Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-21-2636

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

registrisse

(MTR)

teate

2(12)

3-21-2636 4) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris. Tegevusloa taotlemisel märgivad ettevõtted, millal nad hakkavad teenust osutama. Kui ei ole kõrvalekaldumisi ja põhjendatud asjaolusid, siis eeldatakse, et teenust hakatakse kirjeldatud viisil pakkuma tegevusloa saamise hetkest. Vastupidine olukord tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa RAB olla kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad. Riskide realiseerumisel võib RahaPTS-i mõttes olla võimalik teenusepakkuja kaudu pesta raha või rahastada terrorismi. See on aga vastuolus RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. See tähendab kahju tervele riigile ning potentsiaalselt ka füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kui nende suhtes toime pandud kuriteost saadud rahalisi vahendeid asutakse nimetatud teenusepakkuja kaudu pesema. 5) Riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise 25.05.2021 riskihinnangus1 on määratletud, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Täna järjest enam globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks (lunaraha nõuded, kelmused jm). Samuti tuleb arvestada, et RahaPTS-is sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes kohaldatakse paljuski samasuguseid ootuseid nagu igale teisele finantsasutusele (RahaPTS § 2 lg 5). 6) Kokkuvõtvalt on otsuse eesmärgiks ühelt poolt täita seadusandja poolt sätestatud kohustust tegevusluba kehtetuks tunnistada, kuid teiselt poolt hoida ära kahju, mis tekib asjaolust, et teenusepakkuja võetavad riskid ning nende juhtimiseks kasutatavad meetmed ei pruugi olla tasakaalus. Käesoleval juhul on tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne meede. Tegutsedes majandustegevuse valdkonnas, kus esinevad kõrgemad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ning sellest tulenevalt ka seadusandja poolt sellele sektorile kehtestatud täiendavad nõuded hoolsusmeetmete kohaldamisel, kui ka seetõttu, et see sektor peab tegutsemiseks taotlema tegevusloa, pidid ettevõttele olema teada tegevuse mittealustamisega seonduvad tagajärjed. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on lisaks seadusele kättesaadavad mh RAB-i veebilehel ning 25.06.2021 saatis RAB MTR-i vahendusel vastava informatsiooni täiendavalt kõikidele teenusepakkujatele. 7) SWYRE OÜ on maininud, et alates 2021. a algusest on ettevõte teinud toiminguid, mis kogumis on olnud suunatud äriühingu äriplaani elluviimisele (RahaPTS-iga ettevõtte vastavusse viimine, kontori üürimine, töölepingute sõlmimine, koostööpartneritega läbirääkimiste pidamine ja sõlmimine). Loetletud tegevused on seotud äritegevuse ettevalmistamisega. Ettevõtte tegevusalaks on virtuaalvääringu teenuste pakkumine ning käesoleva tegevusala teenused on nimetatud RahaPTS § 3 p-des 10 ja 101: virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil; virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringut raha vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu. RAB kohustas 19.07.2021 saadetud

vt https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamisetokestamine/riskihinnangud

3(12)

