksuvõlg. Mõlemad kaebajad olid varasemalt tegelenud ettevõtte juhtimisega ning X on pikka aega töötanud raamatupidajana, mistõttu olid nad teadlikud sellest, et maksuhaldurile esitatud kaupade soetusdokumendid ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides algdokumendile kehtestatud nõuetele. X teadis vähemalt üldjoontes kõnealuste tehingute tegelikest asjaoludest, isegi kui vahetult osalesid neis tema abikaasa Y ja poeg Q. 8) Deklareerimiskohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kaebajad oleksid CTRG maksudeklaratsioonidel deklareerinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning tasunud äriühingu pangakontol olevatest rahalistest vahenditest deklareeritud maksusummad, ei oleks CTRG-l maksuvõlga tekkinud. Kuivõrd maksuotsuses on tuvastatud ka CTRG tahtlus, siis on maksusumma määratud aegumistähtaja jooksul.

3-21-1588 tuli Eestist läbi Läti, ei ole eluliselt usutav, et Läti kodanikud andsid oma kauba üle Leedus, Poolas või Saksamaal. Mitme tonni katalüsaatorite ühest autost teise laadimine käsitsi kahe mehega tanklas või parklas on väheusutav. Q kohtuistungil antud selgitus, et kaal määrati kohapeal selliselt, et ühes kilekotis on ca 20 kg, ei ole sedavõrd suurte koguste puhul eluliselt usutav ja sisaldaks endas suurt veakoefitsenti. Maksuhaldur ei ole põhjendatult jäänud uskuma kaebajate väidet, et füüsilistest isikutest müüjad andsid kauba üle, ilma et oleks vormistatud üleandmis-vastuvõtmisakti ning kauba eest kohe tasutud. Lisaks jääb selgusetuks, kuidas tehti kindlaks üleantud kauba kaal ja miks pidanuks müüjad usaldama talle hiljem teatatud andmeid kauba kaalu kohta. Q ega Y ei ole väitnud, et müüjatega kohtuti kauba kaalumise ja analüüsimise kohas. 3) Kauba vedamisel on kordades ületatud vedamiseks kasutatud kaubikute registreeritud kandevõimet (kummalgi ligi 1000 kg). Q ja kaebajate väited, et sõidukite tegelikud kandevõimed olid 1500 kg, on paljasõnalised. Pole usutav, et sõiduki kandevõimet üle kolme korra ületava koormaga läbiti linnade vahelised vahemaad oluliselt lühema ajaga (sh peatused kauba ostmiseks ja kaubikusse laadimiseks), kui selleks kulub tavapäraselt ilma peatusteta. Puuduvad tõendid selle kohta, et CTRG arvetel näidatud koguses katalüsaatorid oleks arvetel märgitud mahus ostetud väljastpoolt Eestit, sh ei kinnita ka CMR-idel märgitud andmed vaidlusaluste kaupade vastuvõttu Leedust, Poolast ja Saksamaalt. Eestis tohib tasuda metallijäätmete eest vaid pangaülekandega. Suurtes summades sularahas arveldamine on täiendav maksupettusele viitav asjaolu. 4) 2016. aastal kehtinud raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 redaktsiooni kohaselt pidi raamatupidamise algdokumendil kajastuma tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed, tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid. Kuna arvetel ei olnud märgitud kauba tegelik müüja ega tegelik hind, ei vastanud need RPS § 7 nõuetele. 5) Kuna maksuhaldur möönis, et CTRG soetas kasutatud katalüsaatoreid, ent raamatupidamisdokumendid tehingute kohta olid puudulikud, tuli maks määrata hindamise teel. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et hindamisel ei saanud lähtuda börsihinnast, kuna selleks ei olnud andmed ostetud vara kohta piisavalt täpsed (ei ole teada väärismetalli sisaldust ning seda, kas tegemist oli puru või tervete katalüsaatorite või keraamiliste korpustega). Hindamisel on maksuhaldur kasutanud juurdehindluse metoodikat, lähtudes juurdehindluse protsendi määramisel Statistikaameti kodulehel avaldatud andmetest. MTA arvestas edasimüüdavale kaubale juurdehindluse 17,1% ja vähendas samas määras kauba soetushinda. Asjas kogutud tõendid ei kinnita kaebajate väidet, et CTRG juurdehindlus oli 4–5%. Lähtuda ei saa ka kriminaalasjas 1-15-2451 tuvastatud juurdehindlusest, kuna tegevusperiood ning tehingu asjaolud olid praegusest erinevad. Praegusel juhul ei lisandunud tehingule käibemaks, mistõttu on mõistlik eeldada kasumimarginaali tõstmist, et riske (teadlik maksupettus) kätkev äri end ära tasuks. MTA määratud juurdehindluse protsent ei ole ebamõistlikult kõrge ega tegelikke asjaolusid mittearvestav. Maksuhaldur on nii maksumenetluses kui ka vastutusmenetluses põhjendanud, miks kaebajate esitatud võrdlusmaterjal ning andmed ei ole hindamise teel maksustamisel asjakohased. 6) Maksuhaldur on juba maksuotsuses ja kontrolliaktis viidanud nii äriühingu teadlikkusele ja tahtlusele kui ka näilikele tehingutele (MKS § 83 lg 4) ja maksueelise saamise eesmärgile. Kogenud ettevõtjatena pidid kaebajad olema teadlikud sellest, et RPS § 7 nõuetele mittevastavate kuludokumentide alusel äriühingust raha väljavõtmine on õigusvastane ning nad pidid ka soovima õigusvastast tagajärge, arvestades, et võltsitud soetusdokumentide kasutamine võimaldas ettevõttest raha välja viia. Selline tegevus sai olla ainult tahtlik. Kuna kaebajad teadsid varjatud tehingute asjaolusid, pidid nad ka olema teadlikud maksukohustuse suurusest, mille nad oleksid pidanud deklareerima. Maksuhaldur ei pidanud tuvastama tahtlust eraldi iga 7(16)

