Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 31. august 2022, Tartu 3-22-488 Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. mai 2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. mai 2022. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Jätta rahuldamata Xi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
3.Jätta rahuldamata Xi taotlus asja materjalidest koopia saamiseks.
4.Tagastada Xi määruskaebusele lisatud tõend.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1, 2, 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 24. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 50 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt asetas vangla kaebaja eluohtlikku olukorda ja tekitas pikaajaliselt piinu ajavahemikul 27. oktoober kuni 12. november 2021 kui paigutas kaebaja vanglas n.ö koroonasektorisse, kus teda hoiti ühes kambris Covid-19 haigust põdevate isikutega. Kaebaja ei olnud sektorisse paigutamise ajal koroonaviirusega nakatunud, kuid sektoris viibides nakatus ja tal tekkisid mitmed haigusnähud. Kaebaja on südamehaige ja tema tervis on väga vilets. Enne sektorisse paigutamist esinesid kaebajal köhahood, mis olid tingitud kambrikaaslase poolt pidevast kambri akna lahti hoidmisest ja külmast õhust. Koroonaviiruse sümptomid kaebajal puudusid.
Kaebaja taotles kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.
2.Tartu Halduskohus jättis 17. märtsi 2022. a määrusega rahuldamata Xi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse.
3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 17. märtsi 2022. a määruse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus tagastas Xi määruskaebuse 20. aprilli 2022. a määrusega. Ringkonnakohtu määrus ei olnud vaidlustatav.
4.Tartu Halduskohus tagastas 4. mai 2022 a. määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebust ei ole võimalik menetleda riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Halduskohus jättis 17. märtsi 2022. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebaja pidi tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Halduskohus selgitas kaebajale ka võimalust nõude suuruse ja riigilõivu summa suuruse muutmiseks. Kaebaja vaidlustas halduskohtu 17. märtsi 2022. a määruse, kuid ringkonnakohus tagastas määruskaebuse ja vastav ringkonnakohtu 20. aprilli 2022. a määrus ei olnud vaidlustatav. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu halduskohtu antud 10-päevase tähtaja jooksul ega ka halduskohtu määruse tegemise ajaks. Kaebaja ei teavitanud kohut riigilõivu tasumisest ning riigilõivu tasumist ei ilmne ka kohtute infosüsteemist. Samuti ei ole kaebaja teavitanud kohut soovist muuta kaebuse nõuet selliselt, et tal oleks võimalik tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 2.
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse (allkirjastatud 25. aprillil 2022, vanglast välja saadetud 4. mail 2022), milles väljendab rahulolematust ringkonnakohtu 20. aprilli 2022. a määruse osas ja palub kohtul määrata paragrahvid ning mõista vanglalt välja maksimaalne hüvitis kaebaja kasuks ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Lisaks soovib kaebaja koopiat kõigist asja nr 3-22-488 materjalidest.
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 4. mai 2022. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist. Määruskaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et tal puudusid sektorisse S-5 paigutamise ajal koroonaviiruse sümptomid ja ta nakatus koroonaviirusega sektoris S-5, viibides koos koroonat põdeva kinnipeetavaga desinfitseerimata kambris. Kaebaja sõnul on vaja määrata riigipoolne advokaat, kes uurib paragrahvi, mis vastab sellele, et kaebaja paigutati eluohtlikku olukorda. Kui kohus saab ise selle paragrahvi määrata, ei ole muid spetsialiste vaja. Samuti on vaja määrata hüvitise maksimaalne suurus, mis kaebaja kasuks vanglalt välja mõistetakse. Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumisest, kuna ta on pensionär ja raha ei ole. Kaebaja palub kohtul nõuda välja vanglalt kõik tema pöördumised, kuna tal endal ei ole seda võimalik teha. Kaebaja pöördumised vanglale tõendavad, et kaebaja tervislik seisund on halb ja ta ei saa hingata sisse külma õhku ilma, et ta haigestuks. Määruskaebusele lisatud kinni peetava isiku V. Desjatski seletus tõendab, et koroonat mitte põdevad kinnipeetavad viidi sektorisse S-5, et nad seal nakatuksid koroonaviirusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Tartu Halduskohtu 4. mai 2022. a määruse peale esitatud määruskaebus tagastamisele.