3-21-2636 ettekirjutusega adressaati edastama ettevõtte teenustega seotud täiendavad andmed, mille raames SWYRE OÜ vastas, et tegevusega pole alustatud. Virtuaalvääringu teenuste andmetega seotud küsimustiku täitmise lahtrid jäid SWYRE OÜ poolt täitmata, mis viitab sellele, et need andmed seoses ettevõtte tegevuse mittealustamisega puuduvad. Kui ettevõtja annab RAB-ile teada, et tegevusega pole alustatud, siis lähtub RAB ettevõtja poolt edastatud informatsioonist. Lisaks sellele, SWYRE OÜ ei tõendanud vastupidist ning ei edastanud RAB-i poolt küsitud andmed ettekirjutuse raames ega arvamuse ja vastuväidete esitamisel. RAB-ile esitatud info kohaselt oli ettevõtjal tegevuskoht olemas juba 29.01.2021, mil ettevõte tegevusloa sai. Vastasel juhul ei oleks ettevõtja tegevusluba ka saanud. Eeltoodule tuginedes on RAB seisukohal, et SWYRE OÜ ei ole täitnud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-2636 tegevusloa aluseks olevat tegevust 6 kuu jooksul, siis milles seisneb täiendava 2 aastase perioodi kehtestamise või olemasolu mõte. Tegelikkuses on süstemaatilise tõlgenduse põhjal võimalik näha, et seadusandja on näinud RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3 ja MSÜS § 34 lg 2 ning MSÜS § 37 lg 2 p-i 1 koosmõjus ette järgmist tegevuslubade kehtetuks tunnistamise aluste esinemise käiku: ettevõte taotleb tegevusluba ja saab tegevusloa; ettevõttel on alates tegevusloa saamisest kohustus alustada majandustegevusega 6 kuu jooksul; kui tegevusluba peatatakse ajutiselt, ei tohi ajutine peatamine olla tehtud perioodile, mis ületab alates tegevusloa väljastamisest kokku kahte aastat (ajutise peatamise korral loetakse, et tegevusluba ei ole antud hetkel ettevõttele antud ja kehtetuks tunnistamise alus tekib alles 2 aasta möödumisel). 4) RahaPTS § 2 lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lg 1 p-s 10 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse samas seaduses finantseerimisasutuste kohta sätestatut. Tegu on siseviitelise normiga, mis ei võimalda virtuaalvääringu teenuse osutajate suhtes rakendada MERAS § 22 lg 2 p-st 1 ega KAS § 17 lg 1 p-st 1 tulenevate normide rakendamist. RahaPTS § 75 koosmõjus MSÜS §-ga 34 (sh ka MSÜS § 37) reguleerivad eraldiseisvalt vastustaja poolt viidatud küsimusi, mis tähendab, et analoogia kohaldamiseks puudub alus ja vajadus. Sealjuures vastustaja üritab kohut eksitada väitega, mis viitaks analoogsetele tegevusnõuetele virtuaalvääringu teenuste osutajate, krediidi- ja finantsasutuste vahel. MERAS ja KAS sätestavad kardinaalselt erinevad tegevusnõuded finants- ja krediidiasutustele võrreldes virtuaalvääringu teenuse osutajatega. Isegi, kui tegevussektorist tulenevalt eksisteerib antud tegevuste vahel mõningane sarnasus, siis see ei ole alus RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34 eiramiseks. Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendanud analoogia kohaldamise põhjendatust mh läbi ettevõtte tegevuskava ja äriplaani hindamise ning seeläbi riskide maandamiseks rakendatavate meetmete piisavuse hindamisega. Tegu on otseselt kehtiva materiaalõigusega vastuollu mineva võrdlusega. Äriplaan ei ole virtuaalvääringu teenuste osutajate tegevusloa taotlemisel tegevusloa kontrolliese (RahaPTS § 72) erinevalt MERAS § 15 lg 1 p-s 5 ja KAS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatust. 5) RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3 rakendamine eeldab kaalutlusõiguse teostamist ja vastustaja on teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti. Kaebaja hinnangul ei tohiks kaalutlusõiguse teostamise küsimus olla vaidluse lahendamisel keskseks küsimuseks. Küll aga juhul, kui kohus peaks leidma, et MSÜS § 34 lg 5 muudab võimatuks tegevusloa ajutise peatamise, tuleneb vastustaja haldusakti õigusvastasus mh kaalutlusõiguse ebaõigest teostamisest. RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 märgitud „tegevusalal tegutsemine“ on määratlemata õigusmõiste, mis ei kätke endas pelgalt teenuse osutamise käivitamist klientide tehingute läbiviimise kontekstis, vaid tegutsemist laiemalt teenuse osutamise ettevalmistamisel. Tegevusalal tegutsemiseks tuleb lugeda ka seda, kui teostatakse tegevusala spetsiifilisi teenuse käivitamise ettevalmistusi ja/või kui ollakse teenuse osutamiseks valmis, aga ükski klient ei ole veel teenust tarbinud. Kaebaja on tegelenud teenuse osutamiseks vajaliku taristu loomisega – üürinud kontori, tegelnud personaliotsinguga, pidanud läbirääkimisi tugiteenuste pakkujatega ja sõlminud koostöölepinguid. Tegelikkuses on kaebaja tegelenud veel teenuse osutamise platvormi arendustegevuse ja turundusplaani väljatöötamisega, tehnilise taristu integreerimise jmt. Teoreetiliselt on kaebaja teenus käivitamiseks käesolevaks hetkeks valmis (puudub lihtsalt kehtiv tegevusluba). Vastustaja on jätnud põhjendamatult antud asjaolud hindamata. Kaebaja rõhutab, et tegevuse alustamise kaalutluskoht tuleneb mh asjaolust, kas ettevalmistavad tegevused kätkevad endas kavatsust asuda majandustegevust läbi viima või mitte. Vastustaja ei ole neid asjaolusid välja selgitanud. Vastustaja on lähtunud lihtsalt statistikast, mille kohaselt pole ühtegi klienditehingut läbi viidud. Selline eeldus on absurdne, sest tegevusega on alustatud ka siis, kui teenus on avatud tarbimiseks, aga kliendid ei ole veel jõudnud teenust kasutada. Vastustaja viidatud riskihinnangus välja toodud hinnangud, milles väljendatakse sisuliselt hädakorralist vajadust terve virtuaalvääringu teenuste sektor viivitamatult kinni panna, on ülepaisutatud. 5(12)

