Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1642
Haldusasi
Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.06.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01047-9 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas 14.06.2022
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.09.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
sellest seisukohast järeldada, et muude kohustuste olemasolul tuleb neid kõiki eelistada maksukohustuste täitmisele. Maksude tasumise kohustust reguleerivad sätted ei toeta lähenemist, et makse tuleb tasuda vaid siis, kui rahale muud rakendust ei ole. Nagu Te ise viitate, siis peab makseraskustesse sattunud äriühingu juhatuse liige lähtuma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardist ning arvestama äriühingu kohustuste täitmisel äriühingu võimalusi ja erinevate võlausaldajate huve. Maksude tasumata jätmist ja tasumist võimaldavate vahendite muuks otstarbeks (sh äriühingu muude kohustuste täitmiseks) kasutamist võiks pidada vabandatavaks juhul, kui juhatuse liige lähtus sellisel viisil käitudes oma üldisest kohustusest tagada äriühingu elujõulisus. Maksude tasumise kohustuse täitmata jätmine peab sellisel juhul tuginema juhatuse liikme mõistlikul arusaamal, et ainult nii toimides on võimalik peagi ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ning saavutada olukord, kus äriühing saab tasutud nii juba tekkinud võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused. Seaduslik esindaja ei või maksude tasumist jätta kuhugi ebamäärasesse kaugesse tulevikku, ebamäärase lootusega, et ehk võib äriühingul selleks kunagi vaba raha tekkida. Teie osutatud kohtupraktikast ei tulene, et maksude tasumine on ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamise eesmärki silmas pidades ebavajalik tegevus. Lisaks sellele, et juhatuse liikmel tuleb igal juhul silmas pidada, et majandustegevusega paratamatult kaasnevad maksukohustused ja et äriühingu makseraskustest väljatoomise plaani ei saa rajada maksude tasumata jätmisele (sh nt ostja poolt koos ostuhinnaga tasutud käibemaksu või töötajate palkadelt kinni peetud maksude riigile edasi kandmise asemel äriühingule n-ö endale jätmisele), peab juhatuse liige arvestama, et maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus nõuda sisse maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõlg (MKS § 10 lg 1 p 3 ja lg 3, MKS § 128 lg 1). Juhatuse liikmele on ettenähtav, et juhul, kui esindataval tekib maksuvõlg, alustab maksuhaldur viivitusteta selle sundtäitmist, mis omakorda võib oluliselt mõjutada äriühingu võimalusi oma tegevuse korraldamisel. Niisiis on lähenemine, et juhatuse liige ei pea korraldama esindatava kohustuste tähtaegset ja täielikku täitmist, kui esindataval on ka muid kohustusi teiste võlausaldajate ees, vastuolus nii maksukohustuste olemuse kui ka seadusega. Samuti ei tulene see korraliku ettevõtja hoolsusstandardist. Teie kui Dagö OÜ seadusliku esindaja ülesanne oli MKS § 8 lg-st 1 ja § 105 lg-st 1 tulenevalt korraldada Dagö OÜ majandustegevus selliselt, et osaühingu maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh korraldama maksusummade tähtaegse tasumise. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustus korraldada esindatava rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine tähendab muuhulgas ka seda, et kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab seaduslik esindaja tagama selleks piisava vara olemasolu esindataval. Oma 10.06.2021 seisukohas ei ole Te välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et Teil oli tõsiseltvõetav plaan Dagö OÜ maksevõime taastada ja tulevikus maksukohustused täita. Teie esitatust ei nähtu, miks oli maksude tasumata jätmine ja samal ajal muude kulude katmine vajalik ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks, millistest majanduslikest prognoosidest Te taoliselt käitudes lähtusite, kas tehtud väljamaksed vastasid äriühingu majanduslikele võimalustele või kas Te hindasite nende tegemisel erinevate võlausaldajate (sh maksuhalduri) huve.
