Xi kaebus Tallinna Vangla vastu 2000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 11.07.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas vanglale taotluse hüvitada kahju summas 3000 eurot. Taotluse kohaselt jättis vangla kütmata kambri nr 5, kus viibis taotleja enne haiglasse viimist. Taotleja väitis, et tal tekkis sellest kahepoolne kopsupõletik, mille tõttu pidi viibima ajavahemikul 29.01.2021-14.02.2021 haiglas. Taotleja sõnul oli ravimite väljastamine ebaregulaarne.
2.Tallinna Vangla jättis 09.08.2021 vastusega nr 5-37/21/131-2 kaebaja nõude rahuldamata, kuna taotleja haiguslugude väljavõttest nähtus, et vangla on tegelenud pidevalt taotleja erinevate terviseprobleemidega. Taotlejale oli võimaldatud kõikide tuvastatud haiguste korral ravi. Hoolimata mitmest raskest kroonilisest haigusest, oli taotleja ajavahemikul 10.08.2020- 25.01.2021 keeldunud kolmel perioodil toidust ja ravimitest. Vangla on seisukohal, et vägagi tõenäoliselt olid kõik kolm sellel ajavahemikul tekkinud rasket tervisehäiret, mis vajasid EMO-sse suunamist ja ühel korral ka haiglaravi, vähemalt osaliselt tekkinud taotleja toidust ja ravimistest keeldumise tõttu.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 11.08.2021 kaebuse Tallinna Vanglalt 3000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt sellega, et ta pidi talvisel ajal viibima külmas
kambris (kamber nr 5), mille tagajärjel haigestus kopsupõletikku ja sattus haiglasse. Kaebaja märgib, et sellega alandati tema väärikust. X taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist ning riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ning ka muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks.
4.Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, resolutsiooni p-ga 2 jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata. Sama määrusega jäeti kaebus ühtlasi ka käiguta. Kaebuselt oli vaja tasuda riigilõiv summas 90 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 2). X esitas eelnimetatud määruse peale määruskaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrusega tagastati Xi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määruse resolutsiooni punkt 3 peale haldusasjas nr 3-21-1843 (resolutsiooni punkt 1), kuid määruskaebus rahuldati osaliselt tühistades Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 (riigilõivu tasumise küsimus). Ülejäänud osas jäeti Tallinna Halduskohtu määrus muutmata (resolutsiooni punkt 3). Ringkonnakohus märkis, et kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise eest ei võeta riigilõivu.
6.Tallinna Halduskohtu 17.11.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta. Arvestades ringkonnakohtu 11.11.2021 määruse punktis 8 ja 9 välja toodut, pidi kaebaja täpsustama, kas ta nõuab kahju ainult tervise kahjustamise eest või sisaldab nõue ka kahju hüvitamise taotlust inimväärikuse rikkumise eest ja kui kahju hüvitamist nõutakse nii tervise kahjustamise kui inimväärikuse rikkumise alusel, tuleb selgelt välja tuua, millist summat nõutakse tervise kahjustamise- ja millist summat inimväärikuse rikkumise eest, kusjuures inimväärikuse rikkumise eest nõutavalt summalt on vaja tasuda ka vastav riigilõiv või taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.
7.Kaebaja teatas 30.11.2021 vastuses, et tervise kahjustamise eest soovib ta saada 2000 euro suurust hüvitist ning moraalsete ja füüsiliste valude eest 1000 euro suurust hüvitist.
8.Tallinna Halduskohtu 16.12.2021 määrusega jäeti kaebus veelkord selguse huvides käiguta.
9.Kaebaja teatas 23.12.2021 kohtule saabunud vastuses, et nõuab kahju ainult tervise kahjustamise eest summas 2000 eurot, mis on lõivuvaba.
10.Tallinna Halduskohtu 11.01.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Tallinna Vangla vastas kaebusele 23.02.2022.
11.Tallinna Halduskohtu 16.05.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
12.Kaebaja selgituste kohaselt oli kamber nr V05 talvisel ajal külm, sest kütterežiim oli rikkis. Ta pidi talvel viibima külmas kambris ning haigestus selle tulemusena kopsupõletikku, sattudes haiglasse. Samuti ei antud talle õigeid ravimeid. Kaebaja leiab, et tema kahjunõue on õiguspärane.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
13.1.Iseenesest ei ole vaidlust, et 2021. aastal oli kaebajal bakteriaalne kopsupõletik, samuti on kaebajal diagnoositud mitmeid kaasuvaid haiguseid. Vangla ei ole aga nõus, et kaebaja haigestumine võis olla tingitud kambri mittenõuetekohasest temperatuurist.
13.2.Kaebaja heidab ette, et kamber V05 oli liiga külm ning seetõttu ta haigestus. Vastustaja selgitab esmalt, et ehituslikult ei ole võimalik, et keskküttesüsteem ei tööta ainult ühes kambris. Rike peaks ilmnema kogu osakonnas laiemalt, kuivõrd kambrite küttesüsteem on omavahel ühenduses. Sellist riket ei ole Tallinna Vanglas kaebaja haigestumise eelselt tuvastatud. Enamgi – enne kaebaja hospitaliseerimist, mis toimus 25.01.2021, oli vanglale laekunud kaebaja kaebus ning vangla mõõtis 13.01.2021 õhutemperatuuri kambris, mis oli 21,9°C. Vastavalt VangS 45 lg-le 1 peab kamber vastama eluruumile esitatavatele nõuetele, sh temperatuuri osas. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ § 4 lg 4 kohaselt on keskküttega eluruumi minimaalne temperatuur 18°C. Kambris V05 mõõdetud temperatuur ületas nõutavat miinimumtemperatuuri ning ei ole mingit põhjust arvata, et teistel päevadel oleks temperatuur kambris olnud mõõtmispäevast oluliselt erinev, kuivõrd küttesüsteeme juhib automaatika ning kaebusi temperatuuri osas ei olnud. Hinnates kaebaja tervisekaardis (esitatud vangla poolt 07.09.2021 kirjaga nr 1-11/21/22584-2) tehtud kandeid, ei saa kambri elutingimusi kuidagi seostada kaebaja terviseprobleemidega. Pigem on eluliselt usutav, et terviseprobleemid süvenesid patsiendi ennast kahjustava tegevuse tulemina, kuna nii ravirežiimi mittejärgimine, toidust loobumine, sunnitud oksendamine ja paljalt olemine nõrgestavad organismi ning teevad, eriti paljude kaasuvate terviseprobleemide puhul, organismi ka uutele rasketele haigustele vastuvõtlikumaks. Seega, kuigi kaebus on esitatud küll ainult kambri temperatuuri osas, siis tegelikult ei saa üldsegi pidada kaebaja haigestumist kuidagi seotuks vangla tingimustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas haldusasjas on esitatud kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 2000 euro suuruses summas, sest kamber nr 5 oli kütterežiimi väidetava rikke tõttu külm, mille tulemusena kaebaja haigestus ning viibis ajavahemikul 29.01.2021-14.02.2021 kopsupõletikuga haiglas. Vastustaja kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks ei pea ning ei nõustu kaebajaga selles, et haigestumine oleks võinud olla tingitud kambri ebapiisavast temperatuurist. Seetõttu oli Tallinna Vangla jätnud eelnevalt oma vastavasisulise 09.08.2021 otsustusega kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
15.Lähtuvalt eeltoodust on vaja menetlusosaliste vastandlikku positsiooni sisuliselt hinnata ning seda eelkõige mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eelduste täidetavuse kontekstis.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punkti 4 kohaselt on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamisel tuleb arvestada konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet ning võimalikke kumulatiivseid mõjusid. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. See omakorda seostub veel ka riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud kriteeriumite ning nendest tulenevate vastutuse piiramise võimalustega.
17.Kaebaja on seisukohal, et kambri ebapiisav temperatuur kahjustas tervist, mis peaks tähendama seda, et riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud eelduslik tingimus moraalse kahju hüvitamiseks on olemas. Küsimus on ka selles, et tervise kahjustamist ja sellest põhjustatud kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta, mis tähendab seda, et väidetava mittevaralise kahju suurust otseselt tõendada ei saagi. Taolistes situatsioonides eeldatakse mittevaralise kahju tekkimise võimalikkust kui menetlusosaline seda väidab. Seega on üks põhilistest mittevaralise kahju rahalise hüvitamise tingimustest vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lõikele 1 formaalselt vaadatuna täidetud, sest tervise kahjustumise ja kopsupõletiku tõttu haiglas viibimise kui sellise üle vaidlus puudub. Järgmisena tuleb hinnata nõude rahuldamiseks vajalike muude eelduste olemasolu ehk antud juhul eelkõige seda kas tervisekahjustus võis olla tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest ning kas teatavate minetuste puhul võiks rääkida süülisest tegvusest.
18.Tallinna Vangla on kaebaja etteheiteid seonduvalt kambri (väidetava) ebapiisava temperatuuriga oma 09.08.2021 vastuses ja kaebuse kohta esitatud 23.02.2021 kirjalikus vastuses küllalt ammendavalt käsitanud. Sisuliselt on kaebaja väited ümber lükatud. Vastustaja viitab õigesti vangistusseaduse § 45 lõikele 1, mille kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagaks muuhulgas ka elutegevuseks vajaliku temperatuuri ning majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 neljanda paragrahvi neljandale lõikele, mille kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis olla temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel madalam kui 18 kraadi. Antud juhul see madalam ei olnud. Vangla on selgitanud, et kambrite küttesüsteem on ühtne, mille puhul ei saa tekkida olukorda, kus süsteem ei tööta ainult ühes kambris ning esitanud haldusasja materjalide juurde ka kambri VM-05 kontrollimist puudutava õiendi, millest nähtub, et 13.01.2021 oli kambri temperatuur 21,9 kraadi. Etteheited, mida kaebaja on teinud, seostuvadki perioodiga, millal kambri temperatuuri kontrolliti. Ei ole põhjust eeldada, et see oleks võinud mõnel teisel päeval sellest oluliselt erineda. Seega vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust antud juhul täheldada ei saa, mis tähendab seda, et kõik kahju hüvitamise nõude eelduslikud tingimused ei ole täidetud ning kaebus jääb rahuldamata.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.