Otsuse avalikult teatavaks 30. detsember 2016, kell 14.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
J. V. hagi OÜ Rezon Invest vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes
Hagihind
2482, 77 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: J. V. (IK xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (e-post [email protected] ) Kostja: OÜ Rezon Invest (RK 10669425, asukoht Kihnu 4-1, 13913 Tallinn, e-post [email protected] ) Kostja lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva (epost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. V.i hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Rezon Invest J. V. kasuks 1785, 12 eurot, sh. saamata jäänud töötasu 1612 eurot ja puhkusehüvitis 173, 12 eurot.
4.Välja mõista OÜ-lt Rezon Invest J. V. kasuks viivis saamata jäänud töötasult ja puhkusehüvitiselt (1785, 12) alates 31.03.2015 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Välja mõista OÜ-lt Rezon Invest J. V.i kasuks menetluskulud 672 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tuvastada töölepingu lõppemise tühisus ja välja mõista kostjalt 9383, 65 eurot. Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 10.11.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2102 rahuldati avaldaja nõuded osaliselt ja mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 170, 98 eurot ning viivis kuni kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 11.08.2014 sõlmitud töölepingu alusel kostja juures ehitajana. Märtsis 2015 teatas tööandja, töö maht väheneb ning pakkus hagejale võimalust teha tööd OÜ-s SGT Group. Lisaks teatas tööandja (kostja), et tööleping kehtib edasi. Hageja sõlmis OÜ-ga SGT Group töölepingu 01.04.2015. Hageja tuli 25.05.2015 tagasi Eestisse ning võttis kostjaga ühendust. Kostja teatas, et tuleb oodata niikaua kui ta teatab millal ja kus hageja peab tööle asuma. Hageja ootas kuni 14.09.2015 ja avastas samal päeval, et tööregistris on märge selle kohta, et tööleping temaga on lõpetatud TLS § 79 alusel 01.03.2015. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel on ebaseaduslik. Tööandja lõpetas töölepingu ette teatamata ühepoolselt. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 31.03.2015. Hageja keskmine töötasu oli 1860 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt 2015 märtsi kuu eest saamata jäänud töötasu 2112 eurot (176 töötundi) ja puhkusehüvitise 170, 98 eurot (1860/175 = 10, 62 *16, 1). Lisaks palub hageja välja mõista viivise seadusjärgses määras 473 viivitatud päeva eest summas 199, 79 eurot (tl. 57). Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja lahkus 01.03.2015 omavoliliselt SGT Studio OÜ-sse. Kostja pöördus korduvalt SGT Studio OÜ poole palvega, et ta paluks töötajatel, kelle ta märtsist 2015 enda juurde võttis kirjutada töölepingu ülesütlemise avaldused. Kostja ei saanud üheltki töötajalt, sh. hagejalt töölepingu ülesütlemise avaldust ja kostja esitas teate töölepingute lõpetamise kohta poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Hageja ei ole esitanud tuvastushagi lepingu kehtivuse tuvastamiseks TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning hagejal ei ole õigust taotleda töösuhete lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel. Menetluskulud jätta hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 41, 57). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida kohaldatava õiguse osas 4(4)
2-15-19441 järgmist. Pooled ei vaidle selle üle, et 11.08.2014 sõlmisid pooled töölepingu (TVK, tl. 46, 47) ning töölepingus sätestatud töötasu ja puhkusetasu määrade ning suuruse üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi tööd Soome Vabariigis. Seega tuleb kohalduv õigus määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008 määruse 593/2008 (Rooma I määrus) järgi. Töölepingule kohalduva õiguse määrab Rooma I määruses kindlaks art 8 p 1 esimene lause, mille järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud. Art 3 lg 1 teise lause järgi tuleb valik teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kohaldatavas õiguses kokku leppinud.
5.Art 3 p 2 järgi võivad pooled igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude käesoleva määruse sätete alusel. Poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õiguse valiku suhtes määratakse kindlaks artiklite 10, 11 ja 13 kohaselt (Art 3 p 5). Kohus leiab, et pooled on Määruse artikli 3 lg 2 järgi pärast lepingu sõlmimist vaidluse tekkimisel kokku leppinud (valinud), et töölepingule kohaldatavaks õiguseks on Eesti õigus. Pooled on alates töövaidluskomisjoni pöördumisest tuginenud Töölepingu seadusele ning mingeid vastuväiteid kohaldatava õiguse, või oma nõusoleku puudumise osas esitanud ei ole. Kohtu hinnangul väljendab poolte selline tegevus tahteavaldusi valida kohaldatavaks õiguseks Eesti õigus, st. sellest saab järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Arvestades sellega et lepingujärgne tunnitasu määr on 12 eurot/tund ning lepingu järgi kuulub töösuhtes kohaldamisele Soome kollektiivleping, ei ole hageja ebasoodsamas olukorras, kui asi oleks lahendatud Soome töölepinguseaduse (työsopimuslaki) alusel. Kohus lähtub asja lahendamisel poolte vahel sõlmitud töölepingus sätestatust ning järelikult ei saa ka väita, et hageja jääks Eesti õiguse kohaldamisel ilma millestki, mis on sätestatud Soome õiguse imperatiivsetes sätetes.
6.Pooled vaidlevad selle üle, mis ajast tuleb tööleping lugeda lõpetatuks. Hageja leiab, et tööleping tuleb lugeda lõpetatuks poolte kokkuleppel 31.03.2015. Kostja väitel lõpetas ta töölepingu 01.03.2015 poolte kokkuleppel töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel. Kohus leiab, et pooled ei lõpetanud töölepingut 01.03.2015 poolte kokkuleppel. Töölepingut ei saa TLS § 79 alusel lõpetada ühe poole (antud juhul tööandja) tahteavalduse alusel. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel (TLS § 79) eeldab mõlema poole vastavasisulist tahteavaldust. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning tõendid nende asjaolude kohta toimiku materjalides puuduvad. Hageja ei ole väitnud, et ta oli teadlik kostja soovist tööleping kokkuleppel lõpetada ning oleks olnud sellega nõus. Samas on kostja ise väitnud, et ta palus uuel tööandjal (SGT Grupp OÜ) töötajatele, sh. hagejale edasi öelda, et viimased kirjutaksid töölepingu ülesütlemise avaldused ning peale seda tegi lihtsalt kande töötamise registrisse. Kanne töötamise registrisse töölepingu lõpetamise kohta on tehtud 30.04.2015 (TVK, tl. 41). Kohtule esitatud hageja konto väljavõttest nähtub, et kostja maksis hagejale 06.03.2015 500 eurot (tl 111) ja 01.04.2015 300 eurot (tl 112, 159). Kostja väitel oli tegemist avansiga mida maksti iga kuu alguses ning selliselt arvestati ja maksti töötajatele välja töötasu (tl. 156, TVK, tl. 17). Kohtu hinnangul pole usutav, et tööandja maksab töötajale, kellega on tööleping lõpetatud, avanssi. Neil asjaoludel ei saa lugeda töölepingut lõpetatuks poolte kokkuleppel alates 01.03.2015. Kohtu hinnangul saab lugeda töölepingu lõpetatuks TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel alates 31.03.2015, kuna hageja on sellega nõustunud.
7.Kuna poolte vaheline tööleping kehtis kuni 31.03.2015 on hageja töötasu nõue märtsi kuu eest põhjendatud ja tuleb rahuldada. TLS § 28 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on tööandja kohustatud eelkõige kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. 4(4)
2-15-19441 Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd (TLS § 35). Seega ei oma tähtsust kostja väide, et alates märtsist 2015 ei esitanud ta Soome maksuametile enam aruandeid. Hageja palub välja mõista kostjalt märtsi 2015 eest saamata jäänud töötasu 2112 eurot (176*12). Tuvastatud on, et töölepingu kohaselt oli hageja töötasuks 12 eurot/tund ning palga maksmise päevaks iga teine reede (tl 8). Märtsis on kokku 22 tööpäeva, mis teeb kokku 176 töötundi (22*8) ja töötasu suuruseks 2112 eurot (176*12). Kuna kostja on maksnud hagejale avanssi 500 eurot, tuleb nimetatud summa töötasust maha arvata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 2015 märtsi kuu eest summas 1612 eurot.
8.Hageja nõuab saamata jäänud puhkuse eest hüvitist 453, 89 eurot. Hageja väitel oli tema keskmiseks töötasuks 1860 eurot ning sellest summast 18,5% moodustab 344, 10 eurot. Kostja hageja arvestustele, sh. keskmise töötasu osas vastuväiteid ei esitanud. Töölepingu kohaselt maksab tööandja puhkuse eest 18,5% (keskmisest palgast) pärast töölepingu lõppemist (tl 60). Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt välja puhkusehüvitis 170, 98 eurot (1860/175 = 10, 62 *16, 1) (tl 10, 57). Kostja tasus puhkusehüvitise summas 141, 43 eurot hageja kontole 10.12.2015 (tl 157, 163). Arvestades hageja keskmise töötasuga 1860 eurot, siis 18,5% sellest on 344, 10 eurot, mitte 453, 89 eurot. Hageja ei ole selgitanud millest tulenevalt ta nõuab 453, 89 eurot, kui samas on leidnud et hüvitise suuruseks on 344, 10 eurot. Kuna kostja on töövaidluskomisjoni otsuse alusel hagejale osaliselt puhkusehüvitise, so. 170, 98 eurot tasunud, tuleb nimetatud summa võrra vähendada välja mõistmisele kuuluvat puhkusehüvitist. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitise 173, 12 eurot (344, 10 -170, 98).
9.Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 0, 02 % päevas 473 päeva eest summas 199, 79 eurot (2112*0, 02%*473) (tl 57, 58). Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Kostja vastuväited viivise osas esitanud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. Kuna kohus loeb töölepingu lõpetatuks alates 31.03.2015 rahuldab kohus viivise nõude ja mõistab kostjalt välja viivise saamata jäänud töötasult ja puhkusehüvitiselt (1785, 12 eurot) alates 31.03.2015 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Kohus märgib kostja esindaja väite osas, et hageja ei ole esitanud tuvastushagi lepingu kehtivuse tuvastamiseks TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul, et TLS § 105 lg 1 kohaldub hagile, mis esitatakse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mitte tuvastushagile töölepingu kehtivuse tuvastamiseks. Viimase võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada järgimata TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaega.
MENETLUSKULUD
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 4(4)
2-15-19441 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud kokku 672 eurot, sh. esindaja kulud 450 eurot (5*90) ja tõlkekulud 222 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 90 eurot käibemaksuta on mõistlik. Arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ajaks kokku 5 tundi. Seega on hageja esindaja kulud 450 eurot (5*90) põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud on ka tõlkekulud 222 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust esitanud ei ole. Seega mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.