Vastupidi Teie väitele, nagu oleks vastutusotsuses tuvastatud Teie püüd olukorrale lahendust leida (Teie 10.06.2021 arvamuse p 2.4), leidis vastutusmenetluses kinnitust, et maksuvõlg ei tekkinud kõigest Dagö OÜ majandusliku olukorra parandamiseks sobivate meetmete tarvitusele võtmata jätmise või võimalike tarvitusele võetud meetmete ebapiisavuse tõttu, vaid eelkõige Teie sihipärase tegevuse tõttu, mis oli suunatud just maksuvõla tasumata jätmisele (vt vastutusotsuse p 2). Leiame, et Dagö OÜ maksukohustuste suuruse ja tegeliku majandusliku olukorra varjamine ning maksude tasumata jätmine ei olnud õiguspärane ega olukorda arvestades ainuvõimalik, vajalik ja põhjendatud samm. Üksnes paljasõnalise väitega, et kogu äriühingu raha kulus ära muude äriühingu tegevusega seotud kulude kandmiseks, ei saa õigustada maksude õigeaegse tasumise kohustuse täitmata jätmist. Kuigi nende andmete põhjal, mis meil õnnestus koguda, jäi tehtud väljamaksete seotus äriühingu tegevusega ebaselgeks või ebausutavaks (p 2.2c), ei ole Te meie järeldusi ka pärast vastutusotsuse projektiga tutvumist tõenditega ümber lükanud. Teie väitel kasutasite Dagö OÜ sularaha ehitusteenuse osutamiseks vajalike kulude tegemiseks, mitte enda isiklikes huvides (Teie arvamuse p 2.3). Ka see väide on paljasõnaline ja ebamäärane ega muuda meie järeldusi. b) Leiate, et me ei ole põhjendanud ega tõendanud, et rikkusite MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult. Teie arvates nähtub vastutusotsuse projektist hoopis see, et püüdsite Dagö OÜ majandustegevust päästa ja esitasite pankrotiavalduse niipea, kui selgus, et päästmine ei ole võimalik. (Teie arvamuse p 2.4, 2.5 ja 2.6). Asjaolud, mis kogumis võimaldasid meil teha järeldust, et Teie rikkumine oli tahtlik, samuti meie põhistused ja tõendid, on toodud vastutusotsuse punktis 2.2, mistõttu me ei hakka neid kordama. MKS § 40 lg 4 tähenduses on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Õigusvastaseks tagajärjeks, millele maksusumma tasumata jätmisel peab olema tahtlus suunatud, on see, et tasumisele kuuluv maksusumma jääb seaduses ette nähtud tähtpäeval tasumata. Nagu Te ka ise osutate, siis MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusmenetluses tuvastatu ei osuta kuidagi sellele, et Teile jäi arusaamatuks deklareeritud (sh hilinemisega deklareeritud) maksusummade tasumise kohustus, vaid vastupidi – kinnitab Teie püüdu maksukohustuste täitmisest kõrvale hoida. Seejuures läbiva joonena iseloomustab Teie käitumist taotlus tekitada Dagö OÜ majanduslikust olukorrast ebaõige ettekujutus (ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonidel, ajatamise taotlemisel, registrist kustutamise taotlemisel). Teie hinnang, et tegutsesite maksuvõla tasumata jätmisel hoolsuskohustuse nõudeid järgides ja esitasite pankrotiavalduse siis, kui püüdlused majandustegevust jätkata ei andnud tulemust, ei haaku tegelikkusega. Te selgitasite meile, et „ettevõtte võitlus raskustega“ algas, kui pidite parandama käibedeklaratsioonid, millel olite jätnud osa käibest deklareerimata. Sellega sai nähtavaks seni varjatud olnud 2018. aasta esimese nelja kuu maksuvõlg. Jooksvate maksukohustuste ja ajatamisotsuste mittetäitmise tõttu maksuvõlg edaspidi aina suurenes. Teie kinnitusel lõppes Dagö OÜ majandustegevus 13.05.2019. Töötamise registris kajastatud andmete järgi koondas Dagö OÜ augustist 2019 viimased kolm ehitajat ning töösuhe jätkus vaid Teie emaga, kelle amet (iluteenindaja) ei seostunud Dagö OÜ tegevusvaldkonnaga (ehitus). Käibedeklaratsioonide andmetel oli Dagö OÜ-l käive viimati 2019. aasta septembris.
Seega möödus maksuvõla tekkimisest umbes poolteist aastat, enne kui Dagö OÜ tegevuse lõpetas. Selle aja kestel ei korraldanud Te osaühingu tegevust selliselt, et tagatud oleks tegevuse jätkusuutlikkus, küll aga selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused jäid valdavalt täitmata. Dagö OÜ püsivad makseraskused tekkisid hiljemalt 2018. aasta alguses. Dagö OÜ 2019. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli osaühing hiljemalt 2019. aasta lõpuks varatu ja tema omakapital negatiivne. Ometi ei esitanud Te maksejõuetuse tekkimisel Dagö OÜ pankrotiavaldust. See-eest alustasite Te umbes aasta pärast osaühingu tegevuse jätkamise võimatuse selgumist hoopis likvideerimismenetluse, kuigi Teile oli juba enne lõpetamisotsuse tegemist arusaadav, et likvideerimismenetluses ei ole võimalik äriühingu kohustusi täita. Likvideerija kohustusi Te täitma ei asunud (nt ei teavitanud Te likvideerimismenetluse alustamisest võlausaldajaid), küll aga esitasite pärast Teie suhtes vastutusmenetluse alustamist äriregistri pidajale valeandmeid sisaldava kandeavalduse, millega üritasite saavutada Dagö OÜ äriregistrist kustutamist. Pankrotiavalduse tegite alles pea aasta möödudes põhjendamatu likvideerimismenetluse algatamisest. Kuna hiljemalt Dagö OÜ tegevuse lõppedes oli ilmne, et äriühing ei saa rahuldada võlausaldajate nõudeid (sh tasuda pikaajalist maksuvõlga) ning kuna likvideerija võib teha ainult neid toiminguid ja tehinguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks (TsÜS97 § 41 lg 4, ÄS § 209 lg 3), siis ilmselgelt ei vasta tõele Teie väide, et püüdsite kuni pankrotiavalduse esitamiseni majandustegevust jätkata ja võlgasid likvideerida. Vastutusotsuses oleme näidanud, et pankrotiavalduse esitamine aastaid pärast maksejõuetuse väljakujunemist ei toimunud objektiivsetel põhjustel või pelgast hooletusest, vaid oli osaks maksuvõla tasumata jätmisele suunatud tegevusest (p 2.2d). Kokkuvõttes leiame, et Teie esitatud vastuväited ei anna alust vastutusotsuse projektis toodud seisukohtade muutmiseks. Jääme arvamusele, et jätsite tahtlikult korraldamata Dagö OÜ seadustest tulenevate kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise ja põhjustasite sellega Dagö OÜle maksuvõla ning vastutate seetõttu Dagö OÜ tasumata maksusummade eest vastutusotsuses nimetatud ulatuses.“
seaduslikud alused, mille alusel oleks võimalik Dagö OÜ maksuvõlga kaebajalt sisse nõuda. 3.3 Arvestades, et Dagö OÜ näol oli tegemist äriühinguga, mis osutas ehitusteenust ning ehitusteenuse osutamise ajal on tihtipeale vaja kiirkorras ehitusmaterjale osta, ei ole kaebaja sularaha kuidagi enda huvides kasutanud, vaid sularahaga on täidetud üksnes Dagö OÜ lepingulisi kohustusi. Seega ei ole kaebaja kasutanud Dagö OÜ rahalisi vahendeid selliselt, et oleks jätnud tahtlikult Dagö OÜ maksukohustused täitmata. Oma seisukoha tõendamiseks esitab kaebaja väljavõtte sularahatehinguid kinnitavatest dokumentaalsetest tõenditest, mida MTA ei ole vastutusotsuse koostamisel arvestanud ja millest nähtub, et kõik sularahatehingud on Dagö OÜ raamatupidamises kajastatud kuludokumentidega ning kaebaja ei ole Dagö OÜ sularaha kasutanud isiklikeks huvideks. 3.4 Vastutusotsuses ei ole põhjendatud ega tõendatud, et kaebaja käitus teadlikult õigusvastaselt ja soovis maksuvõla tekkimist. Vastupidi, vastutusotsusest nähtub, et kaebaja püüdis Dagö OÜ juhatuse liikmena Dagö OÜ majandustegevust päästa ning likvideeris Dagö OÜ võlgnevusi, sh kui oli ilmne, et enam ei ole võimalik Dagö OÜ majandustegevust päästa, esitas pankrotiavalduse kohtusse. Kaebaja on Dagö OÜ võlgnevuste likvideerimisel käitunud seaduses sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõudeid järgides. Asjaolu, et maksuhaldurit ei rahulda Dagö OÜ poolt tehtud väljamaksed või et kaebaja ei eelistanud maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, ei anna seaduslikku alust Dagö OÜ maksuvõla sissenõudmiseks kaebajalt.
