Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-614
Haldusasi
X kaebus Tori Vallavalitsuse kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus Nigula tee 49, Eametsa küla, Tori vald, Pärnumaa asuva kinnistu omaniku suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Vastustaja – Tori vald, volitatud esindaja SJ Kolmandad isikud – S, H ja W (C üldõigusjärglased), volitatud esindaja vandeadvokaat Olavi Järve
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja toimikusse Tori valla 8. augusti 2022. a menetlusdokumendi lisad.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2021. a otsus asjas nr 3-21-614 muutmata.
3.Mõista X-lt S, H ja W kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud kokku 1010 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. septembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-21-614 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sauga Vallavolikogu kehtestas 27.01.2006 otsusega nr 5 Niido II detailplaneeringu, mis hõlmab muu hulgas Pärnumaal Tori vallas Eametsa külas asuvaid Nigula tee 49 ja 51 kinnistuid, nähes ette alale väikeelamute püstitamise.
2.Sauga vald andis 19.06.2007 ehitusloa Nigula tee 49 kinnistule üksikelamu ja selleks vajalike tehnovõrkude ehitamiseks.
Balti Varahaldus OÜ (seaduslik esindaja X) omandas 2018. a-l Nigula tee 51.
4.X esitas 20.10.2020 Tori Vallavalitsusele avalduse Nigula tee 49 kinnistu osas järelevalvemenetluse algatamiseks, soovides, et Nigula tee 49 kinnistu sissesõidutee viidaks vastavusse detailplaneeringus kehtestatuga, lammutataks ebaseaduslik ehitis (üks puukuur kahest) ja kohustataks Nigula tee 49 omanikku ehitama detailplaneeringuga ette nähtud tuletõrje veevõtutiik ja lokaalne heitveepuhasti.
5.Tori Vallavalitsus vastas X-le 19.02.2021 kirjaga nr 6-2.3/3137-8 ning keeldus järelevalvemenetluse algatamisest. Tuletõrje veevõtutiigi ja heitveepuhasti väljaehitamiseks kohustamiseks puudub alus. Ehitamise vastavust ehitusprojektile hinnatakse hilisemas kasutusloa menetluses.
6.X esitas 22.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus Nigula tee 49 kinnistu omaniku suhtes. Vastavalt detailplaneeringule peab Nigula tee 49 kinnistu sissesõidutee olema Nigula tee 47 ja Nigula tee 49 kinnistute piiril. Sissesõidutee on aga kaebaja kinnistust 1 m kaugusel. Pidev autode vool toob kaasa heitgaaside kandumise kaebaja kinnistule. Vastavalt detailplaneeringule on Nigula tee 49 kinnistule lubatud ehitada kaks ehitist. Nigula tee 49 kinnistule on ehitatud kolm ehitist (maja ja 2 puukuuri). Lisaks ei ole Nigula tee 49 kinnistu omanik, kes on detailplaneeringu algataja ja arendaja, täitnud detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.6. keskkonnakaitse tingimusi. Puurkaev on rajatud, kuid tuletõrje veevõtu tiiki ei ole tehtud, mis on otsene oht kõigile detailplaneeringutega hõlmatud naaberkinnistutele. Samuti ei ole rajatud lokaalset heitveepuhastit. Nigula tee 49 kinnistu omanik ei ole taotlenud kasutusluba juba pika aja vältel. Lubadus seda teha on paljasõnaline.
Tori vald palus jätta kaebuse rahuldamata.
