lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2630/29

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2630/29
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1494
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2630

Haldusasi

X kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus helistamise mittevõimaldamisel 2021. a veebruaris

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-21-2630 resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-21-2630 resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse muutmist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3). Riigi õigusabi andmist puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2021 kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla, Justiitsministeeriumi ja kohtute tegevust seoses Tallinna Vanglas 2021. a veebruaris helistamise mittevõimaldamisega ning selle peale esitatud kaebuste lahendamisega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus tagastas 28.01.2022 määrusega kaebuse Justiitsministeeriumi, kohtute ja kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas ning võttis menetlusse kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse osaline tagastamine jõustus Riigikohtu 07.06.2022 määrusega.

3-21-2630

3.Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2022 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata, kohustas vastustajat esitama täiendavad tõendid ja selgitused, otsustas lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ning määras täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtajad, samuti kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (29.08.2022).
4.X esitas 14.06.2022 vastuväite kohtu tegevusele, milles soovis, et kohus tunnistaks täiendavalt õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et vastustaja esitas kohtule teadvalt valeväiteid, et kaebaja ei olnud 2021. a veebruaris vaidlusalustel kuupäevadel helistamist üldse taotlenud, ja riigi (Justiitsministeeriumi) huvides toimunud kohtute tegevuse, mis seisneb selles, et kohtud jätsid tõendid teadlikult vastu võtmata, et teha teadlikult vale otsus (sh kolmes kohtuastmes ühiselt ja organiseeritult). Kaebaja soovib edaspidi taotleda kahju hüvitamist. Ühtlasi taotles kaebaja advokaadi määramist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 05.07.2022 määrusega rahuldamata kaebaja 14.06.2022 taotluse täiendada kaebust tuvastusnõuetega ja keeldus kaebuse muutmisest (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja 14.06.2022 vastuväite kohtu tegevusele (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Algses kaebuses ei esitanud kaebaja nõuet tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisnes kohtule teadvalt valeväidete esitamises selle kohta, et kaebaja ei ole vaidlusalustel kuupäevadel helistamist üldse taotlenud. Nõude tuvastada kohtute tegevuse õigusvastasus, mis seisnes tõendite teadlikult vastu võtmata jätmises, on kohus tagastanud 28.01.2022 määrusega. Esitatud tuvastusnõuded ei aita kaitsta kaebaja õigusi ega saavutada eesmärki, et vanglas oleks võimalik edaspidi teha taotletud ja lubatavaid telefonikõnesid. Seega puudub kaebajal HKMS § 45 lg 2 tähenduses kaebeõigus ja kaebuse muutmine ei ole HKMS § 49 lg 1 kohaselt võimalik. Kohtumenetluses (sh kohtule avalduste esitamisel) tekkinud vaidlused lahendatakse sama (kohtu)menetluse raames. Olukorras, kus kohtu tegevust puudutavad tuvastamisnõuded on tagastatud, tuleb samadel põhjendustel tagastada ka vastustaja poolt kohtumenetluses tehtud kohtumenetluslike toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuded. Kohtumenetlust juhib kohus ja väidetavad menetluslikud minetused on lõpptulemusena omistatavad kohtutele. Kohtute tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas on kaebus juba tagastatud. Ka selgitas Tallinna Ringkonnakohus 08.04.2022 määruses, et kohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaitsta kaebaja õigusi tulevastes sarnastes kohtuvaidlustes ega muudaks olematuks kohtute varasemaid jõustunud otsustusi. Järelikult ei aitaks ka kohtumenetluses vangla poolt tehtud avalduste õigusvastasuse tuvastamine kaitsta kaebaja õigusi. Kohtute tegevusega seonduvalt jääb halduskohus 28.01.2022 määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määruses toodud seisukohtade juurde. Vangla tegevuse õigusvastasust ei saa tuvastada tulevikus hüvitamisnõude esitamise eesmärgil. Samuti ei nähtu kohtule rehabiliteerivat huvi ning isegi kui seda möönda, on kaebaja saavutanud oma sisulise eesmärgi juba menetlusse võetud nõude sisulise läbivaatamisega. Preventiivsel eesmärgil nõude esitamiseks peab kaebajal olema eriline huvi ehk isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882). Pole põhjust arvata, et kaebaja väidetud olukord võiks korduda (sh esineksid süstemaatilised puudujäägid vangla poolt kohtutele vastamisel). Vajaduse korral on kaebajal võimalik juhtida rikkumisele ise tähelepanu, sest eelkõige kaebaja ise omab ülevaadet, millal on ta milliseid avaldusi esitanud. Tuvastamisnõudel puuduks seega ka preventiivne eesmärk.

