Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 9. aprill 2021, Tartu 3-20-2667 Reet Juuriku kaebus Tartu Ülikooli kohustamiseks kinnitada kaebaja külalisüliõpilaseks mineja õppeplaan täies ulatuses Reet Juuriku määruskaebus Tartu Halduskohtu
5.jaanuari 2021. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Reet Juurik Vastustaja Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
Jätta Reet Juuriku määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2021. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Reet Juurik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli (TÜ) kohustamiseks kinnitada kaebaja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) külalisüliõpilaseks mineja õppeplaani õppeaine „Riigiõigus“, et kaebaja saaks õppeaine läbida TÜ asemel TalTechis. Kui täies mahus õppeplaani kinnitamine ei ole võimalik, palub kaebaja kohustada TÜ-d andma tagasisidet ja põhjendusi nende ainete ja õpiväljundite kohta, mida pole võimalik kinnitada ning tingimusi, milliste õpiväljundite osas ja mil viisil vastavat ainet TÜ-sse üle kanda saaks. Kaebaja õpib TÜ õigusteaduskonna bakalaureuseõppes ning soovis külalisüliõpilasena osaleda 2020/2021. õppeaasta sügissemestril TalTechis õppeainetes „Maksundus“, „Rahvusvaheline maksuõigus“ ja „Riigiõigus“, kuid TÜ tegi kaebajale soodsa otsuse vaid kahe esimese õppeaine osas. TÜ õigusteaduskonna varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) komisjon leidis, et TalTech õppeaine „Riigiõigus“ õpiväljundid ei vasta TÜ õppeaine „Riigiõigus“ õpiväljunditele: on liiga üldistavad/teoreetilised ja ei ole suunatud põhiseadusliku probleemi lahendamise oskuse arendamisele. Kaebaja vaidlustas viidatud VÕTA komisjoni otsuse, kuid õppeprodekaan jättis kaebaja apellatsiooni rahuldamata. TÜ õppekorraldusega seonduvate
otsuste vaidlustuskomisjon jättis 2. detsembri 2020. a otsusega nr 1-2020/2021 kaebaja apellatsiooni õppeprodekaani otsusele rahuldamata. Vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigust eneseteostusele, täpsemalt õigust otsustada elukorralduse ja ajakasutuse üle seoses hariduse omandamise viisi ja kohaga. Riigiõiguse aine on bakalaureuseeksami eeldusaine ja selle õigeaegne arvestamata jätmine pikendab kaebaja haridusteed ja piirab töökohavalikut. TÜ rikkus menetluse käigus uurimispõhimõtet ja ärakuulamisõigust, kuigi lisatõendid oleks võinud viia soodustava haldusaktini varasemas etapis. Samuti ei täitnud TÜ selgitamiskohustust, kuna keeldus vastamast kaebaja korduvatele küsimustele VÕTA programmi kasutusvõimaluste kohta. Kaebaja seisukohalt on keelduv haldusakt piisavalt põhjendamata.
2.Tartu Halduskohus tagastas 5. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus selgitas, et halduskohtus on vaidlustatavad üksnes sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Sealjuures võib haridusalaste otsuste vaidlustamise õiguse tingida ka võimalik õppeaja pikenemine ning täiendavad rahalised kohustused õppeteenustasu näol. Kaebajale eelkirjeldatud tagajärgi kaebuses märgitud TÜ hariduslike otsuste tõttu ei kaasne. Kaebaja juurdepääs hariduse omandamisele ei ole takistatud ning TÜ tegevus ei tingi kaebaja kõrghariduse omandamise lõpetamist. Kaebajal on võimalik läbida TÜ-s nii vaidlusalune õppeaine kui ka bakalaureuseõppekava tervikuna. TÜ ei ole teinud takistusi läbida õppeaine „Riigiõigus“ TÜ-s 2020/2021. õppeaastal ehk samal ajal, mil kaebaja soovis seda teha TalTechis. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on õppeaine võimalik kindlasti läbida TalTechis. Kaebajal ei ole subjektiivset õigus nõuda, et tal võimaldataks ühe ülikooli õppekava läbida osaliselt teises ülikoolis. Välistatud ei ole kaebajale soodsa lõpplahendi saabumine haldusasjas nr 3-20-1592, milles kaebuse rahuldamise korral jääb kehtima TÜ otsus, mille kohaselt tühistatakse kaebaja õppeaines „Riigiõigus“ saadud negatiivne eksamitulemus ning võimaldatakse sooritada eksam uuesti. Kui kaebaja sooritab eksami positiivsele hindele, ei pea ta õppeainet uuesti läbima.
3.R. Juurik esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2021. a määruse tühistamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus kajastab ebaõigesti tema seisukohti. Halduskohus väidab, et piirati kaebaja õigust haridusele Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 37 järgi ning on analüüsimata jätnud kaebaja väited menetluskorra olulise rikkumise ning vaba eneseteostuse piiramise kohta. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks ühe ülikooli õppekava läbida osaliselt teises ülikoolis. See taotlusõigus tuleneb TÜ õppekorralduseeskirja (ÕKE) p-st 90 ja 175. Esineb kaks erinevat VÕTA protsessi: külalisüliõpilasena läbitud aine arvestamine koduülikoolis ja juba läbitud aine hindamine nn tavalise VÕTA programmi raames. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga õigustatud ootuse puudumise osas. Kaebaja esitas taotluse 10. juulil ja sai 13. juulil TÜ heakskiidu. Kaebajal oli õigustatud ootus, et otsus on õiguspärane ja tegi selle põhimõttelist püsimajäämist arvestades muutusi elukorralduses. Kaebaja ei pidanud ette nägema, et TÜ rikub menetluskorda ja head tava või teeb juba kehtiva otsuse ajal kaebajale ebasoodsa uue otsuse. Alles pärast külalisõppijaks vormistamist mõlemas ülikoolis hakkas TÜ väitma, et ainet „Riigiõigus“ ei saa TalTechis läbida. Menetluse kõikides astmetes rikuti nii ärakuulamiskohustust, uurimiskohustust kui ka selgitamiskohustust.
VÕTA programmi eelduseks ei ole see, et puuduks alternatiivne võimalus ainet koduülikoolis läbida. Õigus külalisõppijaks minna või läbitud aineid tavalise VÕTA raames sooritada on kaebajal olemas TÜ ÕKE p-de 90 ja 175 alusel. See, et VÕTA otsus ja selgituste andmata jätmine ei pruugi piirata üliõpilase õigust haridusele PS § 37 järgi, ei tähenda, et see ei piiraks PS § 19 lg 1 ja § 29 nimetatud õigusi. Kohtuasi nr 3-20-1592 võis mõjutada TÜ sõltumatust ja erapooletust kaebaja suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et R. Juuriku määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse sooviga, et kohus kohustaks TÜ-d kinnitama tema külalisüliõpilaseks mineja õppeplaan täies ulatuses, s.t lubama kaebajal läbida ka õppeaine „Riigiõigus“ TalTechis. Halduskohus tagastas kaebuse leides, et kaebajal puudub kaebeõigus sellise nõude esitamiseks.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja leiab, et halduskohtu väitel piirati kaebaja õigust haridusele PS § 37 järgi, kuid halduskohus jättis arvestamata väited menetluskorra olulise rikkumise ning vaba eneseteostuse piiramise kohta. Halduskohus tõi vaidlustatavas määruses välja, et PS §-s 37 sätestatud igaüheõigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust, kuid haridustasemest sõltuvalt erinevad selle õiguse ulatuse ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. PS §-st 37 tuleneb küll igaühele õigus haridusele, kuid õppeprotsessis tehtud haridusasutuse otsustused on halduskohtus vaidlustatavad piiratud ulatuses. Praeguse vaidlusega seotud TÜ otsustused ei takista kaebaja juurdepääsu TÜ-s sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi omandamisele ega tingi haridustaseme omandamise lõpetamist, mistõttu ei ole kaebaja suhtes tehtud TÜ otsustused kohtus vaidlustatavad. Ringkonnakohus jagab nii TÜ kui ka halduskohtu seisukohta, et TÜ otsused ei riku kaebaja õigust haridusele, kuna kaebajal säilib õigus läbida õppeaine „Riigiõigus“ oma koduülikoolis. Seega halduskohus leides, et kaebajal puudub kaebeõigus TÜ-d kohustava nõude esitamiseks, ei pidanud hakkama analüüsima ja hindama vaidlusega seotud TÜ otsustuste õiguspärasust ehk asuma sisuliselt kohtuasja menetlema. HKMS § 121 lg 2 p 1 annab kohtule õiguse kaebuse tagastamiseks enne kaebuse menetlusse võtmist, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus hindab, kas halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ja ei menetle samuti kohtuasja sisuliselt.
