Ü.M.i kaebus Tori Vallavalitsuse kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus Nigula tee 49, Eametsa küla, Tori vald Pärnumaa asuva kinnistu omaniku suhtes
Menetlusosalised
Kaebaja – Ü.M., esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Vastustaja – Tori vald, esindaja Siiri Jõerand Kolmas isik – M.H., esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Kirjalik menetlus
3.Mõista Ü.M.ilt M.H. (isikukood xxxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulud 1200 eurot. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jäävad nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 01.11.2021. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Sauga Vallavolikogu kehtestas 27.01.2006 otsusega nr 5 Niido II detailplaneeringu (edaspidi: detailplaneering).
2.Sauga vald andis Pärnumaa Tori vald Eametsa küla Nigula tee 49 kinnistule (edaspidi: Nigula tee 49 kinnistu) 19.06.2007 ehitusloa üksikelamu ja selleks vajalike tehnovõrkude ehitamiseks.
3.Balti Varahaldus OÜ omandas 2018.a kinnistu aadressil Pärnumaa, Tori vald, Eametsa küla, Nigula tee 51 (edaspidi: Nigula tee 51 kinnistu).
4.Ü.M. esitas 20.10.2020 Tori Vallavalitsusele avalduse Nigula tee 49 kinnistu osas järelevalvemenetluse algatamiseks.
5.Tori Vallavalitsus vastas Ü.M.ile 19.02.21 kirjaga nr 6-2.3/3137-8 ning keeldus järelevalvemenetluse algatamisest.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 22.03.2021 Ü.M.i kaebus Tori Vallavalitsuse kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus Nigula tee 49 kinnistu omaniku suhtes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
7.Nigula tee 51 kinnistu omanik on Balti Varahaldus OÜ, mille seaduslik esindaja on kaebaja. See on ühtlasi kaebaja elukoht. Kaebajat hakkas häirima Nigula tee 49 kinnistu sissesõidutee, mis asetseb kaebaja kinnistu piirist vaid ühe meetri kaugusel. Kuna naaberkinnistul käib palju külalisi, siis on seal pidev autode vool ja heitgaasid kanduvad kaebaja kinnistule.
10.Vastavalt detailplaneeringule peab Nigula tee 49 kinnistu sissesõidutee olema Nigula tee 47 ja Nigula tee 49 kinnistute piiril ning praegune asukoht on vastuolus detailplaneeringuga.
11.Vastavalt detailplaneeringule on Nigula tee 49 kinnistule lubatud ehitada kaks ehitist. Nigula tee 49 kinnistule on ehitatud kolm ehitist (maja ja 2 puukuuri). Lisaks ei ole Nigula tee 49 kinnistu omanik, kes on detailplaneeringu algataja ja arendaja, täitnud detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.6. keskkonnakaitse tingimusi. Puurkaev on rajatud, kuid tuletõrje veevõtu tiiki ei ole tehtud, mis on otsene oht kõigile detailplaneeringutega hõlmatud naaberkinnistutele. Samuti ei ole rajatud lokaalset heitvee puhastit.
12.Põhjendused, miks Tori Vallavalitsus on keeldunud järelevalvemenetluse algatamisest, ei ole pädevad. Sisuliselt on vastustaja nõustunud osaliselt kaebaja väidetega, et Nigula tee 49 kinnistu omaniku tegevus kinnistul ei pruugi vastata (sissesõidutee paiknemise osas ka ei vasta) detailplaneeringule, kuid leiab, et kontrolli saab teostada kasutusloa menetluse ajal. Nigula tee 49 kinnistu omanik ei ole taotlenud kasutusluba juba pika aja vältel ning tema väide, et ta seda käesoleval aastal teeb, on paljasõnaline. Eestis on väga palju elamuid ja hooneid, millele ei ole taotletud kasutusluba. Peab eksisteerima õiguskindlus, et kohalik omavalitsus kontrollib ja vajadusel teeb ettekirjutusi ja kasutab sunnimeetmeid, et rikkumised saaks kõrvaldatud. Kaebaja subjektiivseks õiguseks on nõuda järelevalvemenetluse algatamist, et tagatud oleks tema õigus õigustatud ootusele, et tema naaberkinnistu, Nigula tee 49 kinnistu omaniku tegevus vastaks detailplaneeringule.