Pole usutav, et kaebajal tekkisid kahtlused Nigula tee 49 kinnistule rajatu osas alles 2020. aastal. Kaebaja äriühing omandas kinnistu ajal, kui vaidlusalused ehitised olid püstitatud. Detailplaneering on mõnevõrra aegunud ja sisuliselt vastuoluline. Detailplaneeringu joonisel on sissesõitude peale märgitud elektri liitumispunktid. Kui liitumispunkt on rajatud 2(8)
3-21-614 planeeringujärgsele kohale, siis on tarvilik üle vaadata võimaliku sissesõidutee asukoht. Detailplaneeringust erinevalt on tänaseks lahendatud kinnistute veeja kanalisatsioonisüsteemid. Ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-84-04 peab kohalik omavalitsus enne kasutusloa andmise otsustamist hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Kasutusloa taotlust ei ole esitatud, sest ehitustegevus on väidetavalt pooleli. Pole välistatud, et kasutusloa taotlemise ajaks on sissesõidutee rajatud projektis märgitud kohale. Nii ehitusloa muutmise kui ka kasutusloa menetlusse kaasatakse ka kaebaja ja siis on võimalik anda lõplik hinnang tema väidetavatele õiguste rikkumistele. Maa-ameti kaardi väljavõtte kohaselt asub kolmanda isiku sissesõidutee nurk kaebaja kinnistust ca 4 m ja kaebaja elamust ca 22 m kaugusel. Kaebaja kinnistu paikneb kahe avalikult kasutatava tee ristis. Kolmanda isiku sissesõiduteega ei kaasne kellelegi ohtu. Puukuuri olemasolu kaebaja kinnistust 8,8 m kaugusel ei riku kaebaja õigusi. Maa-ameti kaardirakendusest on võimalik tuvastada, et kolmas hoone (kuur) krundi tagaosas võib jääda kuni 20 m2 suuruseks. Seega, kui varem kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt kehtestatud detailplaneering ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, võib neid planeeringualale ehitada olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest. Nigula teel on tänaseks rajatud mitmeid üksikelamuid, mille vee- ja kanalisatsioonilahendused ei vasta detailplaneeringule. Elamutel on lokaalsed lahendused. Kuna tegemist on kiirelt areneva elamurajooniga, on Tori Vallavolikogu 18.03.2021 kinnitanud määrusega nr 141 uue Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–2032, kus nähakse ette, et Nigula teele on plaanis rajada ühisveevärgiga hõlmatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Seega ei ole detailplaneeringu järgne lahendus lokaalse heitvee puhasti rajamise osas ka enam aktuaalne. Koos ühisveevärgiga lahendatakse üldjuhul ka tuleohutusega seonduv.
Kolmas isik W palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 3 p-st 2 ning detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud EhS §-st 13 ei tulene kolmandale isikule tuletõrje veevõtu tiigi rajamise kohustust. Isegi kui tuletõrje veevõtu tiigi rajamist saaks lepinguga detailplaneeringu algatajale üle anda, siis ei ole seda tehtud. Vaidlusalune ala on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala. Ka kaebaja ise ei järgi detailplaneeringut.
9.Tallinna Halduskohtu 01.10.2021 otsusega jäeti W taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (p 1); jäeti X kaebus rahuldamata (p 2) ning mõisteti X-lt W kasuks välja menetluskulud 1200 eurot. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jäeti nende endi kanda (p 3). Kaebaja kasutab Nigula tee 51 kinnistul olevat elamut ja tal on kaebeõigus. Riigikohus selgitas ehitusjärelevalve teostamist 13.12.2018 otsuses haldusasjas nr 3-16-1050. Naabril on õigus nõuda ehitusjärelevalvet. Kaebaja väidab, et Nigula tee 49 sissesõidutee paikneb tema kinnistust 1 m kaugusel, kuid ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja väitele, et sissesõidutee paikneb 4 m kaugusel. Seega paikneb sissesõidutee kaugemal, kui kaebaja väidab. Heitgaase kaebaja kinnistul ei põhjusta üksnes Nigula tee 49 sissesõiduteel toimuv liiklus. Sellel teel toimuva liikluse panus on väheoluline. Riigikohtu praktikast tuleneb, et linnakeskkonnas elades on inimestel paratamatult 3(8)
