AS Pro Kapital Eesti kaebus tühistada Tallinna Keskkonnaja Kommunaalameti 20.05.2022 kaevetööluba nr 2022-131 („Ehitustööd Rail Baltic Ülemiste Ühisterminali ja selle lähiala ehituse ettevalmistustööd“)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AS Pro Kapital Eesti, volitatud esindaja EN Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad IL, AA Eeldatav kolmas isik – Osaühing Rail Baltic Estonia, volitatud esindaja vandeadvokaat Maria Pihlak
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.07.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Pro Kapital Eesti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja toimiku materjalide juurde AS Pro Kapital Eesti 04.08.2022 ja 05.08.2022 täiendavate seisukohtade lisad ning Osaühingu Rail Baltic Estonia 08.08.2022 vastuse lisad.
Rahuldada AS Pro Kapital Eesti määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-22-1550.
Peatada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 20.05.2022 väljastatud kaevetööloa nr 2022-131 kehtivus kuni praeguses haldusasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.AS-le Pro Kapital Eesti kuulub kinnistu registriosaga 7219201, mis koosneb Ülemiste tee T6, Ülemiste tee T5, Ülemiste tee T3, Ülemiste tee T7, Ülemiste tee T4 ja Ülemiste tee 5 katastriüksustest. Kinnistud asuvad Rail Baltic Ülemiste ühisterminali rajamiseks koostatava detailplaneeringu alas.
3-22-1550
2.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet väljastas 20.05.2022 kaevetööloa nr 2022-131 „Ehitustööd Rail Baltic Ülemiste Ühisterminali ja selle lähiala ettevalmistustööd“. Kaevetööloale on kaevetöö tellijana märgitud OÜ Rail Baltic Estonia ja töö teostamise kohana Ülemiste tee T2. Lisaks on kaevetööloale märgitud piirkonna täpsustusena kinnistud Peterburi tee 14c, Peterburi tee 2, Peterburi tee 4a, Peterburi tee 4b, Peterburi tee 4c, Peterburi tee 4d, Peterburi tee 4f, Ülemiste raudteejaam, Ülemiste tee 5, Ülemiste tee 7a ja Ülemiste tee T2. Kaevetööloa kohaselt on kaevetööde toimumise aeg 16.05.2022–15.10.2022.
3.AS Pro Kapital Eesti esitas 19.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada 20.05.2022 kaevetööluba nr 2022-131. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada kaevetööloa kehtivus kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Vaidlustatud kaevetööloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatakse massiivseid kaevetöid nii kaebaja kinnistul kui ka selle lähiümbruses. Rail Baltic Ülemiste ühisterminali rajamiseks vajalik detailplaneering on praeguseks veel kehtestamata. Kaebaja on detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitanud oma seisukohad seoses detailplaneeringu lahendustega ning tõstatanud detailplaneeringu õiguspärasuse küsimused. Praegu toimub detailplaneeringu osas järelevalvemenetlus Rahandusministeeriumis. Kaevetööloaga anti luba teostada ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1 mõttes ehitustöö. EhS § 4 lg 1 sätestab, et ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Pinnase kaevetöid tehakse osana ühisterminali hoone ja taristu rajamisest, mis nähtub ka ehitusprojekti seletuskirjast. Tegemist on sisuliselt ühisterminali 0-tsükli tööde rajamise ehitusloaga. Ka Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 2 lg 1 p 1 kohaselt on kaevetöö maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine ehitiste ehitamiseks. Seega on kaevetöö seotud ehitise ehitamisega. Kui kaevetööd tehakse ehitise ehitamiseks, peab sellise ehitise ehitamine olema eelnevalt lubatud ja õiguspärane. Selline ilmne põhimõte nähtub näiteks Tartu linna kaevetööde eeskirja § 3 lgst 1, mille kohaselt on kaevetöid lubatud teostada kaeveloa alusel ning kui kaevetöö kaasneb ehitamisega EhS mõistes, peab EhS-s sätestatud juhtudel olema eelnevalt väljastatud ehitusluba või esitatud ehitusteade. Rail Baltic Ülemiste ühisterminali rajamiseks on vaja esmalt kehtestada detailplaneering, misjärel saab terminali ehituseks väljastada ehitusloa. Olukord, kus enne detailplaneeringu lõplike lahenduste selgumist ning detailplaneeringu õiguspärast kehtestamist asutakse teostama ühisterminali ehitustöid, ei ole kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) ega ka EhS-ga ning ei ole sobilik ega kohane õigusriigile. Kui kavandatud tööd teostatakse enne detailplaneeringu kehtestamist, võib tekkida olukord, kus detailplaneeringut ei õnnestu selle õigusvastasuse tõttu üldse kehtestada või kehtestamise eelduseks on detailplaneeringu menetluse jätkamine ja täiendavate olulist aega nõudvate toimingute tegemine (nt keskkonnamõju strateegilise hindamise tellimine). Samal ajal oleks kaebaja kinnistul ja selle lähiümbruses tehtud juba sügav pinnase väljakaeve, mis jääb keskkonda ja kaebaja õigusi mõjutama pikaks ajaks. Riigihangete registri kohaselt on Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ja lähiala ehituse ettevalmistustööde osas juba sõlmitud ehitusleping kaeve- ja pinnase eemaldamise tööde teostamiseks. Seega on ilmne, et töödega on plaanitud peatselt alustada. Haldusakti kehtivuse mittepeatamise korral teostatakse kaevetööloa aluseks olevad suuremahulised (ca 15 000 m2 suurusel alal) kaeve- ja pinnase eemaldamise tööd, millel on oluline ning püsiv mõju kaebaja kinnistu ümbrusele, ning kaebust rahuldav kohtuotsus muutub sisutühjaks (kaevetööluba küll tühistatakse, kuid tööd on juba tehtud). On ilmne, et kaevetööloa eelset olukorda (paekivipinnase tagasi panemine) ei ole võimalik ega mõistlik enam taastada, mistõttu oleks kohtuvaidluse ajal tööde teostamisel oluline ning pöördumatu mõju ümbritsevale keskkonnale. Kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega on võimalik üksnes juhul, kui kaevetööloa aluseks olevaid töid ei teostata enne kohtuotsuse jõustumist. 2(11)
3-22-1550 Kaebaja kinnistuga piirnev väljakaeve mõjutab kaebaja kinnistu juurdepääsetavust, stabiilsust (vajumite oht) ja kinnistu ümbritsevat keskkonda (ca 15 000 m2 suurusele kaebaja kinnistuga piirnevale alale tekib püsiv sügav auk, mis jäetakse töötlemata ja katmata). Märgitu mõjutab otseselt kaebaja kinnistu atraktiivsust ja väärtust.