13.Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada omal initsiatiivil halduslepingu sõlmimine, kui on oht, et halduslepingu mittesõlmimisega kaasneb detailplaneeringu alasse jäävatele kinnistuomanike õiguste rikkumine. Nigula tee 49 omanik on võtnud endale detailplaneeringuga teatavad kohustused ja kohalik omavalitsus peab tagama, et kohustused realiseeritakse.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2(8)
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Eluliselt pole usutav kaebaja kirjeldus selle kohta, et kahtlused Nigula tee 49 kinnistule rajatu osas tekkisid tal ootamatult alles 2020. aastal. Kaebaja pöördumine vastustaja poole kolmanda isiku suhtes järelevalve algatamiseks on seotud sellega, et septembris 2020 pöördus vastustaja poole kolmas isik seoses kaebaja poolt Nigula tee 51 kinnistul teostavate toimingutega (piirdeaed, maapinna tõstmine). Kaebaja ja kolmanda isiku vahel on tekkinud lahkhelid, mis on tänaseks päädinud mitmete kaebustega üksteise suhtes erinevatele asutustele. Tulenevalt kohtupraktikast ei saa kaebaja nõuda järelevalvemenetluses konkreetse toimingu sooritamist.
15.Asjas tähtsust omavad asjaolud on järgnevad: 1) kaebaja soetas kinnistu olukorras, kus kolmanda isiku elamu ja sissesõidutee olid juba rajatud ning kaebaja oli teadlik olemasolevast olukorrast; 2) kinnistut soetades eeldatakse, et isik tutvub kinnistut puudutava dokumentatsiooniga, sh planeeringuga. Seega pidi kaebaja juba 2018. aastal olema teadlik, mida näeb ette kehtiv detailplaneering. Kaebaja väited kahtluste tekkimise kohta alles 2020. aastal on ebausutavad; 3) detailplaneering on oma sisult mõnevõrra aegunud, st seal on vastuolulisi tingimusi, millest lähtumine võib olla keeruline. Näiteks on detailplaneeringu joonisel sissesõitude peale märgitud elektri liitumispunktid. Seega tekib küsimus, kuidas peaks liitumispunkti peale olema mahutatud ka sissesõiduteed. Kui liitumispunkt on rajatud planeeringujärgsele kohale, siis on tarvilik üle vaadata võimaliku sissesõidutee asukoht; 4) detailplaneeringust erinevalt on tänaseks lahendatud kinnistute vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning mitmed Nigula tee teistel kinnistutel ei ole enam sissesõit detailplaneeringus märgitud kohal (nt Nigula tee 43; Nigula tee 39). Tänaseks on välja kujunenud osaliselt teistsugune olukord.
16.Detailplaneeringu seletuskirja p 4.4. näeb ette Lepplaane teelt (nüüdseks Nigula tee) kahe krundi piirile rajada pealesõit mõlemale krundile. Sellist lahendust on kajastatud ka Nigula tee 49 kinnistule antud ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis. Nimetatud projektis on nähtud ette ühise sissesõidutee ehitamine idapoolse naabriga, kuid praktikas tekitab see kaks probleemi: kuna idapoolsel naaberkrundil ehitustegevust ei alustatud, tegi see kolmandal isikul ühise sissesõidutee rajamise raskemaks; ning liitumispunkt, mis on ette nähtud mõlema kinnistu sissesõidutee keskele, muudaks juurdepääsutee paiknemise antud asukohas ebamõistlikuks. Seega on kolmas isik rajanud oma sissesõidutee detailplaneeringus ja ehitusprojektis märgitust erinevale kohale, mis sisuliselt tähendab, et ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist.
