Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 15. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-997
Haldusasi
X. X kaebus nõudega kohustada Tallinna Vanglat paigutama kaebaja kambrisse, mis vastab eluruumile esitatavate nõuetele osas, mis puudutavad avatava akna olemasolu ja õhuniiskust.
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X Vastustaja: Tallinna Vangla Esindaja: Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja 07.07.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlused nõuda vastustajalt täiendavate tõendite esitamist õhuniiskuse mõõtmistulemuste kohta.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 15. augustil 2022 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 27.01.2022 avalduse, mis registreeriti vanglas 03.02.2022 numbriga 5-18/22/2956-1 ning milles kaebaja nõudis kambri elamistingimuste vastavusse viimist eluruumidele esitatavatele nõuetele. Tallinna Vangla käsitas avaldust märgukirjana ning edastas selle vastamiseks Viru Vangla haldusosakonnale, kuna viimase ülesannete hulka kuulub muuhulgas Tallinna Vangla hoonete haldamine. Viimane vastas kaebajale 23.02.2022 vastuskirjaga 5-18/22/2956-2, märkides eelkõige, et kambris on tagatud sundventilatsioon ning avatava akna puudumine ei ole õigusvastane. Kaebaja esitas seepeale vaide, mille mis jäeti 13.04.2022 otsusega nr 5-15/22/96-2 läbi vaatamata põhjusel, et märgukirjale esitatud vastuse peale vaide esitamise võimalust ei ole seaduses ette nähtud.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes sisuliselt Tallinna Vangla kohustamist kaebaja paigutamiseks sellisesse kambrisse, mis vastab eluruumile esitatavate nõuetele osas, mis puudutavad avatava akna olemasolu ja õhuniiskust. Kaebaja on seisukohal, et kambris peab olema avatav aken ning kambri suhteline õhuniiskus peab jääma vahemikku 40-60%, ent kaebaja kamber neile tingimustele ei vasta. Kaebaja viitab sellele, et 13.12.2021. aastal toimunud mõõtmise tulemuse kohaselt oli tema kambri suhteline õhuniiskus 26% ning 24.03.2022 toimunud mõõtmise ajal 20,4%. Kaebaja vaidleb vastu vastustaja väitele, et 21.06.2022 toimunud mõõtmise tulemusel oli kaebaja kambri suhteline õhuniikus 47,2%, kuna nimetatud päeval kaebaja väitel tema kambris mõõtmist ei teostatud. Kaebaja on samas 07.07.2022 menetlusdokumendis taotlenud vastustajalt täiendavate tõendite ja teabe välja nõudmist suhtelise õhuniiskuse mõõtise tulemuste kohta kahe viimase aasta jooksul.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, selgitades, et õigusaktidest ei tulene, et vangla kambril peaks olema avatav aken, kuna inimese elutegevuseks vajalik õhuvahetus on tagatud sundventilatsiooniseadmete abil. Vastustaja selgituse kohaselt on kambri aknad mitteavatavad julgeolekukaalutlustel. Vastustaja selgitab, et Tallinna Vangla kõikides kambrites on sundventilatsioon, mille kaudu puhutakse kambrisse päevasel ajal õhku 20 l/s, mis tagab kahele inimesele kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga, kusjuures avatud eluosakonnas, kus paikneb ka kaebaja, on võimalik paremaks õhuringluseks ja õhuniiskuse reguleerimiseks hoida kambri uks päevasel ajal avatuna. Vastustaja osutab ka sellele, et reaalne õhuniiskus ruumis muutub pidevalt ja sõltub ruumis viibivate inimeste tegevusest. Vastustaja rõhutab, et eluruumile esitatavates nõuetes osutatud optimaalsetest näitudest erinev õhuniiskuse näit ei tähenda automaatselt seda, et ruumis viibimine on tervist kahjustav. Vastustaja selgitab täiendavalt, et teostas 21.06.2022 kaebaja kambris õhuniiskuse mõõtmise, mille tulemusena oli õhuniiskus 47,2%.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Sisuliselt on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebaja kamber – see tähendab teise üksuse eluosakonna S2 kamber nr 2k-S2-11 – vastab õigusaktides sätestatud nõuetele
eelkõige osas, mis puudutab õhuniiskust ja selle reguleerimise võimalusi. Sisuliselt väidab kaebaja, et kütteperioodil on kambri õhk liialt kuiv ning kaebajal on tekkinud sellest naha ja limaskestadega seotud tervisehädad.