4.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja on korduvalt viidanud nii Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamise pooleliolevale menetlusele kui ka ehituslubade puudumisele. Kaevetööluba antakse Tallinna linna kaevetööde eeskirja alusel Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal, v.a kalmistul kaevetööde tegemiseks. Kaebaja pole kaebuses esile toonud, millises osas on vaidlusalune haldusakt eelnimetatud kaevetööde eeskirjaga vastuolus. Kaevetööluba ise ei anna õigust teha ehitustöid, mille tegemiseks on nõutav ehitusluba või -teatis. Ehituse ettevalmistustööde (praegusel juhul pinnase eemaldamine) tegemiseks ei ole ehitusluba ega -teatis nõutav. Seega ei ole tõene kaebaja väide, et kaevetööloa alusel teostatakse töid, mille tegemiseks on nõutav ehitusluba või ehitisteatis. Isegi juhul, kui oleks vajadus sisuliselt hinnata kaevetööloa formaalset või materiaalset õiguspärasust, ei oleks kaebajal kaebeõigust. Vaidlustatud kaevetööloal on kirjas, et Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud kaevetööload kehtivad ainult Keskkonna- ja Kommunaalameti (st Tallinna linna) maa-alal tehtavate kaevetööde kohta. Samuti on eraldi välja toodud, et nõusoleku võõral maa-alal kaevetööde teostamiseks annab kinnistu omanik. Seega ei ole võimalik, et vaidlustatud kaevetööloa alusel saab teha pinnase eemaldamise töid kinnistutel, mis ei ole Tallinna linna omandis (sh kaebaja kinnistutel). Kaevetööloaga on hõlmatud Tallinna linna omandis olev Peterburi tee 14c kinnistu, millel eemaldatakse pinnast umbes 188 m2 suurusel alal, ja kaebaja kinnistuga Ülemiste tee T5 piirnev Ülemiste tee T2 kinnistu, millel tehakse kaevetöid umbes 2510 m2 suurusel alal (seega kokku kuus korda väiksem ala kaebaja väidetud ca 15 000 m2 suurusest alast). Võimalik tehtav kaevetöö linna kinnistutel on seega väikesemahuline ega ole pöördumatu: kui selgub, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringut lähiajal ei kehtestata või kehtestatakse see teisiti, saab linn kinnistuomanikuna nõuda vastavalt ka tekkinud olukorrale reageerimist. Kaevetööd ei vähenda kaebaja kinnistu väärtust. Kaebaja kinnistutele on kinnistusraamatusse kantud märkus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 9 alusel Eesti Vabariigi kasuks. KAHOS § 11 lg 5 kohaselt määratakse omanikule hüvitisena makstav summa selle kuupäeva seisuga, millal kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja väärtuse. Menetluse läbiviija võib põhjendatud juhul väärtuse määramise kuupäeva ajakohastada. Arvestades asjaolu, et kaebaja kinnistud omandab Eesti Vabariik KAHOS alusel seoses Ülemiste ühisterminali ehitusega, ei saa kaebaja kinnistute väärtust mõjutada see, et nende lähiümbruses on alustatud Ülemiste ühisterminali ehitust ettevalmistavaid pinnase eemaldamise töid. Tõene ei ole ka kaebaja etteheide juurdepääsu halvenemisest. Kaevetööloa alusel saab pinnase eemaldamise töid teha Tallinna linna omandis oleval Ülemiste tee T2 kinnistul ja need ei takista juurdepääsu kaebaja kinnistutele. Kaebaja ei ole esile toonud, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Seega tuleb kaebus lugeda perspektiivituks. Isegi kui vaidlustatud haldusakt oleks puutumuses kaebaja subjektiivsete õigustega, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Linna kinnistutel kaevetööde peatamine ei teeni kaebaja eesmärki – see ei tooks kaebajale kaasa soovitud tagajärgi. Valdavas osas toimuvad pinnase eemaldamise tööd Eesti Vabariigi kinnistutel. Lisaks ei oleks juhul, kui Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamine peaks viibima, pinnase tagasitäitmine võimatu.