17.Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-84-04 peab kohalik omavalitsus enne kasutusloa andmise otsustamist hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Kasutusloa taotlust veel esitatud ei ole, kuivõrd selgituste kohaselt on ehitamine pooleli. Kohalik omavalitsus hindab ehitise ja sellega seonduva vastavust eeskätt kasutusloa või muu loamenetluse raames. Kui Nigula tee 49 omanik asub taotlema kasutusluba, hinnatakse kinnistul teostatud ehitamise vastavust nii detailplaneeringule kui ehitusprojektile. Seejuures saab hinnata, kas ja mis ulatuses on teostatud ehitustöid projektis sätestatust erinevalt ning kas kasutusloale eelnevalt on vajalik muuta ehitusluba. Kinnistu omanik on hetkel plaaninud kasutusluba taotleda käesoleva aasta jooksul. Pole välistatud, et kasutusloa taotlemise ajaks on sissesõidutee rajatud projektis märgitud kohale, sest vastustaja poolt kolmandale isikule 19.02.2021 saadetud kirjas on vastustaja nimetatud asjaolu ka välja toonud. Nii ehitusloa muutmise kui ka kasutusloa menetlusse kaasatakse ka kaebaja ja siis on võimalik anda lõplik hinnang tema väidetavatele õiguste rikkumistele, mis kaasneks, kui sissesõidutee jääks praegusele asukohale. Õigustatud ei ole kaebaja etteheide, et kuna kolmas isik ei ole pika aja vältel kasutusluba taotlenud, siis eelduslikult ta ei kavatsegi seda teha. Ehitamine võib teatud olukordades ollagi pikk tegevus. Vastustajal puudub põhjus kahelda, et kolmas isik käesoleva aasta jooksul luba taotlema ei tuleks. 3(8)
18.Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väidetega tema subjektiivsete õiguste rikkumise sisu kohta. Maa-ameti kaardi väljavõtte kohaselt asub kolmanda isiku sissesõidutee nurk kaebaja kinnistust ca 4 m ja kaebaja elamust ca 22 m kaugusel. Kaebaja on soetanud kinnistu koos elamuga kahe avalikult kasutatava sõidutee ristumiskohas, kus igapäevaselt liikleb suur hulk sõidukeid. Samuti on kinnistu soetatud, arvestades, et kolmandal isikul on seal olemas juba pooleliolev ehitis ja kinnistule juurdepääsutee selle praeguses kohas. Kaebajat pole kahe aasta vältel kolmanda isiku sissesõidutee häirinud, kuna varasemaid kaebusi selles osas esitatud pole. Kaebaja ei täpsusta, mis on tema hinnangul „palju külalisi“. See on subjektiivne hinnang ning mõistlikult võttes ei saa olla üleliia koormav, kuna igal inimesel on õigus oma kinnistul võtta vastu külalisi. Tihedamas asustuses peab isik arvestama naabrite ja tavapärase eluoluga, sh ka sellega, et käivad külalised või et naaber saabub oma sõidukiga koju. Järelevalve teostamine ja ettekirjutuse tegemine, et sundida kolmandat isikut koheselt rajama sissesõiduteed teise asukohta, on ebaproportsionaalne, kuna kolmanda isiku sissesõiduteega ei kaasne kellelegi ohtu. Kolmanda isiku kinnistule tehtud sissesõidutee osas on võimalik olukorda täpsustada (sh vajadusel seadustada) teiste menetluste raames (ehitusloa muutmise menetlus, kasutusloa menetlus).
19.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et Nigula tee 49 kinnistul olev kolmas hoone – puukuur – on ebaseaduslik. Kaebaja ei ole välja toonud, mil viisil rikub puukuuri olemasolu tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja peab välja tooma konkreetsed õigused, milliseid negatiivseid mõjutusi kuuri asetsemine tema kinnistust ca 8,8 meetri kaugusel kaasa toob. Ainuüksi põhjendus õigustatud huvi osas detailplaneeringu järgimise kohta on ebapiisav. Arvestades kuuri paiknemist ja selle otstarvet, on igati järgitud tuleohutusnõudeid ning kuurist kui hoiustamisruumist ei saa tuleneda kaebajale ka muid negatiivseid mõjutusi. Detailplaneering lubab Nigula tee 49 kinnistule ehitada kuni kaks ehitist. Nigula tee 49 kinnistul asub hetkel 3 hoonet: maja ja kaks kuuri. Maa-ameti kaardirakendusest on võimalik tuvastada, et kolmas hoone (kuur) krundi tagaosas võib jääda kuni 20 ruutmeetri suuruseks. Seega kui vana PlanS kohaselt kehtestatud detailplaneering ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, võib neid planeeringualale ehitada olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest. Kasutusloa menetluse raames on võimalik eeltoodut ja hoonet uuesti üle kontrollida, kuivõrd selles menetluses hinnatakse kogu kinnistul toimuvat.
