„X“ („X“) taotlus kohustada Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras viima teda üle tingimustesse, kus on võimalik avada akent
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-20-1586 materjalidest praeguse asja juurde taotleja tervisekaardi väljavõte aastate 2016-2018 ja 2018-2020 kohta (Viru Vangla 27. augusti 2020. a vastuse lisad asjas nr 3-20-1586).
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata taotlus vanglale esitatud pöördumiste väljanõudmiseks.
4.Tagastada enam tasutud riigilõiv 15 eurot taotleja vanglasisesele arvelduskontole.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte „X“ le ja Viru Vanglale.
1.Kinnipeetav „X“ esitas 7. septembril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus viia end üle tingimustesse, kus on võimalik avada akent (nt Tartu Vangla). Taotleja väitel on see vajalik tervislikel põhjustel ning seda on soovitanud ka 21. augustil 2020 pulmonoloog dr T. Kirs. Taotleja viitab, et 2017. aasta suvel diagnoositi tal astma ning 26. juuni 2017. a allergiaproovidest nähtus, et ta on allergiline muu hulgas inimese nahatolmu lestadele. Kuna taotleja viibib 23 tundi ööpäevast kambris, millel puudub avatav aken, siis ei ole võimalik tolmulestasid vähemaks tuulutada ja ta viibib pidevalt allergeenidega keskkonnas, mis tekitab talle astmahooge. Ventilatsioonist ja koridorist lisanduvad ka teiste kinnipeetavate nahatolmu lestad. Tervislikel põhjustel ei saa taotleja tarbida steroidseid astmaravimeid. Taotleja tervis halveneb iga päevaga, kuid menetlus praeguses asjas võib võtta aastaid. Senised taotlused taotleja terviseseisundist tingitud üleviimiseks avavanglasse, meditsiinikambrisse ja Tartu Vanglasse on saanud vanglalt negatiivse vastuse. Taotleja viitab, et Tartu Vanglas on võimalik avada akent ning paigutada taotleja selliselt, et ta ei puutu kokku teiste kinnipeetavatega (s.o seoses väidetava tugevdatud järelevalve vajadusega).
3-20-1681 Taotleja palub nõuda Viru Vanglalt välja tõendid, sh 7. septembril 2020 vanglale esitatud vaide seoses praeguse asjaga, elektroonilise raviloo sissekanded ning pöördumised vangla poole seoses tervise ja ümberpaigutamisega.
2.Viru Vangla palus 16. septembri 2020. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et võrreldes kohtuasjas nr 3-19-1502 käsitletuga ei ole taotleja olmetingimused muutunud, sealhulgas ei ole halvenenud taotleja kambritingimused. Taotleja kannab alates 11. oktoobrist 2016 karistust Viru Vanglas, tema karistuse lõpptähtaeg on 24. juuli 2022. Tema teoreetiline võimalus avavanglaosakonda paigutamiseks avaneb vangistusseaduse § 20 lõike 1 järgi 24. jaanuaril 2021, mil on jäänud 18 kuud karistusaja lõpuni. Kuna riskihindamise tulemusena vajab taotleja tugevdatud järelevalve kohaldamist, on tema paigutamine avavanglasse kehtiva määruse „Täitmisplaan“ § 17 lõike 2 punkti 3 järgi välistatud. Seega ei ole isegi teoreetiliselt võimalik kaaluda tema avavanglaosakonda paigutamist. Täitmisplaani § 5 lõike 1 punkti 7 kohaselt paiknevad kõik tugevdatud järelevalvet vajavad kinnipeetavad Viru Vanglas, kus asub üksus, millel on ettevalmistus sellise ohutasemega kinnipeetavate vangistuse täideviimiseks. Tegemist on turvalisust puudutava küsimusega ning tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate paigutamine mõnda teise vanglasse seaks ohtu õiguskorra. Seega on olemas kaalukas avalik huvi, et tugevdatud järelevalvet vajav taotleja viibiks karistuse täideviimiseks Viru Vanglas. Viru Vangla vastab ehitusprojektile ning selles ei ole kambritele lahtikäivaid aknaid ette nähtud. Selleks et paigaldada kambritele lahtikäivad aknad, on vaja teha olulisi ehituslikke muudatusi ja saada eelnevalt kooskõlastused. Samuti on selleks raha vaja. Praegu ei ole ükski neist tingimustest täidetud. Viru Vanglas on sundventilatsioon. Vangla hooned vastavad ehitusprojektile, hoonetele on väljastatud kasutusluba. Puudub igasugune põhjus arvata, et hoonete projekteerimisel ei võetud arvesse vajadust tagada kambrites normaalne õhuvahetus. Vangla edastas pulmonoloogi 21. augusti 2020. a epikriisi. Avatava aknaga ruumi ümberpaigutamist on arst soovitanud, mitte pidanud ainumõeldavaks lahenduseks. Nõuetele vastava ventilatsiooniga ehitise puhul puudub põhjus arvata, et hoone sisekliima välistaks kinnipeetava viibimise selles hoones. Vanglal ei ole piiratud ajalimiidi tingimustes võimalik anda täiendavat arsti hinnangut pulmonoloogi epikriisile, sest vastav erialaspetsialist ei tööta Viru Vanglas.
