Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 08.09.2022, Tartu 3-20-1592 Xu kaebus Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 19.08.2020. a otsuse nr 52019/2020 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt otsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.08.2021. a otsus Xu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X Vastustaja – Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2021. a otsus muutmata ning kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
2.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 08.09.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Ülikooli üliõpilane X sooritas 05.06.2020 riigiõiguse eksami (protokoll nr SV 2019/2020-03797) hindele F (puudulik).
2.X esitas 17.06.2020 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste prodekaanile apellatsiooni, milles vaidlustas riigiõiguse eksamil saadud hinde.
Kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks moodustatud komisjon võttis 29.06.2020 vastu otsuse nr 2-20/OI/666, milles leidis, et 05.06.2020 toimunud eksami korralduses esines erinevaid rikkumisi ning soovitas eksamitulemuse tühistada ja anda apellandile võimalus sooritada
riigiõiguse aines eksam ainekavas ette nähtud korra kohaselt.
4.Tartu Ülikooli teadus-arendusprodekaan õppeprodekaani ülesannetes tühistas 30.06.2020. a otsusega nr 2-20/SV/15772-1 üliõpilase Xu 05.06.2020 toimunud eksami tulemuse (F) õppeaines riigiõigus.
5.Õppejõud Madis Ernits esitas 10.07.2020 apellatsiooni, vaidlustades Tartu Ülikooli teadusarendusprodekaani õppeprodekaani ülesannetes 30.06.2020. a otsuse nr 2-20/SV/15772-1.
6.Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjon rahuldas 19.08.2020. a otsusega nr 5-2019/2020 M. Ernitsa vaidlustuse osaliselt ja tunnistas kehtetuks sotsiaalteaduste valdkonna teadus- ja arendusprodekaani õppeprodekaani ülesannetes 30.06.2020. a otsuse, millega tühistati üliõpilase Xu 05.06.2020 toimunud riigiõiguse eksami tulemus.
7.X esitas 25.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 19.08.2020. a otsuse nr 5-2019/2020 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks. Kaebaja leidis, et Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjast (ÕKE) lähtuvalt ei ole õppejõul õigust vaidluskomisjoni otsust vaidlustada ning vaidluskomisjonil puudus seega pädevus vaidlustuse menetlusse võtmiseks ja 19.08.2020. a otsuse tegemiseks. Kaebaja vaidlustas eksamitulemuse otse dekanaadis, sest ei pidanud võimalikuks ilma eksamitööd nägemata, selgitusi saamata ja õppejõuga otsekontakti saavutamata eksamitulemust õppejõu juures vaidlustada. Dekanaadi komisjon nõustus selle seisukohaga, vaatas asja läbi ning tühistas negatiivse eksamitulemuse.
7.1.Kaebaja esitas 28.07.2021. a menetlusdokumendis järgnevad täiendavad asjaolud, mis välistasid kaebaja arvates Tartu Ülikooli ja/või õppejõu isikliku valmisoleku kompromissiks, et vaidlust kohtuväliselt lahendada.
7.2.19.08.2020 pärast vaidluskomisjoni avaldatud otsust saatis õppejõud kõigile kolmele otsuses nimetatud üliõpilasele e-kirja erakorralisele korduseksamile ilmumiseks, viidates ÕKE p-le 113 ja 150.3.5, ähvardades 28.08.2020 eksamile mitte ilmumisel märkida tulemuse "mitteilmunud" ning väitis, et üliõpilasel pole õigust sellele eksamile tulemata jääda. Kaebaja arvates oli tal õigus keeldumiseks (ÕKE p 98). Kaebaja tegi sellise otsuse juba pärast 5. juuni eksamit: ei registreerinud ennast 22.06.2020 toimunud korduseksamile ning kinnitas seda otsust (korduseksamit mitte teha) ka vähemalt ühe telefonikõne jooksul õppekorraldusspetsialistile/õppenõustajale.