20.Selleks, et detailplaneeringust huvitatud isikule läheks üle kohustus rajatiste väljaehitamiseks, tuleb nii detailplaneeringu kehtestamise kui ka tänase regulatsiooni järgi sõlmida selle isikuga vastav haldusleping. Planeerimisseaduse § 131 lg 1 ei sea halduslepingu sõlmimist kohustuslikuks. On detailplaneeringuid, kus halduslepinguid ei sõlmitagi ja see on kohaliku omavalitsuse enda riisiko. Halduslepingu puudumise korral langeb vastav kohustus haldusorganile. Vastustaja ei pea enam tänases olustikus võimalikuks ega otstarbekaks halduslepingut sõlmida järgmistel põhjendustel: 1) Üldjuhul sõlmitakse haldusleping enne detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu juures vastav haldusleping puudub ning tänasel hetkel on raske tuvastada, mis põhjustel seda ei tehtud. Ka kolmandal isikul pole tänasel hetkel enam huvi sellise lepingu vastu; 2) Nigula teel on tänaseks rajatud mitmeid üksikelamuid, mille vee- ja kanalisatsioonilahendused ei vasta detailplaneeringule. Elamutel on lokaalsed lahendused. Kuna tegemist on kiirelt areneva elamurajooniga, on Tori Vallavolikogu 18.03.2021 kinnitanud määrusega nr 141 uue Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032, kus nähakse ette, et Nigula teele on plaanis rajada ühisveevärgiga hõlmatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Seega ei ole detailplaneeringu järgne lahendus lokaalse heitvee puhasti rajamise osas ka enam aktuaalne. Koos ühisveevärgiga lahendatakse üldjuhul ka tuleohutusega seonduv. Nimetatud lahendus on otstarbekam ja efektiivsem. Hetkel puudub teadmine, kuhu oli planeeritud vastav tiik rajada, mistõttu on 4(8)
mõistlikum loobuda tiigi rajamisest ja asendada see hüdrantide süsteemiga. Selles küsimuses pole õiguslikult võimalik järelevalvet alustada, sest nimetatud küsimus ei allu ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 kohaldamisalasse.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
21.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
22.Kaebaja ei ole selgitanud, millisest õiguslikust alusest tuleneb kaebajale õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist tulenevalt Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-85-15 tehtud lahendi punktist 13.
23.Tulenevalt Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-8-01 peavad kaebaja toodud väidetavad rikkumised kahjustama kaebaja subjektiivseid õiguseid. Balti Varahaldus OÜ on Nigula 51 kinnistu omanik alates juunist 2018. Balti Varahaldus OÜ pidi Nigula tee 51 kinnistuga seonduvast kinnistut ostes teadlik olema. Seega ei ole kogu selle aja, ehk siis ligi kahe aasta jooksul kaebaja etteheidetavad asjaolud Nigula tee 51 kinnistu omanikku ega kaebajat häirinud. Järelikult ei saa etteheidetavad asjaolud mitte kuidagi Nigula tee 51 kinnistu omanikku ega kaebajat reaalselt häirida.
24.Hetkel kasutab kolmas isik tõesti hoovi sõiduks detailplaneeringu järgsest asukohast erinevat asukohta, kuid ei välista selle muutmist. See ei saa ka mitte kuidagi kaebajat mõjutada. Tõele ei vasta kaebaja hinnanguline väide, nagu käiks Nigula tee 49 kinnistul ebatavaliselt palju külalisi. Kolmas isik kahtleb ka selles, et sissesõidutee praeguses asukohas oleks Nigula 51 kinnistul heitgaaside kogus üle normi. Nigula tee 51 kinnistu asub Nigula tee, Niitjõe tee ja Kuremarja tee ristmikul. Kõigil teedel sõidavad autod. Ühtlasi asub ristmikul bussipeatus.
