lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2667/2

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2667/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1165
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1Kaebeõigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-2667/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-3004/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-2667

Määruse kuupäev

5. jaanuar 2021

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Reet Juuriku kaebus Tartu Ülikooli vastu seoses õppeaine „Riigiõigus“ läbimisega Tartu Ülikooli asemel Tallinna Tehnikaülikoolis

RESOLUTSIOON

Tagastada Reet Juuriku kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Reet Juurik (kaebaja) õpib Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppes ning soovis 2020/2021. õppeaasta sügissemestril osaleda külalisüliõpilasena Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) õppeainetes „Maksundus“, „Rahvusvaheline maksuõigus“ ja „Riigiõigus“. Kaebaja esitas Tartu Ülikoolile vastavalt ülikooli suunistele selleks vajalikud dokumendid, sh külalisüliõpilase õppeplaani, ning ta arvati õppeprodekaani 25. augusti 2020. a korraldusega nr 2-1.6/SV/1785 TalTech külalisüliõpilaseks alates 31. augustist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021.
2.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17
Tartu Ülikooli õppekorralduse spetsialist edastas 31. augustil 2020 kaebajale õppedirektori õppeplaani kinnitamise info, mille kohaselt taotletava aine „Riigiõigus“ õpiväljundid ei vasta Tartu Ülikool aine „Riigiõigus“ õpiväljunditele: on liiga üldistavad/teoreetilised ja ei ole suunatud põhiseadusliku probleemi lahendamise oskuse arendamisele. Teised kaks ainet kanda valikainetesse.
3.Kaebaja palus 31. augustil 2020 õppekorralduse spetsialistil saata talle eelnimetatut kajastav Tartu Ülikooli õigusteaduskonna varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) komisjoni otsus ning teatada talle, kes on VÕTA komisjoni liikmed ja esimees. Õppekorralduse spetsialist selgitas kaebajale samal päeval, et vastavaks otsuseks ongi kaebajale 31. augustil 2020 edastatud info ning et VÕTA komisjoni esimees on õigusteaduskonna programmijuht.

3-20-2667

4.Kaebaja esitas 1. septembril 2020 õigusteaduskonna programmijuhile avalduse, milles soovis saada külalisüliõpilaseks mineja õppeplaani kohta käivat otsust ja VÕTA komisjoni protokolli. Programmijuht selgitas 2. septembril 2020 kaebajale, et suunas kaebaja taotluse VÕTA komisjonile arvamuse avaldamiseks.
5.VÕTA komisjon otsustas 6. oktoobri 2020. a protokollilise otsusega, et taotletava aine „Riigiõigus“ õpiväljundid ei vasta Tartu Ülikooli aine „Riigiõigus“ õpiväljunditele: on liiga üldistavad/teoreetilised ja ei ole suunatud põhiseadusliku probleemi lahendamise oskuse arendamisele. Teised kaks ainet kanda valikainetesse.
6.Kaebaja esitas 9. oktoobril 2020 õppeprodekaanile eelnimetatud otsuse peale apellatsiooni, mille õppeprodekaan jättis 16. oktoobri 2020. a otsusega nr 2-20/SV/27852-1 rahuldamata. Õppeprodekaan on seisukohal, et kuigi kaebaja avalduse menetlemisel on eksitud kehtiva regulatsiooni vastu, ei võimalda eksimused teha üliõpilase jaoks soodsat otsust, s.t ainet „Riigiõigus“ arvestada.
7.Kaebaja esitas 15. novembril 2020 Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjonile (vaidluskomisjon) õppeprodekaani otsuse peale apellatsiooni, milles palus uuesti sisuliselt hinnata TalTech aine “Riigiõigus“ õpiväljundite sobivust Tartu Ülikooli ainega „Riigiõigus“ või määrata sõltumatu komisjon, kes hindamise läbi viiks. Vaidluskomisjoni esimees palus õigusteaduskonna sõltumatul komisjonil hinnata vaidlusaluste õppeainete sisu ja õpiväljundeid ning esitada oma hinnang protokollituna vaidluskomisjonile. Õigusteaduskonna komisjon esitas vaidluskomisjonile 26. novembril 2020 seisukohad, milles komisjoni liikmed jõudsid seisukohale, et TalTech õppeaine “Riigiõigus“ õpiväljundid ei vasta Tartu Ülikooli õppeaine „Riigiõigus“ õpiväljunditele ning vaidluskomisjon jättis 2. detsembri 2020. a otsusega nr 1-2020/2021 kaebaja apellatsiooni rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 31. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli kohustamiseks kinnitada kaebaja TalTechi külalisüliõpilaseks mineja õppeplaan täies ulatuses. Kui täies ulatuses kinnitamine ei ole võimalik, kohustada ülikooli andma konkreetset tagasisidet ja põhjendust nende ainete ja õpiväljundite kohta, mida pole võimalik kinnitada ning selgeid ja arusaadavaid kriteeriume, milliste õpiväljundite osas ja mil viisil vastavat ainet külalisõppe ja VÕTA programmi raames või muul viisil Tartu Ülikooli üle saaks kanda. Kaebaja põhjendab, et aine, mida Tartu Ülikool keeldub külalisõppe VÕTA korras üle kandmast, on bakalaureuseeksami eeldusaine ja selle õigeaegne arvestamata jätmine pikendab kaebaja haridusteed vähemalt ühe kalendriaasta võrra ning piirab kaebaja töökoha valikut.

KOHTU SEISUKOHT

9.Kohus lähtub kaebaja nõuete tõlgendamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja soovib vaidlustada Tartu Ülikooli tegevust osas, milles ülikool ei kinnitanud kaebaja külalisüliõpilase õppeplaani õppeaine „Riigiõigus“ osas ehk ei nõustunud asendama Tartu Ülikooli õppeainet „Riigiõigus“ TalTech õppeainega „Riigiõigus“, et kaebaja saaks õppeaine läbida Tartu Ülikooli asemel TalTechis. Õppeainete „Maksundus“ ja „Rahvusvaheline maksuõigus“ osas tegi ülikool kaebajale soodsa otsuse ning selles osas kaebaja ülikooli tegevuse peale kaebust ei soovi esitada. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Ülikooli kohustamist kinnitada külalisüliõpilase õppeplaan õppeaine „Riigiõigus“ osas või otsustada õppeplaani kinnitamine seda nõuetekohaselt põhjendades uuesti. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning et kaebus kuulub seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

3-20-2667

10.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 37 sätestatud igaüheõigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust, kuid haridustasemest sõltuvalt erinevad selle õiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Sellest tulenevalt on õppeprotsessis tehtud haridusasutuse otsustused halduskohtus vaidlustatavad piiratud ulatuses. Halduskohtus on vaidlustatavad üksnes sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Sealjuures võib haridusalaste otsuste vaidlustamise õiguse tingida ka võimalik õppeaja pikenemine ning täiendavad rahalised kohustused õppeteenustasu näol (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p-d 13, 16 ja 18, vt ka Tartu Ringkonnakohtu 2. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-1534, p-d 5 ja 6). Kaebajale eelkirjeldatud tagajärgi kaebuses märgitud Tartu Ülikooli hariduslike otsuste tõttu ei kaasne.
11.Kaebaja juurdepääs hariduse omandamisele ei ole selles asjas takistatud ning Tartu Ülikooli tegevus ei tingi kaebaja kõrghariduse omandamise lõpetamist. Kaebajal on võimalik Tartu Ülikoolis läbida nii vaidlusalune õppeaine kui ka bakalaureuseõppekava tervikuna ning omandada seeläbi sotsiaalteaduste bakalaureusekraad. Kaebeõigust ei saa tuletada kaebaja väitest, et kaebaja haridustee pikeneb aasta võrra ning et sel põhjusel on piiratud tema töökoha valik, kuivõrd Tartu Ülikool ei ole teinud kaebajale takistusi läbida õppeaine „Riigiõigus“ Tartu Ülikoolis 2020/2021. õppeaastal ehk samal ajal, mil kaebaja soovis seda teha TalTechis. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on õppeaine võimalik kindlasti TalTechis läbida. Ta pidi arvestama, et Tartu Ülikool ei pruugi seda õpiväljundite erinevuse tõttu pidada lubatavaks ning et kaebaja peab seetõttu õppeaine läbima siiski Tartu Ülikoolis, kuhu ta on bakalaureuseõppesse immatrikuleeritud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks ühe ülikooli õppekava läbida osaliselt teises ülikoolis.
12.Kohus peab vajalikuks märkida, et välistatud ei ole ka kaebajale soodsa lõpplahendi saabumine haldusasjas nr 3-20-1592, milles kaebaja on vaidlustanud vaidluskomisjoni
19.augusti 2020. a otsuse nr 5-2019/2020. Kaebuse rahuldamisel ning eelnimetatud otsuse tühistamisel jääb kehtima teadus-arendusprodekaani õppeprodekaani ülesannetes 30. juuni 2020. a otsus nr 2-20/SV/15772-1, mille kohaselt tühistatakse kaebaja õppeaines „Riigiõigus“ saadud negatiivne eksamitulemus ning võimaldatakse kaebajal sooritada eksam uuesti. Kui kaebaja sooritab eksami uuesti, ei pea ta positiivse hinde korral õppeainet uuesti läbima.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium