X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses helistamise mittevõimaldamisega veebruaris 2021
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus selles, et vangla tegevuse või tegevusetuse tõttu ei saanud kaebaja 17.02.2021 teha taotletud telefonikõnet kaitsjale.
2.Muus osas, s.o taotletud 11.02.2021 ja 15.02.2021 telefonikõnede osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 5 eurot. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi ja isikukood ning menetlusväliste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.09.2022 a.
1.X esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses Tallinna Vanglas helistamise mittevõimaldamisega veebruaris 2021, kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmisega ja sellele järgnenud kohtumenetlustega. Kohus tagastas kaebuse 28.01.2022 määrusega Justiitsministeeriumi, kohtute ja kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas ja võttis kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks helistamise osas menetlusse.
2.Eelnevalt on kaebaja haldusasjades nr 3-21-839 ja 3-21-1605 esitanud kahju hüvitamise nõuded seoses 11.02.2021, 15.02.2022 ja 17.02.2022 saamata jäänud telefonikõnedega (haldusasja nr 3-21839 toimik dtl 1 ja 8; haldusasja nr 3-21-1605 toimik dtl 7-8 ja 19-20). Haldusasjas nr 3-21-1112 esitas kaebaja samade sündmustega seoses kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvas1(5)
tamiseks. Haldusasjades 3-21-839 ja 3-21-1112 kaebused tagastati ja haldusasjas nr 3-21-1605 lõpetas kohus kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse.
3.Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja soovis 2021. aasta veebruaris Tallinna vanglas helistada advokaatidele ja eranumbritele, esitades selleks taotluse. Helistada vangla kõnealustel päevadel (s.o 11.02.2022 advokaadile, 15.02.2022 eranumbritele ja advokaadile, 17.02.2022 advokaadile) ei võimaldanud.
2.Vangla esitas eelmistes menetlustes kohtule valeväiteid, nagu ei oleks kaebaja veebruaris neil aegadel helistamist taotlenud.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Vaidlusalustel kuupäevadel kehtis Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56, millega jätkati Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 kohaldatud meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning isikute tervise ja elu kaitseks, sh korraldati helistamine vastavalt üksuse töökorraldusele. Seega kohaldus kaebuses märgitud kuupäevadel Kodukorra punktis 12.3.1.2. sätestatud regulatsioon, st helistamine toimub vastavalt ajutisele töökorraldusele, millest teavitatakse kinnipeetavaid suuliselt juhul, kui see ei ole sätestatud käskkirjas ning kui kinnipeetaval on vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus üksuse ametnikule.
2.Kaebaja viibis vaidlusalusel ajavahemikul S6 eluosakonna 3. korruse kambris nr 05. Vastavalt alates 07.12.2020 kehtivale ajutisele helistamise graafikule võimaldati S6 eluosakonna 3. korrusel erakõnesid esmaspäeviti ja kolmapäeviti, sealjuures tuli avaldused helistamiseks anda eelneval õhtul loenduse ajal.
3.Kaebaja on Tallinna Vanglale esitanud taotlused 11.02.2021 helistamiseks advokaat Ale ja 17.02.2021 advokaat Ble ning 15.02.2021 ja 17.02.2021 eranumbritele.
3.1.11.02.2021 (neljapäev) helistamise taotlust vangla ei rahuldanud, sest A näol ei olnud tegemist kaebaja advokaadiga - seega ei laiene nimetatud isikuga suhtlemisele VangS § 28 lg 3 sätestatud regulatsioon ning vangla ei pea temale helistamist graafikuvälisel ajal võimaldama.
3.2.Seda, miks kaebajal jäi 15.02.2021 taotluses soovitud telefonikõned tegemata, ei osanud helistamist korraldanud ametnik tõsikindlalt põhjendada. Küll aga märkis vanglaametnik, et ta ei jäta kunagi ühtegi avaldust tähelepanuta. Vanglaametniku arvates on võimalik, et kaebaja ise soovis oma kõne teha reedel, kuna tihtipeale kinnipeetavad paluvad oma helistamispäeva tõsta reede või mingi muu päeva peale. Asjaolu, et kaebaja ilmselt ise on soovinud 15.02.2021 kõne aega muuta võib järeldada ka kontaktisiku selgitustest. Nimelt tuvastas kontaktisik 15.02.2021 videosalvestiste kontrollimisel, et kaebaja räägib kell 11.48 telefonikõnesid teostava ametnikuga.