25.Nigula tee 51 kinnistu ja Nigula tee 49 kinnistu asuvad kõrvuti, samuti asuvad kõrvuti mõlema kinnistu hoovid. Hoovide vahel on võrkaed, ehk siis ei oma sissesõidutee asukoht mitte mingit mõju naabrite privaatsusele. Lisaks pidi detailplaneeringu järgse sissesõidutee asukohas olema elektri liitumispunkt ning asub maakraan. Seega ei saa sinna sissesõiduteed rajada. Kaebaja kaitstavaks õiguseks ega kaebuse eesmärgiks ei saa olla naabri rahalise olukorra halvendamine. Seega puudub kaebaja kaebusel igasugune legaalne eesmärk.
26.Kolmandale isikule kuuluva kinnistu hoonestus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 3 p-st 2 ning detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud EhS §-st 13 ei tulene kolmandale isikule tuletõrje veevõtu tiigi rajamise kohustust. Isegi kui tuletõrje veevõtu tiigi rajamist saaks lepinguga detailplaneeringu algatajale üle anda, siis ei ole seda tehtud. Tulenevalt Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-26-10 tehtud otsuse p-st 14 ei saa vastustaja sundida kolmandat isikut järelevalvemenetluse tulemusel vastavat halduslepingut sõlmima. Seetõttu ei saa selles osas ka järelevalvemenetlust algatada.
27.Lisaks on vaidlusalune ala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ala. Tuletõrje poolt kasutatav vesi kuulub reguleerimisele vee-ettevõtja ja vastustaja vahel. Heitvee puhastamine lahendati krundipõhiselt. Keskkonnaametil, kes on kohapealse olukorraga tutvunud, puudusid etteheited. Ühtlasi ei saa lokaalset heitvee puhastamist ehitada pärast seda, kui alast sai ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ala.
28.Ka kaebaja ise ei järgi detailplaneeringut. Kaebaja on oma hoovi tagumist osa ca 0,7 meetri võrra tõstnud ja ehitanud aluse peale päikesepaneelid. Kaebajal puudus nimetatud tegevuseks luba ning on vastuolus detailplaneeringuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(8)
29.Kaebajal on kaebeõigus. Kaebaja on esitanud kohtule Balti Varahaldus OÜ ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ vahel 01.07.2018 sõlmitud kasutuslepingu, mille järgi Balti Varahaldus OÜ annab Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le kasutusele Nigula tee 51 kinnistu seal asetseva hoonega. Kasutusele võtja võib seda kasutada nii elu- kui ärihoonena. 01.08.2018 on sõlmitud üürileping kaebaja ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ vahel Nigula tee 51 kinnistu kasutamiseks elamuna (kaebaja 24.05.2021 esitatud lisad). Ka ei ole vaidlust, et kaebaja reaalselt kasutab Nigula tee 51 kinnistut elamuna. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi võib kohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja kirjeldatud häiringud oma elukohale ongi kohtulikult kontrollitavad.
30.Kohustamisnõude rahuldamise eeldus on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud (RKHK 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 12). Riigikohtu seisukoha järgi on kohtul kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel (vt RKHK 15.05.2008 määrus asjas 3-3-1-9-08, p 15).
31.Vastustaja on seisukohal, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes (Riigikohtu 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13). Riigikohus on oma seisukohti hilisemalt muutnud. Riigikohus on leidnud 13.12.2018 otsuses haldusasjas nr 3-16-1050: „Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (ehitusseadustiku § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4). /.../Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui tema tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (samas lg 3). /.../ Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27).“
32.Ohu korral on vastustajal õigus teha ohu põhjustanud isikule ettekirjutus ohu tõrjumiseks (KorS § 28). Ettekirjutus võib hõlmata ka kohustust kasutada konkreetset ehituslikku lahendust või hoiduda konkreetse lahenduse kasutamisest. Seejuures tuleb eristada olukordi, kus ettekirjutus puudutab üksnes ehitusprojekti täpsustamist ohutuks ehitamiseks vajaliku detailsusastmeni; olukordi, kus ettekirjutuse alusel on vaja väheolulisel määral muuta ehitusprojekti lahendust (EhS § 55 p 5), ja olukordi, kus ohu vältimiseks on vaja muuta või kehtetuks tunnistada ehitusluba (vt EhS § 46 lg 2 koostoimes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 teise lausega). Viimasel juhul tuleb arvestada haldusmenetluse seaduses kindlaks määratud tingimusi, mida tuleb täita haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise korral.