3.Taotleja esitas 21. septembril 2020 kohtule taotluse tagastada üks riigilõiv tema vangla arvelduskontole, kuna ekslikult on praeguses asjas tasutud riigilõiv kaks korda.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõiked 1, 2 ja 5). Taotleja esitas 7. septembril 2020 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud vaidemenetlus on pooleli.
5.Taotluse lubatavuse hindamisel arvestab kohus muu hulgas keeldu esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust (HKMS 55 lõige 3). Tartu Halduskohus jättis
16.augusti 2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-1502 läbi vaatamata „X“ esialgse õiguskaitse
3-20-1681 taotluse tema viimiseks vanglasse, kus elukambril on lahtikäiv aken juba olemas, ning rahuldamata taotluse tema kambrile lahtikäiva akna paigaldamiseks. Kohus märgib, et kuigi taotlusega soovitava eesmärgi detailsusaste on erinev (praeguses asjas soovib taotleja üleviimist tingimustesse, kus on võimalik avada akent ning asjas nr 3-19-1502 vaatas kohus sisuliselt läbi taotluse tema kambrile lahtikäiva akna paigaldamiseks), siis põhjendused avatava aknaga tingimuste saavutamiseks olid eelnimetatud asjas suures osas kattuvad praeguses asjas esitatud põhjendustega. Ainus praeguses asjas lisandunud argument on taotleja viide, et 21. augustil 2020 soovitas pulmonoloog samuti taotleja üle viimist tingimustesse, kus oleks võimalik avada akent lisaks igapäevastele jalutuskäikudele. Kuna võrreldes asjaga nr 3-19-1502 on asjaolud muutunud arsti soovituse osas ning taotlusega soovitav eesmärk on sõnastatud laiemalt, siis ei saa lugeda praegust esialgse õiguskaitse taotlust korduvaks. Taotlus on lubatav.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
7.Vangistustingimuste osas ei ole taotleja väitnud muutusi võrreldes varasema ajaga. Kohus jääb haldusasjas nr 3-19-1502 väljendatud seisukohale, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust tagada vangla kambris lahtikäiv aken, kui kambris on piisav ventilatsioon. Samuti peab kohus jätkuvalt usutavaks, et taotleja kambris (nagu kõigis Viru Vangla elukambrites) on sundventilatsiooni abil tagatud piisav õhuvahetus ning regulaarselt vahetatavad filtrid takistavad tolmu sattumist kambrisse. (Vt Tartu Halduskohtu 16. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-19-1502, punktid 6-7.)
Taotleja hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik tervislikel põhjustel.
Taotleja tervisliku seisundi hindamiseks võtab kohus haldusasja nr 3-20-1586 materjalidest praeguse asja juurde „X“ tervisekaardi väljavõtte aastate 2016-2018 ja 2018-2020 kohta (s.o Viru Vangla 27. augusti 2020. a vastuse lisa asjas nr 3-20-1586). Kohus rõhutab, et pulmonoloog andis 21. augustil 2020 ainult soovituse. Taotleja on alates 2017. aasta sügisest käinud korduvalt perearsti vastuvõtul küsimusega, kas seoses astmaga vajab ta kambris lahtikäivat akent. Nii pulmonoloogi kui ka taotleja terviseprobleemidega alates 2016. aastast tegelenud vangla arsti seisukoht on olnud, et taotlejal soovitatakse viibida värskes õhus (jalutamisel) ning ruumis peab olema ventilatsioon (Tartu Halduskohtu 16. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-19-1502, punkt 8). Taotleja terviseandmetest ega meditsiinitöötajate hinnangutest ei nähtu, et avatava aknaga tingimused oleksid taotleja terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalikud. Vastavat vajadust ei saa järeldada ka pulmonoloogi 21. augusti 2020. a soovitusest. Võttes arvesse, et taotleja kambris on sundventilatsiooni abil tagatud piisav õhuvahetus, ei pea kohus tõenäoliseks, et avatava aknaga tingimustesse viimata jätmine põhjustaks taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras.
9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.
10.Taotleja soovis, et kohus nõuaks välja tema vaide seoses praeguse asjaga, elektroonilise raviloo sissekanded ning pöördumised vangla poole seoses tervise ja ümberpaigutamisega. Kohus võttis asja juurde taotleja tervisekaardi väljavõtte aastate 2016−2020 kohta. Vangla edastas kohtule taotleja vaide ja pulmonoloogi 21. augusti 2020. a epikriisi taotleja visiidi kohta.
3-20-1681 Kohus jätab taotluse vanglale esitatud pöördumiste väljanõudmiseks rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ei ole kohtul vaja tutvuda vanglale esitatud taotlustega. Taotleja on viidanud, et vajadusel tuleks konsulteerida ka pulmonoloog T. Kirsiga. Kohtu hinnangul puudub vajadus koguda esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks täiendavaid andmeid.
10.septembril 2020 ja teist korda 15 eurot 16. septembril 2020, s.o kokku 30 eurot. Kohus tagastab enam tasutud riigilõivu 15 eurot (HKMS § 104 lõike 5 punkt 1 ja lõige 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.