7.3.Õppekorraldusspetsialist saatis kaebajale 28.05.2021 e-kirja küsides, kas kaebaja soovib osaleda järeleksamil 21.06.2021. Kaebaja ei saanud vaatamata korduvale küsimisele teada, millisel alusel sellist võimalust pakutakse ning sai viimaks vastuse, et: "/.../Te olete saanud oma apellatsioonile juba vastuse ning ka vaidluskomisjoni otsus (2019/2020 - nr 5) annab õiguse sooritada Teil korduseksam sellel kevadel". Tartu Ülikool ei viidanud sealjuures ühelegi kehtivale ÕKE punktile ning kaebaja arusaamisel ei andnud ka vaidluskomisjoni otsus kaebajale õigust eksamit ilma ainele registreerimata sooritada. Kaebaja arvates viitas eeltoodu pigem sellele, et kogu õppejõu-poolne vaidlustus oli ajendatud isiklikust motiivist ja eesmärgist kaebaja/kõik vaidluses osalenud üliõpilased eksmatrikuleerida, mitte soovist kaitsta oma õigusi haldusmenetluses.
8.Tartu Halduskohus jättis 27.08.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
8.1.Poolte vahel on vaidluse all, kas vastustajal oli tulenevalt õppejõu vaidlustusest/apellatsioonist (tl 69-72) alus 19.08.2020. a otsuse tegemiseks.
8.2.Kaebaja aspektist vaadates on põhiseaduse (PS) § 37 kohaselt igaühel õigus haridusele. Haridus PS § 37 tähenduses hõlmab kõik haridustasemed, s.o nii alus-, põhi-, kesk- kui ka kõrghariduse. Õppejõu aspektist on PS § 38 kohaselt teadus ja kunst ning nende õpetused vabad ja ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. PS § 38 sätestab kolm põhiõigust: teaduse ja selle õpetuse vabaduse (akadeemiline vabadus), kunstivabaduse ning teadusasutuste ja ülikoolide autonoomia. Akadeemilise vabaduse põhieesmärk on teadmiste saamine ning levitamine. PS § 38 kui vabadusõigus kohustab riiki üldiselt üksnes hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast.
8.3.Tartu Ülikooli seaduse (TÜKS) § 1 kohaselt sätestab see seadus Tartu Ülikooli õigusliku seisundi, eesmärgi ja autonoomia piirid ning juhtimise, rahastamise ja tegevuse alused. TÜKS § 11 kohaselt kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. TÜKS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on Eesti Vabariigi rahvusülikooli puhul tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes tegutseb käesoleva seaduse, kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Tartu Ülikooli senati 26.04.2013. a määrusega nr 5 vastu võetud õppekorralduseeskirja (ÕKE) p 1 kohaselt on eeskiri ülikooli tasemeõpet reguleeriv põhidokument, mille järgi korraldatakse õppetööd. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. Käesoleva vaidluse kontekstis seega kaebajast üliõpilase ja õppejõu kõrval ka menetluses osalenud dotsentidele (sh õppeprodekaani ülesannetes), professoritele ja vaidlustuskomisjoni liikmetele.
8.4.Haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan (HMS § 63 lg 2 p 3). Kaebaja arvates puudus vastustajal pädevus vaidlustatud otsuse andmiseks. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vaidlustatud otsuse kohaselt tegi õppeprodekaan 30.06.2020. a otsust tehes menetlusvea, kui jättis õppejõu ära kuulamata. Ka õppejõud on vaidlustuses apelleerinud akadeemilise vabaduse rikkumise kõrval tema seisukoha ära kuulamata jätmisele. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel (HMS § 3 lg 1).