33.Ehitusjärelevalve ulatusega seoses on leidnud Tartu Ringkonnakohus 12.12.2018 otsuses asjas nr 3-15-2829, et ehitusjärelevalve ulatust reguleerivad õigusnormid kaitsevad muu hulgas ka kolmandate isikute õigust, et järelevalvemenetluse läbiviimisel ja järelevalvemeetmete rakendamisel arvestaks haldusorgan ka ehitisest mõjutatud kinnisasjade omanike õiguste ja huvidega.
34.Kaebaja on subjektiivsete õiguste rikkumisena kaebuses välja toonud, et kolmanda isiku sissesõidutee paiknemine tema kinnistust 1 m kaugusel ning pidev autode vool (kolmandal isiku 6(8)
juures käib pidevalt palju külalisi) põhjustavad heitgaase, mis kanduvad tema kinnistule. Maaameti kaardirakenduse väljavõttest nähtuvalt asub Nigula tee 49 kinnistu sissesõidutee Nigula tee 51 kinnistust aga u 4 m ning elamust u 22 m kaugusel (vastustaja lisa nr 8). Nendele asjaoludele kaebaja vastu vaielnud ei ole. Seega paikneb sissesõidutee kaebaja kasutatavast kinnistust oluliselt kaugemal kui kaebaja seda ise väidab.
35.Lisaks asub Nigula tee 51 kinnistu Nigula tee, Niitjõe tee ja Kuremarja tee ristmikul (3. isiku lisa nr 2). Ristmikul asub ka bussipeatus. Eelnevat arvesse võttes ei saa kaebaja väita, et üksnes kolmanda isikule või tema (võimalikele) külalistele kuuluvad sõidukid põhjustavad kaebaja kinnistule kanduvaid heitgaase. Kohus leiab, et vaidlusaluse sissesõidutee panus heitgaaside hulka kaebaja elukohas saab kinnistu asukohta arvestades olla vaid väheoluline.
36.Nigula tee 51 kinnistu ja Nigula tee 49 kinnistu asuvad kõrvuti ning kinnistuid eraldab võrkaed (3. isiku lisa nr 3). Riigikohtu praktikast tuleneb, et linnakeskkonnas elades on inimestel paratamatult suurem kohustus taluda keskkonnast ja ümbrusest tingitud ebamugavusi kui linnakeskkonnast väljaspool (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 21). Eelnevad seisukohad on kohaldatavad ka tiheasustusalal asuvate elamute osas. Kohtu hinnangul ei mõjuta kolmanda isiku kinnistul olev sissesõidutee detailplaneeringust erinevas kohas kaebaja privaatsust nii, et vajalik on kohene järelevalvemenetluse algatamine. Järelevalve teostamine ja ettekirjutuse tegemine, et sundida kolmandat isikut koheselt rajama sissesõidutee projekti järgsesse asukohta, on ebaproportsionaalne, kuna kolmanda isiku sissesõiduteega ei kaasne kaebajale ohtu ega liigset häiringut. Vastustaja kinnitusel tuleb kolmanda isiku kinnistule rajatud sissesõidutee osas olukorda täpsustada teiste menetluste raames (ehitusloa muutmise menetlus, kasutusloa menetlus). Kaebaja väited talle ja ning tema perele kaasneva võimaliku ohuga seoses kolmanda isiku või tema külalistega ei ole tõsiseltvõetavad ega tõendatud.
37.Menetlusosalised ei vaidle, et detailplaneering lubab Nigula tee 49 kinnistule ehitada kuni kaks ehitist, kuid kinnistul on elamu ning kaks kuuri. EhS § 132 lg 3 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebaja ei ole välja toonud, et Nigula tee 49 kinnistul asuv kolmas ehitis – puukuur – rikub tema subjektiivseid õigusi. Sellisel juhul ei ole kohtul ka alust asuda kontrollima ehitise õiguspärasust (HKMS § 44 lg 1).
