Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 20. aprill 2022, Tartu 3-22-488 Oskar Hintsi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Oskar Hintsi määruskaebus Tartu Halduskohtu
17.märtsi 2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale Kirjalik menetlus Kaebaja Oskar Hints Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Oskar Hintsi määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Oskar Hints esitas 24. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 50 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt asetas vangla kaebaja eluohtlikku olukorda ja tekitas pikaajaliselt piinu ajavahemikul 27. oktoober kuni 12. november 2021 kui paigutas kaebaja vanglas n.ö koroonasektorisse, kus teda hoiti ühes kambris Covid-19 haigust põdevate isikutega. Kaebaja ei olnud sektorisse paigutamise ajal koroonaviirusega nakatunud, kuid sektoris viibides nakatus ja tal tekkisid mitmed haigusnähud. Kaebaja on südamehaige ja tema tervis on väga vilets. Enne sektorisse paigutamist esinesid kaebajal köhahood, mis olid tingitud kambrikaaslase poolt pidevast kambri akna lahti hoidmisest ja külmast õhust. Koroonaviiruse sümptomid kaebajal puudusid. Kaebaja taotles kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi. Kaebaja soovib õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja soovib, et advokaat vaataks dokumendid läbi ja esitaks need
nõuetekohaselt kohtule, sest kaebaja ei oska arvutit kasutada ning ei tea, kuidas juriidiliselt nimetatakse kahjuhüvitise nõuet.
2.Tartu Halduskohus jättis 17. märtsi 2022 a. määrusega rahuldamata O. Hintsi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1) ja O. Hintsi riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 3). Halduskohus käsitas kaebuse esemena kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet inimväärikuse alandamis eest seoses perioodil 27. oktoober 2021 kuni 12. november 2021 tekitatud piinadega ning tema eluohtlikku olukorda asetamisega. Kaebaja viitas ka olukordadele, kus ta paigutati 22. novembril 2021 kartserikambrisse ning lisaks hoiti perioodil 26. jaanuar kuni 3. veebruar 2022 lukustatud kambris. Tartu Vangla 7. veebruari 2022. a otsus nr 1-13/381-2 ei hõlma hüvitise nõudmist eelnimetatud asjaoludel. Samuti ei ole kaebaja nimetatud asjaoludega seoses esitanud kohtule konkreetseid nõudeid. Eelnimetatud asjaoludel saab kahjunõude esitada kohtule eraldiseisvas kaebuses pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest on majanduslikud eeldused täidetud, kuna kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (9. november 2021 kuni 8. märts 2022) vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et kaebajal ei olnud sel perioodil maksetehinguid. Kaebajale ei ole menetlusabi andmine hoolimata maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed (HKMS § 111 lg 1). Kogutud tõenditest ilmneb, et kaebaja oli juba teise sektorisse viimise ajal 27. oktoobril 2021 haige (PCR test osutus positiivseks) ning kaebaja paigutamist nn isolatsiooniosakonda ei saa pidada õigusvastaseks. Kaebaja väide, et ta paigutati isolatsiooniosakonda enne nakatumist, ei leidnud tervisekaardi väljavõtte alusel kinnitust. Kaebaja oli alates 25. oktoobrist 2021 SARSCoV-2 positiivne ning 27. oktoobril 2021 teavitati teda telefoni teel COVID-19 testi positiivsest tulemusest. Kaebaja kurtis sel päeva köha, mis on koroonaviirusega nakatumise sümptomiks, kuid muud kaebused puudusid. Haigusperioodil oli kaebaja pideva meditsiinilise järelevalve all, talle osutati vajalikku ravi ning tema terviseseisund ei muutunud järsult halvemaks, ega vajanud erakorralist meditsiinilist abi. Ei ole usutav, et COVID-19 haiguse kulgu saaks mõjutada asjaolu, et haigust põdeva isikuga samas ruumis asub veel teine haige isik. Tõenäoline on, et haiguse raskemalt ja pikemalt põdemine võis olla mõjutatud asjaolust, et kaebaja oli vaatamata kõrgele eale ja riskigruppi kuulumisele keeldunud end COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimast.