8.5.ÕKE p 207 kohaselt, õppekorraldusega seonduva otsuse, sh VÕTA otsuse vaidlustamiseks (v.a lõpueksami või lõputöö kaitsmisel saadud hinde või õppetasu otsuse vaidlustamiseks) pöördub üliõpilane otsuse tegija poole ja vaidlustab otsuse suuliselt või kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Otsuse tegija teeb otsuse vaidlustuserahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks kolme tööpäeva jooksul vaidlustamisteate saamisest. Juhul kui otsuse tegija otsust ei muuda, võib üliõpilane esitada õppeprodekaanile kirjaliku apellatsiooni kolme tööpäeva jooksul otsuse muutmata jätmisest teatamisest arvates. Õppeprodekaan võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada komisjoni. Õppeprodekaan teeb oma põhjendatud otsuse apellatsiooni rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks 14 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest arvates. ÕKE p 208 teeb erandi juhuks kui tegemist on õppeprodekaani või õppeprorektori otsusega ja sätestab, et kui p-s 207 nimetatud otsuse tegijaks on õppeprodekaan või õppeprorektor, pöördub üliõpilane vastavalt õppeprodekaani või õppeprorektori poole ja vaidlustab otsuse kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Õppeprodekaan või õppeprorektor võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada komisjoni. Õppeprodekaan või õppeprorektor teeb oma põhjendatud otsuse apellatsiooni rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks 14 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest arvates. Käesoleval juhul ei ole tegemist ÕKE p-s 208 nimetatud isikute poolt tehtud otsusega, kuid ka ÕKE p-st 208 tuleneb ÕKE p-ga 207 samane põhimõte. Kohus on seetõttu seisukohal, et asjas kogutud tõendite kohaselt ei järginud vastustaja kaebaja
apellatsiooni menetlemisel ja apellatsiooni üle otsustamisel (tl 13-16, tl 12, 17) ÕKE p-i 207, millega rikuti õppejõu poolt teaduse õpetamise vabadust (akadeemilist vabadust), millest tulenes ka alus vaidlustatud otsuse tegemiseks ja õppejõu vaidlustuse sisuliseks läbivaatamiseks (TÜKS § 2 lg-d 1 ja 2, ÕKE p-d 1 ja 207).
8.6.Tõendikogumi kohaselt ei ole kaebaja õppetulemust õppejõu juures vaidlustanud, nagu ÕKE p 207 seda nõuab. ÕKE on kehtiv haldusakt (HMS § 51 lg 2). HMS § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sh akti andjale. ÕKE p 207 järgi tuleb õppetulemus vaidlustada õppejõu juures kolme päeva jooksul pärast tulemusest teada saamist. ÕKE p 207 järgi võib prodekaanile apellatsiooni esitada alles siis, kui õppejõud ei ole oma otsust muutnud. Asja materjalidest nähtuvalt saatis kaebaja 15.06.2020. a e-kirja riigiõiguse õppejõule ning palus ligipääsu ja tagasisidet oma eksamitööle. Võib eeldada, et tagasisidet ei küsita enne, kui eksamitulemus on teada. Võttes aluseks kaebaja 28.10.2020. a kaebuse täpsustuse (tl 58-59), ei ole kaebaja oma eksamitulemust õppejõu juures vaidlustanud. Kaebaja esitas kaebuse sotsiaalteaduste prodekaanile 17.06.2020 (tl 13, 29.06.2020. a komisjoni otsus). Siit tekib küsimus, kas õppeprodekaanil oli funktsionaalne pädevus asjas otsus teha. ÕKE p 207 järgi ei olnud õppeprodekaanil kohustust (pädevust/ alust) vaidlustust menetleda, vaid see kohustus oli õppejõul. Erialakirjanduses väljendatud seisukoha kohaselt (vt Halduskorraldusõiguse põhistruktuurid. – H. Maurer. Haldusõigus: üldosa. Juura, 2004, lk 352) ei kannata ametiasutuse pädevus selle all, kui teatud küsimus lahendatakse mitte ametiasutuse siseselt määratud spetsialisti A vaid tema kollegi B poolt. Erandi loob funktsionaalne pädevus: ta justkui sekkub ametiasutuse enesekorraldusõiguse valdkonda ning näeb ette, et teatud haldusalaste küsimustega peab tegelema kindel organi ülesannete täitja, näiteks ametiasutuse juhataja isiklikult. Näiteks politseiõiguses võib teatud politseilisi sekkumisi põhiõigustesse määrata vaid politseiosakonna juhataja.
8.7.Kohtupraktikas on sedastatud, et sisepädevuse (HMS § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel ei too kaasa haldusakti tühisust. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Volituseta haldusorgani nimel haldusakti andmine on kvalifitseeritud menetlusveana, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (RKHKm 3-17-725, p 20). Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei olnud Tartu Ülikool õppeprodekaani isikus funktsionaalselt pädev asja lahendama tulenevalt ülikooli erinevast siseregulatsioonist. Vastupidise seisukoha välistab ka ÕKE p 208, mis järgib samuti õppejõu akadeemilise vabaduse põhimõtet. Vastav võimalus tuleneb ka HMS § 73 lg-st 2, mis lubab vaide lahendamise panna haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorganile. Kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks moodustas 30.06.2020. a otsuse kohaselt vaidlustuskomisjoni teadus-arendusprodekaan õppeprodekaani ülesannetes, kes sama otsuse kohaselt rahuldas ka kaebaja apellatsiooni. Vaidlustatud otsuses on peetud eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist tingivaks määravaks menetlusveaks õppejõu ära kuulamata jätmist, leides samas, et korduseksami võimalus tuleb anda ka kaebajale. Kohtupraktikas on selgitanud, et haldusakti tühisuse eelduseks on, et haldusaktis esinevad puudused oleksid ilmselged. Kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (RKHKo asjas nr 3-3-1-35-13, p 12, ja RKHKo asjas nr 3-3-1-21-03, p 13).
