Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

3-20-1549 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1549 07.07.2018 ning mis oli adresseeritud Pärnu Maakohtule ja X-le. Seega ei olnud F poolt tsiviilmenetluses esitatud avaldus nõude loovutamise ja hageja asendamise kohta kooskõlas kaebaja huvidega. Advokaat aga hagejat eeltoodud asjaoludest ei teavitanud, mistõttu kaotas klient menetluses hageja positsiooni. Advokaat rikkus teavitamata jätmisega eetikakoodeksi § 14 lg-t 4. Aukohus ei pidanud asjakohaseks advokaadi väiteid, et ta eeldas, et klient on läbi prokuristi nõude loovutamisest teadlik ning sellega nõus. TsÜS § 131 lg 1 viimase lause kohaselt eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi, kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga. Praegusel juhul on F allkirjastanud nõude loovutamise lepingu mõlema lepingupoole poolt. Seega pidi advokaat eeldama, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusest nähtub, et kostja W on avaldanud kahtlust nõude väidetava loovutamise kohta Y poolt Q OÜ-le. Ka kohus pidas W kahtlusi põhjendatuks, märkides, et kohtule jääb esitatud dokumentidest kahtlus, kas hageja osanikud ja juhatuse liikmed tegelikult on nõude loovutamisest üldse teadlikud. Nimetatud kahtluse kõrvaldamiseks kohustas kohus XX.XX.XXXX määrusega advokaati esitama kohtule Y ja Q OÜ vahel 07.07.2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu, Y osanike otsuse nõude loovutamise kohta ning andmed selle kohta, kas Y on kostjat nõude loovutamisest teavitanud. Samuti kohustas kohus advokaati teatama kohtule, kes peale kohtu, millal ja mil viisil edastas talle 07.07.2018 kuupäevaga vormistatud ning F allkirjastatud teate nõude loovutamisest. Advokaat ei ole maakohtu kohtunõude täitmiseks ja kohtu tõstatatud kahtluste kõrvaldamiseks pöördunud kliendi seadusliku esindaja poole, lisaks ei olnud advokaat piisava hoolsusega selgitanud välja kliendi esindusõigust omavaid isikuid ega kliendiga vajalikus mahus suhelnud. See tõi kaasa kliendi huvide rikkumise. Maakohtu määruses juhiti tähelepanu ka F volituste lõppemisele prokuristina 01.08.2018 avalduse alusel, mistõttu ei olnud tal septembris 2018 enam hageja esindamise õigust. Sellele vaatamata pöördus advokaat kaebaja esindajana kohtunõude täitmiseks ja F volituste kontrollimiseks F enda, mitte kaebaja seadusliku esindaja poole ja esitas 26.10.2018 pärast Fga konsulteerimist vastuväite kohtu tegevusele. Selliselt käitudes on advokaat aukohtu hinnangul rikkunud hoolsuskohustust ning tegutsenud vastuolus kliendi huvidega. Samuti ei täpsustanud advokaat eeltoodud asjaolusid kliendiga pärast seda, kui kliendi seaduslik esindaja H teavitas 15.11.2018 advokaati F volituste lõppemisest ning palus ta igasugusest infovahetusest välistada. Advokaat oleks pidanud F esindusõiguse ning volitused kliendilt üle kontrollima. X esitas 26.10.2018 pärast F-ga konsulteerimist vastuväite kohtu tegevusele. Selliselt käitudes on advokaat rikkunud hoolsuskohustust. Advokaadi selline tegevus võib kahjustada nii advokaadi kutset kui ka advokatuuri mainet, millest peab advokaat advokatuuri liikmena hoiduma (eetikakoodeksi § 9 lg 1). Arvestades, et ka klient ei teavitanud advokaati õigeaegselt F volituste lõppemisest ega andnud asjakohast infot volituste lõppemise põhjuste kohta, puuduvad alused väita, et advokaat oleks tegutsenud tahtlikult. Kuigi ka klient ei ole advokaati F volituste lõppemisest õigeaegselt teavitanud, olid advokaadile juba XX.XX.XXXX teada sellised asjaolud, mis kohustasid advokaati tegutsema kõrgendatud hoolsusega. Eetikakoodeksi kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et potentsiaalselt konfliktiohtlikud on ka olukorrad, kus näiteks osaühingule tellib teenust ja suhtleb advokaadiga osanik või emaühingu juhatuse liige, kelle huvid ei pruugi osaühingu huvidega täielikult kattuda.