3-21-2636 6) Vastustaja on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet. Vastustaja on 19.07.2021 esitanud turuosalistele masspäringu seoses turuosaliste poolt teostatud tehingutega. Kaebaja on masspäringule vastanud ja andnud infot, et tehingud ei ole hetkel veel teostatud, mis on elementaarne, sest kaebaja tegevusluba oli ajutiselt peatatud kuni 31.12.2021 ja kaebaja ei tohtinudki teenust osutada. Vastustaja oleks pidanud selgitama välja järgmised asjaolud: kas kaebaja on alustanud majandustegevuse läbiviimist ja millistes toimingutes see seisneb; kas kaebaja majandustegevuse läbiviimist kajastavad tegevused on seotud kaebaja tegevusloa aluseks oleva teenuse osutamisega. 7) Rakendatud meede ei ole proportsionaalne. Vastustaja märgitud eesmärgid olid täidetud juba enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Eesmärkide täitmist ilmestab kokkuvõtvalt järgnev: kaebaja ettevõtte tegevuse puhul puudub alus järeldamaks, et see ei ole olnud läbipaistev – kaebaja on teostanud enda teavitamise kohustust läbi MTR-i, kaebaja on vastanud ja olnud kättesaadav järelevalveasutusele; kaebaja ettevõtte tegevuse puhul puudub alus järeldamaks, et see ei ole usaldusväärne – vaidlust pole selles, et kaebaja on vastanud RahaPTS-st tulenevatele tegevusloa nõuetele, kuivõrd talle on tegevusluba väljastatud; kaebaja on kasutanud tegevusluba sihipäraselt ja on selgitanud seda vastustajale – kaebaja viljeletud majandustegevus seisnes teenuse käivitamiseks ettevalmistuste tegemises ja see oli vastustajale teada. Vastustaja sisustab rakendatud meetme proportsionaalsust läbi kaebaja kõrgendatud teadlikkuse ja asjaoluga, et tegevuse mittealustamise tagajärjed pidid olema talle teada. Tegu on absurdsete väidetega. Vastustaja enda ligi 4 aastat kestnud läbiv halduspraktika seisnes normi tõlgendamises ja rakendamises viisil nagu kaebaja oli seda teinud. Vastustaja tegevus nii halduspraktika muutmisel (ilma, et õigusmuudatust oleks aset leidnud) ja halduspraktika järjepidevuse puudumisega (mh võrdsete haldussubjektide teineteisest põhjendamatu eristamine) on hea halduse tava ja võrdsuse põhimõtet oluliselt rikkuvad (vt ka Euroopa Hea Halduse Tava eeskirja artiklid 5 ja 10 ning Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-61- 01, p 5 ja 3-3-165-06, p 25). 8) Alates 2021. a juunikuust peatusid sisuliselt kõik virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade menetlused. Ilma selleks õiguslikku alust omamata tegevuslubasid lihtsalt sisuliselt ei menetletud. Viimast kommunikeeriti avalikkusele nii vastustaja asutuse juhi kui ka rahandusministri poolt avalikus meedias. Järelevalveasutuse rõhuasetus seati tegevuslubade kehtetuks tunnistamisele, et valmistuda MONEYVAL ekspertkomitee saabumiseks Eestisse. Vaidlustatav haldusakt on osa mainitud kehtetuks tunnistamise nn lainest, kus otsust üritatakse põhistada kõikvõimalikel viisidel, lootes, et vähemalt üks käsitlus jääb pidama. 9) Lisaks tuleb tähele panna, et kaebajal tuleb uue tegevusloa taotluse esitamisega tasuda uuesti riigilõiv. Täielikult on jäetud hindamata asjaolu, et kaebaja on juba ühe ligi 120 päevase tegevusloa menetluse perioodi läbinud. Uue tegevusloa taotlemisega järgneks sellele täiendav 120 päevane periood. Tegu on perioodiga, mille jooksul kohustatakse kaebajat kandma taaskord asjatuid passiivseid kulusid, mille jooksul kaebaja riskib personali ja klientidest ilma jäämisega jne. 10) Seadusandja on väljendanud enda tahet tegevuslubade ajutise peatamise võimaluse välistamiseks alles 15.03.2022 jõustunud muudatusega RahaPTS §-s 726. Seega alles alates 15.03.2022 muutus kaebajale võimatuks tegevusloa ajutine peatamine. Kuni 14.03.2022 (k.a), veel enam, aastal 2021 (sh 22.10.2021 – haldusakti tegemise päev) oli kaebajal õigus enda tegevusloa ajutiseks peatamiseks.

RAB palub 23.12.2021 vastuses (täiendatud 28.09.2022) jätta kaebus rahuldamata.

1) RAB-i 22.10.2021 otsus on kooskõlas kehtiva seadusega, hea halduse tavaga ning vastustaja on kõiki isikuid kohelnud võrdselt. 6(12)

3-21-2636 2) Kaebajal oli kohustus alustada tegevusloa teenuse osutamist 6 kuu jooksul pärast tegevusloa saamist. Kaebaja MSÜS § 34 lg 2 tõlgendus ei ole seadusega kooskõlas, sest jätab arvestamata MSÜS § 34 lg 5 tegeliku tähenduse. Kaebaja märgib MSÜS § 34 lg 5 kohta, et normi enda sõnastus räägib majandustegevuse jätkamise kohustusest. Jätkamise kohustusega seoses on seadusandja viidanud asjaolule, et ettevõtjal on jätkamiskohustus nt peale tegevusloa ajutise peatamise lõpetamist – ettevõttel ei saa olla kestvat jätkamise kohustust vastavalt RahaPTS § 75 p-st 3 tuleneva 6 kuu perioodi kestel, kui tegevusluba on samal ajal MSÜS § 34 lg 2 alusel ajutiselt tähtaegselt peatatud. MSÜS § 34 lg 5 on erisäte MSÜS § 34 lg 2 suhtes ning toob sisse erisuse, et teatud tegevusvaldkondades ei ole võimalik majandustegevust ajutiselt peatada, sest see tuleneb valdkonna spetsiifikast. Näiteks seetõttu, et majandustegevusest ajutise loobumise perioodil ei ole võimalik ettevõtte üle teostada järelevalvet ning ei ole võimalik tuvastada, millal ta ei vasta enam nõuetele, mis on tegevusloa olemasoluks kohustuslik. 3) RahaPTS § 75 p 3 eesmärk on vältida tegevusloa kasutamist kuritegelikel või mittesihipärastel eesmärkidel, Eesti riigi maine kahjustamist ja tegevusloa väärtuse devalveerumist (vt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskiri2, lk 59). 4) Kaebajale väljastati tegevusluba 29.01.2021 ning juba 05.02.2021 esitas kaebaja MTR-i teate majandustegevuse ajutisest loobumisest kuni 31.12.2021. Kaebaja esitas RAB-ile 20.08.2021 vastuse, mille kohaselt tegevusega pole alustatud. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada vastuväited tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse projektile (seejuures pikendas kaebaja taotlusel tähtaega), millele kaebaja vastas 12.10.2021. Kaebaja väitis, et on alates 2021. a algusest teinud toiminguid, mis kogumis on olnud suunatud äriühingu äriplaani elluviimisele. Samas ei esitanud kaebaja ühtegi tõendit, et oma väiteid tegevuse kohta tõendada. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja oleks ka tegelikkuses teinud kõik tema poolt loetletu ja ta oleks olnud valmis teenust pakkuma juba alates 15.11.2021, siis oleks kaebaja esitanud vastavasisulised tõendid (nt kirjavahetus klientidega, lepingud, eellepingud jne). Kuna aga kaebaja väited olid üldsõnalised ja tõendamata, siis ei ole kaebaja väited teenuse pakkumise valmisolekust eluliselt usutavad. Samuti ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited ülemaailmsest pandeemiast ilmnenud takistustest majandustegevusele jne, arvestades, et loobumise avaldus tehti juba 7 päeva pärast tegevusloa saamist. Tegevusloa saamise hetkel oli pandeemia kestnud juba üle 9 kuu ja mõjutas riikide majandust ja interneti teel pakutavaid teenuseid vähe. Eeltoodust nähtub, et vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ja tagas kaebajale ärakuulamisõiguse. Samuti võib teha järelduse, et kaebajal puudus vajadus selle tegevusloa järele ja see tuli kehtetuks tunnistada. Igaks juhuks tegevusloa omamine tegevusala, millel kaebaja ei tegutse, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga. Kaebaja pidi sellest tagajärjest aru saama ja sellega arvestama. Kaebajal oli kohustus asuda tegevusalal tegutsema hiljemalt 29.07.2021. Ettevõtte poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel äriühing ei tegutse, ei riiva äriühingu õigusi intensiivselt ning vajadusel võib ettevõte igal ajal taotleda uut tegevusluba. 5) Halduspraktika muutmine on õiguspärane ning põhjendatud. Nagu juba eelnevalt märgitud, siis MSÜS § 34 lg 5 kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. Seega isegi kui ettevõte loobub ajutiselt majandustegevusest, siis ei peata see kohustust asuda kuue kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal.

vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60ddf6021742b2/Rahapesu%20ja%20terroris

7(12)

3-21-2636 6) Seadusandja tahe on lähtuvalt RahaPTS § 75 p-st 3 ja MSÜS § 34 lg-st 5 tagada turul tegevusloa kohustusega ettevõtete läbipaistvus, usaldusväärsus, hoida tekkida võivad kahjud minimaalsena seeläbi, et nad kasutaksid tegevusluba sihipäraselt, asuksid õigeaegselt tegema tegevusloa valdkonnas ja seda kuue kuu jooksul, ning vastupidisel juhul tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks, sest ettevõtte kohustust asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ei ole võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Eeltoodu tõttu tuli vastustajal viia oma halduspraktika kooskõlla seaduse eesmärgiga ja seadusandja tahtega, sest kui jätkata haldusasutuse eelnevat halduspraktikat, siis see ei võimalda rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna. 7) Kaebaja on ise märkinud, et vastustaja teavitas turuosalisi halduspraktika muutumisest. Seega kohtleb vastustaja kõiki võrdselt. See, et RAB ei ole jõudnud kõikide ettevõtjate osas kontrolli läbi viia ja tegevuslubasid kehtetuks tunnistada, viitab tööle, mida RAB peab tegema. Riigikohus on möönnud, et halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule usalduse kaitse, kuid rõhutanud, et ebaõige halduspraktika sellist usaldust ei tekita (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-06, p 12). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus oma 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175 märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat. Kokkuvõtvalt on vastustajal olnud õigus oma halduspraktikat muuta ja viia see vastavusse RahaPTS § 1 lg 1 sätestatud eesmärgiga. Halduspraktika muutmine on olnud õiguspärane ning alates turuosalistele teadaandmisest on vastustaja rakendanud ka vastavat halduspraktikat. 8) Analoogia kohaldamine MERAS § 22 lg 2 p-ga 1 ja KAS § 17 lg 1 p-ga 1 on asjakohane. Alates 10.03.2020 kohaldatakse RahaPTS § 2 lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). Seadusandja viitab RahaPTS-i seletuskirjas kahju ärahoidmisele, mida on tõenäoliselt silmas peetud ka MERAS-e ja KAS-i vastavate sätete kehtestamisel. MERAS-e ja KAS-i põhimõtted on olulised ka virtuaalvääringu valdkonnas. 9) RahaPTS § 75 p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust. Sätte eesmärk on takistada olukordi, kus tegevusluba kasutatakse mittesihipäraselt. Seadusandja on pidanud kuue kuulist perioodi piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda. Kuna vastustajal ei ole RahaPTS § 75 p 3 eelduste täitmisel kaalutlusõigust, siis ei ole kaebaja väited otsuse proportsionaalsuse kohta ka asjakohased. Vaatamata sellele, et seadusandja ei näinud ette RahaPTS-s diskretsiooniõigust, on vastustaja siiski kaalunud, kas kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib ebaproportsionaalselt piirata ettevõtte ettevõtlusvabaduse teostamist ning kas selline meede on kohane, vajalik ja mõõdukas. Samuti on vastustaja hinnanud, kas haldusakti eesmärki oleks võimalik saavutada kohaldades mõnda teist seaduses sätestatud vahendit. RAB leidis, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli proportsionaalne meede. 10) Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et 2021. a-l kehtinud RahaPTS ei sätestanud tegevusloa taotlejatele kohustust esitada tegevusloa taotlemisel enda äriplaani. Iga tõsiseltvõetav ettevõte, kellel on kindel soov alustada tegevust, olenemata valdkonnast, omab kindlat plaani, kuidas hakkab tema ettevõte tegutsema, millist teenust/kaupa vms pakkuma, kes on olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid jne. Seega iseenesest mõistetavana peaks iga äritegevus algama äriplaani koostamisega. Kuna virtuaalvääringu valdkond on kõrge riskiga valdkond, siis on õiguspärane, kui tegevusloa väljastaja nõuab tegevusloa taotluse menetlemise käigus ettevõtte äriplaani.

8(12)

3-21-2636

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et SWYRE OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kuivõrd vaidlustatav otsus on tehtud 22.10.2021, siis lähtub kohus nimetatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel ka sellel ajal kehtinud RahaPTS redaktsioonist (HKMS § 158 lg 2 teine lause).

RahaPTS § 70 lg 1 p 4 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.

