Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. august 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2031
Haldusasi
X kaebus Eesti Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ülema 26. juuni 2020. a käskkirja 166P osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Kaitsevägi, esindajad MP ja VT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.09.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-2031 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Eesti Kaitsevägi palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajaga läbi viidud kolmandaks hindamisvestluseks (11.11.2019) oli selge, et kaebaja ei ole läbinud vastaval ametikohal teenimiseks vajalikku sõjaväelist väljaõpet (O3) ega oma jätkuvalt ka ametikohale vastavat sõjaväelist auastet (kolonelleitnant). 17.11.2019 käskkirjaga nr 363P muudeti 2JVBr staabi S-4 ülema ametikoha minimaalse sõjaväelise väljaõppe tasemeks tase O3. Seega ei saanud kaebajal tekkida põhjendatud ootust jätkata teenimist kolonelleitnandi auastmega ja ohvitseri III tasemel nõutava sõjalise väljaõppega ametikohal. Tegevväelase rahuaja ametikoha palgaastmestiku määrab valdkonna eest vastustav minister määrusega. Kaitseministri 07.03.2013 määruse nr 12 lisa „Tegevväelase rahuaja ametikohtade palgaastmestik“ kohaselt on palgaastme T8 kõrgem määr 2400 eurot. Kaebajale määrati vaidlustatud käskkirjaga vastava ametikoha kõrgem võimalik palgatase. Kaebaja oli teadlik madalamale ametikohale kehtestatud madalamast palgamäärast. Kaebajaga vesteldi sel teemal eelnevalt korduvalt. KVTS § 92 lg 4 ei võimalda tingimusliku nõusoleku andmist. Isik kas nõustub uute tingimustega või mitte. Kaebaja andis dokumendihaldussüsteemis „Postipoiss“ nõusoleku vaidlustatud käskkirjale, teades temale kohaldatavast palgamäärast. Kaebaja oli teadlik juba 2JVBr staabi S-4 ülema ametikohale teenima asudes, et ta ei vasta sellele kehtestatud sõjaväelise väljaõppe taseme ja auastme nõuetele ning seega tuleb tal esimesel võimalusel BSOK kursus läbida. Kaebajal oli sooritatud O2 taseme väljaõpe ent 2JVBr staabi S-4 ülema ametikohale oli nõutav O3 tase. Kaebaja oli teadlik, et tal jäi tema senisele ametikohale vajalik väljaõppe tase sooritamata. Kaebaja oli teadlik madalamale ametikohale roteerumisest juba jaanuaris 2019. Ta oli nõus roteerumisega ja seega ka sellele ametikohale kehtestatud palgaga.
2(5)
3-20-2031
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Kaitseväe peastaabi 17.11.2019 käskkirjaga nr 363P „2. jalaväebrigaadi põhipalga vahemike kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“ on kaebaja ametikoha maksimaalseks palgatasemeks T8E (vt käskkirja lisa p 140; dtl 92), millele vastav palgamäär on vastavalt kaitseministri 07.03.2013 määruse nr 12 „Tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade palgaastmestik“ lisa „Tegevväelase rahuaja ametikohtade palgaastmestik“ kohaselt 2400 eurot. Seega on kaebajale 2JVBr ülema käskkirjaga määratud vastava ametikoha kõrgem võimalik palgamäär ja 2JVBr ülema 26.06.2020 käskkiri nr 166P on kaevatavas osas õiguspärane. Üleviimise õiguspärasust käsitlevad poolte väited pole praeguses vaidluses asjakohased, sest kaebaja pole 2JVBr ülema 26.06.2020 käskkirja nr 166P tema üleviimise osas vaidlustanud. Asjas kogutud teabe kohaselt on kaebaja andnud kirjaliku nõusoleku tema üleviimiseks 2JVBr tagalapataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülema ametikohale. Nimetatud asjaolu nähtub 2JVBr-1.2-1.15/20/166P dokumendilogist, mille järgi on kaebaja oma üleviimise 22.06.2020 vaatamata soovile saada suurem palk (mida väljendas nõusolekule lisatud märkuses) siiski kooskõlastanud (dtl 20‒21). Seega oli kaebaja madalamale ametikohale üleviimiseks KVTS § 92 lg-s 4 sätestatud tingimus täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-20-2031 kokkuvõtetes on kõnealustel koolitustel osalemise vajaduse kokkulepe kajastatud (vastustaja 04.03.2021 vastuse lisad 3, 5, 7; 29.10.2021 vastuse lisad 1, 2). Vastustaja on halduskohtule 04.03.2021 esitatud vastuses selgitanud ja tõendanud kaebaja BSOK kursusele arvamise 2017. a suvel ja tema kursuselt väljaarvamise õppetöös edasijõudmatuse tõttu 2018. a suvel. Kaebaja ei ole 2JVBr ülema 26.06.2020 käskkirja 166P tema teisele ametikohale üleviimise osas vaidlustanud. Ametikohtade lõikes kujundatakse palgad vastavalt kaitseministri määrusega kehtestatud vahemikele, võttes arvesse konkreetse ametikoha funktsiooni, ülesandeid ja nõutava väljaõppe taset. Seega ei ole mõistlik eeldada, et ühelt ametikohalt teisele liikumisel säilitatakse varasema ametikoha palk. KVTS § 92 lg 4 ei võimalda tingimusliku nõusoleku andmist – isik kas nõustub uute tingimustega või mitte. Kaebaja oli uuele ametikohale nimetamisega ja sellega, et endise ametikoha teenistustasu ei säilitata, nõus (vt vastustaja 04.03.2021 vastuse lisa 16, milles on nähtav kaebajale 16.06.2020 edastatud e-kiri). Uuele ametikohale nimetamise käskkirja projekt oli kaebajale infohaldussüsteemis „Postipoiss“ nähtav. Käskkirja projektist olid nähtavad nii ametikoht kui ka ametikoha palk. 2JVBr ülem allkirjastas käskkirja alles pärast kõiki kooskõlastusi. Kaebajal oli võimalus pakutavast ametikohast ja määratavast põhipalgast loobuda.
3-20-2031 Dokumendilogist (dtl 3 jj) nähtuvalt kooskõlastas kaebaja sellest hoolimata käskkirja 22.06.2020 lisamärkusega: „Soovin praeguse ametikoha põhipalga määra säilitamist uuel ametikohal“. Kuna kaebaja oli dokumendisüsteemis vastanud kooskõlastamisnõudele „jah“ ning ta oli teadlik, et kõrgemat palka pole talle võimalik säilitada, siis puudub kooskõlastusele lisatud sooviavaldusel õiguslik tähendus. Kaebajale ei olnud võimalik kõrgemat palka määrata, sest selleks puudus õiguslik alus. Kui kaebaja ei soovinud talle määratud palga eest määratud ametikohal töötada, oli tal võimalik teenistusest lahkuda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.