8.8.Kohus oli seisukohal, et vastustaja toimetatud haldusmenetluses on ÕKE p 207 sarnase toimega norm kui kohustuslikku kohtueelset menetlust halduskohtus ettenägev norm (HKMS § 47 lg-d 1 ja 2), mille eesmärgiks on tasakaalustada üliõpilase õigust hariduse omandamisele ja õppejõu akadeemilist vabadust, sätestades vaidluste tekkimisel eksamitulemuse üle vaidluse lahendamiseks ülikooli õiguslikku seisundit ja autonoomiat (TÜKS §-d 1 ja 2) arvestava
vaidluste lahendamise korra. Kohus ei pidanud võimalikuks olukorda, mis võimaldab eksami miinimumtasemest madalamal tasemel sooritanud üliõpilasel õppejõu juures eksamitulemust vaidlustamata pöörduda järgmise vaidemenetluse instantsi poole, kuna taolist õigust üliõpilase akadeemiline vabadus üliõpilasele ei anna. Õppejõu vaidlustuse esitamise õigus tulenes kohtu arusaamisel käesoleval juhul TÜKS § 11 kohasest Tartu Ülikooli seadusest tuleneva volitusnormi alusel (TÜKS § 23 lg 4) kehtestatud ÕKE p-st 207 ja seega erisusest võrreldes haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetlusega, milles vaidemenetluses ei ole vaide esitamise õigust vaidemenetluse esemeks oleva otsustuse teinud ametiisikul. TÜKS § 11 kohane haldusmenetluse erisus analoogsetes vaidlustes välistas kohtu arusaamisel võimaluse käsitada õppejõudu ametiisikuna HMS § 8 lg-te 1 ja 2 mõttes. Vaidlustatud otsus ei ole eelpool käsitletud asjaoludel seega tühine ega riku kaebaja õigusi.
8.9.Kaebaja 28.07.2021. a menetlusdokumendis toodud asjaolud ei anna samuti alust kaebuse rahuldamiseks. Kohus asus seisukohale, et pärast vaidlustatud otsuse andmist toimunud faktilised asjaolud ei saa olla aluseks vaidlustatud haldusakti tühisusele ega tühistamisele. Seda eriti tõendatu valguses, kus otsuse kohaselt on varasema otsuse kehtetuks tunnistamise määravaks menetlusveaks olnud õppejõu ära kuulamata jätmine. Otsuses anti kaebajale korduseksami tegemise võimalus. Kordus- ja järeleksami tegemise võimalust kaebajale ka pakuti. Seega oli õppejõu ja vastustaja tegevus otsusega kooskõlas, erinevalt kaebaja vastupidisest arvamusest. Menetlusdokumentide kohaselt saab järeldada, et kaebaja oli teadlik ka sellest, et ta pidi eksamitulemuse vaidlustama esmalt õppejõu juures. 8.10.Vaidlustatud otsuse kohaselt toimusid 2020. a kevadsemestri eksamid ülikoolis tulenevalt COVID-19 haiguse levikust tulenevatest eriolukorra mõjudest õppetöö korraldusele (ÕKE p 2435) ja üliõpilasel oli võimalik muudetud juhenditest tulenevalt eksamiks valmistuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendas apellatsioonkaebust järgmiselt.
9.1.Kaebaja ei nõustu halduskohtu sõnakasutusega, nagu oleks õppejõud, dotsendid (sh õppeprodekaani ülesannetes), professorid ja vaidluskomisjoni liikmed menetlusosalised. Kaebaja on seisukohal, et nad on selle menetluse kontekstis menetlev haldusorgan (HMS § 8 lg 1 ja lg 2 ehk Tartu Ülikooli nimel tegutsevad isikud, ÕKE p 207 jj alusel õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuses). Sellest tulenevalt on ÕKE järgi vaidlustuse poolteks ainult üliõpilane ja ülikool, mitte õppejõud. Kui õppejõud on Tartu Ülikooli nimel tegutsev isik ehk menetlev haldusorgan, siis on välistatud tema kui menetlusosalise roll HMS § 11 mõttes ja õppejõul puudub HMS § 71 lg 1 kohaselt seetõttu vaideõigus.
9.2.Kaebaja ei nõustu halduskohtu tõlgendusega õppeprodekaani 30.06.2020. a otsuse nr 2-20/SV/15772-1 menetlusvea osas, mis puudutab õppejõu ära kuulamata jätmist. Õppeprodekaani moodustatud komisjon järgis pärast kaebajalt avalduse saamist HMS § 6 uurimispõhimõtet ning tuvastas kogutud tõendite põhjal mitmeid õppekorralduslikke rikkumisi, mis võisid kaebaja eksamitulemust negatiivselt mõjutada. Komisjon jõudis seisukohale, et õppejõu ärakuulamine ei ole vajalik, sest see ei oleks muutnud olemasolevaid tõendeid, pealegi otsustati kaebajale anda soodustav haldusakt.
9.3.Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et just prodekaani 30.06.2020. a otsus piiras õppejõu akadeemilist vabadust. Kui õppetöö korraldamisel on ÕKE järgimine kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele, siis see paneb ka teatud piirangud. Kui õppejõud ei järginud ÕKE-t, rikkus ta õppekorralduslikku korda. Prodekaani otsuse resolutsioonis ei olnud nimetatud M. Ernitsat kui eriliselt kohustatud isikut. See, et üliõpilasele anti õigus aine uuesti
läbida ja ennistada üks eksamikord, on Tartu Ülikooli endale võetud kohustus, mitte M. Ernitsale isiklikult pandud ülesanne.
9.4.Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et kaebaja ei ole õppejõu juures õppetulemust vaidlustanud. Halduskohus jättis arvestamata vaidlustusmenetluse kui haldusmenetluse sisu ja eesmärgi: menetluse sujuv ning kiire läbiviimine, head haldustava juurutades parandada asutusega suhtleva üksikisiku õiguslikku positsiooni ning suurendada menetluse efektiivsust, vältides ebavajalikke formaalsusi, rahalisi kulutusi ja otsuste tegemise liigset venimist. Kaebuse esitamine õppejõule ei olnud võimalik (õppejõuga ei olnud võimalik kontakteeruda TÜ kanaleid kasutades; õppejõu nimel vastas isik gmailis, kelle roll ülikoolis ei olnud teada; kaebaja arvates oli tal selle põhjal õigus eeldada, et kaebaja andmeid ei käidelda õiguspäraselt ning otsida alternatiive). Fakt, et õppejõud keeldus ise igasugusest suhtlusest, kuigi ÕKE 1622 kohustab õppejõudu üliõpilastele kolme tööpäeva jooksul vastama, oli kaebaja arvates piisav põhjus, et eeldada õppejõu soovimatust otsust muuta ÕKE p 207 mõttes.
10.Vastustaja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et kaebaja apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
10.1.Kaebuse p 1 kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu sõnakasutusega ja asub seisukohale, et õppejõul puudub vaideõigus. Vastustaja nõustub halduskohtu käsitlusega, mille kohaselt peab õppejõud olema kaasatud vaidlusse, kui on vaidlustatud eksamitulemus õppejõu poolt õpetatud õppeaines.
10.2.Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et ta ei nõustu halduskohtu tõlgendusega menetlusvea osas, mis puudutas õppejõu ära kuulamata jätmist. Kaebaja leidis, et teadusarendusprodekaani loodud komisjoni poolt ei olnud õppejõu ära kuulamine vajalik, sest see ei oleks muutnud olemasolevaid tõendeid. Vastustaja ei nõustu kaebaja sellise seisukohaga. Vaidlus hinde üle puudutab otseselt mitte ainult ülikooli kui asutust, vaid ka õppejõudu kui hindamisotsuse teinud isikut. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et vaidlus hindamisotsustuse üle puudutab õppejõudu ja tema õigust teaduse õpetamise vabadusele (akadeemilisele vabadusele).