8.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
9.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse seoses vanglas tema asetamisega eluohtlikku olukorda ja sellega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 50 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse esitamisel taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
10.Halduskohus leidis 17. märtsi 2022. a määruses, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud, kuna kaebus ei oma edulootust ning andis tähtaja riigilõivu 1050 eurot tasumiseks. Halduskohus leidis, et kuna kaebajal diagnoositi 27. oktoobril 2021 Covid-19 haigus (PCR test osutus positiivseks), siis ei saa kaebaja paigutamist isolatsiooniosakonda ja Covid-19 haigust põdevate isikutega ühte kambrisse pidada õigusvastaseks. Vangla pidi Covid-19 haigust põdevad kinnipeetavad tervetest eraldama nakkuse leviku vältimiseks. Kaebaja väide, et ta paigutati isolatsiooniosakonda juba enne nakatumist, ei leidnud kinnitust.
11.Kaebaja ei nõustunud halduskohtu seisukohaga ning esitas 17. märtsi 2022. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus tagastas 20. aprilli 2022. a määrusega kaebajale. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga kaebuse kasina edukuse osas ning selgitas, et kui riigilõivu tasumisest vabastada ka väheste edulootustega kaebused, jääks eesmärk põhjendamatute kaebuste esitamise vähendamiseks saavutamata.
12.Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja tähtaegselt riigilõivu ei tasunud ning halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja esitatud määruskaebuses puuduvad kaalukad argumendid halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja kordab üldjoontes varem esitatud seisukohti ega vaidle vastu asjaolule, et kaebuse esitamisel nõutav riigilõiv on vaatamata kohtumäärustele ja halduskohtu antud tähtajale seni tasumata. Samuti ei ole kaebaja toonud välja asjaolusid, kas oleks võimalik kahjunõuet ja seeläbi ka riigilõivu summa suurust vähendada.
13.Olukorras, kus halduskohus tagastas põhjendatult kaebaja kaebuse on Xi võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
14.Määruskaebuses kaebaja taotleb kohtu kaudu vanglalt välja nõuda kõik tema pöördumised. Kuna halduskohus tagastas kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu ning ringkonnakohus ühtib halduskohtu seisukohaga, puudub sisuline kohtumenetlus, mille käigus täiendavaid tõendeid koguda. Samal põhjusel tagastab ringkonnakohus ka kaebaja määruskaebusele lisatud tõendi (kinni peetava isiku V. Desjatski seletus). Kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks jääb rahuldamata.
15.Vastuseks kaebaja taotlusele, et kohtumenetluses tuleks välja selgitada õiged paragrahvid ja nõuda vanglalt tema kasuks välja maksimaalne hüvitis, selgitab ringkonnakohus, et tulenevalt HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõttest selgitab haldusasja lahendav kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kaebuses on vaja välja tuua vaidluse asjaolud ja kaebaja taotlus ning seda on kaebaja kaebuses teinud. Antud juhul ei võtnud halduskohus kaebaja esitatud kaebust menetlusse, vaid tagastas kaebuse kuna riigilõiv oli tasumata. Ringkonnakohtu hinnangul tegutses halduskohus õiguspäraselt ning puudub kohtumenetlus, mille raames kaebaja kaebust menetleda.
16.Ringkonnakohus tagastab Xi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. mai 2022. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
17.Seoses kaebaja 4. mai 2022. a taotluses esitatud taotlusega asja materjalidest koopia saamiseks ringkonnakohus märgib, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus on piiratud. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 8. septembri 2015. a määrus nr 3-7-1-502-15).
X soovib koopiat kõigist asja materjalidest, kuid ei ole täpsemalt põhjendanud koopiate saamise vajadust. Ringkonnakohus märgib, et toimikus on kaebaja enda esitatud omakäeliselt koostatud dokumendid (s.h kaebus, kaebuse täiendus, määruskaebused), mille sisu peaks talle teada olema. Samuti on kaebajale saadetud kõik kohtute tehtud määrused ning halduskohus on kaebajale edastanud ka asjas vangla esitatud vastused koos tõenditega. Eelnevat arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat kõigist haldusasja nr 3-22-488 toimikus olevatest dokumentidest ning vastav taotlus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.