3(11)

3-20-1549 Aukohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt palus kaebaja juhatuse liige H 07.02.2019 e-kirjas vandeadvokaat X-l esitada Y lepingulistele esindajatele vandeadvokaatidele G-le ja R-le ülevaade eelnimetatud tsiviilasja senistest arengutest ning olulistest asjaoludest Y nõude perspektiivikuse hindamiseks. X andis 14.02.2019 ülevaate, kuid ei maininud ka siis kordagi, et tsiviilasja raames arutatav nõue on juba loovutatud kolmandale isikule Q OÜ-le. Samuti ei teavitanud advokaat, et sellega seoses on kohtule esitatud ka taotlus hageja asendamiseks või kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks, mis on veel kohtu poolt lahendamata. Asjakohane ei ole advokaadi väide, et ta ei pidanud vajalikuks nende asjaolude kohta detailset infot anda, kuna eeldas, et advokaatide info saamise huvi ja volitus on piiratud infoga hagi/nõude kui sellise ja eelkõige selle ajalise perspektiivi kohta. Aukohtu hinnangul ei saanud advokaat olukorras, kus temalt küsitakse infot nõude perspektiivi kohta, jätta avaldamata infot nõude loovutamise ja hageja võimaliku asendamise kohta menetluses tulevikus. Kui advokaadile on teada, et kohus hageja menetluses suure tõenäosusega asendab, siis ei saa rääkida Y nõuete perspektiivikusest. Kuigi advokaat andis infot Q OÜ kolmanda isikuna menetlusse kaasamise kohta kliendi seaduslikule esindajale H-le, ei selgitanud advokaat, mida kolmanda isiku menetlusse kaasamine konkreetsel juhul endaga kaasa toob. Vastupidi, oma 14.11.2018 e-kirjas H-le teatas advokaat, et kohus tegi menetlusliku otsuse kaasata Q OÜ menetlusse, ning selgitas, et see otsus ei puuduta asja sisu, s.o kas W peab midagi maksma või mitte. Lisaks jättis advokaat kliendiga kooskõlastamata kohtumenetluses esitatud seisukohad ja tehtud toimingud. Nii näiteks on advokaat XX.XX.XXXX istungil andnud hageja esindajana nõusoleku hageja asendamiseks, ehkki tal puudus selleks kliendi nõusolek. Kuivõrd kohus asendas hageja ja kinnitas poolte kompromissi alles XX.XX.XXXX, ei ole õige advokaadi väide, et klient kaotas nõude juba nõude loovutamisega ning advokaadi tegevus kliendi positsiooni nimetatud nõude osas ei mõjutanud. Aukohus leiab, et kui advokaat oleks kliendi informeerimise kohustust täitnud, oleks kliendil olnud võimalik F tegevusele reageerida. Nimelt sätestab TsÜS § 131 lg 1 esimene lause, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Advokaadile ei saa ette heita tegutsemist huvide konfliktis ning ta ei pannud toime eetikakoodeksi § 5 lg 1 esimese lause, § 9 lg 1 teise lause ja § 14 lg 2 rikkumist. Aukohus arvestas karistuse määramisel asjaolu, et advokaadil puuduvad varasemad karistused, samuti seda, et advokaat ei tegutsenud tahtlikult, vaid on rikkunud hoolsuskohustust.

3-20-1549 asendamiseks vastavalt 20.09.2018 avaldusele ja uueks hagejaks on Q OÜ.” Kostja avaldusele oli lisatud F allkirjastatud nõusolek hageja asendamiseks. Y loovutas nõude 07.07.2018 ja advokaat ei oleks saanud sellest taganeda. Advokaadi karistamine on ebaproportsionaalne. Kaebaja tegutses parima teadmise kohaselt kliendi huvides. Y kaebus aukohtule esitati pärast kuuekuuse tähtaja möödumist. See tulnuks jätta läbi vaatamata. Aukohtu otsus on ühe koosseisu liikme poolt allkirjastamata.