3-21-1588 tehingu puhul, kuivõrd kõigi 69 väidetava Läti füüsilise isikuga tehtud tehingute asjaolud on maksustamise mõttes identsed (kõigi osas on tuvastamata kauba tegelik müüja, tegelik hind ja tegelikult tasutud summa). Kaudne tõend kaebajate süü kohta on ka Harju Maakohtu 23.04.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-2451, millega CTRG õiguseellane OÜ ADVS Group ja Y mõisteti süüdi aastatel 2014–2015 käibemaksupettuse toimepanemises katalüsaatorite näilike ostu-müügitehingute kaudu. 7) Vastutusotsuses on välja toodud asjaolud, millest nähtub põhjuslik seos kaebajate kohustuste rikkumise ja CTRG-l tekkinud maksuvõla vahel. X oli CTRG juhatuse ainus liige perioodil 14.10.2010 kuni 26.07.2016 ning ta oli teadlik CTRG perioodi 04.2016 kuni 06.2016 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Kui X oleks korraldanud nimetatud perioodi TSD-de esitamise õigete andmetega, siis oleks deklaratsioonide esitamise tähtpäeva seisuga olnud CTRG poolt tasumisele kuuluvad maksusummad õiged. Isegi kui X kõnealustes tehingutes ise vahetult ei osalenud, vastutas ta juhatuse liikmeks olemise ajal äriühingu raamatupidamise ja maksuarvestuse korrektse korraldamise ning maksude õige deklareerimise ja tasumise eest. Asjaolu, et X ja Y on abikaasad, annab alust eeldada X teadmist tehingute tegelikest asjaoludest (vt Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-288, p 12). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1588 kindlaksmääramise kohta. CTRG müüs katalüsaatoreid edasi purustatuna, kuna selliselt on neid lihtsam pakkida ja transportida. Seega on ka eluliselt usutav katalüsaatorite puru sisaldavate kottide ümberlaadimine. 6) Asjakohatu on halduskohtu arutluskäik selle üle, kust said eraisikud sadade kaupa kasutatud katalüsaatoreid. Pole tõendatud, et katalüsaatorid oleksid soetatud lammutusfirmadelt. Isegi kui seda oletada, pole põhjendatav maksuhalduri hinnang, et CTRG soetas kaubad vähemalt 17% võrra müügihinnast soodsamalt. 7) Maksuhaldur on põhjendamatult laiendanud kolme katalüsaatorite müüjaks olnud isiku kohta tuvastatut teistele müüjatele. Maksukohustust mõjutavad asjaolud ja tahtlus maksusumma tasumata jätta tuleb tuvastada iga tehingupartneri kohta eraldi. Isikud olid CTRG säilitatud passiandmete põhjal tuvastatavad. Q tuvastas isikud kehtivate passide põhjal, kuid alati ei ole passifoto põhjal võimalik tuvastada, et pass ei kuulu selle esitajale. 8) CMR-id on koostatud mitme veo kohta, mistõttu on alusetu väita, et kaubikutega veeti nende kandevõimet kordades ületavaid kaubakoguseid. Kuivõrd maksuhaldur ei vaidlusta, et müüjad on CMR-idel märgitud koguses kaubad saanud, pidid jäätmed jõudma sihtkohta. Kaupade olemasolu ja edasimüümine kinnitab nende soetamist ostu kohta vormistatud dokumentides näidatud viisil. Sularahas arveldamine on seaduslik ja pelgalt sellest ei teki maksuriske ning pole põhjust kahtlustada maksupettuse toimepanemist. Katalüsaatorite purule ei rakendunud kaebajate hinnangul jäätmeseaduse nõuded. 9) Halduskohus on kohtuotsuses üllatuslikult seadnud kahtluse alla jäätmete üleandmise koha. Maksuhaldur pole jäätmete üleandmise kohta vaidlustanud ja selle asjaolu vaieldavusele ei juhtinud halduskohus tähelepanu ka kohtuistungil. 10) Katalüsaatorite ostu-müügilepingutes on kajastatud lepingu kuupäev, lepingupoolte nimed, müüja isikukood, müüja isikut tõendava dokumendi number, kauba nimetus „used catalysts“ või „electronics scrap“, kogus, hind ja kogumaksumus. Lepingul on poolte allkirjad. Kaubaks olid jäätmed (jäätmekood 160122 või 160214). Maksumenetluses esitati ka aktid jäätmete üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille alusel kajastati soetatud jäätmeid raamatupidamises. Nimetatud dokumentide alusel on tuvastatav, millises koguses ja milliste omadustega kaupa soetati. Vaidlust pole selles, et samad jäätmed müüdi edasi. Müüjate elukoha aadresside puudumine on ebaoluline vormiviga ning sellele puudusele pole ka MTA maksuotsuse tegemisel tuginenud. Kontaktaadressi puudumine ei takistanud isikute tuvastamist ja teabe kogumist. Seega olid CTRG-l väljamaksete kohta olemas RPS-s sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid. 11) Maksuhaldur pole tuvastanud näilikku ega varjatud tehingut. Maksu- ega vastutusmenetluses pole tuvastatud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks väita, et soetusdokumentidel on jäätmete ostuhinda näidatud tegelikult tasutud summast kõrgemana. Asjaolu, et maksuhaldur kahtleb müüja isikus, ei järeldu vältimatult, et arvetel näidatud ostuhind pole kauba tegelik hind. Maksuotsuses ega vastutusotsuses pole põhjendatud, mis asjaolud annavad aluse kahelda tehingu hinnas. 08.05.2016 ostu-müügilepingute järgi tasuti ühe kilogrammi katalüsaatorite puru eest 56 eurot ning edasimüügi hind oli vahemikus 50,61– 74,98 eurot. Nende hindadega ostetud ja müüdud kaubakoguselt (2903 kg bruto ja 2899 kg neto) teenis CTRG tulu 7 671 eurot (170 239 – 162 568). Käibemarginaal on selle tehingu puhul 4,719%. Kontrollitud perioodil oli keskmine käibemarginaal 4,49%. Puuduvad tõendid, mille põhjal saaks järeldada, et 56 eurot on ülepaisutatud ja tegelikult maksid jäätmed vähem. 12) Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et hindamisel ei saanud aluseks võtta kauba börsihinda. Katalüsaatorite kogus oli teada ning CTRG-lt katalüsaatorid ostnud isik tegi neile 9(16)

3-21-1588 analüüsi, mille põhjal on teada väärismetallide sisaldus. Maksuhaldur on soetatud ja müüdud kogused kokku viinud. Vastutusotsuse tegemisel ja ka halduskohtu otsuses on alusetult jäetud kõrvale võrdluseks esitatud OÜ Estmetex, OÜ Re Metal ja CTRG 2016. a majandusaasta aruanded, millest nähtub, et nende ettevõtete juurdehindluse protsent oli vahemikus 3,55–5,51. CTRG-d ei saa võrrelda vanametalli kokkuostjate ja autolammutustega. CTRG majandustegevuse alaliigiks on muu spetsialiseeritud hulgimüük (EMTAK kood 467). Statistikaameti andmebaasi KM0081 (kaubandusettevõtete tulud, kulud, kaubanduslik juurdehindlus) järgi oli 2016. aastal muu spetsialiseeritud hulgimüügi juurdehindluse protsent 15,8 ning andmebaasi KM0107 (juurdehindlus kvartalite lõikes) järgi oli see 2016. a II kvartalis 16 ja III kvartalis 15. Seega on maksuhaldur lähtunud ebaõigest juurdehindluse protsendist. Need andmed oleks maksuhaldur saanud leida ka maksuotsuse koostamise ajal, kuid ei järginud piisavalt uurimispõhimõtet. MKS § 94 lg-st 2 ei tulene, et hindamisel peaks arvestama ebaseadusliku äritegevuse riskide maandamisega. CTRG tegevus polnud ebaseaduslik. CTRG 2016. a majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte omakapitali tootlus 39% ja kasum 193 875 eurot. Sellise tootluse saavutamine oli võimalik 3,61% suuruse juurdehindlusega. Juurdehindluse protsendi alusel maksustamise tulemusel võidakse maksustada ka väljamaksed, mis pole seotud kasumi varjatud jaotamisega. Nii on ka CTRG puhul, arvestades, et määratud tulumaksusumma on võrdväärne ettevõtte 2016. a kasumiga. 13) Kaebajate tahtlus rikkuda deklareerimis- ja tasumiskohustust pole nõuetekohaselt tuvastatud ega tõendatud. Vastutaja rakendatud metoodikat arvestades polnud deklareeritava maksusumma suurus kaebajatele kuidagi ettenähtav. Lisaks puudusid X-l mis tahes andmed, mille alusel pidada osa jäätmete eest tasutud summadest ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