7.Määruskaebuses leiab kaebaja, et ÕKE p-dest 90 ja 175 tuleneb subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks ühe ülikooli õppekava läbida osaliselt teises ülikoolis ning halduskohtu vastupidine väide ei ole õige. ÕKE p 90 sätestab, et üliõpilane või ekstern või immatrikuleerimist taotlev isik võib taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist vastuvõtutingimustele vastavuse kindlaksmääramisel ja õppekava täitmisel vastavalt senati kehtestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale. ÕKE p 175 näeb ette, et üliõpilasel on võimalik õppida Eesti avalikes ülikoolides külalisüliõpilasena tasuta. Teistes kõrgkoolides õppimine on reguleeritud õppeasutuste vahel sõlmitud koostöölepingutes. Ringkonnakohus märgib, et mõlemad viidatud ÕKE sätted annavad üliõpilasele võimaluse taotleda koduülikoolilt ainete läbimist teises ülikoolis. ÕKE p-d 90 ja 175 ei määratle, et koduülikoolil on kohustus üliõpilase vastav taotlus igal juhul rahuldada. Üliõpilase taotluse
alusel teeb ülikool kaalutlusotsuse, mis tähendab, et viidatud ÕKE sätted ei sisalda imperatiivset kohustust ülikoolile lubada kõik üliõpilase poolt taotletud õppeained läbida teises ülikoolis. Vastasel juhul ei omaks suuremat tähendust TÜ senati poolt kinnitatav õppekava, mille alusel õppetöö toimub. Kaebaja astus Tartu Ülikooli eesmärgiga läbida sotsiaalteaduste bakalaureusekraad. TÜ on koostanud bakalaureuseõppe läbimiseks õppekava. Kui kaebajal oleks võimalik endal vabalt valida, millises ülikoolis ta TÜ õppekavas sisalduvaid õppeaineid läbib, siis ei oleks tegemist enam TÜ õppekavaga. Kaebaja soovide kohaselt kokkupandud õppekava ei vasta TÜ õppekavale. Eelnevale toetudes on selge, et kui kaebaja soovib omandada TÜ sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi, siis tuleb tal läbida ka TÜ vastavas õppekavas sisalduvad õppeained. Kaebajal säilib õigus võtta aineid ka teises ülikoolis, kuid selleks on vajalik TÜ nõusolek.
8.Kaebaja leiab määruskaebuses, et tal oli õiguspärane ootus 13. juulil 2020 TÜ-lt saadud külalisüliõpilaseks minemise heakskiidu kehtima jäämise osas ning ta tegi seetõttu muutusi elukorralduses. Samuti avaldab kaebaja, et keelduvas otsuses esines nii sisulisi kui ka vormilisi puudusi ning rikuti oluliselt menetluskorda. Asjaolusid, kas kaebajal esines õiguspärane ootus TÜ heakskiidu osas läbida kolm õppeainet TalTechis või kas TÜ otsustused ning menetlus olid õiguspärased, saab analüüsida ja tuvastada vaidluse sisulise menetlemise käigus. Kuna asja sisulist menetlemist praeguses menetlusetapis ei toimu, ei ole kohane esile toodud küsimustel pikemalt peatuda.
9.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kuna kaebajal puudub kaebeõigus TÜ kohustamisnõude esitamiseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2021. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.