3(11)
3-22-1550
5.Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja võttis kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2). Vaidlust ei ole selles, et nii kaevetööluba kui ka Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ja selle lähiala ehituse ettevalmistustööde põhiprojekt (0 etapp) näevad ette kaeve- ja pinnase eemaldamise tööde tegemise nii kaebajale kuuluval kinnistul (Ülemiste tee 5) kui ka selle lähiümbruses. Kaebaja õiguste riive küsimuse hindamine taandub sellele, kas kaevetööloa alusel kaebaja kinnistul tehtavaid töid on võimalik teha kaebaja nõusolekuta. Samuti võib kaebaja õigusi riivata kaeve- ja pinnase eemaldamise tööde tegemine kaebaja kinnistu lähiümbruses, kui sellel on mõju kaebaja kinnistule. Kaevetööloal märgitud eritingimusest nähtuvalt ei võimalda see tegevust võõral kinnistul ilma kinnistu omaniku nõusolekuta. Kaebuse põhjal võib järeldada, et kaebaja ei ole sellist nõusolekut andnud. Kaebaja õigusi saab rikkuda vastustaja faktiline ning kaevetööluba eirav tegevus (tööde tegemine ilma kaebaja nõusolekuta), mitte kaevetööluba ise. Sellise lubamatu tegevuse toimumisel saab kaebaja kasutada õiguskaitsevahendeid ‒ nõuda kohtus õigusvastase kaeve- ja pinnase eemaldustöö peatamist, kahju hüvitamist jms. Õiguslikku alust kaebaja kinnistul tegutsemiseks ei saa tuleneda ehituse ettevalmistustööde põhiprojektist. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tema kinnistu saaks lubamatuid mõjutusi ümbruskonnas toimuvate kaevetööde tõttu. Pelgalt kaevetööloas ja ehitusprojektis mainitud tööde mahtudele viitamisest ei piisa. Vastustaja on kinnitanud, et võimalik kaevetöö Tallinna linna kinnistutel on väikesemahuline ega ole pöördumatu. Samuti on vastustaja ära näidanud, et teostatavad tööd ei mõjuta juurdepääsu kaebaja kinnistule. Pelk võimalus, et tööde tegemise ajal võib esineda vajadus taotleda tänava ajutise sulgemise luba, ei ole piisav alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja väide, et kaevetööluba on õigusvastane, kuna kehtestamata on Ülemiste ühisterminali detailplaneering, on omane avalikes huvides esitatavale kaebusele. Kaebajal puudub õigus nõuda, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu alal oleks enne kaeve- ja pinnase eemaldustööde tegemist kehtestatud detailplaneering. Selles osas on kaebus perspektiivitu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.AS Pro Kapital Eesti palub 27.07.2022 määruskaebuses (täiendatud 05.08.2022) tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja leiab jätkuvalt, et tema õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu. On ilmne, et 15 000 m2 suurusel kaebaja kinnistut vahetult ümbritseval alal teostatavat sügavat paekivi väljakaevet ei ole enam võimalik tagasi pöörata, s.t välja piigatud paekivi loodusesse tagasi panna. Kui Ülemiste ühisterminali rajamiseks vajalikku detailplaneeringut ei kehtestatagi või kehtestamise otsus tühistatakse, on tagajärjeks see, et kaebaja kinnistut ei omandata. Sel juhul jääb kaebajale kinnistu, mis on ümbritsetud ca 13 000 m2 suurusest ja 4–6 m sügavusest august, mis avaldab negatiivset mõju maapinna stabiilsusele (tuues sh kaasa kinnistul ohutuse tagamise kohustuse ja sellega kaasnevad kulud) ja kinnistu väärtusele. Mistahes ehitise ehitamisele peavad eelnema selleks õigusaktides ettenähtud toimingud ja üksnes nende korrektne läbimine annab kindluse, et kavandatut on võimalik teostada ning keskkonda ei jää poolikuid ja naabreid oluliselt mõjutavaid lahendusi. Kaebajal on kaebeõigus olukorras, kus ehitustöid on lubatud teha kaevetööloa alusel, kuigi ehitustöödeks puudub ehitusluba ning ehitusloa väljastamiseks puudub detailplaneering. Halduskohtu seisukoht, et kaevetööloa õigusvastasust puudutavad väited on omased avalikes huvides esitatavale kaebusele ja selles osas on kaebus perspektiivitu, on ebaõige. Õigusaktide 4(11)
3-22-1550 sätted, mis nõuavad ehitamiseks ehitusloa olemasolu ning nõuavad ehitusloa väljastamise eeldusena detailplaneeringu olemasolu, ei kaitse üksnes avalikke huve, vaid kaitsevad ka vahetute piirinaabrite huve, kellel on subjektiivne õigus nõuda vastavast sättest kinnipidamist (st, et ehitamist ei toimuks ilma kohustusliku ehitusloata ja ehitusluba ei väljastataks ilma kohustusliku detailplaneeringuta, vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2006 otsus nr 3-04-109, p 21). On ilmne, et naaberkinnistul toimuvad ehitustööd mõjutavad suuremal või vähemal määral iga piirinaabrit, mistõttu on piirinaabril subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt, et sellised ehitustööd toimuksid õiguspäraselt. Ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kavandatud kaevetöö Tallinna linna kinnistutel on väikesemahuline ega ole pöördumatu. Vastustaja on kinnitanud, et juba üksnes tema kinnistutel tehakse kaevetöid 2698 m2 suurusel alal. Lisaks ei ole halduskohus arvestanud, et kuna ülejäänud kaevetööloaga hõlmatud kinnistud (v.a kaebajale kuuluv Ülemiste 5 kinnistu) kuuluvad AS-le Eesti Raudtee ja Eesti Vabariigile ning Osaühingule Rail Baltic Estonia (samuti riigi osalusega äriühing), ei ole ilmselgelt probleemi saada teistelt kinnistuomanikelt kaevetööloa alusel nõusolek kaevetööde tegemiseks. Seega jääks kaevetöödest puutumata üksnes Ülemiste tee 5 kinnistu osa (ehitusprojekti kohaselt 2299 m2 suurune ala). On ilmne, et sellisel alal tehtav pinnase sügav ja püsiv väljakaeve omab kinnistule otsest ja negatiivset mõju. Teadmata on, kuidas on tagatud see, et kaebaja kinnisasi ei kaota kaevetööde tulemusel maapõuetuge. Väljakaeve ümbritseks ehitusprojekti asendiplaani kohaselt kaebaja kinnistut kolmest küljest. Ehitusprojektis ei ole kirjeldatud, kas kaebajale kuuluv Ülemiste tee 5 kinnistu kavatsetakse piirata piirdeaiaga, tagamaks inimeste ohutus ja vältimaks olukorda, kus Ülemiste tee 5 kinnistul jalutavad inimesed ei kukuks sügavasse auku, sh näiteks varingu või ettevaatamatuse tõttu. Kaebaja peab kinnistu omanikuna aga tagama oma kinnistul ohutuse, mis tähendaks märkimisväärseid kulutusi kinnistu piirdeaiaga piiramiseks. Kui piirdeaia ohutuse tagamiseks kavatseb kaebaja kinnistule ehitada aga Osaühing Rail Baltic Estonia, siis tähendab see kaebaja kinnistu kasutamist kaebaja tahte vastaselt, mis on samamoodi kaebaja omandiõiguse riive. Esmalt tuleb kehtestada ühisterminali rajamist lubav detailplaneering, seejärel saab omandada kaebaja kinnistu, väljastada ühisterminali ehitusloa (ja vajadusel kaevetööde loa) ning töid saab teha nii, nagu Ülemiste ühisterminali ehitusprojekt ette näeb (kogu alal tervikuna, sh tagades ohutuse). Tööde teostamisel enne kaebaja kinnistu omandamist ei taga kaebajale mitte miski seda, et kavandatav Ülemiste ühisterminal antud asukohta üldse tuleb ja kaebaja kinnistu üldse kunagi omandatakse. Kaebaja jaoks esineb oht, et tööde tegemise lubamisel jääb kaebajale lõpuks sügava ühisterminali rajamiseks vajaliku väljakaevega kinnistu omand, mille kasutusse võtmine muul otstarbel nõuaks märkimisväärseid kulutusi. Vaidlustatud kaevetööluba on õigusvastane, sest ka Tallinna linna kaevetööde eeskiri sätestab ehitusloa olemasolu kohustuse kaevetöö loa saamiseks (vt eeskirja § 10 lg 1 p 2) ja puudub vaidlus, et Ülemiste ühisterminali ehitamiseks ei ole ehitusluba väljastatud. Kaevetööloa väljastamisel on vastustaja rikkunud ka muid nimetatud eeskirja nõudeid. Vastustaja heaks kiidetud kaevetööde ehitusprojekt ning väljastatud kaevetööde luba sätestavad, et kaevetööd toimuvad mitte üksnes Tallinna linna omandis olevatel kinnistutel, vaid ka teiste omanike kinnistutel. Eeskirja § 7 lg 2 kohaselt tuleb osaliselt eramaal toimuva kaevetöö korral kaevetööloa taotlusega koos esitada täiendavalt maaomaniku kooskõlastus, kuid kaebaja kooskõlastust saadud ega esitatud ei ole. Kui kaevetööluba anti üksnes Tallinna linna kinnistute suhtes, tekib küsimus, millisel eesmärgil on kaevetööloas sätestatud kohustus saada võõra maaala kaevetööde teostamiseks kinnistu omaniku nõusolek ning miks kajastab vastustaja väljastatud kaevetööluba ka vastustajale mittekuuluvate kinnistute aadresse. Kui heakskiit anti ainult Tallinna linna kinnistutel toimuvateks kaevetöödeks, peaks ehitusprojekt ja ka kaevetööluba kajastama üksnes Tallinna linna kinnistute kaevetöid (ehitustöid) ning 5(11)
3-22-1550 ehitusprojektist ja kaevetööloast peaksid puuduma viited muudele kinnistutele. Vastustaja väide, et Eesti Vabariigi ja kaebaja kinnistutel kaevetööde tegemiseks ei ole Tallinna linna väljastatav kaevetööluba nõutav, on ebaõige ning läheb vastuollu vastustaja enda halduspraktikaga, kus ka eraomandis olevatel kinnistutel kaevetööde tegemiseks on nõutav vastustaja väljastatud kaevetööluba. Selle tõendamiseks esitab kaebaja väljavõtte Tallinna operatiivinfosüsteemist, mille esimesel leheküljel on juba vähemalt kaks eraomandis olevat kinnistut, millel toimuvatele kaevetöödele on väljastatud kaevetööluba (Madara tn 1, Jahu tn 10). Lisaks sätestab Tallinna linna kaevetööde eeskiri mh kaevetööloa ka eraomandis oleval kinnistul kaevetöö tegemiseks (§ 7 lg 2).
7.AS Pro Kapital Eesti esitas 04.08.2022 täiendava seisukoha lisana fotod ja video, millest nähtub, et vaidlustatud kaevetööloa alusel on ehitustööd juba alanud. Kaevetööde asukoha kaardist nähtub, et kaevetööd ei toimu mitte ainult Tallinna linna kinnistutel, nagu vastustaja halduskohtule väitis, vaid need toimuvad ka kaebaja kinnistuga piirneval Peterburi tee 4d kinnistul, mis kuulub Eesti Vabariigile. Seega ei vasta tõele vastustaja väide, et tööd hakkavad toimuma oluliselt väiksemal alal, kui kaebaja on kaebuses väitnud. Samuti on tõeseks osutunud kaebaja väide, et kaevetööde tellijal Osaühingul Rail Baltic Estonia ei ole takistusi saada riigilt kui maaomanikult nõusolekut vastustaja väljastatud kaevetööloa alusel tööde tegemiseks riigile kuuluvatel kinnistutel. Lisatud fotodelt on näha, et kaevetööde teostaja on paigaldanud piirdeaia mh kaebajale kuuluvale kinnistule, kuigi kaebajalt ei ole selleks luba küsitud ega saadud. Samuti nähtub esitatud videost, et kaebaja kinnistu (videol maapinnast kõrgem küngas) jääb lahtise pinnasega, mis on varisemisohtlik.