Eesti Advokatuur palus jätta kaebuse rahuldamata.

Advokaat oleks pidanud klienti informeerima, et Q OÜ esitas 21.09.2018 kohtumenetluses taotluse hageja asendamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitusega, et kuna selle toimingu tegi registrikaardile kantud prokurist, puudus advokaadil alus ja põhjus hakata äriühingut läbi juhatuse liikme sellest täiendavalt teavitama. Nimetatud avaldust ei esitanud F kohtule mitte Y prokuristina, vaid Q OÜ juhatuse liikmena. Kuigi kaebaja on 26.10.2018 menetlusdokumendi kooskõlastanud F-ga, ei olnud F alates 01.08.2018 enam Y prokurist. Nimetatud asjaolule juhtis tähelepanu nii tsiviilasja nr X-XX-XXXX kostja kui ka kohus oma XX.XX.XXXX määruses. Seega ei saanud kaebajale see asjaolu olla 26.10.2018 menetlusdokumenti koostades ja kooskõlastades teadmata. Kaebaja rikkus eetikakoodeksi § 14 lg-st 4 tulenevat kohustust ka siis, kui H palus 07.02.2019 e-kirjas kaebajal esitada Y lepingulistele esindajatele ülevaate tsiviilasja senistest arengutest ning olulistest asjaoludest Y nõude perspektiivikuse hindamiseks. Kaebaja andis ülevaate, kuid jättis jätkuvalt mainimata, et nõue on loovutatud kolmandale isikule Q OÜ-le ning kohtule on esitatud taotlus hageja asendamiseks, mis on veel kohtu poolt lahendamata. Vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 ning selle viimasele lausele tuleb eeldada, et F on sõlminud nõude loovutamise lepingu esindusõigust rikkudes, sest F tegutses nõude loovutamisel mõlema lepingupoole esindajana. Arvestades ka maakohtu kahtlusi ning nende kahtluste aluseks olevaid asjaolusid, oleks advokaadil pidanud tekkima hiljemalt XX.XX.XXXX kahtlus, et F ei pruugi olla tegutsenud Y huvides. Noomitus ei ole ebaproportsionaalne karistus. Aukohus arvestas, et kaebajal puudusid varasemad rikkumised ning advokaat ei tegutsenud tahtlikult. Aukohtul on tulenevalt AdvS § 16 lg-st 2 endal õigus algatada advokaadi suhtes distsiplinaarmenetlus ning määrata karistus, kui aukohtule saab teatavaks advokaadipoolne kutse-eetika rikkumine. Aukohtule kaebuse esitamise tähtaja rikkumine ei takistanud seetõttu karistuse määramist. Õige on küll kaebaja väide, et Ä osales nii 16.04.2020 aukohtu istungil, mil otsustati aukohtumenetluse algatamine, kui ka 14.05.2020 aukohtu istungil, mil kaebaja ja aukohtule kaebuse esitanud Y esindaja vandeadvokaat R ära kuulati, kuid asja lõplikul arutelul, mis toimus 18.06.2020 aukohtu istungil ning kus tehti asjas lõplik otsus, aukohtu liige Ä ei osalenud. Seega ei ole otsuse allkirjastamisel kodukorra § 57 lg-t 4 rikutud. Kui koosseisus ei oleks võimalik menetluse kestel muudatusi teha, tooks see endaga kaasa aukohtumenetluse liigse ja põhjendamatu venimise, mis ei ole menetlusaluse isiku huvides.