3.3.Seda, miks kaebajal jäi 17.02.2021 taotluses soovitud telefonikõned tegemata, ei osanud helistamist korraldanud ametnik tõsikindlalt põhjendada. Ametnik järeldab, et 17.02.2021 helistamise avaldus jõudis temani ilmselt 18.02.2021, sest kellaaeg avalduse peal on sama, mis kaebaja 17.02.2021 taotlusel. Käesoleval ajal ei ole enam võimalik tuvastada, millal andis kaebaja üle helistamise taotluse 17.02.2021 advokaadile helistamiseks, kuid olemasolevatele andmetele tuginedes ei saa välistada, et kaebaja taotlus jõudis vanglaametnikuni hilinemisega. Kaebajal küll ei olnud võimalik advokaadile helistada 17.02.2021, kuid kaebaja sai helistada advokaadile 18. ja 19. veebruaril.
4.Telefonikõnede andmebaasi andmetest nähtuvalt sai kaebaja 2021. a 6-ndal ja 7-ndal nädalal teha erakõnesid 8., 10., ja 18. veebruaril. Sealjuures 8. ja 18. veebruaril sai kaebaja teha telefonikõnesid mõlemal päeval kestvusega üle ühe tunni ning 10. veebruaril pikemalt kui kaks tundi. Seega on kaebajale olnud tagatud helistamise võimalus seaduses sätestatust suuremas määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(5)
5.Kaebaja esitas halduskohtu 05.07.2022 määruse punktide 1 ja 2 (ringkonnakohtu poolt tõlgendatuna punkti 3) peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Nimetatud 05.07.2022 määruse resolutsiooni punktiga 1 jättis kohus rahuldamata kaebaja avalduse kaebuse täiendamiseks faktiliste asjaolude tuvastamise nõuetega. Määruskaebuses märkis kaebaja, et tema eesmärgiks on kahjuhüvitise saamine. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.08.2022 määrusega määruskaebuse rahuldamata, märkides ka, et kaebaja ei ole esitanud hüvitamisnõuet, vaid üksnes tuvastamisnõude hilisema hüvitamise eesmärgil, mis ei ole lubatav. Kuigi halduskohtu 05.07.2022 määrus ja ringkonnakohtu 23.08.2022 määrus ei ole jõustunud, leiab kohus, et kohtuasi on võimalik menetlusse võetud nõuete osas lõplikult ära lahendada ja puudub mõistlik põhjus asja lahendamisega viivitada.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 lause 2 järgi on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli veebruaris 2021. a vahistatu. Vahistatute telefoni kasutamise õiguse sätestab VangS § 96, mille lõike 1 kohaselt on vahistatul õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) sätestatud korras. VSKE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 (lisa 1) kohaldati tagasiulatuvalt alates 06.11.2020 meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning isikute tervise ja elu kaitseks. Käskkirjaga piirati kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning vanglavälist suhtlemisvabadust, mh lukustati kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); peatati päevakavajärgsed tegevused (p 1.4); korraldati helistamine vastavalt üksuse töökorraldusele (p 1.6). Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 (lisa 2) jätkati eelnevalt märgitud piirangute kohaldamist; nimetatud käskkiri kehtis ka kaebaja viidatud kuupäevadel. Eelnevale tuginedes kohaldus kaebuses märgitud kuupäevadel Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi Kodukord) punktis 12.3.1.2. sätestatud regulatsioon. Kodukorra p 12.3.2.1 sätestas vaidlusalusel ajal, et avatud osakonna lukustamisel korraldatakse helistamine vastavalt ajutisele töökorraldusele, millest teavitatakse kinnipeetavaid suuliselt juhul, kui see ei ole sätestatud käskkirjas. Kui kinnipeetaval on avatud osakonna lukustamise perioodi ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikku omavalitsusse ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale, tuleb tal esitada kirjalik taotlus üksuse ametnikule1. Suletud osakondades helistamist reguleeriva Kodukorra p 12.3.3 järgi tagab vangla kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Vastavalt kodukorra p-le 12.3.3.1 saavad kinnipeetavad helistamissoovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Taotluses märgib vahistatu enda ees- ja perekonnanime, kambri numbri, soovitava telefoni kasutamise aja, muu olulise teabe ning taotluse esitamise kuupäeva. Kodukorra p 12.3.3.3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, telefoni kasutada
Kodukorra vastavat punkti teise lause sõnastust muudeti Tallinna Vangla direktori 20.06.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/34. Kohtuotsuses on kajastatud enne muutmist kehtinud sõnastus, mis on kirjas Tallinna Vangla 19.04.2021 vastuses nr 537/21/23-2 (vt haldusasja nr 3-21-839 toimik, dtl 9).