8.Tallinna linn palub 04.08.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaevetööluba antakse Tallinna linna kaevetööde eeskirja alusel ja selle § 1 kohaselt antakse kaevetööluba Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal (v.a kalmistul) kaevetööde tegemiseks. Kaevetööloal on kirjas, et Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud kaevetööload kehtivad ainult Keskkonna- ja Kommunaalameti (st Tallinna linna) maa-alal tehtavate kaevetööde kohta. Eesti Vabariigi ja kaebaja kinnistutel ei ole kaevetööde tegemiseks Tallinna linna väljastatav kaevetööluba nõutav. Juhul, kui ei ole tegemist Tallinna linna kinnistutega, on kaevetööde tegemiseks vaja kinnistuomaniku nõusolekut, nagu ka kaevetööloas endas on rõhutatud. Kaevetööluba ise ei anna õigust teha ehitustöid, mille tegemiseks on nõutav ehitusluba või -teatis. Ehituse ettevalmistustööde tegemiseks ei ole ehitusluba ega -teatis nõutav. Vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole tõendanud, et kaevetööloa alusel Tallinna linna omandis oleval kahel kinnistul tehtavate kaevetööde tõttu saab kaebaja kinnistu lubamatuid mõjutusi. Arusaamatud on kaebaja väited selle kohta, et kaevetööd seavad ohtu Ülemiste tee 5 kinnistul jalutavad inimesed, kuna projekti kohaselt ei piirne kaevetööde ala Ülemiste tee 5 kinnistuga. Kaevetööde ohutuse tagamise eest vastutab kaevetööde tegija. Kui Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamine peaks viibima, ei ole pinnase tagasitäitmine vajaduse korral võimatu. Kuna Eesti Vabariigi kinnistutel ei ole kaevetööde tegemiseks Tallinna linna väljastatav kaevetööluba nõutav, ei tooks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaebajale kaasa soovitud tagajärgi, sest isegi kui vaidlustatud kaevetööloa kehtivus peatada, jätkuksid kaevetööd Eesti Vabariigi kinnistutel, sh kinnistutel, mis piirnevad kaebaja kinnistuga.
9.Osaühing Rail Baltic Estonia palub 08.08.2022 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata ja mõista tema menetluskulud kaebajalt välja. Määruskaebusest ei selgu, millised on need pöördumatud tagajärjed, mille saabumisel muutuks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja kinnistul ei teostata kaevetöid enne, kui kinnistu omanik annab selleks nõusoleku. See tingimus on 6(11)
3-22-1550 kaevetööloal kirjas. Osaühing Rail Baltic Estonia palus kaebajalt kooskõlastust Rail Baltic Ülemiste ühisterminali 0-etapi põhiprojektile 21.12.2021, kuid kaebaja keeldus kooskõlastuse andmisest (vt kaebaja 30.12.2021 e-kiri). Keeldumise aluseks ei olnud hirm seoses potentsiaalse kahju ega kaevetööde negatiivse mõjuga, vaid asjaolu, et kaebajale kuuluvate kinnistute osas puudub avalikes huvides omandamise hinnakokkulepe. Sellest järeldub, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on survestada riiki saavutama kaebajaga omandatavate kinnistute osas kiiremas korras hinnakokkulepe. Eraomandis ja riigi omandis olevatel kinnistutel kaevetööde teostamist luba ei puuduta. Seega saab kaebuse esemeks olla ca 2510 m2 suurune ala Ülemiste tee T2 kinnistul, mis piirneb kaebaja kinnistuga. Kui tõepoolest detailplaneeringut ei kehtestata, on kaebaja kinnistuga piirneval alal võimalik vajaduse korral pinnas tagasi täita. Juhul, kui pinnase tagasitäitmine ei ole mõistlik, on võimalik välja kaevatud paekivi platoo haljastada ning sobitada ümbruskonda loodussõbralikumal ja elukeskkonda meeldivamaks muutval viisil, kui oli kaevetööde eelne olukord (pinnas hooldamata, prügijäätmete laialdane levik, kodutute ajutine peatuspaik suvehooajal). Ka ei vasta tõele väide, et kaebaja kinnistul võib toimuda varinguid, sest maapõuetugi on kadunud. Kaebaja kinnistu piirist on pehmel pinnasel jäetud varu ca 0,5 m ulatuses. Pehme pinnase väljakaeve nurk on valitud ohutult 45 kraadi. Seetõttu on paekivi pinnas kujupüsiv ja stabiilne. Asjaolu, et tegemist ei ole varisemisohtliku olukorraga, kinnitab Tallinnas asuva Lasnamäe kanali olukord, mis on samuti maapõuetoeta paepind ja mis seisab varinguta juba aastakümneid. 05.05.2022 paigaldati kaebaja kinnistu ja kaevetöödega hõlmatud kinnistute töömaa vahele piirdeaed Osaühingu Rail Baltic Estonia kulul. Seega ei kaasne sellega seoses kaebajale kulutusi ja väidetavat ohuolukorda ei eksisteeri. Kaebaja heidab täiendavalt vastustajale ja Osaühingule Rail Baltic Estonia ette piirdeaia paigaldamist kaebajale kuuluval kinnistul. Sellega seoses esitas kaebaja Osaühingule Rail Baltic Estonia 04.08.2022 nõudekirja piirdeaia eemaldamiseks hiljemalt 05.08.2022, ähvardades vastasel korral õiguskaitsevahendite kasutamisega (vt kaebaja ja Osaühingu Rail Baltic Estonia 04.–05.08.2022 kirjavahetus). Osaühing Rail Baltic Estonia lasi kohe 05.08.2022 piirdeaia eemaldada, mistõttu on praeguses menetluses vastavale väidetavale õigusriivele tuginemine kohatu. Kaebus on perspektiivitu. Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 361 järgi on Tallinna innavolikogu ainupädevuses heakorra tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirjade kehtestamine. Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 3 lg 1 järgi eelnevad kaevetööd teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Eeskirja § 7 järgi on kaevetööloa väljastamiseks vajalik kaevetöö projekti kooskõlastamine Tallinna Linnavalitsusega ning taotleja poolt allkirjastatud kaevetööloa taotlus. Nimetatud tingimused on praegusel juhul täidetud. Kaevetööloa väljastamiseks ei ole nõutav kehtestatud detailplaneeringu ega ehitusloa olemasolu, sest kaevetööd on ehitustööde eelne ettevalmistav etapp. Praegused kaevetööd ei ole ehitustööd EhS § 4 lg 1 teise lause tähenduses. Need on ettevalmistustööd ja seetõttu jäävad ka olemasolevad tehnovõrgud kaevetööde pinnase eemaldamise faasis puutumata. Pinnase ja paekivi kaevamise meetodil eemaldamise tulemusena saadakse paekivipinnaga plats, millel ja mille all pärast detailplaneeringu kehtestamist ning ehituslubade saamist alustatakse terminali, parklate, tänavate, väljakute, tehnosüsteemide jms ehitamist. Sisuliselt on tegemist ehitusplatsi koristamisega ja ettevalmistamisega ehitustöödega alustamiseks. Lisaks on halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebaja väide, justkui on kaevetööluba õigusvastane, sest kehtestamata on Ülemiste ühisterminali detailplaneering, on omane avalikes huvides esitatavale kaebusele. Juhul, kui ringkonnakohus peab kaebust siiski perspektiivikaks, tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada Osaühingu Rail Baltic Estonia õigustega. Ülemiste terminali näol luuakse mitmekülgne ja elav transpordikeskus ning linnaruumi uus maamärk, mis integreerib äripindu, avalikke teenuseid ja arhitektuurilisi lahendusi. Rail Balticu projekti elluviimist rahastavad riigid – Eesti, Läti ja Leedu – ise, millele lisandub kaasfinantseerimine Euroopa Liidult kuni 85% ulatuses kõikidest abikõlblikest kuludest. Ainuüksi Ülemiste 7(11)
3-22-1550 ühisterminali ehitustööde eeldatav maksumus on ca 178 miljonit eurot. Projekti puhul on tegemist ühe Eesti ajaloo suurima infrastruktuuriprojektiga, mille valmimise vastu on suur avalik huvi. Osaühing Rail Baltic Estonia vastutab projekti sujuva ning tähtaegse valmimise eest. Üksikute naaberkinnistute isiklikud motiivid ei tohiks takistada projekti ettevalmistustöid, mis on vajalikud, vältimaks viivitusi ehitustöödega alustamisel pärast detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusloa väljastamist. Osaühing Rail Baltic Estonia on kandnud ulatuslikke kulutusi kaevetööde projekti koostamisel, töövõtulepingute sõlmimisel ning tööde teostamisel. Tööde peatamise ning seejärel taasalustamisega kaasneks Osaühingule Rail Baltic Estonia kahju täiendavate kulutuste näol, mida finantseerib lõppastmes maksumaksja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Kaebaja on 04.08.2022 täiendava seisukoha lisana esitanud 4 fotot ja video tema kinnistu kõrval toimuvate kaevetööde kohta. 05.08.2022 täiendava seisukoha lisana on kaebaja esitanud väljavõtte Tallinna operatiivinfosüsteemist Tallinna linna väljastatud kaevetöölubade kohta. Osaühing Rail Baltic Estonia esitas 08.08.2022 vastusega järgmised lisad: kaebaja 30.12.2021 e-kiri, 05.08.2022 fotod piirdeaiast kaebaja kinnistu ümber, kaebaja ja Osaühingu Rail Baltic Estonia 04.–05.08.2022 kirjavahetus. Ringkonnakohus võtab need tõendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg-te 2 ja 3 alusel asja materjalide juurde. Need on haldusasja lahendamisel asjasse puutuvad ja esitatud tähtaegselt. II
11.Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Sellise olukorraga on tegemist, kui haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole kaebajale ka soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või selle hilisem heastamine on ebaotstarbekas. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning arvestades esialgse õiguskaitse erinevaid tagajärgi ei saa avalik huvi ja puudutatud isiku õigused vaidlusaluse tegevuse suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada (HKMS § 249 lg 3).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaoludest nähtuvalt ei ohusta kaebajat see, et vaidlustatud kaevetööloa alusel hakataks kaebaja kinnistul tegema ilma tema nõusolekuta kaevetöid. Sellegipoolest on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest kaebaja omandiõigust mõjutab negatiivselt kaevamine ka naaberkinnistul. Kaebaja on usutavalt selgitanud, et ühisterminali ehitamist ettevalmistavatel kaevetöödel on mõju ka tema kinnistule ja õigustele. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole seda tõendanud. HKMS § 250 lg 2 võimaldab kohtul nõuda esialgse õiguskaitse taotluses esitatud väidete tõendamist, kuid seda ei ole kohus praegusel juhul teinud. Seetõttu võis kaebaja piirduda oma väidete põhistamisega. Kinnisasja kasutamise otstarve ja selle väärtus sõltuvad üldjuhul sellest, milline on ümbritsev keskkond. Kaevetööd mõjutavad ümbritsevat keskkonda oluliselt ja olukorras, kus detailplaneeringu, ehitusloa ja ehitusteatise puudumisel ei ole kaevetöödega hõlmatud linna maale ühtegi ehitist kavandatud, on usutav, et kaebaja kinnistu ei ole kaevetööde lõppemisel senisel viisil kasutatav või senistel tingimustel võõrandatav.