3-21-614 suurem kohustus taluda keskkonnast ja ümbrusest tingitud ebamugavusi kui linnakeskkonnast väljaspool (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 21). See seisukoht on kohaldatav ka tiheasustusalal asuvate elamute puhul. Sissesõidutee paiknemine detailplaneeringust erinevas asukohas ei mõjuta kaebaja privaatsust nii, et vajalik on kohe algatada järelevalvemenetlusalgatamine. Vastustaja kinnitusel tuleb kolmanda isiku kinnistule rajatud sissesõidutee olukorda täpsustada teiste menetluste raames (ehitusloa muutmise menetlus, kasutusloa menetlus). Kaebaja ei ole välja toonud, et Nigula tee 49 kinnistul asuv kolmas ehitis – puukuur – rikub tema subjektiivseid õigusi. Sellisel juhul ei ole kohtul ka alust asuda kontrollima ehitise õiguspärasust. Kolmanda puukuuri suurus jääb alla 20 m2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 järgi jääb enne selle seaduse jõustumist kehtinud planeering kehtima pärast seaduse jõustumist. Rahandusministeerium selgitas: „Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (vana PlanS) § 3 lg 2 kohaselt ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga hoone ehitamiseks. Seega kui vana PlanS kohaselt kehtestatud detailplaneering ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, on nende ehitamine jäetud nn vabaks ja neid võib planeeringualale ehitada, olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest. Rõhutama peab, et ehitamisel tuleb aga arvestada üldplaneeringust tulenevaid nõudeid, samuti nõudeid, mis tulenevad ehitusseadustikust ja teistest õigusaktidest, sh ehitamise hea tava, tuleohutusnõuded, teiste isikute õigused jms.“ EhS seletuskiri täpsustab, et alla 20 m2 hooned on üldjuhul vabastatud avaliku võimu kontrollist (lk 93). Ei nähtu, et vaadeldav kuur rikuks eraldiseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi määral, mis tingiks vääramatu vajaduse algatada kohe järelevalvemenetlus . Kaebaja on välja toonud, et kolmandal isikul on arendajana kohustus täita detailplaneeringu ps 4.6 sätestatud tingimused, s.o ehitada tuletõrje veevõtu tiik ja lokaalne heitvee puhasti. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19.05.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-26-10 p-s 14, et kui detailplaneeringu algatamise taotlemise staadiumis ei ole kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu taotleja jõudnud kokkuleppele ning vastavate kulutuste kandmist taotleja poolt ei ole kohalik omavalitsus märkinud, tuleb eeldada, et EhS §-s 13 märgitud tagamiskohustuse alusel on vastavate tööde tegemine ja selle eest tasumine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Vastustaja kinnitas, et ta ei ole halduslepingu sõlmimisest kolmanda isikuga enam huvitatud. Tori Vallavolikogu 18.03.2021 kinnitas määrusega nr 141 „Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–2032“, kus nähakse ette, et Nigula teele on plaanis rajada ühisveevärgiga hõlmatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud (kava lk 89). Arvestades eelnevat, ei ole detailplaneeringu järgne lokaalse heitveepuhasti rajamise lahendus enam aktuaalne. Samuti on arusaadav vastustaja seletus, mille järgi ei ole enam otstarbekas rajada tuletõrje veevõtutiiki, sest ühisveevärgiga ühendatakse samal ajal ka tuletõrjehüdrandid. Kasutusloa taotluse esitamisel saab vastustaja kontrollida Nigula tee 49 kinnistul ehitamise õiguspärasust ning vajadusel teha asjaomased ettekirjutused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 01.10.2021 otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning uue otsusega kaebus rahuldada.
4(8)
3-21-614 Kaebajal on demokraatliku õigusriigi põhimõttest tulenevalt õigustatud ootus, et õigusrikkumistele reageeritakse. Vastustaja tegevusetus on õigusvastane. Rikkumisele tuleb reageerida kohe, mitte hilisemas kasutusloa menetluses. Detailplaneeringuga kaitstakse kaebaja õigusi ja kaebaja huvides on ehitamine sellele vastavalt. Vaidlusalune sissesõidutee on kaebaja kinnistust 1 m kaugusel. Kaebaja on olnud sellel seisukohal kogu menetluse vältel. Kaardirakenduse väljavõte ei saa tõendada sissesõidutee tegelikku kaugust. Järelevalvemenetluses tuleb tee asukoht täpselt kindlaks teha. Kaebaja ei saa minna naaberkinnistule ise tee kaugust mõõtma. Järelevalvemenetluses tuleb tuvastada, kas detailplaneering on aegunud või kas seda on otstarbekas täita. Järelevalvemenetluse eesmärk ei ole ainult ettekirjutuse tegemine. Kasutusloa taotlust ei ole esitatud mitu aastat, kuigi Nigula tee 49 elamus elatakse. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava on tehtud 11 aastaks ja pole selge, millal see realiseeritakse. Tori valla investeeringute kavas aastateks 2021–2025 ei ole neid kulutusi ette nähtud. Tulekahju korral ei ole seni vett kuskilt võtta. Apellant palub kohtul tuvastada kolmandate isikute esindaja esindusõiguse.