3(5)
päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata.
7.Kaebaja soovis 11.02.2021 esitatud taotluse kohaselt helistada advokaat Ale (dtl 38 teine taotlus). Kohus nõustub haldusasjas nr 3-21-839 Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 määruse punktis 5.1 väljendatud seisukohaga, et VangS § 28 lg 3 erand ei laiene mistahes advokaadile, vaid tegemist peab olema advokaadiga, kes juba on isiku esindaja või kaitsja. Nimetatud järeldust toetab nii Riigikohtu seisukoht, et VangS § 28 lg 3 ei laiene isikutele, keda kinnipeetav peab ise vajalikuks volitada ennast esindama (vt 21.05.2014 määruse nr 3-3-1-26-14 p 11) ning et telefonikõnede piiramise keelu erandite eesmärk on eelkõige võimaldada kinnipeetaval piiranguteta helistada kriminaal- või väärteomenetluse tähenduses kaitsjale (vt Riigikohtu 13.11.2007 otsuse nr 3-3-1-46-07 p 12-13). Kaebaja ei väida, et advokaat A oleks olnud tema kaitsja. Seetõttu ei olnud kaebajal 11.02.2021 advokaat Ale helistamise mittevõimaldamine õigusvastane, kuivõrd tegu ei olnud kaebaja kaitsjaga.
8.Kaebaja soovis 14.02.2021 esitatud taotluse kohaselt teha erakõnesid 15.02.2021 kell 10.00 (dtl 36 teine taotlus). Kohtule ei nähtu kaebaja esitatud teledonikõnede taotlustest (dtl 36-45 ja 127), et kaebaja oleks esitatud taotluse sooviga helistada 15.02.2021 advokaadile (kaitsjale). Alates 07.12.2020 kehtinud erakõnede graafiku kohaselt toimusid kaebaja eluosakonnas (S6) erakõned esmaspäeval ja kolmapäeval või teisipäeval ja neljapäeval (dtl 91). Vastustaja kinnitusel toimusid S6 osakonna 3. korrusel, sh kaebaja kambris erakõned esmaspäeval ja kolmapäeval. Kaebaja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Kaebaja esitas taotluse esmaspäeval 15.02.2021 erakõnede tegemiseks pühapäeval 14.02.2021 ja vastustaja ei ole väitnud nagu ei oleks kaebaja taotlust õigeaegselt esitanud. Vastustaja märkis, et ametnik ei oska tõsikindlalt põhjendada, miks kaebajal kõned saamata jäid, kuid oletas, kaebaja ilmselt ise ei soovinud kõnet teha ja soovis kõned reedele lükata (dtl 86). Samuti nähtus vastustaja ametniku selgituste kohaselt videosalvestuselt, et 15.02.2021 telefoni kaebaja kambri juurde ei viidud ja kaebaja räägib telefonikõnesid teostava ametnikuga (dtl 88). Seega on praegusel juhul tõendatud, et kaebaja avaldas õigeaegselt 15.02.2021 erakõnede tegemise soovi ning et helistada kaebaja sel päeval ei saanud. Kuigi tagantjärgi ei ole võimalik üheselt tuvastada, millistel põhjustel kaebajal erakõned 15.02.2021 saamata jäid, sh kas kaebaja loobus kõnede tegemisest ise või mitte, ei tingi see 15.02.2021 kõnede osas kaebuse rahuldamist. Olenemata sellest, millistel täpsetel põhjustel kaebaja 15.02.2021 erakõnesid teha ei saanud, on vastustaja täitnud 15.02.-21.02.2021 nädalal erakõnede osas kohustuse võimaldada kaebajale telefoni kasutamine vähemalt kord nädalas. Kohtule esitatud kaebaja 2021. aasta veebruarikuu telefonikõnede väljavõttest nähtub, et kaebaja sai kõnealusel nädalal helistada eranumbritele 18.02.2021 ja kõned kestsid kokku üle ühe tunni ja 15 minuti. Tegemist ei olnud küll graafikujärgse ajaga, kuid kaebaja sai kõnealusel nädalal selgelt ettenähtud mahus erakõnesid teha. Graafikujärgsel ajal sai kaebaja teha erakõnesid kõnealusele eelneval nädalal (08.02.2021, 10.02.2021) ja järgneval nädalal (22.02.2021) (dtl 129-131). Otsuses eelpool nimetatud sätted ega 15.02.2021 kehtinud helistamise graafik ei anna kaebajale õigust nõuda erakõnesid talle sobival soovitud ajal.
