Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 13.09.2022, Tartu 3-20-1586 T.E.i kaebus Viru Vangla tekitatud tervisekahju hüvitamiseks seoses kaebaja haigestumisega C-hepatiiti Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a otsus T.E.i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja T.E. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada haldusasja menetlus terviseandmeid sisaldavaid tõendeid (6-42p, 58-58p ja 71-79p) puudutavas osas kinniseks.
2.Jätta T.E.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a otsus muutmata.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses T.E.i ja A.E.i nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.10.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.E. esitas 04.06.2020 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. T.E.i väitel nakatas Viru Vangla ta C-hepatiiti. Vangla sundis ta kokku puutuma teise inimese verega, kui ta pidi jalutusboksis verd koristama. Abikaasalt haiguse saamine on välistatud, kuna viimase 06.09.2019. a vereproovi vastus on negatiivne. T.E. ei ole kasutanud võõraid hügieenitarbeid ega kakelnud ega muul viisil pannud ennast olukorda, kus ta võinuks nakatuda. T.E. nõudis vanglalt tervisekahju eest õiglast hüvitist.
2.Viru Vangla jättis 28.08.2020. a otsusega nr 6-16/86-2 T.E.i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt diagnoositi T.E.il C-hepatiit 08.08.2019. T.E.i viidatud juhtumi osas, kus ta pidi koristama jalutusboksis teise kinnipeetava verd, tegi vangla kindlaks, et sel kinnipeetaval ei olnud C-hepatiiti, mistõttu ei ole võimalik, et T.E. selle juhtumi raames nakatus. T.E. on 2020. a maikuust paranenud. Kinnitust ei ole leidnud tervisekahju tekitamine T.E.ile.
3.T.E. esitas 24.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 13.09.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja nõudis Viru Vanglalt õiglast hüvitist enda nakatamise eest C-hepatiiti. Kaebaja põhjendused: C-hepatiiti nakatumisega tekitati kaebajale tervisekahju. 2016. a tehtud analüüsid tõendavad, et vanglasse tulles kaebajal seda haigust polnud. C-hepatiit tuvastati 2019. a suvel. Kaebaja ei pea tõendama, kuidas Viru Vangla ta C-hepatiiti nakatas. Nakatumiseks on võimalusi mitu: kaebaja pidi 2019. a suvel koristama teise kinnipeetava verd; meditsiiniosakonna õde ei võta kaebaja nähes uut süstalt vereproovi võtmiseks; C-hepatiiti põdevaid kinnipeetavaid ei hoita tervetest kinnipeetavatest eraldi; jalutuskäigule minnes otsib valvur kõigepealt läbi C-hepatiiti põdeva kinnipeetava, kelle nahal on nakatunud vere plekk (nt hommikusest habemeajamisest või naha kriimustamisest) ja järgmisena otsib samade kinnastega läbi kaebaja, kandes nakatunud vere mõnele kaitsmata psoriaasilaigule kätel või jalgadel; 2016-2019 otsiti kinnipeetavaid läbi nii, et valvurid ei vahetanud kordagi kindaid. Kaebaja ei ole ise teinud midagi, mis oleks soodustanud tema C-hepatiiti nakatumist.
4.Tartu Halduskohus tagastas 04.03.2021. a määrusega kaebuse tervishoiuteenuse osutamisega (vereproovide võtmisega) põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõude osas.