38.Menetlusosalised ei vaidle, et kolmandale isikule kuuluva puukuuri suurus jääb alla 20 m2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 järgi jääb enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeering kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist. Täiendavalt selgitas Rahandusministeerium järgmist: „Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (vana PlanS) § 3 lg 2 kohaselt ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga hoone ehitamiseks. Seega kui vana PlanS kohaselt kehtestatud detailplaneering ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, on nende ehitamine jäetud nn vabaks ja neid võib planeeringualale ehitada, olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest. Rõhutama peab, et ehitamisel tuleb aga arvestada üldplaneeringust tulenevaid nõudeid, samuti nõudeid, mis tulenevad ehitusseadustikust ja teistest õigusaktidest, sh ehitamise hea tava, tuleohutusnõuded, teiste isikute õigused jms.“1. Kehtiva EhS seletuskiri 1 Kättesaadav: https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:ldHsSBhpGCIJ:https://planeerimine.ee/kysimused/korduvadkysimused/+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee (10.08.2021)
7(8)
täpsustab, et alla 20 m2 hooned on üldjuhul vabastatud avaliku võimu kontrollist (lk 93). Kohtule ei nähtu, et vaadeldav kuur rikuks eraldiseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi määral, mis tingiks vääramatu vajaduse järelevalvemenetluse koheseks algatamiseks.
39.Kaebaja on välja toonud, et kolmandal isikul on arendajana kohustus täita detailplaneeringu p-s 4.6. sätestatud tingimused, s.o ehitada tuletõrje veevõtu tiik ja lokaalne heitvee puhasti. Menetlusosalised ei vaidle, et kohalik omavalitsus ei ole vaadeldava ala arendajaga ehk kolmanda isikuga sõlminud halduslepingut, millega on kohalik omavalitsus andnud üle andnud KOKS § 6 lg-st 1 või lg-st 3 tulenevaid kohustusi. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19.05.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-26-10 p-s 14, et kui detailplaneeringu algatamise taotlemise staadiumis ei ole kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu taotleja jõudnud kokkuleppele ning vastavate kulutuste kandmist taotleja poolt ei ole kohalik omavalitsus märkinud, tuleb eeldada, et EhS §-s 13 märgitud tagamiskohustuse alusel on vastavate tööde tegemine ja selle eest tasumine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Vastustaja kinnitas, et ta ei ole halduslepingu sõlmimisest kolmanda isikuga enam huvitatud ning ei pea seda tänasel päeval enam otstarbekaks.
40.Tori Vallavolikogu 18.03.2021 kinnitas määrusega nr 141 „Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032“, kus nähakse ette, et Nigula teele on plaanis rajada ühisveevärgiga hõlmatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud (kava lk 89).2 Arvestades eelnevat ei ole detailplaneeringu järgne lahendus lokaalse heitvee puhasti rajamise osas enam aktuaalne. Samuti on arusaadav vastustaja seletus, mille järgi ei ole enam otstarbekas tuletõrje veevõtu tiiki rajada, kuivõrd ühisveevärgisüsteemiga ühendatakse samaaegselt ka tuletõrje hüdrandid, mis peaksid tagama vajaliku veevarustuse tulekahju korral.
41.Kohtu hinnangul puudub vajadus algatada järelevalvemenetlus Nigula tee 49 kinnistu osas. Kuigi praegusel ajal ei nähtu kohtule ehitisregistrist, et kolmas isik oleks kasutusloa taotluse esitanud, kinnitas ta kohtule, et vastustaja ja kolmas isik suhtlevad kasutusloa väljastamise teemal. Vastava taotluse esitamisel saab vastustaja kontrollida Nigula tee 49 kinnistul ehitamise õiguspärasust ning vajadusel teha vastavad ettekirjutused. Hetkel ei esine selliseid asjaolusid, mille tõttu on vajalik algatada kohe järelevalvemenetlus Nigula tee 49 kinnistu osas. Kohus jätab seetõttu Ü.M.i kaebuse rahuldamata.
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb kaebajal hüvitada vastaspoole menetluskulud. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Kolmas isik taotleb 1200 euro väljamõistmist kaebajalt. Taotlusele on lisatud nõuetekohased kuludokumendid, mis mh sisaldavad ka arvete spetsifikatsiooni. Kohtu hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud summas 1200 eurot. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
2 Tori valla ÜVK arendamise kava 2021-2032 (riigiteataja.ee) (29.09.2021).
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.