13.Ühisterminali rajamiseks koostatava detailplaneeringu menetlus on alles pooleli ning ei ole välistatud, et selle kehtestamine viibib veel pikka aega või ebaõnnestub üldse. Samuti ei saa kaebaja enne detailplaneeringu kehtestamist olla kindel, kas Eesti Vabariik tema kinnistu KAHOS alusel omandab. Sellist kindlust ei anna pelgalt KAHOS § 9 alusel 8(11)
3-22-1550 kinnistusraamatusse omandamise eelmärke kandmine. Omandamise menetlus ei ole eelmärke kandega lõppenud. Nagu vastustaja on kinnitanud, tehakse vaidlustatud kaevetööloa alusel kaevetöid kaebaja kinnistu koosseisu kuuluva Ülemiste tee T5 katastriüksusega piirneval Ülemiste tee T2 kinnistul u 2510 m2 suurusel alal. Lisaks nähtub kaebaja esitatud fotodelt, et kaevetöödega on juba alustatud ka Eesti Vabariigile kuuluvatel ja kaebaja kinnistuga vahetult piirnevatel kinnistutel. Kaevetööloa selgituse ning Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ja selle lähiala ehituse ettevalmistustööde põhiprojekti (0 etapp) järgi on tegemist ühisterminali ja selle lähiala ettevalmistustöödega, mille käigus teisaldatakse märkimisväärne kogus olemasolevast pinnast ja väljakaeve teisaldamisel paljastuv pind jäetakse töötlemata ja katmata. Ettevalmistustööde põhiprojekti lõigete kohaselt on väljakaeve sügavus 4–6 m.
14.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaevetööloa eelse olukorra taastamine väljakaevatud pinnase (mis põhiprojektist lähtuvalt koosneb osaliselt lubjakivist) tagasipanekuga niivõrd suurel alal ei ole otstarbekas ega tõenäoline. Haldusakti tagasitäitmine eeldab toiminguid mitte üksnes vastustaja poolt, vaid ka eraõigusliku isiku poolt. On võimalik olukord, kus kaebaja kinnistu piirneb määramata ajaks 4–6 m sügavuse süvendiga, ilma et oleks selge, kas kaebaja kinnistu võõrandatakse või tuleb sellele leida mõni muu otstarve. Sellises olukorras on kaebaja kartus kinnistu väärtuse vähenemise pärast põhjendatud. Isegi kui seda tehtaks, kaasneb kaevetööde ja pinnase tagasitäitmisega ulatuslik müra ja tolmu levik, mis samuti piiravad kaebaja kinnisasja kasutamist. Seega riivab kaevetööluba otseselt kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi.
15.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Perspektiivitu on kaebaja väide, et kaevetööde tegemisel võidakse jätta kaevetööde ala tarastamata. Selline kohustus tuleneb kaevetööde eeskirja § 16 lg-st 1. Vastustaja on seisukohal, et ehituse ettevalmistustööde tegemiseks, s.t praegusel juhul pinnase eemaldamiseks ei ole ehitusluba ega -teatis nõutav. Samas ei ole vastustaja täpsemalt selgitanud, millel see seisukoht põhineb, piirdudes vaid märkusega, et vaidlustatud kaevetööluba on välja antud Tallinna linna kaevetööde eeskirja alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ilmselge, et vastustaja selline käsitus on õigusaktidega kooskõlas. Ringkonnakohus kahtleb vastustaja ja Osaühingu Rail Baltic Estonia seisukoha õigsuses, et praegusel juhul ei ole pinnase eemaldamise tööde puhul tegemist ehitamisega EhS § 4 lg 1 tähenduses ja seega ei nõua see kehtestatud detailplaneeringu ja ehitusloa olemasolu. Nimetatud sätte teise lause kohaselt on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Kaevetööde tegemist on haldusmenetluses põhjendatud üksnes ühisterminali ehitamisega. Seega on ringkonnakohtu hinnangul kaevetöödel ehitisega ilmselgelt funktsionaalne seos ning kaevetöödel puudub muu eesmärk (vrd Riigikohtu 30.10.2018 määrus asjas nr 3-17-911). Oluline mõju ümbritsevale keskkonnale ei pea piirduma vaid mõjuga looduskeskkonnale, vaid võib seisneda ka mõjus elukeskkonnale. Suures ulatuses pinnase eemaldamisel on ümbritsevatele kinnisasjadele oluline mõju, kui selle tulemusel muutub märkimisväärselt miljöö. Vaidlusalusel alal ega selle ümbruses ei paikne teisi sügavaid auke. Enne detailplaneeringu kehtestamist ei ole alust arvata, et tekkiv olukord on üksnes ajutine ja lühiajaline. Ekslik on väide, et kaevetööde puhul on tegemist sisuliselt ehitusplatsi koristamisega. Pinnase eemaldamine ei ole juba oma olemuselt ala koristamine.
16.Ühisterminali ehitamine nõuab ehitusloa olemasolu (EhS § 38 lg 2 ja lisa 1) ning ehitusloa andmine omakorda detailplaneeringu olemasolu (EhS § 42 lg 1).