2(4)

3-21-2630 Taotlus advokaadi määramiseks jääb rahuldamata, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1) ja temale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12). Kaebaja ei ole põhjendanud kohtuasja keerukust, tal on halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning vajadusel suudab ta oma seisukohti selgitada ja argumente formuleerida. Õigusteadmisteta kaebajat toetab mh kohtu uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Praeguses asjas on kohus kogunud tõendeid omal algatusel ja kohtu selgituste alusel on kaebaja oma kaebust täpsustanud. Kaebaja võimet oma õigusi kaitsta on sarnases vaidluses tõdetud ka varasemalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2021 määrus nr 3-21-1863, p 7). Kaebajale asjast tulenev võimalik kasu seisneb üksnes vangla tegevuse õiguspärasuse osas kohtu hinnangu saamises. Kaebajale ei saa asjast tuleneda täiendavaid õigusi ega muid hüvesid.

6.X palub 12.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.07.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Kaebaja esitas vastuväite selleks, et asi saaks suunatud õigele probleemile. Kaebaja eesmärk on saada hüvitist temale Tallinna Vangla ja kohtute tegevusega tekitatud kahju eest. Praeguseks on selge, et vastustaja on varem väitnud, et kaebaja ei ole ise soovinud helistada, mis on vale. Pahatahtlikult on käitunud nii vangla kui ka kohtud, kes on kõik Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Seadus näeb ette mitmed kontrollmehhanismid, et sellist pahatahtlikkust ära hoida, kuid neist ei peeta kinni ning väidetakse, et kaebaja on teinud valesti (mh väidetakse, et kaebaja ei avaldanud soovi helistada vaidlusalustel kuupäevadel). Halduskohus takistab kaebajal oma õigusi kaitsta ning kohtu väide uurimisprintsiibist on sisutu, sest see säte kehtis ka algse kahjunõude menetlemise ajal. Advokaadi määramata jätmine teeb kaebajal võimatuks kaitsta oma õigusi korruptsiooni eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Kuigi kaebaja on määruskaebuses palunud tühistada halduskohtu 05.07.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, nähtub põhjendustest, et tegelikult on vaidluse all määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.X 14.06.2022 vastuväitest ja 12.07.2022 määruskaebusest järeldub, et kaebaja ei ole jätkuvalt rahul sellega, et kohtud on praeguses asjas esitatud nõuetest pidanud lubatavaks vaid taotlust tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes 2021. a veebruaris kaebaja taotletud aegadel helistamise mittevõimaldamises. Kaebaja hinnangul on temale mittevaralist kahju põhjustanud Justiitsministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate asutuste (vangla, kohtud) toimingud nende koosmõjus. Kaebaja ei ole siiski esitanud kahju hüvitamise nõuet, vaid üksnes tuvastamisnõuded. HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seetõttu on tuvastamiskaebus lubatav üksnes tingimusel, et see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik muul põhjusel ja kaebaja õiguste kaitseks ei leidu ka tõhusamaid vahendeid (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Ringkonnakohus jääb 08.04.2022 määruses (p 7) toodud seisukohale, et kohtute tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kuidagi kaitsta kaebaja õigusi. Halduskohus keeldus HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmisest seega õiguspäraselt. Kaebaja õiguste tõhusaks kaitsmiseks edaspidi (st preventiivse eesmärgi saavutamiseks) on asjakohane ja piisav halduskohtu menetluses olev nõue tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus 2021. a veebruaris helistamise mittevõimaldamisel.

3(4)

3-21-2630

9.Kaebaja taotles 14.06.2022 vastuväites täiendavalt, et kohus tunnistaks õigusvastaseks ka Tallinna Vangla toimingu, mis seisnes kohtule teadvalt valeväidete esitamises selle kohta, et kaebaja ei olnud vaidlusalustel kuupäevadel vanglalt helistamise võimaldamist üldse taotlenud. Halduskohus keeldus kaebuse selle nõudega täiendamisest HKMS § 49 lg 1 alusel õigesti, sest kõnealune tuvastamisnõue ei oleks HKMS § 45 lg 2 järgi lubatav. Nagu eelnevalt märgitud, ei võimalda menetlusseadustik enam esitada tuvastamisnõuet ainuüksi hilisema kahju hüvitamise kaebuse ettevalmistamiseks. Kui kaebaja eesmärk on temale tekitatud kahju hüvitamine, tuleb tal esitada hüvitamiskaebus. Vastustaja poolt varasemate kohtumenetluste käigus valeandmete esitamise õigusvastaseks tunnistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest puudub alus eeldada vaidlustatud tegevuse kordumist.
10.Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse põhjendatult rahuldamata, sest vaidlus selle üle, kas Tallinna Vangla tegevus 2021. a veebruaris helistamise korraldamisel oli õiguspärane või mitte, ei ole õiguslikult ega ka muul põhjusel keerukas ning kaebaja halduskohtumenetluses osalemise kogemust ja tema menetlusdokumentide sisu arvestades ei jää kahtlust, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Riigi kulul advokaadi määramine ei ole põhjendatud ainuüksi selleks, et esindaja olemasolu korral oleks kohtumenetluses osalemine kaebaja jaoks vähem koormav. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et kaebajale asjast tulenev võimalik kasu (2021. a veebruaris helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamine) oleks ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).
11.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.07.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium