Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-23-10

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebuse lisa 1 RAB-o 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 5

Kaebuse lisa 3

Kaebuse lisa 4

RAB-i 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 1

RAB-i 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 2

RAB-i 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 3

RAB-i 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 4

Kaebuse lisa 5

Kaebuse lisad 7 ja 9

Kaebuse lisa 8

Kaebuse lisa 10

Kaebuse lisa 11

Kaebuse lisa 12

2(13)

3-23-10 uue ettevõtte turule tulekul on vaja leida viise, kuidas kliendid ettevõtte üles leiaksid ja usaldaksid oma vara ettevõtte käsutusse. Küll aga on oluline valmidus teenust osutada. BOIC ei ole tõendanud oma valmisolekut teenust pakkuda. RAB on oma 01.07.2022 ja 28.07.2022 puuduste teadetes korduvalt küsinud, millal ettevõte alustas teenuse pakkumisega. Ettevõte on jätnud sellele küsimusele täpse ajalise määratlusega vastamata, väites paljasõnaliselt, et teenuse pakkumisega on alustatud. Samal ajal on ettevõte RAB-i 16.07.2021 (eeldatavalt 19.07.2021) ettekirjutusele vastanud, et tegevusega ei ole alustatud ning ka RAB-i 08.04.2022 ettekirjutuses küsitud ajavahemikes ei ole ettevõte osutanud virtuaalvääringu teenuseid ja ettevõttel kliendid puuduvad (ettekirjutuse vastuses on read kajastatud „nullidega“). 2) BOIC 05.08.2022 vastuse kohaselt on ettevõtte nimel nn külm rahakott, kuid ettevõte vastas taaskord RAB-ile osaliselt, jättes edastamata rahakoti aadressi ning mainimata, millal nimetatud rahakott loodud on. Ettevõttel virtuaalvääringu rahakoti olemasolu ei tõenda ka teenuse pakkumisega alustamist, kuna ettevõte võib rahakoti endale luua ka ettevõtte varade investeerimiseks, millel puudub seos klientidele virtuaalvääringu teenuse pakkumisega või on tegemist teenuse pakkumisega alustamiseks tehtava ettevalmistustööga, mis ei tõenda majandustegevusega alustamist. 3) BOIC-i 05.08.2022 vastuses edastatud lingid erinevatele veebilehekülgedele ei tõenda, et BOIC on alustanud virtuaalvääringu teenuse pakkumisega. Nt on ettevõte lisanud lingi oma Facebooki lehele15, mis on loodud 20.10.2020. BOIC kanti Eesti äriregistrisse 02.02.2021 ärinimega Quickwire OÜ (ärinime muutus toimus 23.04.2021). Veebilehel on kirjeldatud planeeritavaid kinnisvaraobjekte ja -investeeringuid Ukrainas ja sh on ka postitused virtuaalvääringute võimalikust seotusest kinnisvaraturuga. Postitused on üldisemat laadi ning ei näita, et ettevõte osutaks virtuaalvääringutega seotud teenuseid. Samuti ettevõtte veebilehed16 ei võimalda klientidel virtuaalvääringuid vahetada, mis oli algses tegevusloa taotluses ettevõtte äriplaani üks osa. 4) RAB-i hinnangul ei ole põhjendatud tugineda Ukraina sõjale ja muutunud RahaPTS-ile, kuna ettevõte pidi tegevusega alustama hiljemalt 08.09.2021. Sõda Ukrainas algas 24.02.2022 ehk ligikaudu 5 kuud hiljem ja RahaPTS muudatused jõustusid 15.03.2022 ehk 6 kuud hiljem. Jääb arusaamatuks, kuidas mõjutas ettevõtte äriplaani ja tegevusega alustamist Ukrainas alanud sõda, arvestades, et ettevõttel oli kohustus alustada majandustegevusega hiljemalt 08.09.2021. Ettevõte ei ole ka tõendanud, et takistused Ukraina klientidega ilmnesid juba enne sõja algust. RahaPTS seaduse muutmise eelnõu algatati 21.09.2021 ning muudatused jõustusid 15.03.2022. Arvestades, et ettevõte pidi hiljemalt 08.09.2021 teenuse osutamisega alustama, ei ole tuginemine RahaPTS muudatustele relevantne ning teenuse osutamisega mitte alustamise põhjused on ettevõtte poolt otsitud vabandused. Seega kuni 08.09.2021 ei olnud eelnimetatud põhjused takistuseks virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustamiseks. 5) Kuigi RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust, esitab RAB põhjendused, miks ka seadusest tuleneva expressis verbis sätestatud kohustuseta oleks tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne. 6) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärk seletuskirja järgi on takistada olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt, ja hoida ära kahju. Kui teenusepakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa haldusorgan olla kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad. Riskide realiseerumisel võib RahaPTS-i mõttes olla võimalik teenusepakkuja kaudu pesta raha

vt https://www.facebook.com/betweenoceanscompany/?ref=page_internal vt https://betweenoceans.ai/ ja https://betweenoceans.io/#profitable‐wrap

3(13)

3-23-10 või rahastada terrorismi. See tähendaks kahju tervele riigile ja isikutele, kelle suhtes toime pandud kuriteost saadud rahalisi vahendeid asutakse pesema. 25.05.2021 avaldatud riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangus on määratletud, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Täna järjest enam globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad järjest enam virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks. Ettevõte on tegevusluba kasutanud mittesihipäraselt ja see ei võimalda järelevalveasutusel rakendada riskipõhist järelevalvet. See tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna ja on vastuolus RahaPTS-i eesmärgiga tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Meede on vajalik, et saavutada otsuse eesmärk – tagada turul tegevusloa kohustusega ettevõtete läbipaistvust, usaldusväärsus, hoida tekkida võivad kahjud minimaalsena. Ettevõtte kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal 6 kuu jooksul on nõue, mida ei ole võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. RAB ei saa kohustada teenuse osutamist alustama ega sekkuda ettevõtte äritegevusse. Teenuse osutamisega alustamise nõude täitmata jätmine on tingitud ettevõtte enda käitumisest. Ettevõttel on olnud piisavalt aega, et teenuse pakkumisega alustada. Samuti oli ettevõttel võimalus esitada tegevusloa taotlus alles siis, kui ta oleks olnud valmis teenust pakkuma. Abinõu on mõõdukas. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, mis ei täida seadusest tulenevaid kohustusi, ei oleks tagatud tegevusloa sihipärane kasutamine. Riigi poolt ette nähtud rangemad nõuded on kehtestatud mh teenuse tarbijate kaitseks. Avaliku huvi kaitse on olulisem üksikisiku õigusest ettevõtlusvabadusele. Seega on tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne meede. 7) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on erisuseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p 1 suhtes. Seadusandja on pidanud oluliseks RahaPTS-is sätestada erisus kaheaastasest perioodist seetõttu, et kuue kuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda. Ettevõtte poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Eelnimetatud seisukohta kinnitab ka Tallinna Halduskohtu otsus nr 321-2858, p 12. 8) Vastusena BOIC-i 22.09.2022 esitatud arvamusele ja vastuväidetele märkis RAB kokkuvõtvalt järgmist: RAB ei nõustu väitega, et on lasknud ettevõttel teadlikult teha perioodil 15.03.-15.06.2022 ulatuslikke investeeringuid, samal ajal alustades tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust. BOIC-ile tegevusloa väljastamise ajal kehtis RahaPTS § 75 lg 1 p 3 samas sõnastuses nagu praegu (kuni 14.03.2022 kehtinud RahaPTS redaktsioonis § 75 p 3). Seega pidi kõnealune nõue ettevõtjale olema teada juba tegevusloa saamise hetkel. See, et RAB ei ole tegevusluba kehtetuks tunnistanud iga ajutises loobumises oleva ettevõtte puhul, kes ei olnud teenuse pakkumisega alustanud 6 kuu jooksul, ei muuda tühiseks ettevõtte kohustust seadust järgida. RAB muutis 2021. a suvel oma halduspraktikat tegevusloa taotluste menetluses. Seda tingisid mitu asjaolu, sh 25.05.2021 avaldatud riiklik rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse andmine, ei ole haldusasutusel vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusasutus edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Samuti ei saanud RAB-i varasem ebaõige halduspraktika anda ettevõttele õiguspärast ootust sellele, et tema suhtes tehakse erand ning jätkatakse ebaõige halduspraktikaga. Haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui 4(13)

3-23-10 haldusorgan muudab oma halduspraktikat (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10 ja Riigikohtu 29.05.2006 otsused nr 3-3-1-23-06, p 12 ja 3-3-1-53-04, p 13). RahaPTS ei sätesta, millise aja jooksul peab RAB tegevusloa kehtetuks tunnistama. RAB-ile said asjaolud ettevõtte tegevusega mittealustamisest teatavaks BOIC-i poolt 14.06.2022 esitatud tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamisel. Ajutine loobumine ei ole mõeldud majandustegevuse alustamise edasilükkamiseks. Pärast tegevusloa saamist 08.03.2021 loobus BOIC koheselt ajutiselt majandustegevusest kuni 31.12.2021. Sellest saab teha järelduse, et ettevõte ei olnud valmis teenuse osutamisega alustamisega ning soovis seda edasi lükata. Tegevusloa taotluse esitamisel ja tegevusloa väljastamisel oli BOIC-i osanikuks Wasp Consult OÜ, mis omab usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja tegevusluba. Wasp Consult OÜ äritegevuseks on äriühingute teenuse osutamine, mh ka tegevuslubade taotlemine ning tegevusloaga ettevõtete müük. Seega on usutav, et BOIC-i tegevusluba taotleti selleks, et sobival hetkel tegevusloaga ettevõte müüa, mitte aga tegelikult teenust pakkuma hakata. Vastuväidetega esitatud lisadokumentide kohaselt on toimunud virtuaalvääringu vahetusteenused 24.08.2022 ning 01.09.2022. Edastatud teabe kohaselt on ettevõttel olnud olemas külm rahakott ning ettevõte on olnud valmis teenust pakkuma, kuid klientide puudumise tõttu teinud seda edutult (kuniks siis esimeste väidetavate tehinguteni augustis-septembris 2022). Nimetatud tehingud on toimunud alles pärast seda, kui RAB küsis ettevõttelt teenuse alustamise kohta ning ei tõenda teenuse osutamisega alustamist enne 08.09.2021. Ettevõte ei ole RAB-ile öelnud konkreetset kuupäeva, millal tegevusega alustati ega esitanud sellekohaseid tõendeid. Samuti ei ole RAB-ile tõendatud, milles seisnes temapoolne valmidus teenust osutada ning mida ettevõte on teinud klientide saamiseks. Ei ole usutav, et esimesed kliendid leiti alles siis, kui RAB oli tegevusloa muutmise taotluse menetluse raames puuduste teatega ettevõttelt küsinud, kas teenuse pakkumisega on alustatud. RAB-i hinnangul üritab ettevõte hiljutiste tehingute abil justkui tõendada teenuse osutamisega pakkumist, samas ei suutnud ettevõte teenust osutada alates loa väljastamisest 08.03.2021 kuue kuu jooksul ega isegi mitte hilisema perioodi jooksul (08.09.2021-24.08.2022). Ettevõte valib RAB-ile vastamisel endale sobivad asjaolud (näiteks, et oli avatud külm rahakott ja tehingud toimusid alates august 2022), kuid jätab mainimata asjaolud, mille kohta RAB on küsinud ja mis aitaksid kaasa ettevõtte enda väidete tõendamisele (näiteks, mis ajast alates on rahakott loodud ning mida on ettevõtte teinud selleks, et kliente leida). Ettevõtte ja RAB-i vahel puudub vaidlus selles, et ettevõttel kliente ei olnud (kuni augustini 2022). Seega puudub vaidlus ka selles, et teenust ei ole osutatud kuue kuu jooksul alates loa väljastamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-23-10 ajutisest loobumise kestvuse perioodiks. Vastav tõlgendus on kooskõlas tegevusloa regulatsiooni eesmärkidega. Kolmandatel isikutel on kehtiva tegevusloa olemasolu võimalik MTR-ist kontrollida ja õigete registrikannete alusel on järelevalve teostajal võimalik määratleda järelevalve subjekte, tagades seeläbi sektori läbipaistvuse. Ka MSÜS § 34 lg 5 sõnastus räägib majandustegevuse jätkamise kohustusest. Ettevõtjal on jätkamiskohustus pärast tegevusloa ajutise peatamise lõpetamist. Enne 15.03.2022 kehtinud RahaPTS-st ei tulnud välistust loobuda ajutiselt majandustegevusest. 