Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht
16.08.2022, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi
3-22-1280 X kaebus Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse nr 147 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja: Vabariigi Valitsus (VV); esindajad Meelika Väravas, Kadri Auväärt
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
lahenduse menetlusest. Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu algatamise hetkel (s.o 12.05.2022) ja praegu kehtiva EhSRS § 9 lg 1 kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostamist alustada detailsema lahenduse menetlusest vastava maakonnaplaneeringu alusel, kui planeeritava ehitise asukoht on määratud enne EhSRS jõustumist kehtinud PlanS § 7 alusel koostatud maakonnaplaneeringus. Soodla harjutusvälja põhimõtteline asukoht on määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, mis algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega 337 ja menetleti vastavalt EhSRS §-le 1 lõpuni lähtudes kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS-is sätestatud nõuetest ning kehtestati riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Riigikohtu 21.10.2021 otsuse (haldusasi nr 3-18-913) p-i 26 kohaselt oli harjutusvälja asukoha määramise aluseks Harju maakonnaplaneeringus 2030+ PlanS v.r. § 7 lg 3 p 13. Soodla harjutusvälja asukoha eelvaliku põhimõtted on kirjeldatud harjutusvälja asutamise otsuses ja Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk-s 4.3.1. ning välja toodud VV korralduse nr 147 seletuskirja lehekülgedel 3-4. Eeltoodud arvesse võttes leiab vastustaja, et VV korraldus nr 147 on antud kehtiva õiguse alusel arvestades Riigikohtu seisukohti. Vastustaja hinnangul ei riku VV korraldus nr 147 antud juhul vahetult kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebajal ja teistel asjast huvitatud isikutel on võimalik kaasa rääkida ja oma seisukohti esitada edaspidises avalikult toimuvas riigi eriplaneeringu menetluses. VV korraldus nr 147 ei too kaasa ka keskkonnahäiringuid, kuna keskkonnamõjusid hinnatakse (sh koos Natura asjakohase hindamisega) riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise käigus keskkonnamõju strateegilise hindamise osana. Alustades programmi koostamisest, mille raames on kaebajal ja teistel huvitatud isikutel võimalik seisukohti esitada. Isegi juhul kui menetluse käigus on tehtud olulisi vigu, ei too see vältimatult kaasa kaebaja huve rikkuva riigi eriplaneeringu kehtestamist. See, kas riigi eriplaneeringu koostamise alustamine detailsema lahenduse menetlusest EhSRS § 9 lg 1 alusel on õiguspärane, on planeeringu materiaalse õiguspärasuse küsimus, mille saab vajaduse korral tõstatada riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel. Vastustaja märgib veel täiendavalt, et Harju maakonnaplaneeringu 2030+, milles on määratud Soodla harjutusvälja asukoht, ja Soodla harjutusvälja asutamise otsuse suhtes on juba kohtumenetlus lõppenud Riigikohtu 21.10.2021 otsusega haldusasjas nr 3-18-913. Kaebajal puudub vastustaja arvates kaebeõigus.
Halduskohtu hinnangul ei saa eelkäsitletud kehtivate haldusaktide tõttu vaidlustada Soodla harjutusvälja põhimõttelist asukohta ega väita, et pole kindel, kas VV (kes on kaevatava korralduse andnud) soovib sinna üldse harjutusvälja rajada. Riigikaitseliste ehitiste kompleksi detailsema asukohavaliku ja nendega kaasneva mõju osas, Natura alale ja sellest tulenevalt kaebaja KeÜS § 23 alusel kaitstavatele õigustele, kaasa rääkimiseks on kaebajal võimalus kaevatava VV korraldusega algatatud riigi eriplaneeringu (s.h KSH) menetluses. Harjutusväljal kavandatavate tegevuste mõju osas saab seisukoha esitada (mh kaebaja, kuivõrd tal on eriline seos antud alaga, vt nt RKHK lahend asjas 3-18-913), kui need mõjud on KSH menetluses välja selgitatud. KSH menetlust ennetavalt tõrjuda ei saa. Menetlustoiminguna vaidlustamine oleks lubatav kui KSH oleks jäetud algatamata. Riigi eriplaneeringu algatamine kui menetlustoiming peaks kaasa tooma vältimatut kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva lõpliku haldusakti andmise. Selliseks hinnanguks praegusel hetkel alust pole. Samuti ei ole menetluse algatamise toiminguga kaebajalt menetluses kaasarääkimise võimalust ära võetud, mis on kaebuse kohaselt üheks peamiseks väidetavaks õiguse rikkumiseks. Antud juhul pole menetlustoimingu eraldiseisvalt vaidlustamise eeldused täidetud. Seega pole kaebajal kaebeõigust (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus tagastab kaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.