9(11)
3-22-1550 Nagu kaebaja on esile toonud, sätestab Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 10 lg 1 p 2, et kaevetööloa saamiseks esitab taotleja või kaevetöö eest vastutav isik haldajale hiljemalt seitse päeva enne kaevetöö algust linnaplaneerimise ameti ehitusloaga projekti või teetööde kirjelduse ning projekti koosseisus oleva katete taastamise joonise koopia. Lisaks on kaebaja osutanud Tartu linna kaevetööde eeskirjale1, mille § 3 lg 1 sätestab üheselt, et kui kaevetöö kaasneb ehitamisega EhS mõistes, peab EhS-s sätestatud juhtudel olema eelnevalt väljastatud ehitusluba või esitatud ehitusteade. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtul asja arutamise käigus hinnata, kas kaevetööluba, mis on välja antud Ülemiste ühisterminali ehituse ettevalmistustöödeks ilma, et kehtestatud oleks ehituse tingimusi sätestav detailplaneering ja välja antud ehitusluba, on õiguspärane.
17.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja väide, mille kohaselt kaevetööluba on õigusvastane, kuna kehtestamata on Ülemiste ühisterminali detailplaneering, on omane üksnes avalikes huvides esitatavale kaebusele. EhS-s ja Plan-S sätestatud normid, mis nõuavad ehitamiseks ehitusloa olemasolu ja tiheasustuses ehitusloa väljastamise eeldusena detailplaneeringu olemasolu, on mõeldud mh kaitsma ehitustegevusest mõjutatud naaberkinnisasja omanike huve. Nii planeerimismenetluses kui ehitusloa menetluses tuleb tasakaalustada kinnisasjade omanike huve. See tuleneb detailplaneeringu eesmärgist tagada puudutatud isikute huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine planeeringuala ehitusõiguse kindlaksmääramisel. Ehitusloast tulenevad võimalikud kahjulikud mõjutused, mis ei põhine kohustuslikul detailplaneeringul, riivavad puudutatud isiku õigusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2006 otsus nr 3-04-109, p 21). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 16). Seetõttu seondub detailplaneeringu puudumise väide mitte avalikes huvides kaebuse esitamisega, vaid kaebaja õiguste kaitsega. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebajal piirinaabrina on õigus ka nõuda, et ehitamine toimuks õigusaktide kohaselt, s.t et sellele eelneb ettenähtud detailplaneeringu kehtestamine ning ehitusloa andmine. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud detailplaneeringule vastuväiteid ka tema kinnistut puudutavas osas (v kaebuse lisa 4), seega võib kaebaja õigusi rikkuda see, kui ehitamisega alustatakse juba enne nendega arvestamist.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul Osaühingu Rail Baltic Estonia huvid niivõrd kaalukad, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub, et Rail Balticu projekti kiire elluviimine on oluline, kuid eeldatav kolmas isik ei ole ära näidanud, miks on vaja pinnase eemaldamise töödega alustada enne detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusloa väljastamist, s.t enne, kui on selgunud, kas ühisterminali ehitamine planeeritud kohta on võimalik. Osaühing Rail Baltic Estonia on selgitanud, et vastutab projekti sujuva ning tähtaegse valmimise eest, samas ei ole ta oma seisukohas väitnud, et kaevetööde peatamine mõjutab otseselt projekti tähtaegset valmimist ja rahastamist. Projekti sedavõrd kiire elluviimise vajaduse korral oleks vastustajal ja planeeringu üle järelevalvet teostaval organil võimalik kiirendada planeerimismenetluse läbiviimist, arvestades, et planeerimismenetlus on juba kestnud üsna pikka aega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on võimalik vältida olukorda, kus Osaühingul Rail Baltic Estonia tuleb kanda kulusid nii kaevetööde kui pinnase tagasitäitmise eest. Rail Balticu valmimine on avalikes huvides, kuid avalikes huvides on ka see, et igasugusel ehitamisel järgitakse õigusaktide nõudeid. Nii välditakse ka tarbetuid kulutusi, mis võivad tekkida lubamatu ehitustegevusega. Osaühingul Rail Baltic Estonia ei saanud tekkida õiguspärast ootust kaevetööde loa kehtima jäämiseks. Kulutused, mis on tehtud ehitusprojektile ja kaevetööde projektile, on asjatud juhul, kui detailplaneeringut ei kehtestata või ehitusluba ei anta; nende järel on aga võimalik teha ka kaevetöid. Töövõtulepingu sõlmimine kaevetööde tegemiseks ajal, kui naaberkinnisasja omanikul on võimalik kaevetööde
https://www.riigiteataja.ee/akt/402072015034
10(11)
3-22-1550 luba vaidlustada, on äririsk, mis piisavate eduväljavaadetega kaebuse esitamise korral võib jääda loa omajale. Kaebuse eduväljavaated on sedavõrd suured, et kaebaja õiguste kaitseks kaevetööde loa kehtivus peatada.
19.Kaevetööloal nr 2022-131 on märgitud tööde teostamise kohana üksnes Ülemiste tee T2, s.t Tallinna linna omandis olev kinnistu. Kaebaja on esitanud kaebuse kaevetööloa nr 2022-131 tühistamiseks. Ehkki praeguseks on alustatud pinnase eemaldamise töödega Eesti Vabariigi kinnistutel, väljuks nende tööde esialgse õiguskaitse korras peatamine kaebuse piiridest. Tallinna linna kaevetööde eeskiri ei reguleeri kaevetööde lubamist mujal kui munitsipaalmaal. Vastupidist ei saa järeldada eeskirja § 7 lg-st 2, mis käsitleb olukorda, kus kaevetööd ulatuvad korraga mitmele kinnisasjale, mil munitsipaalmaal kaevetööde tegemise eelduseks on kaevetööde õiguspärasus ka teise isiku omandis oleval kinnistul.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu 27.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, peatades Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 20.05.2022 väljastatud kaevetööloa nr 2022-131 kehtivuse kuni praeguses haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
21.HKMS § 109 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota kohus menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.