10(16)

3-21-1588 tekkinud vanametalli. Seega ei kohaldu praeguses asjas Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-60-11 toodud seisukohad. 3) Kaebajate väited kauba vedamise ja laadimise kohta on muutunud, kusjuures kõik kaebajate esitatud versioonid on ebausutavad. Väidetavalt veetud kaubakogused ületasid kordades kaubikute kandevõimet. Usutav ei ole ka ühelt müüjalt ostetud kauba vedamine mitme sõiduga, kuna kaubikute piiriületuste aegu arvestades ei oleks see olnud teostatav. 4) Olukorras, kus kaebajatelt on nõutud dokumente, mille alusel kaubad tegelikult soetati, kuid kaebajad ei ole neid esitanud, ei ole alust maksuhaldurile ette heita, et varjatud tehingut pole tuvastatud. Nagu halduskohus asjakohaselt viitas, oli võltslepingute koostamise põhjuseks tõenäoliselt asjaolu, et katalüsaatorid soetati Eestis ning sooviti eirata (võimalik et ka jäätmete müüja poolt) jäätmeseaduses sätestatud kohustust arveldada metallijäätmete kokkuostul sularahata. 5) Hindamisel on vastustaja arvestanud jäätmete edasimüügihinda ning samal tegevusalal tegutsenud äriühingute juurdehindlust. Hindamisel ei saanud lähtuda väärismetallide sisaldusest ja börsihinnast. On ilmne, et katalüsaatorite jäätmeid ei soetatud neis sisalduva väärismetallide börsihinna alusel ning neid ei müüdud ka sama hinnaga edasi. Maksuhaldur ei ole ise kokku viinud soetatud ja edasi müüdud kaubakoguseid, vaid on kontrolliaktis viidanud CTRG koostatud tabelile, tuues seejuures näiteid, mis seavad kahtluse alla tabelis sisalduvate andmete õigsuse. Kui 08.05.2016 vormistatud nelja ostu-müügilepingu järgi oli kõigil juhtudel jäätmete kilogrammi hind 56 eurot, siis edasimüügiarvel nr 16870 PGM Group sp.z-le on välja toodud nelja erineva hinnaga (vahemikus 50,61–74,98 eurot) kaubad. Nendel arvetel toodu ei lähe kokku Q 01.12.2016 antud selgitustega, et lepingud müüjatega sõlmiti ja raha maksti neile alles pärast kauba kontrollimist kas tehases või kohapeal teatud aparaadiga. Halduskohtu istungil väitis Q, et sellel konkreetsel juhul soovisid müüjad raha kohe kätte saada ja lepiti kokku pooli rahuldav hind. On ilmne, et varem antud selgitusega vastuolus oleva hilisema selgituse eesmärk on otsida kinnitust kaebajate versioonile. Kui ostuhind oleks kujunenud analüüsi põhjal, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses, siis peaks eksisteerima ka mõõtmistulemusi kajastav ja hinna määramise aluseks olev dokument, kuid sellist dokumenti maksuhaldurile esitatud ei ole. 6) Perioodi mai 2014 kuni jaanuar 2015 andmeid, mil CTRG käibemarginaal oli 1,24%, ei saa pidada usaldusväärseks võrdlusmaterjaliks, kuivõrd Y tunnistati kohtuotsusega süüdi selle perioodi kohta käibedeklaratsioonidel valeandmete esitamises. Põhjendatud ei ole lähtuda ka suvaliselt valitud üksikute äriühingute andmetest, kui Statistikaameti andmete põhjal on võrdlusandmete valim oluliselt suurem. Maksuotsuse tegemise ajal ei olnud Statistikaameti andmebaasist võimalik teha sedavõrd detailseid väljavõtteid, nagu on apellatsioonkaebuses välja toodud. Vastutusmenetluses ei korraldata uut hindamist, vaid kontrollitakse üle, kas maksuotsusega on maksusumma määratud õigesti. Samas on hindamisel aluseks võetud 17,1% ligilähedane apellatsioonkaebuses viidatud juurdehindluse protsendile 15–16%. Võib eeldada, et võrdlusbaasiks olnud ettevõtete hulgas on piisavalt selliseid, kelle omakapitali tootlus on sarnane CTRG-ga. 7) Tegelikke tehinguid mittekajastavate soetusdokumentide koostamine ja maksudeklaratsioonidel kajastamine ei saa toimuda juhatuse liikmete teadmiseta. Selline tegevus, mille eesmärgiks on ilmselgelt viia rahalisi vahendeid äriühingust välja, saab oma olemuselt olla üksnes tahtlik. Kuivõrd kaebajad olid teadlikud nii sellest, kui suures koguses ja mis hinnaga katalüsaatoreid tegelikult soetati, kui ka sellest, millises summas rahalisi vahendeid võltsitud soetusdokumentide alusel äriühingust välja viidi, siis olid nad teadlikud ka CTRG-le sellise tegevuse tulemusena tekkiva maksukohustuse suurusest. Kuivõrd X oli varasemalt pikaajaliselt töötanud raamatupidajana ning CRTG nimel tegid tehinguid ja vormistasid 11(16)

3-21-1588 dokumente tema abikaasa ja poeg, oli ta teadlik, et kauba soetusdokumendid ei vasta raamatupidamisalastes õigusaktides algdokumendile esitatavatele nõuetele ning selliste dokumentide alusel tehtavad väljamaksed tuleb deklareerida ja nendelt tuleb tasuda tulumaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1588 Kontaktnumbrite või muude kontaktandmete puudumisel jääb selgusetuks, kuidas võeti väidetavate müüjatega ühendust, et leppida kokku kauba üleandmise aeg ja koht. Kaebajate ja Q seletustest ega muudest tõenditest ei nähtu, et katalüsaatorite müüjad oleks neile varasemalt tuttavad olnud. Seetõtu pole eluliselt usutav, et viimased olid nõus tasu saamisega pärast katalüsaatorite jäätmetele tehases analüüside tegemist (ehkki standardse lepingu p 3 järgi tuli tasu maksta kohe kauba üleandmisel), või usaldasid Y ja Q neid sel määral, et maksid müüjatele kohe, pelgalt käsianalüsaatori mõõtmistulemuste põhjal. Kaebajad väidavad katalüsaatorite ostmist purustatud kujul (viidates mh Q ütlustele halduskohtu istungil), ehkki ostudokumendid ega ka näiteks CMR-id (neile on märgitud kaubana „Car catalyst monolit“) seda ei kinnita. Seda ei saa järeldada ka kaebajate poolt apellatsioonimenetluses esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti (originaal esitatud kaebajate 27.01.2022 menetlusdokumendi lisas 3) enda esindaja tehtud tõlkest, mille kohaselt anti Poola ettevõttele üle „keraamilised monoliidi jäägid“. Aktil olev poolakeelne sõna zlom tähendab inglise keeles scrap1, mida Merriam-Websteri sõnastik seletab kui manufactured articles or parts rejected or discarded and useful only as material for reprocessing2. Need sõnad ei viita sellele, et katalüsaatorid olid purustatud, vaid pigem tähendab see katalüsaatorite jäätmeid (keraamikat) tervete tükkidena, edasiseks ümbertöötlemiseks. Ühtlasi nähtub CTRG kodulehe väljavõttelt (MTA lisa 75), et eelistati keraamika ostmist terve tükina ning kui keraamiline mass võis sisaldada võõraid esemeid (asbest, liiv, tahm jne) – mida purustatud katalüsaatorite segu puhul ei saa välistada – osteti see pärast analüüsi tegemist. Nagu Q kohtuistungil selgitas, saab tehases tehtava analüüsiga täpsema tulemuse võrreldes käsianalüsaatori mõõtmistulemusega – eriti kui arvestada, et analüüsiti suurtesse kottidesse pandud katalüsaatorite segu, mis võis sisaldada ka võõraid materjale.