5.Vangistusseaduse (edaspidi „VangS“) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Eluruumile esitatavad nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015. aasta määrusega nr 85. Nimetatud määruse § 4 lõikes 1 on sätestatud, et eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi, kusjuures eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti. Viru Vangla haldusosakonna juhataja on kaebajale 08.03.2022 saadetud vastuskirjas 5-8/22/3065-2 õigesti selgitanud ühelt poolt seda, et kambri suhteline õhuniiskus konkreetsel ajahetkel sõltub erinevatest teguritest, nagu veekasutuse aktiivsus ja kambris viibivate inimeste aktiivsus. Samas kirjas on vastustajale ka õigesti selgitatud, et kinnipidamistingimusi ei saa pidada õigusvastaseks seetõttu, et mingil konkreetsel ajahetkel ei jää suhteline õhuniiskus eelviidatud määruses osutatud optimaalsesse vahemikku. On usutav, et erinevad inimesed peavad endale meelepäraseks ja eelistavad mõnevõrra erineva suhtelise niiskuse ja/või temperatuuriga siseõhku, ent vanglas ei ole põhimõtteliselt võimalik sellistele individuaalsetele soovidele vastu tulla. Tallinna Vangla hoone, kus kaebaja kamber asub, on ehitatud hiljuti ning see on saanud kasutusloa. Vaidlust ei ole selles, et kambrites kasutatakse sundventilatsiooni, mis peab tagama piisava õhu juurdevoolu määral, mis on elutegevuseks vajalik. See, et sisekliima ei ole kaebajale meelepärane, on võimalik, ent selle näol on tegemist vangistusega paratamatult kaasneva ebamugavusega, mis ei ole käsitatav iseenesest ebainimliku ega õigusvastase kinnipidamistingimusena.
6.Kaebaja on vanglale esitatud avalduses küll väitnud, et liigselt kuiva õhu tõttu on tal tekkinud naha ja limaskestadega seotud terviseprobleeme, ent arusaadavalt ei ole kaebaja pöördunud nendega seoses arsti poole ning ei nähtu, et arst oleks tuvastanud väidetavad terviseprobleemid või veelgi enam nende seotuse kambri sisekliimaga. Seejuures on vastustaja selgitanud – ja sellele ei ole kaebaja vastu vaieldnud – et kaebaja kamber paikneb avatud osakonnas, kus päevasel ajal on võimalik kambri uksed hoida avatuna. Sel moel on igal juhul võimalik kambri õhuvahetust suurendada.
7.VangS §-st 45 ei tulene nõuet, et õhuniiskus kambris või üldkasutatavates ruumides peab igal ajal jääma eluruumidele esitatavaid nõudeid käsitlevas määruses nimetatud optimaalse suhtelise õhuniiskuse piiridesse. Keskküttega ruumides kütteperioodil õhuniiskuse langus on paratamatu. Vastustaja on osutanud hoonete sisekliima küsimusi uurinud akadeemik J. Kuritski seisukohale 1, 1 Avaldatud internetis https://novaator.err.ee/1157986/professor-liiga-kuiv-ohk-voib-tehameid-viirusteletundlikumaks, ärakiri (seisuga 13.07.2022) lisatud toimikusse.