9(12)

3-21-2636 Lisaks tuleb siinkohal märkida, et kaebaja põhjendused ja tegevused on vastuolulised. Ühest küljest on kaebaja esitanud majandustegevusest ajutise loobumise teate ning selgitanud 20.08.2021, et ettevõtja ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud. Teisalt on kaebaja selgitanud, et on alates 2021. a algusest tegutsenud teenuse osutamise ettevalmistamisega, leides ühtlasi, et ka ettevalmistuste tegemine tuleb lugeda tegevusalal tegutsemiseks. Seega jääb ebaselgeks, miks oli kaebaja esitanud majandustegevusest ajutise loobumise teate 2021. a veebruarist, kui ta enda arvates tegelikkuses tegutses loajärgsel tegevusalal alates 2021. a algusest. Kaebaja väited ettevalmistuste tegemisest ning seisukoht, et kaebuse esitamise ajaks oli teenus käivitamiseks valmis (puudus vaid tegevusluba), on seejuures paljasõnalised.

Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 juurde, lk 59, vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60ddf6021742b2/Rahapesu%20ja%20terroris

10(12)

3-21-2636 Vastustaja viidatud MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 ei ole aga käesoleval juhul asjakohased, kuna MERAS ega KAS ei reguleeri virtuaalvääringu valdkonna tegevuslubade väljastamist ega kehtetuks tunnistamist. Samuti võimaldavad MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 kaalutlusõiguse teostamist erinevalt RahaPTS § 75 p-st 3 (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 otsus nr 3-21-2858, p 11). Analoogia kohaldamiseks puudub vajadus, kuivõrd RahaPTS-s puudub lünk, mida on vajalik teiste seaduste abil täita.

3-21-2636 pakkuja enam ajutiselt tegevusluba peatada. Samuti jõustus 15.03.2022 RahaPTS § 75 lg 1 p 5, mille kohaselt ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus olla peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuks kuuks. Eelnevast aga ei saa järeldada, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud RahaPTS § 75 p 3 ja MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5 võis tõlgendada selliselt, et majandustegevusega alustamiseks ette nähtud 6-kuuline periood peatus / lükkus edasi ajaks, mil ettevõtja oli ajutiselt tegevusloa peatunud (vt ka kohtuotsuse p 14). Lisaks ei õigusta kaebaja tõlgendust ega RAB-i varasemat praktikat kaebaja viide MSÜS § 37 lg 2 p-le 1, kuna alates 27.11.2017 jõustus RahaPTS § 75 p 3, mis on erinormiks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes. Seega võis kohtu hinnangul kaebaja tõlgendus ja RAB-i varasem praktika olla põhjendatud üksnes enne 27.11.2017 jõustunud RahaPTS-i, mil tegevusloa kehtetuks tunnistamine majandustegevusega alustamata jätmise tõttu oli sätestatud diskretsioonilisena (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 otsust nr 3-21-2858, p 13). Kokkuvõttes leiab kohus, et RAB on tänaseks asunud eelviidatud norme tõlgendama õigesti, vastasel korral jääksid seadusandja püstitatud eesmärgid täitmata ja RahaPTS § 75 p-st 3 tulenev kohustus muutuks sisutuks. RAB-i varasem ebaõige halduspraktika ei andnud kaebajale õiguspärast ootust sellele, et tema suhtes tehakse erand ning jätkatakse ebaõige halduspraktikaga. Haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10 ja Riigikohtu 29.05.2006 otsused nr 3-3-1-23-06, p 12 ja 3-3-1-53-04, p 13). Ka asjaolu, et RAB ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajaks jõudnud uut halduspraktikat rakendada (kõigi) teiste ettevõtjate suhtes, ei anna alust järelduseks, et RAB on isikuid kohelnud ebavõrdselt. RAB on oma vastuses kaebusele kinnitanud, et see asjaolu viitab üksnes tööle, mida RAB peab tegema. Ühtlasi kinnitas RAB, et tänaseks on uut halduspraktikat rakendatud ka järjepidevalt. Lisaks ei saa kohtu hinnangul väita, et RAB-i tegevus oleks olnud vastuolus hea halduse tavaga. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning see, et varasemalt tõlgendas haldusorgan mingeid õigusnorme ebaõigesti ja sellest lähtuvalt muudab õigusnormidele antud tõlgendust, ei ole käsitletav hea halduse tava rikkumisena.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.