2) Vastutaja on ka ise enda läbivas halduspraktikas näinud ette, et MSÜS § 34 lg 2 peatab RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tuleneva perioodi kulgemise. Sellised suunised esitati turuosalistele ka 2021. a-l, kui kaebajale väljastati virtuaalvääringu teenuste tegevusluba. Vastustaja teavitas turuosalisi halduspraktika muudatustest, ent sellest nähtub fundamentaalne vastuolu. Vastustaja normitõlgendus ja selle rakenduspraktika läheb vastuollu seadusandja tegeliku tahtega. Kui igal juhul tuleb alustada tegevusloa aluseks olevat tegevust 6 kuu jooksul, siis milles seisneb täiendava 2 aastase perioodi kehtestamise või olemasolu mõte. Tegelikkuses on süstemaatilise tõlgenduse põhjal võimalik näha, et seadusandja on näinud RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34 lg 2 ning § 37 lg 2 p 1 koosmõjus ette järgmist tegevuslubade kehtetuks tunnistamise aluste esinemise käiku: (1) ettevõte taotleb tegevusluba ja saab tegevusloa; (2) ettevõttel on alates tegevusloa saamisest kohustus alustada majandustegevusega 6 kuu jooksul (kui tegevusluba on alates selle saamisest kehtiv ehk siis seda ei ole ajutiselt peatatud); (3) kui tegevusluba peatatakse ajutiselt, ei tohi ajutine peatamine olla tehtud perioodile, mis ületab alates tegevusloa väljastamisest kokku kahte aastat. 3) Kaebaja suhtes rakendatud halduspraktika on vastuolus ka hea halduse tavast tulenevate põhimõtetega (halduspraktika järjepidevus jne). Vastustaja lähtus veel 2021. a-l MSÜS § 34 lg 2 ja RahaPTS § 75 lg 1 p 3 osas tõlgendusest, et kui kaebaja majandustegevusest ajutiselt loobub, siis peatub ka RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenev kohustus alustada tegevusalal tegutsema 6 kuu jooksul alates tegevusloa saamisest. Selle kohta esitas vastustaja turuosalistele (mh kaebajale) korduvalt selgitusi. Kui vastustaja muudab enda halduspraktikat järjepidevalt, siis ei saa heita kaebajale tagasiulatuvalt ette, et kaebaja on täitnud sisuliselt vastustaja korralduse. Haldusaktis puuduvad mistahes kaalutlused selle kohta, kas ja millises ulatuses võis ka vastustaja ise enda selgitustega põhjustada olukorra, kus turuosalised (sh kaebaja), juhindudes õiguspärase ootuse põhimõttest ning usaldades haldusorgani suuniseid, esitab majandustegevusest ajutiselt loobumise teate. Kaebajale ei saa heita ette 2021. a väidetavat rikkumist, mille ajendiks oli vastustaja enda suunis. Seda enam 2022. a-l, mil RahaPTS-i muutmisest tulenevalt tuli turuosalistel alustada enda majandustegevust sisuliselt nullist. 4) Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti ning proportsionaalsuskontrolli teostamine oli näilik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole kaebaja suhtes proportsionaalne meede. Äriplaan muutus virtuaalvääringu teenuse osutajate tegevuslubade kontrolliesemeks alles 2022. a RahaPTS-i muudatustega. 2021. a-l ei tulnud esitada tegevusloa taotluse juurde äriplaani ja vastustajal puudus võimalus seda hinnata. Kaebaja on esitanud 14.06.2022 vastustajale tegevusloa muutmise taotluse koos kaebaja uue äriplaani ja muude muutunud tegevusloa kontrollieseme vastavust puudutavate dokumentidega. Seega ei saa öelda, et vastustajal ei ole võimalik kaebaja puhul ka muul moel täita RahaPTS § 1 lg-st 1 tulenevaid eesmärke. Arvestades 2022. a-l aset leidnud RahaPTS-i õigusmuudatusi ja sellest tingitud kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotlust, tuleks möönda, et see on sisuliselt esimene kord, kus individuaalset riskipõhist järelevalvet on üldse võimalik teostada. Eesmärki on võimalik saavutada ka kaebaja jaoks vähem riivava toiminguga ehk riskipõhist järelevalvet teostades.

6(13)

3-23-10 5) Vastustaja ei ole täitnud ka enda uurimiskohustust, kuivõrd ta ei ole hinnanud talle teatavaks tehtud fakte objektiivselt. Vastustaja on täielikult jätnud hindamata asjaolu, et külm rahakott on füüsiliselt sisuliselt analoogne andmekandjast mälupulgale. Ühtlasi selle, kuidas tehniliselt on võimalik külma rahakotti aktiveerida. Seda selles osas, et külma rahakoti võtmete genereerimine leiab aset veebipõhiselt minutitega. Sellest tulenevalt on vastustaja hinnang, mille kohaselt kaebajal puudus valmidus teenuste osutamiseks, ebaõige ja tegelikke fakte eirav. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et perioodil 01.01.-03.03.2022 ei olnud kaebaja majandustegevusest ajutiselt loobunud. See tähendab, et kaebaja osutas antud perioodil virtuaalvääringu teenuseid. Kaebajal ei olnud lihtsalt kliente. 6) Ühtlasi ei ole vastustaja viide Tallinna Halduskohtu otsusele nr 3-21-2858 asjakohane. Kohus on nii asjaolude hindamisel kui ka õiguse kohaldamisel vaba, seda olenemata sellest, kas analoogses asjas on olemas varasem kohtupraktika või mitte. Ilmne on ka see, et kaebaja viidatud otsuses esitatud õigusliku hinnanguga ei nõustu. Kohus ei ole viidatud otsuses hinnanud mh MSÜS § 34 lg 2 ja § 34 lg 5 tõlgendamist läbi registrikande mõju ega seadusandja poolt RahaPTS § 75 p-le 3 omistatud tähendust. Samuti on jäetud hindamata asjaolu, et kui kaebajale juba oli väljastatud tegevusluba, siis sellega on vastustaja ühtlasi kinnitanud, et kaebaja omab valmidust teenuseid osutada ning kohtuvaidluse esemeks ei olnud asjaolu, et virtuaalvääringu teenuste osutamise hulka kuulub ka nn „külma rahakoti“ kaudu virtuaalvääringu hoiustamise teenuse pakkumine. Praegu ei ole vaidlust ka selles, et teenuste müügitegevusest tekkis kaebajal esmakordne müügikäive alles 24.08.2022 teenusega (teenust osutati läbi kaebajale kuuluva külma rahakoti kasutamise). Kuivõrd külma rahakoti riistvaraseade, mida kasutati 24.08.2022 teenuste osutamiseks oli analoogne, mida kaebaja omas juba 08.09.2021, siis on ilmne ka see, et kaebaja omas valmidust teenuse osutamiseks koguaeg. Sealjuures selgitab kaebaja, et rahakott aktiveeritakse vastavalt vajadusele ehk kliendi tekkimisele ja rahakoti aktiveerimine ei tõenda teenuse osutamise valmidust.