millest nähtub, et enamasti inimesed harjuvad kuiva õhuga kiiresti ning ebamugavust hakkab tekitama sisekliima, kus suhteline õhuniiskus on väiksem kui 20%. Kaebaja esitatud andmete pinnalt ei ole usutav, et Tallinna Vangla ruumides, kus kaebaja viibib, oleks see pidevalt või sageli alla nimetatud määra: kaebaja on osutanud 13.12.2021 ja 24.03.2022 toimunud mõõtmisele, mille kohaselt jäi asjassepuutuvates ruumides suhteline õhuniiskus vahemikku 20,4% kuni 26%. Puudub alus arvata, et sellise suhtelise õhuniiskusega ruumis viibimine oleks kinnipeetava tervist kahjustav või mistahes moel ebainimlik. Liiati tuleb eluruumidele esitatavaid nõudeid käsitleva määruse §-s 4 sätestatut mõista nii, et eluruumi puhul tuleb vältida eelkõige liigniiskust ja sellest tingitud veeauru kondenseerumist ja niiskuskahjustusi. Pidades silmas, et arst ei ole tuvastanud kaebajal terviseseisundi halvenemist, mis saaks olla tingitud ruumi liigsest kuivusest, ei ole kaebuse pinnalt usutav, et ka 20-30% vahele jääva suhtelise õhuniiskusega ruumides viibimine põhjustaks kaebajale kas mingisugust tervisekahju või selliseid ebameeldivusi, mis ületaksid vangistusega paratamatult kaasnevate ebamugavuste lubatud määra.
8.Eeltoodust tingituna ei ole vajalik nõuda vastustajalt ka täiendavate tõendite esitamist õhuniiskuse mõõtmise tulemuste kohta pikema ajaperioodi jooksul. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda mingisuguse kindla õhuniiskusega kambrit ning kuivõrd esitatud andmete pinnalt pole usutav, et suhteline õhuniiskus võiks asjaomastes ruumides olla kaebaja tervist kahjustav või inimväärikust alandav, ei ole vajalik välja selgitada, milline see täpselt mingisugustel konkreetsetel mõõtmishetkedel oli. Mis puudutab vastustaja esitatud 21.06.2022 mõõtmistulemusi, siis pole samuti vajalik kindlaks teha, kas mõõtmine tegelikult toimus kaebaja kambris (nagu väidab mõõtmise teostanud ametnik oma e-kirjas) või mitte (nagu väidab kaebaja). Nimelt ei ole vastustaja poolt esitatud tõend vaidluse lahendamise seisukohast oluline – kaebus tuleb rahuldamata jätta nimetatud tõendist sõltumata.
9.Kaebaja seisukoht, et kambris peab olema avatav aken, ei ole põhjendatud. Nagu vastustaja õigesti osutab, on kambri avatava akna puudumisega seotud küsimust kohtupraktikas korduvalt käsitletud. Haldusasjas nr 3-19-884 tehtud kohtuotsuses on X. X Ringkonnakohus selles osas asunud järgmisele seisukohale: „Alust ei ole kaebaja väitel, nagu tuleneks õigusaktidest, et kinnipeetavate kambri aknad peavad vanglas lahti käima. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kambril peab olema aken, kuid ei nõua, et see peab olema avatav. Seda, et kambri aken peaks olema avatav, ei näe ette ka muud kinnipeetava kambri nõudeid reguleerivad õigusaktid. Riigikohtu 21.04.2010. a otsuse nr 3-31-14-10 p-s 18 selgitatakse samuti, et VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud "Euroopa vanglareeglistikuga." Euroopa Vanglareeglistiku p 18.2 alap a kohaselt peavad aknad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Ka Riigikohtu lahendist ei järeldu, et kambris on avatav aken kohustuslik. [...] Kuna VangS § 45 lg 1 ei nõua, et kambri aken peab olema avatav, siis ei ole kambris lahtikäiva akna
puudumine õigusvastane, kui kambri õhuringlus tagatakse sundventilatsiooni kaudu.“ Eelviidatud seisukohast tuleb lähtuda ka käesolevas asjas.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus on tehtud kaebaja kasuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.