https://dictionary.cambridge.org/dictionary/polish-english/zlom. https://www.merriam-webster.com/dictionary/scrap.

MTA lisadeks 54 ja 55 olevates tabelites on üks isik märgitud nii järjekorranumbri 38 kui ka 58 all (viimasel juhul on perenimi eesnime ees, kuid isikukood on sama), millest lähtuvalt on halduskohtu otsuses ekslikult viidatud neljale surnud isikule, ehkki tegelikult oli neid kolm, nagu ka vastutusotsuses on märgitud.

13(16)

3-21-1588 kõigi Läti eraisikutega väidetavalt tehtud tehingute kohta. CTRG ja Läti kodanike vahelised tehingud on näilikud ning samade poolte vahel pole tehinguid üldse toimunud, mistõttu on maksuhaldur jätnud need õigesti MKS § 83 lg 4 esimese lause kohaselt maksustamisel arvesse võtmata. Kuna lepingutes näidatud tehinguid pole toimunud, ei vasta need dokumendid raamatupidamise seaduse nõuetele. Varjatud tehinguks saab praegusel juhul pidada katalüsaatorite jäätmete soetust tundmatult isikult.

3-21-1588 asjaolusid (samas, p 17). Kui maksuhaldur on alustanud hindamist, on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus (MKS § 56), mis on eriti ulatuslik olukorras, kus maksukohustuslane teadis või pidi teadma rikkumisest. Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub tõendamiskoormis maksukohustuslasel, v.a tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur (MKS § 150). Maksuhalduri otsus nii hindamise vajalikkuse ja lubatavuse kui ka metoodika valiku kohta on kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 järgi piiratud. Kohtutel tuleb maksusumma hindamise teel määramiseks kasutatava metoodika kontrollimisel piirduda nn ratsionaalsuse testiga, selgitades välja, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid ja kõiki asjakohaseid fakte. Kohus ei saa asuda maksuhalduri asemele ja kohtumenetluse käigus konkreetselt ette kirjutada, millisele metoodikale pidanuks maksuhaldur hindamisel tuginema (samas, p-d 18 ja 19).

3-21-1588 87). Ehkki pole tuvastatud, et X vormistas raamatupidamise algdokumente ja võttis äriühingust raha välja, pole alust järeldada, et X tegevus ei olnud süüline. X ei olnud pelgalt passiivne juhatuse liige, vaid ta tegeles CTRG raamatupidamisega, sh esitas maksudeklaratsioone, ning tal olid äriühingu internetipanga kasutajaõigused. CTRG juhatuse liikmena oli X-l ka kohustus kontrollida äriühingu töötajate tegevust. Mõistlikult hoolsas juhatuse liikmes pidanuks tekitama kahtlust juba ainuüksi asjaolu, et kümnetelt välisriigi eraisikutelt ostetakse katalüsaatorite jäätmeid kogustes, mille omamine füüsiliste isikute poolt ei ole tavapärane, kusjuures kauba eest tasutakse eranditult sularahas. X puhul tuleb lisaks arvestada ka tema pikaajalist kogemust raamatupidaja ja juhatuse liikmena tegutsemisel ning seda, et äriühingu nimel tegid tehinguid ja vormistasid dokumente X abikaasa ja poeg. Kaebajate ja Q vahelisi perekondlikke sidemeid arvestades ei ole eluliselt usutav, et X ei teadnud tehingute tegelikest asjaoludest ja sellest, kuidas kasutati äriühingust välja võetud raha.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.