7(13)

3-23-10 kohustust majandustegevusega jätkata. Samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. Seega isegi kui ettevõtja loobub ajutiselt majandustegevusest, siis ei peata see kohustust asuda 6 kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal. 4) Juhul, kui kaebaja ei tegele loakohustusega tegevusalal, ei ole tegevusluba ja vastav kanne MTR-is vajalik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel äriühing ei tegutse, ei riiva äriühingu õigusi intensiivselt. Vajadusel võib ta taotleda uut tegevusluba. Majandustegevuse korduvast peatamisest järeldub, et kaebajal puudus vajadus selle tegevusloa järele ja see tuli kehtetuks tunnistada. Tegemist on seadusandja õiguspoliitilise valikuga. Igaks juhuks tegevusloa omamine tegevusalal, millel ei tegutseta, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga. RahaPTS ei näe ette võimalust 6-kuulise perioodi edasilükkamiseks. Samale seisukohale jõudis Tallinna Halduskohus haldusasjades nr 3-21-2857, 3-21-2697 ja 321-2858. 5) RAB on tuvastanud, et 08.03.-08.09.2021 ja ka tegevusloa muutmise taotluse esitamise hetkel, st juunis 2022, kaebaja ei olnud teenust pakkuma asunud. Vastustaja rõhutab, et pärast esimest majandustegevusest ajutise loobumise perioodi loobus kaebaja 2 kuu ja 3 päeva pärast, s.o 04.03.-14.03.2022 (kümneks päevaks) ja siis kohe 14.03.-15.06.2022, taaskord vabatahtlikult ajutiselt majandustegevusest. Seejuures ei oma tähtsust kaebaja väide, et tal oli võimalus ja õigus 01.01.-03.03.2022 tegeleda majandustegevusega. Kaebaja pidi alustama teenuse pakkumisega hiljemalt 08.09.2022 ehk siis ca 3 kuud enne 01.01.2022, mil lõppes kaebaja ajutiselt majandustegevusest loobumise esimene periood. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et ta ka sellel perioodil oleks teenuse pakkumisega tegelenud. Eluliselt ei tundu usutav, et kaebaja jõudis pärast tegevusloa saamist mõne tunniga (12.07-15.28, so 3 tunni ja 21 minuti jooksul) pidada läbirääkimisi, teha ettevalmistustöid ja siis ilmnesid kohaselt ka raskused äriplaani elluviimises ja seetõttu otsustas kaebaja ajutiselt majandustegevusest loobuda. Seega ei ole tõendatud, et BOIC alustas teenuse pakkumisega 6 kuu jooksul arvates tegevusloa väljastamisest. 6) RAB muutis oma halduspraktikat alates 2021. a suvest ning teavitas sellest turuosalisi 25.06.2021. Seega ei saanud kaebajal tekkida mingit õiguspärast ootust eelnevalt kehtinud halduspraktika osas, vaid kaebaja oleks pidanud sellega arvestama. Riigikohus on möönnud, et halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule usalduse kaitse, kuid rõhutanud, et ebaõige halduspraktika sellist usaldust ei tekita (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-06, p 12). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175 märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse andmine, ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Vastustajal oli seega õigus halduspraktikat muuta ja halduspraktika muutus on tänaseks ka järjepidev. 7) Vaidlusaluse otsusega kaasnenud negatiivsed tagajärjed on kaebajale saabunud üksnes tema enda tegevusetuse tõttu. Kaebaja ei olnud alustanud tegevust 6 kuu jooksul. Vastavast seaduses sätestatud kohustus pidi kaebajal tegevusloa saamisel olema teada ning vähem kui kahe kuu pärast oli talle ka teada, et RAB muutis oma halduspraktikat ja viis oma tegevuse kooskõlla seadusandja tahtega. 8) RAB on jätkuvalt seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et esimesed kliendid leiti alles siis, kui RAB oli tegevusloa muutmise taotluse menetluse raames puuduste teatega ettevõttelt küsinud, kas teenuse pakkumisega on alustatud. RAB-i hinnangul üritab ettevõte hiljutiste