10.3.Halduskohus tuvastas, et kaebaja ei ole esitanud apellatsiooni eksamihindele õppejõule, nii nagu see on sätestatud ÕKE p-s 207. Vastustaja leiab, et kohus on õigesti kaebaja apellatsiooni esitamise asjaolud tuvastanud. Kaebaja küsis oma eksamitööle 15.06.2020 tagasisidet ja seda ka sai. Kohtuasjas ei ole tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja esitas apellatsiooni õppejõule ÕKE p-s 207 sätestatud korda järgides. Selle asemel esitas kaebaja apellatsiooni otse õppeprodekaanile. Vastustaja on seisukohal, et apellatsiooni esitamise takistuseks ei saa lugeda asjaolu, et õppejõud kasutas suhtlemisel ülikoolivälist e-posti aadressi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Xu apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust halduskohtu 27.08.2021. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidluskomisjoni pädevusse ei kuulu juhtumid, kus õppejõud vaidlustab õppeprodekaani otsuseid ning sellise taotluse (vaide) saab kaebaja meelest esitada ainult üliõpilane. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et ÕKE p 1 kohaselt on õppekorralduseeskiri ülikooli tasemeõpet reguleeriv põhidokument, mille järgi korraldatakse õppetööd ning selle eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli
liikmetele. Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja tegutseb kõrgharidusõppe korraldamisel kõrgharidusseaduse (KHS) alusel. KHS § 1 lg 4 kohaselt on vastustaja tegevus haldusmenetlus ja sellele kohaldatakse HMS-i sätteid. Haldusmenetlus peab tagama isiku õiguste kaitse ja võimaldama selles isiku osalust (HMS § 1). Vaidlustatud 19.08.2020. a otsus tehti sisuliselt HMS-i 5. peatükis reguleeritud vaidemenetluse käigus. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et ülikooli teadus-arendusprodekaani 30.06.2020. a otsus oli suunatud nii üliõpilasele (kaebajale) kui ka õppejõule. Otsusega tunnistati kehtetuks negatiivne hindamistulemus ja selle tulemusel tekkis õppejõul kohustus võimaldada üliõpilasel eksam uuesti sooritada. Ringkonnakohtu hinnangul viitas halduskohus põhjendatult ka PS §-st 38 tulenevale õppejõu akadeemilisele vabadusele ja selle rikkumisele olukorras, kus tema kui algse hindamisotsuse tegija seisukoht kaebaja poolt esitatud apellatsiooni lahendamisel jäeti ära kuulamata ning kaebaja ei olnud enne apellatsiooni esitamist õppetulemust õppejõu enda juures vaidlustanud, nagu ÕKE p 207 seda tegelikult nõuab. Seega oli vastava aine õppejõul vaideõigus teadus-arendusprodekaani otsusele olemas, sest ka HMS § 71 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide ning asjaolu, et ÕKE p-d 207–209 ei näe selgelt ette võimalust õppejõu poolt vaidemenetluse algatamiseks, ei tee tema kaebeõigust olematuks. Nõustuda tuleb vastustajaga ka selles, et on loogiline, et ÕKE p-d 207 ja 208 annavad selgelt vaidlustuse ja apellatsiooni algatamise õiguse üliõpilasele, kuna oleks ebamõistlik olnud ette näha olukorda, kus õppejõud hakkab vaidlustama iseenda otsust. Ka ÕKE p 209 näeb vaidluskomisjonile apellatsiooni esitamise võimaluse ette ainult üliõpilasele, kelle varasem apellatsioon jäeti õppeprodekaani või õppeprorektori otsusega rahuldamata, kuid ka see ei välista iseenesest sarnase vaidlustuse esitamist esialgse hindamisotsuse tegija poolt juhul, kui ta leiab, et õppeprodekaani või õppeprorektori otsusega rikuti tema õigusi või piirati vabadusi. Kui haldusmenetluses (vaidemenetluses) ei saaks üks menetlusosalistest vaiet haldusorgani tegevusele esitada, piiraks see tugevalt menetlusosalise võimalusi oma õiguste kaitseks ning selline piirang ei oleks õiguspärane ega ka otstarbekas. Ringkonnakohus nõustub seega halduskohtu käsitlusega, mille kohaselt peab aine õppejõud olema kaasatud vaidlusse, kui on vaidlustatud eksamitulemus õppejõu poolt õpetatud õppeaines ning, et õppejõu õigus vaidlustuse esitamiseks tuleneb antud juhul muuhulgas ÕKE p-st 207, sest vaidlust ei ole olnud selles, et kaebaja oleks ÕKE p 207 järgi pidanud kõigepealt saadud negatiivse hinde vaidlustamiseks pöörduma õppejõu poole, kuid seda ta ei teinud ning ka tema apellatsiooni läbivaatamisel tehti menetlusviga, jättes õppejõu ära kuulamata. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et esialgse hindamisotsuse teinud aineõppejõud oli ise Tartu Ülikooli nimel tegutsev isik ehk menetlev haldusorgan, mistõttu puudus õppejõul endal vaideõigus teadus-arendusprodekaani 30.06.2020. a otsusele.