5.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja pidi 01.08.2019 koristama jalutusboksis teise kinnipeetava vere loiku. Vangla selgitas selle kinnipeetava tervisekaardi põhjal välja, et tal ei ole C-hepatiiti. Seetõttu ei ole võimalik, et kaebaja võis vere koristamise käigus haigestuda C-hepatiiti. 2) C-hepatiiti mitteägedas vormis põdevate isikute isoleerimine ja eraldi paigutamine ei ole nõutav ega lubatav vangistuse täideviimist reguleerivate normide ega nakkushaiguste tõrjet reguleerivate normide järgi. Vanglal puudus alus C-hepatiiti mitteägedas vormis põdevate kinnipeetavate eraldamiseks ülejäänud kinnipeetavatest. Kaebaja ei väitnud, et ta pidi viibima koos ägedat C-hepatiiti põdevate kinnipeetavatega. See ei ole ägeda C-hepatiidi vähest esinemist arvestades tõenäoline (2018. a registreeriti Eestis 5 ägeda C-viirushepatiidi haigusjuhtu). C-hepatiidi edasikandumise vältimiseks on seadusandja pidanud piisavaks tavapäraseid tõrjemeetmeid: hoiduda võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimisvahendite, maniküüritarvete jm kasutamisest; mitte jagada teistega süstlaid ega nõelu; hoiduda tätoveerimisest ja augustamisest litsentsimata tegijate juures; kasutada seksuaalsuhete korral kondoomi. Vangla tegevus C-hepatiiti põdevate kinnipeetavate ja kaebaja kooshoidmisel ei olnud õigusvastane. 3) Vangla teise üksuse juhi 08.09.2021. a selgitusest ilmneb, et kinnipeetavate läbiotsimise käigus ei puudutata nende paljast nahka. Seetõttu ei ole tõenäoline, et läbiotsimist tegevad ametnikud võiksid puudutada C-hepatiiti põdeva kinnipeetava nahal olevat nakatunud vere plekki ja seejärel kaebaja kehal olevaid psoriaasilaike. Vangla arst H. Silvet selgitas 10.09.2021. a seisukohas, et võttes arvesse C-hepatiidi levikuteid, kaebaja terviseseisundit ja vangla läbiotsimispraktikat, on järjestikuse läbiotsimise käigus C-hepatiidi ülekanne ühelt kinnipeetavalt teisele äärmiselt vähetõenäoline (praktiliselt nullilähedase tõenäosusega). Seega ei saa tõenäoliseks pidada, et kaebaja võinuks saada C-hepatiidi läbiotsimiste käigus. 4) Piisav ei ole kaebaja üldsõnaline viide, et võimalusi tema nakatamiseks on mitu. Kindel ei ole, et kaebaja nakatumine C-hepatiiti toimus Viru Vanglas. Kaebaja paigutati Viru Vanglasse
11.10.2016. Tervisekaardi väljavõtetest ei nähtu, et kaebajale oleks tehtud C-hepatiidi analüüs Viru Vanglasse saabumisel. Välistada ei saa, et kaebaja nakatumine C-hepatiiti toimus Tallinna Vanglas ajavahemikul 16.02.-11.10.2016. Asjaolu, et kaebaja on haigestunud C-hepatiiti vangistuse ajal, ei tähenda tingimata, et nakatumise pidi põhjustama vangla tegevus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.T.E. esitas 28.10.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a otsus ja mõista talle välja hüvitis Viru Vanglalt C-hepatiiti nakatamise eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus eksib, arvates, et kaebaja peab suutma täpselt põhjendada, kuidas tema nakatumine toimus. Võimalusi selleks on liiga palju. Arvesse ei võetud, et vangla võib ja tõenäoliselt valetab omakasupüüdlikest eesmärkidest lähtuvalt. Vangla arst H. Silvet tunnistab, et läbiotsimisel C-hepatiiti nakatumise tõenäosus on väike, kuid on olemas. Vangla võib valetada jalutusboksis olnud kinnipeetava vere kohta. Vangla valetab, et läbiotsimisel vahetatakse kindaid iga kord, kui need muutuvad ebahügieeniliseks. Kohus ei arvestanud võimalust, et kaebaja on kokku paigutatud C-hepatiiti põdeva kinnipeetavaga ja vangla valetab selle kohta. Kohus jättis tähelepanuta, et perioodil 2017-2019 käis kaebaja eksabikaasa korduvalt kaebajaga pikaajalisel kokkusaamisel, kus nad olid kaitsmata vahekorras ja kui kaebajal olnuks C-hepatiit enne Viru Vanglasse tulemist, siis oleks kaebaja sellesse nakatanud ka eksabikaasa. Kui ta oleks haiguse saanud eksabikaasalt, siis oleks pidanud haigust ka viimane põdema, kuid eksabikaasa 2019. a sügisel tehtud analüüsidest nähtuvalt ei ole ta C-hepatiiti põdenud. Kaebaja on järginud hügieeni, ei ole kasutanud teiste hügieenitarbeid jne. Enamuse vangistusest on kaebaja kandnud üksinda kambris. Mõned kuud, mil kaebajal oli kambrikaaslane, ei olnud nende vahel füüsilist kontakti või esemete jagamist. Kaebajal ei ole olnud võimalust oma süül C-hepatiiti nakatuda.
7.Viru Vangla esitas 26.11.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla väitel on alusetud kaebaja etteheited, nagu sooviks vangla kohtule valetada ning kohus vanglat vastutusest „puhtaks pesta“. Kohtuotsuses ei ole puuduseid, mida kaebaja ette heidab.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Halduskohus hindas nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ning nende kogumis ja vastastikuses seoses. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud seisukohta, et puudub alus Viru Vangla vastu esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited on suures osas samad halduskohtule esitatutega ning neile on halduskohus vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kohtupraktika kohaselt on kaebajal kohustus ära näidata põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel (RKHKo 15.03.2016, 3-3-1-82-15, p 19.4). RVastS § 7 lg 1 eelduste täitmine ei saa põhineda umbmäärasel väitel nakatumise paljude võimaluste kohta, vaid kohtule tuleb kirjeldada konkreetselt olukorda, mille pinnalt peab kohtul kujunema veendumus, et sellise olukorra läbi sai kaebaja tervis kahjustada, s.t tuleb tuvastada põhjuslik seos juhtunu ja
saabunud tagajärje vahel. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, milles ta ei nõustu halduskohtu arvamusega, et kaebaja peab suutma täpselt põhjendada, kuidas tema nakatumine toimus. Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus asjakohaselt otsuse p-s 16, et kui kaebaja soovib nõuda Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb tal konkreetselt esile tuua, millist tegevust ta õigusvastaseks ja kahju tekitavaks peab ning näidata ära põhjuslik seos konkreetse teo ja tal tekkinud kahju vahel.
11.Halduskohtule esitatud kaebuses kaebaja nimetas konkreetselt mõned võimalikud nakatumise olukorrad ning halduskohus on kõiki kaebaja nimetatud nakatumise olukordi vaidlustatud kohtuotsuses asjakohaselt ka hinnanud, leides kokkuvõttes, et hüvitamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Haldusasjas ei ole esitatud ühtegi taolist tõendit, mille pinnalt oleks tuvastatav kaebaja täpne nakatumise aeg ja nakatumise põhjus. Seejuures märkis halduskohus asjakohaselt otsuse p-s 17, et kaebaja tervisekaardi väljavõtetest nähtuvalt tehti kaebajale enne Viru Vanglasse ümberpaigutamist viimane C-hepatiidi analüüs 16.02.2016 (ravilugu nr 57, tl 78p). Kaebaja paigutati Tallinna Vanglast ümber Viru Vanglasse 11.10.2016. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest (ravilugu nr 102, tl 13-13p) nähtuvalt ei tehtud kaebajale C-hepatiidi analüüsi Viru Vanglasse saabumisel. Viru Vanglas tehti C-hepatiidi kontrollimiseks vereanalüüs esmakordselt 08.08.2019 (haigusjuht nr A12845, tl 35p). Halduskohus tõdes, et ei saa välistada, et kaebaja nakatumine C-hepatiiti toimus Tallinna Vanglas ajavahemikul 16.02.-11.10.2016. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei väära eeltoodut. Kuigi veebruaris 2016. a tehtud vereanalüüsi vastus oli C-hepatiidi osas negatiivne, siis ei saa asjas esitatu pinnalt tõsikindlalt väita, et kuni Viru Vanglasse paigutamiseni möödunud 7 kuu jooksul ei oleks kaebaja saanud nakatuda. Internetist kättesaadava info kohaselt ei pruugi paljudel nakatunutel esineda aastaid ühtki haigusnähtu ega kaebust ning mõnel ei tekigi kaebusi. Haigusnähte esineb ainult umbes ühel kolmandikul nakatunutel ning needki nähud on sageli nii kerged, et inimene ei pruugi ise taibata, et on nakatunud.1 Seega ei ole tõsikindlalt välistatud, et nakatumine võis toimuda juba enne Viru Vanglasse paigutamist.