11.Tori vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Isikul ei ole õigustatud ootust, et teda ümbritsev elukeskkond jääb muutumatuks. 2006. a-l kehtestatud detailplaneeringu järgimine ei pruugi olla enam võimalik. Järelevalvemenetluse algatamine on kolmanda isiku jaoks tunduvalt keerulisem ja riivavam menetlus, kui seda oleks ehitusloa muutmise või kasutusloa menetlus. Apellandi õigusi on võimalik tõhusalt kaitsta nendes menetlustes. Ehitusjärelevalvet ei saa läbi viia selleks, et tuvastada, kes peab rajama detailplaneeringus ette nähtud rajatised. Kanalisatsiooni ja tuletõrje veevõtukoha rajamise on vastustaja võtnud enda ülesandeks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks on raha olemas (Tori valla ÜVK arengukava aastateks 2021–2032 lisa 10). Projekti valmimise tähtaeg on 2023. a kevadel. Nigula tee 51 kinnistule saab olema lähima hüdrandi asukohaks Nigula tee, Niitjõe tee ja Kuremarja tee ristmik.
12.Kolmandad isikud paluvad apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
jätta
apellatsioonkaebuse
rahuldamata
või
Apellandil ei ole kaebeõigust, sest elamu kasutamise leping on tühine. Üürnikul puudub ka õigus nõuda ehitusjärelevalvet. Valduse teostamise õigust ei ole rikutud. Huvide kaitseks kohtusse pöörduda ei saa. Isikul on õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist, kui ohus on isik ise või isiku vara (Riigikohtu 13.12.2018 otsus haldusasjas nr 3-16-1050, p 12). Kaebeõiguse puudumist saab väita vaatamata sellele, et kolmandad isikud ei esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust. Järelevalvemenetlust ei saa korraldada selleks, et tuvastada sissesõidutee asukohta. Planeeringujärgses sissesõidutee asukohas paikneb maakraan. Heitgaasid ei saa pärineda kolmanda isiku sissesõiduteelt, sest Nigula tee 51 asub ristmiku ja bussipeatuse ääres. Tuletõrje veevõtutiigi rajamist ei saa panna kolmanda isiku kohustuseks ja seda ei ole ka tehtud. Heitvee puhastamine on lahendatud krundipõhiselt. Lokaalset heitvee puhastamise süsteemi ei 5(8)
3-21-614 saa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alas ehitada. Kolmas isik on alustanud kasutusloa taotlemist. Advokaadi esindusõigust eeldatakse. W-ga sõlmitud kliendilepingust tulenev suhe läks pärimise teel üle tema üldõigusjärglastele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Vastustaja esitas ringkonnakohtu nõudmisel 08.08.2022 täiendavate tõenditena Tori valla 2022. a eelarve seletuskirja, torustiku ehitamiseks ehitusloa ja OÜ Sindi Vesi juhatuse liikme P e-kirja. Need tõendid tuleb võtta haldusasja toimikusse, sest need on asja lahendamisel vajalikud.
14.Kaebaja kaebeõigust ei välista see, et ta ei ole Nigula tee 49 omanik, vaid üürnik. Ehitusjärelevalvet saab isik nõuda, kui ehitamisega kaasneb isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või õigushüve kahjustamine (vt Riigikohtu otsus asjas 3-16-1050, p 10). Kui kaebaja õigused tulenevad detailplaneeringust, saab ta ehitusjärelevalvet nõuda enda õiguste kaitseks. Detailplaneering on loodud tasakaalustama mitte ainult naaberkinnisasjade omanike, vaid kõigi ruumilisest arengust puudutatud isikute huve. Sellele viitab tõik, et planeerimismenetlus on avatud menetlus, kus seisukohti ja vastuväiteid saab esitada igaüks. Detailplaneeringuga ei tasakaalustata vaid omandiõiguste piiranguid, vaid leitakse sobivad tingimused elukeskkonnaks. Detailplaneering loob seega subjektiivseid õigusi selle järgimisest huvitatud isikutele ka neil juhtudel, kus tegemist ei ole omandiga seotud õigusega. Üürnikuna saab kaebaja nõuda detailplaneeringu järgimist oma kodu ümber, kui detailplaneeringu tingimused on ette nähtud elukeskkonna kaitseks.
15.Ehitise tehniliste andmete vastavust ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile tuleb kontrollida eelkõige kasutusloa või -teatise andmise otsustamisel (EhS 5. ptk). See üldine põhimõte ei välista ehitusjärelevalve tegemist, kui kasutusloata ehitis rikub naabrite detailplaneeringuga kaitstavaid õigusi. Olukorras, kus ehitised on pikka aega kasutuses ilma kasutusloata, on pädeval haldusorganil võimalik kaitsta naabrite õigusi just ehitusjärelevalve kaudu, nt nõudes kasutusloa taotluse esitamist. Vastustajal on järelevalve teostamisel üldiselt kaalutlusõigus, ent see võib redutseeruda nullini, kui naabrite õiguste kaitseks ei leidu muid vahendeid ja ehitist kasutatakse ilma kasutusloata.