8(13)

3-23-10 tehingute abil justkui tõendada näiliselt teenuse pakkumist. Samas ei suutnud ettevõte teenust osutada alates loa väljastamisest 08.03.2021 kuue kuu jooksul (kuni 08.09.2021) ega isegi mitte hilisema perioodi jooksul, mil ajutiste loobumiste vahel oli kaebaja aktiivne ehk 01.01.03.03.2022. Kaebaja ise viitab, et sellel perioodil oli kaebajal õigus ja võimalus teenust osutada, kuid kliente ei leitud, samas kohe pärast RAB-i poolset puuduste teadet kliendid justkui leiti ja tehti kohe ka tehingud. Ei ole usutav, et pooleteise aasta jooksul ettevõte ei suutnud alustada teenuse pakkumisega ja klientidele teenuseid osutada, kuid järsku leidis üksikud kliendid, kui RAB palus esitada tegevusega alustamise kohta täiendavat infot ja tõendeid. Seega kaebaja ei ole tõendanud, et alustas teenuse pakkumisega kuue kuu jooksul arvates loa väljastamisest, s.o hiljemalt 08.09.2021. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et oli valmis teenust pakkuma tegevusloa kehtetuks tunnistamise hetkeks. 9) Mõistetav ei ole kaebaja etteheide, et RAB on rikkunud uurimispõhimõtet. BOIC esitas oma vastustes RAB-ile vastuolulist informatsiooni ja samal ajal jättis RAB-i poolt esitatud küsimustele osaliselt vastamata. Sellises olukorras ei ole vastustajal kohustust täiendavalt uurida asjaolusid, sh kas ettevõtte tegevusloa muutmistaotlus on nõuetekohane. See ei muudaks RahaPTS-is sätestatud imperatiivset vastustaja kohustust tegevusluba kehtetuks tunnistada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 juurde, lk 59, vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2/Rahapesu%20ja %20terroris

9(13)

3-23-10 võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks viidates MTR-is avalikult ligipääsetavale loale. Sellisel juhul ei ole tegevusluba võetud mitte teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade silmis. Seletuskirja kohaselt ei ole sellisel juhul ohtu tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö „igaks juhuks“. Selleks, et pärssida turgu ebaausatel eesmärkidel või tegevusluba mittesihtotstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati varasem kaheaastane periood tegutsemise alustamiseks kuuele kuule. Eelnevast seega tuleneb, et seadusandja on pidanud põhjendatuks anda tegevusluba nendele ettevõtjatele, kes asuvad lähiajal taotletud tegevusalal teenust osutama. Seadusandja eesmärgiga ei ole kooskõlas see, kui tegevusluba omandatakse igaks juhuks või enda usaldusväärsuse tõstmiseks. See võimaldab tegevusluba kuritarvitada ja Eesti mainet rahvusvaheliselt kahjustada. Kui ettevõtjal ei ole plaanis lähiajal taotletud tegevusala tegutsema hakata, siis puudub tal vajadus tegevusloa järele ja see tuleb avalikes huvides kehtetuks tunnistada. Tegevusloa äravõtmine ei saa sellise ettevõtja õigusi ebaproportsionaalselt riivata, sest tal puudub vajadus selle tegevusloa järele ja ta ei kasuta seda eesmärgipäraselt. Vajadusel on ettevõtjal võimalik taotleda uus tegevusluba, kui ta soovib tegevusalal tegutsema hakata. Samuti ei ole keelatud tegeleda muu majandustegevusega. Kuna tegemist on seaduses sätestatud nõudega, siis on ettevõtjatel võimalik selle tingimusega enne tegevusloa taotlemist tutvuda ja hinnata, kas tegevusloa taotlemine sel ajahetkel on vajalik ja otstarbekas.