13.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses veel, et ta ei nõustu halduskohtu tõlgendusega menetlusvea osas, mis puudutab õppejõu ära kuulamata jätmist, leides, et teadus-arendusprodekaani loodud komisjon ei pidanud õppejõudu ära kuulama, sest see ei oleks muutnud olemasolevaid tõendeid. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlus eksami hinde üle puudutab otseselt mitte ainult ülikooli kui asutust, vaid ka aine õppejõudu kui hindamisotsuse teinud isikut ja tema õigust teaduse õpetamise vabadusele (akadeemilisele vabadusele). Samuti ei ole asjakohane väide, et õppejõu ära kuulamine teadus-arendusprodekaani loodud komisjonis ei oleks muutnud olemasolevaid tõendeid, mille pinnalt tehti 30.06.2020. a otsus kaebaja kasuks. Vaidluskomisjon rahuldas 19.08.2020. a otsusega nr 5-2019/2020 õppejõud M. Ernitsa vaidlustuse osaliselt ja tunnistas kehtetuks teadus- ja arendusprodekaani 30.06.2020. a otsuse, millega tühistati üliõpilase Xu 05.06.2020 toimunud riigiõiguse eksami tulemus.
Vaidluskomisjon tegi sellise otsuse seega pärast õppejõu ära kuulamist, märkides oma otsuses, et tema varasem ära kuulamata jätmine oli menetlusviga ning, et kuigi 2020. a juunis toimunud eksamid ei vastanud küll ainekavas kirjeldatud nõuetele, tuleb nende puhul arvestada Covid-i levikust tulenenud eriolukorra mõjusid õppetöö korraldusele ja sellest tulenevalt tehtud muudatustele, millest on üliõpilasi teavitatud. Vaidluskomisjon leidis, et eksami formaadi muudatustest teavitas apellatsiooni esitanud õppejõud üliõpilasi vähemalt kahel korral ja nii suuliselt kui ka kirjalikult, siis oli üliõpilastel võimalik muudetud juhenditest tulenevalt ka eksamiks valmistuda. Nimetatud põhjustel rahuldati õppejõu apellatsioon osaliselt ja tühistati 30.06.2020. a otsus osas, millega oli tühistatud õppeaines „Riigiõigus“ üliõpilase Xu 05.06.2020 toimunud eksami tulemus.
14.Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja ei vaidlustanud oma negatiivset eksamihinnet kõigepealt aine õppejõu kui esialgse hindamisotsuse tegija juures, nagu see on sätestatud ÕKE p-s 207, vaid pöördus kohe apellatsiooniga õppeprodekaani poole. Kaebaja seisukoht, et tal oli õigus jätta õppejõu poole pöördumata põhjusel, et haldusmenetlus peab olema sujuv, kiire ning efektiivne, kuid aine õppejõuga ei olnud võimalik kontakteeruda ülikooli kanaleid kasutades, ei ole kooskõlas ÕKE p-ga 207. Asja materjalidest nähtuvalt küsis kaebaja oma eksamitööle 15.06.2020 tagasisidet ja seda ta 16.06.2020 ka sai (tl 60). ÕKE p-s 207 toodud korra kohaselt eksamihinde vaidlustamiseks aine õppejõu poole pöördumist ei saanud takistada asjaolu, et õppejõud kasutas suhtlemisel ülikoolivälist e-posti aadressi.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.08.2021. a otsuse muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 järgi jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) tema enda kanda.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga, nagu on seda teinud ka halduskohus vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p-s 3.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.