16.Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise detailplaneeringule vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 1). Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine, st avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg-d 1 ja 2). Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud (KorS § 5 lg 6). Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). KorS § 14 lg 1 näeb ette igaühe õiguse saada korrakaitseorganilt selle pädevuse piires abi ohu ennetamisel või tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel, mille eest ta ei ole vastutav KorS § 15 kohaselt, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Korrakaitseorgani kohustust isiku taotlusel viimase õiguste kaitseks riiklikku järelevalvet teha ei ole aga ette nähtud juhul, kui järelevalve eesmärk on ohukahtluse väljaselgitamine. Riigikohus selgitas 13.10.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-44-10 (p 15) järgmist: „Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, 6(8)
3-21-614 kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“
17.Detailplaneeringuga ette nähtud maksimaalne hoonete arv igal krundil on kindlaks määratud muu hulgas naabrite huvide kaitseks ja selle tingimuse olemusest tulenevalt on naabritel subjektiivne õigus nõuda sellest tingimusest kinnipidamist.
18.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et detailplaneeringus loetletud hoonete maksimaalne arv ei hõlmanud väikeehitisi, st ehitisi, mille ehitisealune pind ei ületa 20 m2. Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest ei ole võimalik järeldada, et vähemalt üks Nigula tee 49 paiknevatest kuuridest oleks väiksem kui 20 m2. Katuseräästa laiust tõenditest ei nähtu (vrd majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lg 6 p 9). Hoone maapealse osa projektsioon horisontaalpinnal, mis on ligilähedaselt tuvastatav ortofoto alusel, võimaldab arvata, et ehitisealune pind jääb tänavast kaugemal asuval kuuril 20 m2 lähedusse. Kuuride ja elamu alune pindala (kokku ortofotolt nähtuvalt mitte üle 250 m2) jääb oluliselt alla detailplaneeringuga lubatu (656 m2). Kolmandatel isikutel on näiteks võimalik kuur ümber ehitada väikeehitise tingimustele vastavaks.
19.Olukorras, kus väiksema kuuri ehitisealune pind ei ole teada, on tegemist ohukahtlusega korrakaitseseaduse tähenduses. Et ohukahtluse korral on haldusorganil ehitusjärelevalves kaalutlusõigus, ei ole kaebajal õigust nõuda väiksema kuuri suuruse väljaselgitamiseks riikliku järelevalve tegemist. Vastustajal on võimalik kasutada sellises olukorras riikliku järelevalve abinõusid, nt kohustada kolmandaid isikuid esitama kindlaks tähtajaks ehitise mõõdistamise andmed või teostada ehitise ülevaatus. Seda saab teha ka kasutusloa taotlemisel ülejäänud hoonetele, mille raames saab hinnata, kas ehitised vastavad detailplaneeringule ehitiste lubatud arvu nõude osas. Haldusorganil on kaalutlusõigus otsustamisel, kas nõuda kolmandatelt isikutelt kindlaks tähtajaks kasutusloa taotluse esitamist. Väiksema kuuriga kaasnev negatiivne mõju on vähene, tulenevalt selle ehitisealusest pindalast, paiknemisest kinnistu piirist enam kui 8 m kaugusel ja hoonete alusest pindalast Nigula tee 49 kinnistul. Seetõttu ei saa kaebaja õiguste riive olla väga suur ja vastustaja kaalutlusõigus ei ole redutseerunud nullini. Kaebajal puudub seetõttu õigus nõuda järelevalve teostamist. Vastustaja ei ole järelevalve algatamisest keeldumisel ületanud ka diskretsiooni piire, põhjendades järelevalve algatamata jätmist ilmse õigusvastasuse puudumise ja kolmanda isiku lubadusega esitada peatselt kasutusloa taotlus.
20.Detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääsutee asukoht Nigula tee 49 kinnistule ei arvesta planeeringuga ette nähtud kommunikatsioonide asukohaga. Vastustaja märkis õigesti, et detailplaneering on seetõttu vastuoluline. Sellises olukorras ei ole vastustajal põhjust nõuda Nigula tee 49 omanikult ega kelleltki teiselt sissesõidutee ehitamist planeeringujärgsesse asukohta. Võimalik on nõuda juurdepääsutee rajamist asukohta, kus see naabrite õigusi ülemääraselt ei kahjusta, kuid praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et olemasolev juurdepääs kahjustab kaebaja õigusi ülemääraselt. Olukorras, kus Nigula tee 51 piirneb mitmest küljest avalike teedega ja selle juures asub bussipeatus, on Nigula tee 51 omaniku ja kasutaja õiguste kaitseks eriti vajalik, et selle vahetus naabruses rohkem mootorsõidukid ei liiguks ning juurdepääsutee paikneks eemal. Nigula tee 49 kinnistu tänavapoolne piir on ca 28 m ja seega on juurdepääsuteed võimalik Nigula tn 51 piirist nihutada ka kaugemale. Kuna aga detailplaneeringu vastuolulisusest tulenevalt ei ole kaebajal üheselt õigust nõuda juurdepääsutee paiknemist teises asukohas, tuleb ka selles osas jaatada vastustaja kaalutlusruumi ehitusjärelevalve teostamisel. Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte on 7(8)
3-21-614 kohtumenetluses lubatud tõend ja sellisena ainus, mis tõendab juurdepääsutee ja kinnistute vahelise piiri kaugust. Sellelt nähtub, et juurdepääsutee paikneb Nigula tee 51 kinnistust vähemalt 3 m kaugusel. Eluliselt usutavaks ei saa pidada kaebaja väidet, et juurdepääsuteed kasutatakse intensiivselt. Nigula tee 49 kinnistu kasutusotstarbest ja sellel ühe elamu paiknemisest tulenevalt on usutav, et juurdepääsuteel toimuv liiklus ei ole suur ja lubamatut mõju Nigula tee 51 kinnistule ei kaasne.
21.Seetõttu on vastustaja õiguspäraselt asunud seisukohale, et juurdepääsutee asukohast tulenevaid mõjutusi saab hinnata ka kasutusloa menetluses, ja tuginenud põhjendatult kolmanda isiku lubadusele esitada kasutusloa taotlus kiiresti. Kasutusloa menetluses tuleb kaebaja väiteid hinnata sisuliselt (vt Riigikohtu 08.06.2021 otsus asjas nr 3-17-2591, p 19).
22.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringuga kavandatud tuletõrje veevõtutiigi ehitamist. Planeeringuga kavandatud ruumiline areng ei loo subjektiivseid õigusi igaühele ja alati. Tuletõrje veevõtutiiki ei ole detailplaneeringu seletuskirja ega kehtestamise otsuse järgi võimalik siduda kaebaja huvide erilise kaitsega. Selle loomist ei ole ette nähtud selleks, et tasakaalustada piirkonna elanikele planeeringust tulenevaid mõjutusi. Tegemist on üksnes avalikes huvides ette nähtud rajatisega. Kinnistuomanikel on küll õigus nõuda korrakaitseseaduse ja päästeseaduse koosmõjus Päästeameti poolt tulekahju kustutamisel abi, ent seadus ega detailplaneering ei näe ette subjektiivset õigust nõuda seda, kust ja mil viisil tule kustutamiseks vett võetakse. Seetõttu ei ole kaebajal ka õigust nõuda riikliku järelevalve kaudu tuletõrje veevõtutiigi rajamiseks toimingute tegemist ega haldusaktide andmist.
23.Kaebaja huvide kaitseks ei ole detailplaneeringus ette nähtud ka kindlat heitvee kogumise viisi. Kaebaja õigusi ei riku see, kui detailplaneeringut ei viida ellu heitvee kogumise viisi osas või ehitusloaga ettenähtust kaldutakse selles osas kõrvale. Lokaalse heitveepuhasti välja ehitamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist muul viisil. Isegi kui kaebaja oleks Nigula tee 51 omanik, ei tooks heitvee kogumine kaasa tema kinnisasjale lubamatuid negatiivseid mõjutusi. Kaebaja ei ole selliseid negatiivseid mõjutusi tõendanud ega isegi põhistanud.
24.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist väitnud, mistõttu neid apellandilt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.
25.Kolmandad isikud taotlevad apellandilt apellatsioonimenetluse menetluskulude väljamõistmist summas 1110 eurot (esindajatasu koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulud tõendatud, ent põhjendamatult suured. Halduskohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kolmanda isiku esindajatasuks 1200 eurot. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlusküsimuste ring muutunud, kuigi apellatsioonimenetluses oli vaidlus ka menetluse peatamise põhjendatuse küsimuses. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud 1010 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.