9.Kaebaja soovis 16.02.2021 esitatud taotluse kohaselt helistada 17.02.2021 kell 10.00 advokaat Ble (dtl 36 esimene taotlus). Kohtule teadaolevalt oli nimetatud advokaat vaidlusalusel ajal kaebaja kaitsja ja vastustaja ei ole sellele asjaolule ka vastu vaielnud. Seega kohaldus soovitud kõnele VangS § 28 lg 3 teises lauses nimetatud telefonikõnede piiramise keeld. Tõendatud on, et kaebaja 17.02.2021 advokaadile helistada ei saanud (17.02.2021 ei toimunud ühtki kõnet, dtl 130). Vastustaja ametnik ei osanud tagantjärgi tõsikindlalt selgitada, miks jäi kaebajal kaitsjale 17.02.2021 kõne tegemata. Ametnik järeldas, et 17.02.2021 avaldus pidi temani jõudma hilinemisega 18.02.2021, sest kellaaeg avalduse peal on sama, mis kaebaja 17.02.2021 taotlusel. 4(5)
Kohtule ei ole ametniku selgitus arusaadav. Helistamiste avalduste kohaselt on kaebaja esitanud taotlused advokaadile helistamiseks 16.02.2021 (soov helistada 17.02.2021 kell 10.00) ja 18.02.2021 (soovitud aeg märkimata, dtl 36 esimene taotlus ja dtl 127). Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud 17.02.2022 taotluse advokaadile helistamiseks. 16.02.2022 taotluselt nähtuvad kellaajad on aga kaebaja soovitud helistamise aja ja muude taotlusele märgitud kellaaegade osas erinevad. Kaebaja soovis helistada kell 10.00 ja taotlusele on märgitud muud kellaajad kaebaja käekirjast erineva käekirjaga 12.15/13.40 või 12.15/14.402. Seega ei nähtu kohtule ka, et taotlusel oleksid kellaajad samad. Kuivõrd vanglal ei ole tagantjärgi olnud võimalik selgitada põhjuseid, miks ei saanud kaebaja 17.02.2021 kaitsjale helistada ja VangS § 28 lg 3 teine lause ei võimalda vanglal telefonikõnesid kaitsjale piirata, tuleb vangla tegevus või tegevusetus kaebajale 17.02.2021 advokaadile helistamise osas lugeda õigusvastaseks ja kaebus selles osas rahuldada. Asjaolu, et kaebaja sai kaitsjale helistada järgnevatel päevadel, ei muuda vastustaja tegevust või tegevusetust 17.02.2021 kõne ärajäämisel õiguspäraseks, kuivõrd kaitsjale helistamise piiramine ei ole lubatud. Kohtule ei tõendatud, et kaebaja oleks kõnest ise loobunud või oleksid esinenud muud vastustajast sõltumatuid või mõjuvaid asjaolusid (nt helistamisõiguse olulises osas kuritarvitamine), mis takistasid kõne toimumist.
10.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tuvastab vastustaja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse, mille tulemusena ei saanud kaebaja 17.02.2021 teha soovitud telefonikõnesid kaitsjale. Kohus märgib kaebajale teadmiseks, et käesolev kohtuotsus ei anna alust samadel asjaoludel hüvitisnõude esitamiseks. Hüvitisnõude osas on kohtumenetlus haldusasjas nr 3-21-1605 lõpetatud ning kohtumenetlust lõpetav määrus jõustunud (HKMS § 43 lg 1 p 2).
11.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude olemasolu kohtule asjast ei nähtu. Arvestades HKMS § 108 lõigetes 1 ja 2 sätestatut jagab kohus menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus tuvastas vaidlusaluse kolme kuupäeva osas vastustaja tegevuse õigusvastasuse ühel kuupäeval ja mõistab seega kaebaja menetluskulud vastustajalt välja 1/3 ulatuses. Vastustajal tuleb kaebajale hüvitada menetluskulud 5 eurot. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
12.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavad otsuses kaebaja nime ja isikukoodi ning otsuses nimetatud menetlusväliste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Viimane kellaaeg on ülekirjutamise tõttu raskesti loetav.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.