vahendid olemas. MTA nõustub kaebajaga, et teatud olukordades ei pruugi juhatuse liige rahaliste kohustuste kollisiooni tekkimisel olla alati kohustatud eelistama maksuhaldurit teistele võlausaldajatele. Siiski ei tähenda kaebaja poolt viidatud Riigikohtu seisukoht asjas 3-3-1-17-13, et muude kohustuste olemasolul tuleb neid kõiki eelistada maksukohustuste täitmisele, nagu on käitunud kaebaja. Kaebaja juhatuse liikmena jäi maksukohustuse täitmise osas passiivseks, kuid tegutses aktiivselt äriühingu rahaliste vahendite mujale suunamise nimel. Selline tegevus saab MTA hingul olla üksnes teadlik. Arvestades maksuvõla tekkeperioodi ning raha hulka, mis tekkis Dagö OÜ majandustegevusest, oli kaebajal juhatuse liikmena võimalus juhtida äriühingut minimaalselt kahju tekitaval moel, kuid kaebaja ei võtnud vastu ühtegi meedet maksukohustuste vähendamiseks.
arusaamal, et ainult nii toimides on võimalik pikemas perspektiivis ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ning saavutada olukord, kus äriühing saab tasutud nii vanad võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused.“ (vt TlnHKo 3-18-2308, p 12). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et tal oli tõsiseltvõetav plaan Dagö OÜ maksevõime taastada ja tulevikus maksukohustused täita. Kaebaja poolt viidatud Tartu Maakohtu 04.06.2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-4409 eeltoodut ei tõenda. Seega on kaebaja juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning selle tulemusena on tekkinud äriühingule maksuvõlg. 6.2 Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lg 5 tähenduses on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Kohtupraktikas on selgitatud, et „õigusvastaseks tagajärjeks, millele tahtlus peab olema suunatud, ei pea olema mitte see, et tekkivat maksuvõlga ei täideta mitte kunagi (ehk teisisõnu ei pea eesmärk olema maksukohustusest faktiline vabanemine), vaid MKS § 8 lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise õigusvastaseks tagajärjeks on juba see, et seaduse kohaselt tasumisele kuuluv maksusumma jääb seaduses ette nähtud tähtpäeval tasumata“ (vt TlnHKo nr 3-18-2308, p 18). Kaebaja ei ole antud juhul väitnud, et talle jäi arusaamatuks deklareeritud maksusummade tasumise kohustus ning vaidlus puudub, et äriühingul oli maksukohustuse tekkimise hetkel vahendeid maksude tasumiseks. Sellises olukorras sai kaebaja otsus mitte tasuda maksudeklaratsioonides välja arvutatud maksusummasid ning kasutada äriühingu vahendeid, mille arvelt oleks olnud võimalik maksude tasumine, muul otstarbel, olla üksnes tahtlik tegevus. Lisaks kinnitab kaebaja soovi hoida kõrvale Dagö OÜ maksuvõla tasumisest kaebaja poolt Dagö OÜ majanduslikust olukorrast ebaõige ettekujutuse tekitamine (ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonidel, ajatamise taotlemisel ja registrist kustutamise taotlemisel). 6.3 Kohus leiab, et maksuhaldur on oma uurimiskohustust täitnud nõuetekohaselt. Maksukohustuse aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on eeskätt maksukohustuslasel ning olukorras, kus kaebaja maksuhaldurile Dagö OÜ raha kasutamise kohta raamatupidamisdokumente ei esitanud, ei pidanud maksuhaldur omal algatusel tegema täiendavaid menetlustoiminguid, kontrollimaks, kas raha kasutamine oli seotud ettevõtte majandustegevusega või mitte. Samuti on põhjendamatu heita maksuhaldurile ette maksumenetluses kogutud tõendite uurimise pinnapealsust ja formaalsust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.