lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1395/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1395/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1810
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1, 3Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 120 lg 1, 2Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 47 lg 2Kohtueelne menetlusVangS § 1Seaduse reguleerimisalaHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 122 lg 2Eelmenetluse toimingudHKMS § 153Kaebusest loobumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1395/21Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.09.20223-22-1395/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-22-1395

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1395

Määruse kuupäev ja koht

30.08.2022, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Geiro Pitirimovi kaebus Viru Vangla kohustamiseks lubada jätkata õpinguid 12. klassis

Resolutsioon

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Tagastada kaebus heastamisnõude osas (kohustada vanglat vabandama kaebaja ees kirjalikus vormis).
3.Võtta vastu hüvitamisnõudest loobumine ja lõpetada menetlus hüvitamisnõude osas.
4.Anda kaebajale võimalus kaebust täiendada 5 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.
5.Võtta kaebus menetlusse, tunnistada vastustajaks Viru Vangla ja kohustada vastustajat vastama kaebusele 40 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse pooltele kätte.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 17Vastustaja
HKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted
HKMS § 250Esialgse õiguskaitse taotlus
HKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõud
HKMS § 37 lg 2Kaebus
VangS § 35 lg 1Põhi- ja üldkeskharidus

Asjaolud ja menetluse käik

1.Geiro Pitirimov esitas 29.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks lubada tal jätkata õpinguid 12. klassis, õigusvastase käitumise eest kirjalikus vormis vabandamiseks ning kahju hüvitamiseks. Kaebaja on õpingute jätkamise nõudele lisanud sulgudesse „esmane õiguskaitse“.
2.Tallinna Halduskohus andis 06.07.2022 määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
3.Tartu Halduskohus kohustas 27.07.2022 Viru Vanglat esitama kohtule seisukoht kaebuse menetlusse võtmise ja esialgse õiguskaitse taotluse osas.

3-22-1395

4.Viru Vangla seisukohad laekusid kohtusse 8.08.2022. Viru Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata vajaduse puudumise tõttu.
5.Tartu Halduskohus 10.08.2022 jättis määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 350 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu summas 20 eurot või maksejõuetuse korral esitama kohtule menetlusabi taotlus. Ühtlasi kohustas kohus kaebajat põhjendama hüvitamisnõuet ja põhistama esialgse õiguskaitse taotlust.
6.Kaebaja esitas 12.08.2022 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et tasus esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot ning, et ta soovib loobuda hüvitamisnõudest.
7.Tartu Halduskohus jättis 24.08.2022 määrusega kaebuse korduvalt käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puuduse - tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot.
8.Kaebaja tasus täiendava riigilõivu summas 20 eurot 25.08.2022. Kohtu seisukoht
9.Kohus selgitab, et esmalt hindab esialgse õiguskaitse lubatavust (I), seejärel esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust (II), järgmisena tuvastab liitkaebuse lubatavust (III), võtab vastu hüvitamisnõudest loobumise (IV) ja viimasena otsustab lubatud kaebuse menetluse võtmise üle (V) ning selgitab kaebajale kaebuse muutmise vajadust (VI). I
10.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 5 võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks kas pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse abinõud on sätestatud HKMS § 251 lg-s 1 ja vorminõuded HKMS § 250 lg-tes 1 ja 2. Esialgse õiguskatse taotlus on esitatud koos kaebusega ja vastab kaebuse eesmärgile. Taotluse esitamise eest on riigilõiv tasutud ja taotlus vastab vorminõuetele. Eelnevat arvestades on kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus vastab seaduses sätestatud nõutele ja seetõttu lubatav. II
11.Järgmisena hindab kohus taotluse põhjendatavust. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

3-22-1395

11.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Kaebaja väitis, et tema on noor ja ambitsioonikas ning soovib jätkata õpinguid 12. klassis. Rohkem asjakohaseid põhjendusi esialgse õiguskaitse vajaduse osas ei ole kaebaja kohtule esitanud, kuigi kohus juhtis sellele kaebaja tähelepanu 10.08.2022 määruse punktis 6.
11.2.Esmalt märgib kohus, et tegemist on kohustamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p 2), mille raames taotleb kaebaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (HKMS § 251 lg 1 p 3). Kohus on juba varasemalt selgitanud kaebajale 10.08.2022 määruse p-s 6, et tulenevalt kohtupraktikast tuleks esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse ette ära otsustamisest hoiduda. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.1 Kohus nentis 10.08.2022 määruses, et nõutud ulatuses esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks kohus sisuliselt ette ära otsustanud põhivaidluse ning palus kaebajal täpsustada, milles seisneb tema esialgse õiguskaitse vajadus. Puuduste kõrvaldamise avalduses teatas kaebaja kohtule vaid seda, et tema on noor ja ambitsioonikas ja seetõttu soovib jätkata õpinguid 12. klassis. Rohkem asjakohast informatsiooni selle kohta, milline oleks kaebajale tekkinud pöördumatult või raskelt kõrvaldatav tagajärg, kui esialgse õiguskaitse jääks halduskohtumenetluse ajaks kohaldamata, ei ole kaebaja kohtule esitanud.
11.3.Kohus ei näe ka ise, et positiivse kohtuotsuse korral ei oleks kaebaja rikutud õiguste taastamine võimatu. Nimelt, kaebaja kõige hilisemaks vangistuse ajaks on määratud 27.01.2025 (dtl 26). Viru Vangla kinnitusel saab kaebaja õiguskuuleka käitumise korral jätkata õpinguid järgmisel õppeaastal ehk 2023/2024 (dtl 78). Kohtul puudub alus kahelda Viru Vangla lubaduses. Seega, isegi siis, kui sellel õppeaastal jäävad kaebajal õpingud 12 klassis ära, on tema eesmärk saada keskharidust ikkagi teostatav järgmisel õppeaastal. Sellisel juhul ei ole asjakohane kaebaja väide, et 12. klassiks tuleb tal ette valmistada lõpueksamiteks jne, kuna järgmisel õppeaastal õppeprogramm eeldatavasti ei muutu ja kaebajal tuleb sooritada lõpueksamid niikuinii. Samas, üheaastane õppimise paus ei ole kohtu arvates nii pikk, et jaatada õpingute jätkamiseks vajalike teadmiste kaotsiminekut. Mingil määral võib küll see asjaolu mõjutada kaebaja jõudlust, kui ta jätkaks õpinguid mitte 1. septembrist 2022, vaid 1. septembrist 2023, kuid see ei ole kohtu arvates väga märkimisväärne, et vahepaus saaks takistada õppeprotsessi jätkamist tervikuna. Lisaks märgib kohus, et kaebaja saab selle vaheaasta jooksul tegeleda varem omandatud teadmiste kordamise ja kinnistamisega, et 2023. a taas alanud õppeprotsess kulgeks algusest peale sujuvalt.
11.4.Eelpoolnimetatut arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Sellel põhjusel ei analüüsi kohus muid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eeldusi ega kaalu omavahel põhjendatud huve.
11.5.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

RKHKm 3-3-1-59-14, p 19.

3-22-1395

III

12.HKMS § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
12.1.Esitatud kaebuses taotles kaebaja kohtult muu hulgas Viru Vangla kohustamist vabandada kaebaja ees. Nõude esemeks on väidetavalt vangla õigusvastane käitumine. Juhindudes HKMS § 2 lg-st 4, tõlgendab kohus kaebaja nõuet heastamisnõudeks (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohtupraktika kohaselt kõikide vangi poolt vangla vastu esitatud nõuete esitamisel (v. a tuvastamisnõue), esineb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 ja HKMS § 47 lg-le 1. Vastasel juhul ei oleks kaebus menetluslikult lubatav.2
12.2.Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale erinevad pöördumised (sh taotluse toimingu sooritamiseks, vaide ja kahju hüvitamise nõude, dtl 6784), kuid mainitud dokumentidest ei tulene ei otseselt ega nende sisu tõlgendamise teel, et kaebaja sooviks oleks esitada Viru Vanglale vabandamise nõue. Seega, on kohtul alus arvata, et heastamisnõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus vastavas osas ei ole lubatav.
12.3.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse heastamisnõude osas selle esitajale. IV
13.Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja kohtult välja mõista Viru Vanglalt talle tekitatud mittevaraline kahju hüvitis kohtu äranägemisel. 12.08.2022 kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses otsustas kaebaja hüvitamisnõudest loobuda.
13.1.HKMS § 153 lg-st 1 sätestab, et kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. HKMS § 152 lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
13.2.Võttes arvesse, et kaebaja on sõnaselgelt loobunud 12.08.2022 avalduses hüvitamisnõudest, võtab kohus vastu tema loobumise ja lõpetab halduskohtumenetluse hüvitamisnõude osas vastavalt HKMS § 152 lg-dele 1 ja 3 kaebuse menetlusse võtmata. 13.3 Ühtlasi selgitab kohus, et halduskohtumenetlusse jäi kaebus kohustamisnõude osas lubada jätkata õpinguid 12. klassis. V
14.HKMS § 120 lg 2 sätestab, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. Kohtu hinnangul on kaebus kohustamisnõude

RKHKm 3-3-1-39-13, p-s 12-13.

3-22-1395 osas lubatud. Kaebajal esineb subjektiivsete õiguste riive, mis tuleneb sellest, et vastustaja ei andnud kaebajale võimalust jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks (VangS § 35 lg 1). Kaebuse esitamise eest ettenähtud riigilõiv on tasutud. Kaebus vastab HKMS §-des 37‒39 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtta ja seda menetleda. Nähtuvalt haldusasja materjalidest esitas kaebaja Viru Vanglale 21.04.2022 kohustamisvaide, milles taotles õpingute jätkamist 12. klassis. Viru Vangla jättis 24.05.2022 vaideotsusega nr 6-12/221-2 vaide rahuldamata. Seega, 28.05.2022 kohtusse laekunud kaebust tuleb pidada tähtaegselt esitatuks (HKMS § 47 lg 2) ning kaebajal kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks (VangS § 1 1 lg 5). Eeltoodust tulenevalt võtab kohus HKMS § 120 lg 2 alusel kaebuse kohustamisnõude osas menetlusse. Tulenevalt HKMS § 17 lg-st 1, tunnistab kohus käesolevas haldusasjas vastustajaks Viru Vangla. Juhindudes HKMS § 122 lg 2 p-st 4, kohustab kohus vastustajat esitama kohtule vastuse kaebusele 40 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Vastus kaebusele tuleb esitada lähtudes HKMS §-s 123 sätestatust avaliku e-toimiku (AET) infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressile [email protected]. Haldusasja materjalidega on vastustajal võimalik tutvuda AET-infosüsteemi kaudu. Kohus palub vastustajal esitada kõik asjakohased dokumendid kohtule (v. a need, mis on kohtule juba esitatud) ja selgitada, kas kehtivas individuaalses täitmiskavas on kaebajale ettenähud keskhariduse omandamine 2022. a. Ühtlasi tuleb vastustajal selgitada kohtule, kas kaebaja õppetööst eemaldamine jaanuaris 2022. a oli eraldi vormistatud otsusega ja kas kaebaja on seda otsust vaidlustanud. VI

15.HKMS § 120 lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et halduskohtunik võib nii eelmenetluse jooksul kui ka kohtuistungil enne kohtuvaidlusi selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum, ning võimaldama kaebajal taotlust muuta.3 Kohus selgitab kaebajale, et haldusasja materjalide kohaselt keeldus vastustaja 20.04.2022 otsusega nr 6-10/6003-3 kaebaja taotluse rahuldamisest 12. klassis õpingute jätkamiseks. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud vangla otsusel on haldusakti tunnused (regulatiivsus jne, haldusmenetluse seaduse § 54). Kuna vangla otsus on kehtiv, ei ole antud juhul kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisav kohustamisnõude esitamine. Järelikult tuleb kaebajal täiendada varem esitatud kaebust Viru Vangla 20.04.2022 otsuse nr 6-10/6003-3 tühistamisnõudega. Kaebust saab kaebaja täiendada (muuta) 5 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest, esitades kohtule põhjendatud taotluse/põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt)

RKHKo 3-3-1-6-05, p 17.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium