Kohtuistungil osalesid: Võlgniku Sikassaare Metsad OÜ (registrikood 10816613, asukoht Tallinna tn 30 Kuressaare linn, e-post: [email protected]) seaduslik esindaja juhatuse liige Elvis Kavak () Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Veli Kraavi (AB Kraavi & Partnerid – Tatari 25 Tallinn, tel 6640620, e-post: [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
OÜ
avaldus
enda
pankroti
28.detsember 2016. a
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja Sikassaare Metsad OÜ (registrikood 10816613) pankrot 29.detsembril 2016.a. kell 13.00.
2.Nimetada Sikassaare Metsad OÜ (pankrotis) pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi (AB Kraavi & Partnerid – Tatari 25 Tallinn, tel 6640620, e-post: [email protected]).
3.Määrata Sikassaare Metsad OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20.jaanuar 2017.a kell 12.00 ja kohaks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja –saal nr 2 (Lossi 2 Kuressaare).
4.Kohustada võlgniku juhatuse liiget Elvis Kavakki (Kavak, ) isiklikult osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 20.01.2017 ja kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja äritegevuse kohta on temale teadaolevalt õiged. Määrata vande andmise ajaks 20.jaanuar 2017.a. kell 11.50 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas-saal 2.
2-16-17309
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
6.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
7.Avaldada vastavalt PankrS §-s 33 sätestatule viivitamatult pankrotimääruse kohta (määruse resolutiivosa punktid 1-5 ja edasikaebamise kord) pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata kohtumääruse ärakiri äriregistrile ja kinnistusosakonnale.
8.Välja mõista Sikassaare Metsad OÜ (pankrotis) pankrotivarast ajutise halduri Veli Kraavi tasuna 2016 eurot (sisaldab käibemaksu) ja vajalike kulutuste katteks hüvitis 79.80 eurot (sisaldab käibemaksu) Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ kasuks (a/a EE732200221050996778 AS Swedbank).
Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK
1.Sikassaare Metsad OÜ esitas maakohtule 16.11.2016.a. juhatuse liikme Elvis Kavak kaudu pankrotiavalduse. 17.11.2016.a. määrusega jättis kohus avalduse käiguta ning määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta ning seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta kohtule 24.11.2016. 24.11.2016.a. määrusega jättis maakohus Sikassaare Metsad OÜ pankrotiavalduse teistkordselt käiguta ning kohustas avaldajat esitama võlanimekirja, millest nähtuksid võlgniku varad ja võlgniku kohustused. 01.12.2016 esitas Sikassaare Metsad OÜ kohtule võlanimekirja.
2.Pärnu Maakohtu 2.12.2016.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi.
3.Pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde.
2-16-17309
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS
4.Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on esialgsel hinnangul võlgnikul vara 339 206 euro väärtuses ja kohustusi vähemalt summas 736 047.25 eurot. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente leiab haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõetus on suure tõenäosusega tingitud võlgniku pankrotiavalduse esitamisele eelnenud pikast madalseisust puiduturul ja hindade langusest, millest tekkinud kohustusi ei ole äriühing tänaseni likvideerida suutnud. Haldur on võrrelnud tema kasutuses olevaid 2014 ja 2015 majandusaasta aruandeid. 2014 aastal oli võlgnikul müügitulu summas 4 806 725 eurot ja aruandeaasta kasum 265 904 eurot. 2015 oli võlgniku müügitulu 2 769 124 eurot, kuid seejuures aruandeaasta kahjum summas 544 438 eurot. Ettevõtte varad moodustasid 1 568 409 eurot ja kohustused 1 280 608 eurot. 2016 majandusaasta aruannet ega bilanssi ei ole võlgniku esindaja esitanud. 12.12.2016 edastas ajutine pankrotihaldur võlgniku esindajale teabenõude, kuid küsitud dokumente ei ole tänaseni, vaatamata korduvatele pöördumistele esitatud. Võlgniku esindaja on esitanud dokumente valikuliselt ning kuna 2016 bilanss on esitamata, tuleb ajutisel halduril ettevõtte varade olemasolu, seisukorda ja väärtust menetluse jooksul täiendavalt kontrollida. Kuivõrd raamatupidamisdokumente ei ole võlgniku esindaja esitanud, ei ole raamatupidamise korraldamine ja säilitamine ajutisele haldurile teada. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et võlgniku maksjõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja 2016 mais-juunis, mil nähtuvalt arvelduskonto väljavõttest aktiivne äritegevus lõppes. Ühtlasi oli nimetatud ajaks selge, et võlgnik ei suuda tulenevalt oma majanduslikust olukorrast enam täita sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Kuriteo tunnustele vastavate tegude tegemist ajutise menetluse käigus ei ilmnenud. Võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid otseselt ei ilmnenud, kuigi välistada neid ei saa. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Seega arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Samas ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks teha võlgniku juhatuse võimalikke ja selgeid juhtimisvigu. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on täiesti ilmne. Likviidse varana on käesoleval hetkel võimalik käsitleda võlgnikule kuuluvat kinnisvara ja sõidukeid. Võlausaldajate nõudeid on võimalik rahuldada võlgnikule kuuluva vara realiseerimise teel. Arvestades võlgniku poolt küsitud dokumentatsiooni esitamata jätmist, peab ajutine pankrotihaldur vajalikuks võlgniku esindajalt vande võtmist ja varade ning võlgade ülevaate kinnitamist. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja Sikassaare Metsad OÜ (10816613) pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise korral on ta nõus jätkama pankrotihaldurina.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et võlgniku pankroti väljakuulutamine on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
2-16-17309 Peale tutvumist ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega asub kohus seisukohale, et võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on esialgsel hinnangul võlgnikul vara 339 206 euro väärtuses ja kohustusi vähemalt summas 736 047.25 eurot. Käesoleval ajal võib asuda järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning et maksejõuetuse on halduri hinnangul suure tõenäosusega tinginud võlgniku pankrotiavalduse esitamisele eelnenud pikk madalseis puiduturul ja oluline hindade langus, millest tekkinud kohustusi ei ole äriühing tänaseni likvideerida suutnud. Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile esitanud dokumente valikuliselt ning kuna käesoleva ajani on 2016 bilanss esitamata, tuleb ajutisel halduril ettevõtte varade olemasolu, seisukorda ja väärtust menetluse jooksul täiendavalt kontrollida. Ka raamatupidamisdokumente ei ole võlgniku esindaja esitanud, mistõttu ei ole raamatupidamise korraldamine ja säilitamine ajutisele haldurile tänaseks teada. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et võlgniku maksjõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja 2016 mais-juunis, mil nähtuvalt arvelduskonto väljavõttest aktiivne äritegevus lõppes. Ühtlasi oli nimetatud ajaks selge, et võlgnik ei suuda tulenevalt oma majanduslikust olukorrast enam täita sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Kuriteo tunnustele vastavate tegude tegemist ajutise menetluse käigus ei ilmnenud. Võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid otseselt ei ilmnenud, kuigi välistada neid tänase päeva seisuga ei saa. Arvestades eeltoodut tuleb nõustuda ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Seega arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutise pankrotimenetluse raames ei olnud halduril võimalik kindlaks teha võlgniku juhatuse võimalikke ja selgeid juhtimisvigu. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on ilmne. Arvestades võlgniku poolt ajutise halduri küsitud dokumentatsiooni esitamata jätmist, peab kohus vajalikuks võlgniku juhatuse liikmelt Elvis Kavakilt vande võtmist ja varade ning võlgade ülevaate kinnitamist. Eeltoodud põhjendustel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja nimetab pankrotihalduriks senise ajutise halduri vandeadvokaat Veli Kraavi, kes on vastava nõusoleku andnud.
6.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub esitatud tasu taotluses määrata ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi tasu Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (a/a EE732200221050996778, Swedbank) kasuks 21 töötunni eest 1680 eurot (arvestusega 1 tund = 80,00 eurot), millele lisandub käibemaks 336 eurot (20%), kokku seega 2016 eurot. Samuti palub haldur vajalike kulutuste (teabenõuded, infopäringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad) katteks välja mõista Advokaadibüroo Kraavi
2-16-17309 & Partnerid OÜ (a/a EE732200221050996778, Swedbank) kasuks 66.50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 13.30 eurot, kokku 79.80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused kokku summas 2095.80 eurot (sisaldab käibemaksu) võlgnikult pankrotivara arvelt välja mõista.