5(11)

3-20-1549 Tühisuse tuvastamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest haldusaktis ei ole olulisi ja ilmselgeid puudusi (Riigikohtu lahendid 3-3-1-36-05, p 8; 3-18-1725, p 16). Aukohtu 20.07.2020 otsus on selle teinud aukohtu liikmete – Andres Aaviku, Raul Naritsa ja Gaida Kivinurme – poolt allkirjastatud. Aukohtu liige Ä ei ole kaevatava otsuse tegemisel osalenud. Aukohtu koosseisu muutmine menetluse kestel on lubatud (vt Eesti Advokatuuri kodukorra § 51 lg 2), sellest kaebaja informeerimata jätmine pole praeguse vaidluse asjaolusid arvestades (4-liikmelise aukohtu koosseisu vähenemine ühe liikme võrra) selline menetlusviga, mis tingiks otsuse tühisuse või tühistamise. Tähtsust pole, kas Y esitas avalduse aukohtule hilinenult või mitte, sest aukohus võib menetluse algatada enda algatusel (AdvS § 16 lg 2). Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega ega korranud neid, lähtudes HKMS § 165 lg-st 2. Sõltumata sellest, milline on advokaadi ja kliendi pikaajaliselt väljakujunenud suhtluskorraldus, ei vabane advokaat kohustusest tagada kliendi huvide kaitse, mis on advokaadi kutsetegevuse üks olulisemaid põhimõtteid (vt Eesti Advokatuuri eetikakoodeks. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2018, lk 106). Kliendi huvides tegutsemise ja kliendi huvide kaitse kohustus eeldab kliendi huvide välja selgitamist kogu menetluse kestel. Advokaat peab arvestama, et menetluse kestel võivad kliendi huvid ja positsioon muutuda. Olukorras, kus kaebajale sai tsiviilasja nr XXX-XXXX menetluses teatavaks, et senise kliendipoolse kontaktisiku ja prokuristi F volitused olid lõppenud hiljemalt 15.08.2018, ei saanud ta piisava hoolsuskohustusega ja kliendi huvidest lähtuva tegutsemisega eeldada, et on põhjendatud jätkata kliendi teavitamist senise väljakujunenud suhtluskorralduse alusel jätkuvalt läbi F. Teave tulnuks edastada äriühingu seaduslikule esindajale. TsÜS § 131 tõlgenduse küsimus pole seetõttu oluline. Kuna kaebajat on karistatud leebeima võimaliku karistusega, siis karistuse proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-1549 hetkeks oli prokuristi kande kustutamisest möödunud üle kahe kuu ja juhatus ei olnud advokaadiga ühendust võtnud. 07.07.2018 nõude loovutamise lepingu ning 07.07.2018 teate nõude loovutamisest OÜ-le Q ja nõusoleku OÜ Q astumiseks menetlusse hagejana enda asemel sõlmis ja allkirjastas Y äriregistrisse kantud esindajana F. Advokaat eeldas põhjendatult, et kõikidest F-le prokuristina teadaolevatest asjaoludest on teadlik ka Y. F teavitas advokaati nõude loovutamisest telefonitsi juulis 2018. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määruse järel küsis advokaat juhiseid F-lt, kes kinnitas, et tema 28.09.2016 volikiri ja volitus kehtivad, tema tegeleb Y nimel kohtuasjaga edasi ning andis advokaadile konkreetsed juhised kohtu määrusele seisukoha koostamiseks ja esitamiseks. F saatis ka tema ja Y endise juhatuse liikme ning Y osaniku OÜ Z juhatuse liikme E vahelise 08.12.2017 e-kirjavahetuse, milles Y prokurist ning juhatuse liige ja osaniku esindaja olid nõude loovutamise omavahel kooskõlastanud. Kuna nõude loovutamise ja hageja asendamise nõusoleku andmise korraldas registrikaardile kantud Y prokurist, siis eeldas advokaat põhjendatult, et äriühing oli läbi selle nõude loovutamisest ja asendamisest teadlik ning see oli äriühingu tahe. Apellandil ei pidanud üksnes prokuristi kande kustutamisest tekkima umbusk F suhtes. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrus tehti ajal, kui kostja ega kohus ei olnud teadlikud, et nõude loovutamise leping on digitaalselt allkirjastatud F poolt 07.07.2018, st ajal, mil ta oli jätkuvalt prokurist. Digitaalselt allkirjastatud lepingu ja prokuristi ja osaniku vahelise e-kirja esitamisega said kostja poolt tõstatud küsimused maakohtu jaoks vastuse. Y „jäi nõudest ilma“ 07.07.2018 nõude loovutamise lepingu sõlmimisega, millega nõue anti üle kolmandale isikule, mitte kolmanda isiku kaasamisega menetlusse ega hageja asendamisega. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kui advokaat informeerib klienti, et menetlusse astub kolmas, seni menetlusväline „võõras“ isik, ja juhatuse liige ei esita selle peale mitte ühtegi küsimust ega kommentaari, siis ei pea advokaat eeldama, et klient ei saa asjaoludest aru. Tegemist oli äriühingust kliendiga ning kogenud juhtide ja ärimeestega juhatuses. Advokaat ei pea kohtumenetluses esindamisel omaalgatuslikult üle kontrollima või kahtluse alla seadma esindatava poolt tehtud majandustehingut, milleks advokaadile ei ole korraldust ega volitust antud. Seaduslike esindajate vahetumisel ei pea advokaat üle kooskõlastama senises menetluses tehtut, kui klient ei teavita advokaati probleemidest eelmise esindajaga. Advokaadi kohustused saavad olla vastastikuses seoses kliendi kohustusega anda advokaadile kogu oluline info, mis võib kliendi asja ajamisel olla oluline. 15.11.2018 toimunud teavitus ekirjaga oli lihtne ja neutraalses toonis teade töösuhte lõppemisest. H sai advokaadi vastusest ilmselgelt aru, et advokaat pidas F vähemalt kuni 14.11.2018 Y esindajaks kohtumenetluses, sest advokaadi e-kiri ülevaatega kohtuasjast oli adresseeritud lisaks Y juhatuse liikmetele ka Fle. TsÜS § 131 tõlgendus pole asja lahendamisel oluline, kuid aukohus on sellele põhjendamatult viidanud. Kui tehingu ühe poole esindaja teeb esindatava nimel tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega, rikkudes oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees, ei too see kaasa esindaja tehtud tehingu tühisust. See toob kaasa esindatava õiguse tehing tühistada. Seega on TsÜS § 131 eelkõige esindaja ja esindatava vahelisi sisemisi suhteid reguleeriv paragrahv ning selles toodud eeldused ei ole automaatselt siduvad kolmandatele osapooltele. Y ei ole nõude loovutamise lepingut vaidlustanud ega loovutust tühistanud. Isegi kui F oma tegevuses rikkus prokuristi ametist või muust käsundist tulenevaid kohustusi, siis see on tema ja Y vaheline sisesuhe. 7(11)

3-20-1549 Seoses advokaadi 14.02.2019 e-kirjaga advokaatidele R ja G on aukohus jätnud ekslikult kõrvale kirja konteksti. Need advokaadid ei esindanud Y-i samas tsiviilasjas; advokaadid selgitasid, et neid ei huvita kohtuasja nüansid. Advokaat R palus anda lihtsalt kiire ülevaate, millistes summades ja mille alusel on hagi esitatud ning hinnang perspektiivi kohta. Oma ekirjades kinnitati veel üle, et advokaatidel puudub soov kohtuasja ülevõtmiseks. Y oli sel ajal hageja seisundis. Eelnevalt oli kaebaja teavitanud klienti Q OÜ kolmanda isikuna menetlusse astumisest.

3-20-1549 kohtumenetluses avalduse hageja asendamiseks. Advokaat ei saa eeldada, et klient mõistab kõiki menetluslikke ja juriidilisi nüansse ja väljendeid, mistõttu tuleb advokaadil kliendile selgitada, mida iga konkreetne asjaolu kliendi jaoks menetluses kaasa toob. Seda siinses asjas advokaat kliendile selgitanud ei ole. Vastupidi – kaebaja teatas 14.11.2018 e-kirjas, et kohus tegi menetlusliku otsuse kaasata Q OÜ menetlusse, selgitades, et see otsus ei puuduta asja sisu, s.o kas kostja peab midagi maksma või mitte. Tegemist ei olnud nüansiga, vaid see muutis kliendi jaoks kohtumenetluse tulemust. Aukohtu pädevuses ei ole hinnata, kas Y nõude loovutamine oli kehtiv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1549

3-20-1549

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.