12.novembril 2021 paigutati kaebaja tagasi eluosakonda. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivuseaduse § 60 lg 2 alusel riigilõiv 1050 eurot. Kui kaebaja peab nõutava riigilõivu tasumist liialt koormavaks, on tal võimalus nõude suurust muuta ja tasuda seetõttu ka vähem riigilõivu. Kaebaja on praegusel juhul võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kaebaja suutis iseseisvalt läbida kohtueelse menetluse ning pöördus õigeaegselt kaebusega kohtusse. Kaebus on arusaadav, selles on kirjeldatud faktilisi asjaolusid ja välja toodud esitatav nõue. Kaebuse esitamine ei eelda arvuti kasutamise oskust. Kaebaja hüvitamisnõudel ei ole edulootusi ning seda ei muuda asjaolu, kui kaebajat esindaks advokaat. Kaebaja on ka varasemalt vangla tegevust halduskohtumenetluses vaidlustanud ja esitanud määruskaebusi. Eelnevat arvestades jääb riigi õigusabi taotlus riigi õigusabiseaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
17.märtsi 2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamist. Määruskaebuses leiab kaebaja, et kohus ei vabastanud teda riigilõivu tasumisest, kuna ta ei osanud küllaldaselt selgitada, miks ta vajab riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebajal ei ole raha riigilõivu tasumiseks ega advokaadi palkamiseks. Kaebajal ei olnud koroona viirust. Tal oli köha kuna kambrikaaslane jahutas kambri külmaks. Kui kaebajal oleks olnud delta tüvega koroona viirus, siis oleks olnud see ka tema kambrikaaslasel. Kaebaja viidi kiusamise eesmärgil, pahatahtlikult ja seadusevastaselt teise kambrisse ning kiusati edasi kui 22. novembril 2021
taheti panna kartserikambrisse ja 26. jaanuar kuni 3. veebruar 2022 hoiti lukustatud kambris. Nimetatud kiusamine tuleb samuti arutamisele võtta kohtus ja kahjuhüvitise nõudesse lisada. Kuna menetluses osalemine on edukas, tuleb kaebaja vabastada riigilõivu tasumisest. Kamber, kuhu kaebaja paigutati, ei olnud desinfitseeritud. Covid-19 test oleks tõestanud, et kaebaja ei olnud koroona viirusega nakatunud. Kuna kaebajal on immuunpuudulikkus, ei oleks tohtinud teda panna ühte kambrisse raskelt koroonaviirust põdeva kinnipeetavaga, kellel on kõik koroonaviiruse sümptomid. Kaebaja kirjutas halduskohtule, et Tartu Vangla töötajad korraldasid tapmiskatse ja see on vaja kvalifitseerida, mida kaebaja ilma advokaadita teha ei oska. Kaebaja seab kahtluse alla halduskohtu määruse teinud kohtuniku ametikoha ja haridustaseme.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale esitatud määruskaebus tagastamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus vastab määruskaebuse väidetele järgmiselt.
6.Tartu Halduskohus leidis, et puudub alus kaebaja vabastamiseks riigilõivu 1050 eurot tasumisest, kuna kaebaja esitatud kaebusel ei ole edulootust. Kaebaja on arvamusel, et tema kaebus on edukas ning vangla peaks tema inimväärikuse alandamise eest maksma hüvitist 50 000 eurot.
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tervisekaardi väljavõttega on tuvastatud, et kaebaja oli
27.oktoobril 2021 nakatunud Covid-19 viirusega. Kaebaja ei ole kohtumenetluse vältel kahtluse alla seadnud vangla selgitust, et 27. oktoobril 2021 helistati kaebajale kambrisse ja teatati Covid19 testi positiivsest tulemusest. Seega oli vanglal selge alus kaebaja isoleerimiseks teistest kinnipeetavatest ja teise sektorisse/kambrisse paigutamiseks. Kaebaja viibis teises kambris perioodil 27. oktoober 2021 kuni 12. november 2021, kaebaja isolatsioon lõppes 21. novembril 2021. Kaebaja väide, et ta ei olnud teise sektorisse paigutamise ajal nakatunud Covid-19 viirusega ja seega terve, on kogutud tõenditega ümber lükatud. Kaebajaga koos viibis isolatsiooniosakonna kambris üks kinnipeetav perioodil 27.-28. oktoober 2021 ja teine kinnipeetav perioodil 2.-5. november 2021. Ringkonnakohus nõustub Tartu Vanglaga, et kuna
28.oktoobril 2021 kaebajaga koos kambris olnud kinnipeetav tunnistati terveks ja lahkus kambrist, ei ole kuigi tõsiseltvõetav väide, et kaebaja paigutati kambrisse raskelt Covid-19 viirust põdeva kinnipeetavaga. Kaebaja tervislikku seisundit jälgiti igapäevaselt ning talle osutati vajalikku ravi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kirjeldatud vangla tegevus ajavahemikus 27. oktoober kuni 12. november 2021 alandada kaebaja inimväärikust ega tekitada talle muid kannatusi, mille eest oleks põhjendatud välja mõista rahaline hüvitis.
8.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluse eesmärk on lünkadeta kaebeõiguse tagamine isiku oluliste õiguste kaitseks. Riigilõivu tasumisest vabastamine peab tegema selle võimalikuks ning vältima seda, et majanduslik olukord ei oleks seejuures takistuseks. Riigilõivu nõudmine on tingitud vajadusest vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Kui selle tasumisest vabastada ka väheste edulootustega kaebused, jääks see eesmärk saavutamata. Ringkonnakohus leiab, et kuigi menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, ei saa juba eelnevalt nimetatud asjaolude tõttu hinnata kaebaja menetluses osalemist edukaks. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtule ja kaebajale menetlusabi ei anta. Halduskohus jättis põhjendatult 17. märtsi 2022. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
9.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei vaja riigi õigusabi, kuna on võimeline ise enda õigusi kaitsma. Kohtule esitatud dokumentides on kaebaja põhjalikult selgitanud vanglas tekkinud olukordi ning välja toonud oma selged seisukohad ja taotlused. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebus on sisukas ja üheselt arusaadav. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja ei vaja halduskohtumenetluses esindajat, vaid on võimeline iseseisvalt kohtule esitama vajalikud asjaolud ja põhjendused. Halduskohtu otsustus jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata, on põhjendatud ja õiguspärane.
10.Olukorras, kus halduskohus ei vabastanud kaebajat riigilõivu tasumise kohustusest kuna kaebust ei saa pidada edukaks ning jättis riigi õigusabi taotluse põhjendatult rahuldamata ja määruskaebuses toodud väited ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatava määruse tühistamiseks või muutmiseks, on O. Hintsi võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus O. Hinti määruskaebuse Tartu Halduskohtu
17.märtsi 2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
12.Kaebaja esitatud määruskaebus sisaldab kaebaja subjektiivseid ja halvustavaid hinnanguid halduskohtu määruse koostanud kohtuniku ja vanglaametnike kohta. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida. Ringkonnakohus selgitab, et edaspidi tuleb kaebajal kohtule esitatavad avaldused sõnastada ilma halvustavate ja pahatahtlike hinnanguteta.
13.Ringkonnakohus lisab, et kui kaebaja soovib, et halduskohus sisuliselt menetleks tema mittevaralise kahju hüvitamise kaebust, siis tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv 1050 eurot Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2022. a määruse p-s 10 antud juhiste järgi. Kaebuse esitamise eest võib riigilõivu tasuda kaebaja asemel ka kolmas isik. Samuti selgitas halduskohus 17. märtsi 2022. a määruse p-s 12 nõude suuruse ja riigilõivu summa suuruse muutmise võimalust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.