12.Kaebaja väitel eksabikaasa A.E.i poolt 2019. a sügisel tehtud analüüsidest nähtuvalt ei ole ta C-hepatiiti põdenud. Haldusasja materjalide juures oleva A.E.i ambulatoorse epikriisi väljavõttest (tl 58-58p) nähtuvalt on HCV Ak ehk C-hepatiidi viiruse (HCV) vastaste antikehade (Ak) vastus negatiivne. Samas ilmneb internetist kättesaadavast infost2 C-hepatiidi kohta, et HCV infektsiooni ei välista kindlalt HCV Ak test, vaid seda tuleb kontrollida HCV-RNA testiga. Sellekohast testi A.E.i epikriisi väljavõttest ei nähtu. Seega on kaebaja väide tõendamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et C-hepatiit levib seksuaalsel teel üldse harva3. Samas ei pea kohus tuvastama, kui suur oli kaebaja nakatumise tõenäosus kaebaja ja tema eksabikaasa vahel toimunud pikaajaliste kokkusaamiste olukorras, kuna sellest ei sõltu hinnang vangla tegevuse õiguspärasusele ega seega käesoleva haldusasja lahendamine.
13.Kaebaja väitel ei arvestanud halduskohus võimalust, et kaebaja on kokku paigutatud C-hepatiiti põdeva kinnipeetavaga ja vangla valetab selle kohta. Kaebaja etteheide on sisutu. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole vangla eitanud taolise olukorra võimalikkust, kus C-hepatiiti põdevaid kinnipeetavaid ja kaebajat on hoitud koos. Samas väidab kaebaja apellatsioonkaebuses, et ta on enamuse vangistusest kandnud karistust üksinda kambris. Halduskohus tegi otsuse p-s 14 kindlaks, et vanglal ei ole kohustust hoida C-hepatiiti põdevaid kinnipeetavaid kaebajast eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus oma järelduses eksinud.
14.Kaebaja toob enda väidetes välja kahtluse, et vangla võib mõnede asjaolude kohta valetada. Ringkonnakohtule ei ilmne haldusasja materjalide pinnalt taolisi asjaolusid, mis annaksid aluse kaebajaga nõustuda.
15.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a otsuse muutmata.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 järgi on tervisekahju tekitamise alusel esitatud kahju hüvitamise nõue riigilõivuvaba. Seega oli kaebajale apellatsioonkaebuse esitamine riigilõivuvaba. Viru Vangla teatas 26.11.2021. a vastuses apellatsioonkaebusele (p 4, tl 96-96p), et vastustajal ei ole menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt taotleda. Eeltoodut arvestades puuduvad menetlusosalistel apellatsiooniastmes menetluskulud, mida ringkonnakohtul tuleks välja mõista. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus menetluskulude osas seisukohta kujundada.
17.HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud T.E.i tervisekaardi ja digilugude väljavõtted (tl 6-42p ja 71-79p) ning A.E.i ambulatoorse epikriisi väljavõte (tl 58-58p). Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud isikute eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus terviseandmete osas kinniseks. Huvi asja avaliku arutelu vastu puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel eelmärgitud osas kinniseks.
18.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses T.E.i ja A.E.i nimed initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.