Kaebuse lisad 7 ja 9

10(13)

3-23-10 15.11.2023 menetlusdokumendis, märkides, et kaebajale kuuluv külm rahakott aktiveeriti esmakordselt alles 24.08.2022. Samas tuleb siinkohal märkida, et kohtule mistahes dokumente, mis tõendaksid kuupäevadel 24.08.2022 ja 01.09.2022 tehingute tegemist, esitatud ei ole ning RAB on vaidlustatud otsuses seadnud kahtluse alla nende tehingute tegemise. Nimelt märkis RAB, et usutav ei ole see, et poolteise aasta jooksul ei suutnud ettevõte alustada teenuse pakkumisega ja klientidele teenuseid osutada, kuid järsku leidis üksikud kliendid, kui RAB oli küsinud tegevusega alustamise kohta. Eeltoodust nähtuvalt ei näi kohtu hinnangul olevat vaidlust selles, et alates tegevusloa väljastamisest (s.o 08.03.2021) kuni 24.08.2022 ei osutanud kaebaja ühelegi kliendile virtuaalvääringu teenust (vt RahaPTS § 3 p-d 91 ja seal viidatud punkte) ning tõendamata on ka kaebaja hilisem majandustegevusega tegelemine (kuupäevadel 24.08.2022 ja 01.09.2022 tehtud tehingud). Viimane ei oma aga praegusel juhul tähtsust, kuivõrd kuus kuud tegevusloa väljastamisest möödus 08.09.2021. Kuna kaebaja ei olnud selleks ajaks alustanud virtuaalvääringu teenuste osutamisega, siis oli RAB-il RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenev alus kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

3-23-10 annaks ettevõtjatele võimaluse seadusele mittevastamisel oma majandustegevuse algust enda suva järgi edasi lükata ning seadusandja eesmärk, mille pärast 6-kuuline tähtaeg kehtestati, jääks täitmata (vt Tallinna Halduskohtu 15.09.2022 otsust nr 3-21-2857, p 28). Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga selles, et olukord, kus tegevusloa saanud ettevõtja ei hakka teenust pakkuma taotluses kirjeldatud viisil vahetult pärast tegevusloa saamist (s.o hiljemalt 6 kuu jooksul), tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud sektoris kui ka majandussektoris tervikuna ning on vastuolus RahaPTS-i üldise eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lg 1). Sellisel juhul ei pruugi ka riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, enam tegelikkusele vastata ning vastustajal puudub kindlus, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad.

12(13)

3-23-10 Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud RAB-i otsust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et RAB asus tegevusega alustamise asjaolusid uurima tegevusloa muutmise taotluse menetluses. Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Tegevusega alustamise kohta teavet küsides täitis vastustaja temal lasuvat uurimiskohustust. Tegevusloa muutmine sõltus mh sellest, kas kaebajal üldse oli õigus tegevusloale. Kuna kaebaja ei olnud alustanud teenuse osutamisega nõutud tähtaja jooksul, siis tuli tema tegevusluba kehtetuks tunnistada ja puudus võimalus asuda selle muutmise taotlust lahendama. Vastustaja ei ole käitunud menetluses eksitavalt, vaid on küsinud selgelt teavet tegevusega alustamise kohta.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.