XXi kaebus Tallinna Vanglalt 3000 euro hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määruse resolutsiooni p 3 peale haldusasjas nr 3-21-1843.
2.Võtta XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määruse resolutsiooni pde 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-21-1843 menetlusse.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määruse resolutsiooni p 2. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus edasikaebamisele ei kuulu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
1.XX esitas vanglale taotluse hüvitada kahju 3000 eurot. Taotluse kohaselt jättis vangla kütmata kambri nr 5, kus viibis taotleja enne haiglasse viimist. Taotleja väidab, et tal tekkis sellest kahepoolne kopsupõletik, mille tõttu pidi viibima ajavahemikul 29.01.2021-14.02.2021 haiglas. Taotleja sõnul oli ravimite väljastamine ebaregulaarne.
2.Tallinna Vangla jättis 09.08.2021 vastusega nr 5-37/21/131-2 kahju nõude rahuldamata, kuna taotleja haiguslugude väljavõttest nähtub, et vangla on tegelenud pidevalt taotleja erinevate terviseprobleemidega. Taotlejale on antud kõikide tuvastatud haiguste korral ravi. Hoolimata mitmest raskest kroonilisest haigusest, on taotleja ajavahemikul 10.08.202025.01.2021 keeldunud kolmel perioodil toidust ja ravimitest. Vägagi tõenäoliselt olid ka kõik
3-21-1843 kolm sellel ajavahemikul tekkinud rasked tervisehäired, mis vajasid EMO-sse suunamist ja ühel korral ka haiglaravi, vähemalt osaliselt tekkinud taotleja toidust ja ravimistest keeldumise tagajärjel. Lisaks eelnevale on taotleja omal soovil jätnud valikuliselt ära üksikuid raviskeemis ette nähtud ravimeid. Vanglas on tagatud mitmekülgne toitaineterikas toit, kuid vangla ei saa tavaolukorras kinnipeetavat sööma sundida. Seega vastutab kinnipeetav ise tagajärgede eest, mis tekivad seetõttu, et ta söögist loobub. Tuvastatud pole, et vangla oleks jätnud taotlejale terviseteenuse osutamata või on see olnud nii ebapiisav, et see annaks aluse nõuda kahju hüvitamist. Taotleja on esitanud väite, et ta haigestus, kuna vangla ei kütnud seda kambrit, kus ta viibis. Vangla küttesüsteemid on reguleeritud nii, et kambrites on tagatud piisav temperatuur. Ühe kambri kütmata jätmine ei ole võimalik ning vigadest küttesüsteemis annavad märku automaated kontrollsüsteemid. Lisaks sellele kontrollib vangla kinnipeetava palvel konkreetse kambri temperatuuri. Taotleja ei ole kambri temperatuuri kontrollimist palunud. Vanglale ei ole edastatud ka teavet küttesüsteemide rikete kohta. Osadel päevadel tundis taotleja küll külmatunnet, kuid kuna ta oli söögist loobumise tõttu nõrk ja oli kaotanud kehakaalu ning taotlejal oli kohati ka palavik, ei olnud alust kambri temperatuuri kontrollida. Seega on taotleja väide, nagu tema haigestumine oli tingitud just kambri temperatuurist, alusetu. Taotluse menetlemise käigus tuvastatud asjaoludest ei selgu ja kogutud tõendid ei kinnita, et Tallinna Vangla oleks taotleja tervishoiuteenuse osutamisel õigusvastaselt toiminud või taotlejat kütmata kambris hoidnud. Seega on kahju hüvitamise eeldus täitmata.
3.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis vanglalt 3000 euro hüvitamist, kuna ta pidi talvel viibima külmas kambris. Selle tulemusena haigestus ta kopsupõletikku ja sattus haiglasse. Samuti ei antud talle õigeid ravimeid. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi kulul advokaati.
4.Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, resolutsiooni p-ga 2 menetlusabi taotluse rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 3 kaebuse käiguta. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Antud juhul esinevad mõlemad alused. Kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude ja olenemata sellest, et vangla kaebaja kahju hüvitamise nõuet ei rahuldanud, võib eelnimetatust siiski järeldada, et kaebaja on võimeline vaidlusaluses küsimuses oma õigusi ise kaitsma. Seega ei ole riigi kulul advokaadi määramine isiku esindamiseks halduskohtumenetluses põhjendatud, mistõttu jääb taotlus rahuldamata. Riigi õigusabi saamise taotlus jääb ka ülejäänud osas rahuldamata, sest vastavalt RÕS § 10 lg 3 saab esitada taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise- või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule, mis tähendab seda, et nimetatud küsimus ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal tuli kaebuselt tasuda riigilõivu 90 eurot (riigilõivuseadus (RLS) § 60 lg 2). Kaebuse eduväljavaated on minimaalsed, kuna kaebaja keeldus toidu ja ravimite tarvitamisest. Praegusel juhul ei nähtu, et esineks vastustaja süüline tegevus. Vangla seisukoht on usutav, et ühte kambrit ei ole võimalik jätta kütmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(3)
3-21-1843
5.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja ei loobunud kambris nr 5 viibimise ajal söögist, vaid ei suutnud seda süüa, kuna pärast sööki oksendas. Kaebaja pidi viibima kambris, mille küttesüsteem ei toiminud ja tal oli külm. Kui kahju nõutakse terviserikke tõttu, on kaebus riigilõivuvaba.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb tagastada Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määruse resolutsiooni punkti 3 tühistamise nõudes, kuna kaebuse käiguta jätmine ei ole määruskaebusega vaidlustatav (HKMS § 203 lg 1; Riigikohtu 09.10.2019 määrus asjas nr 3-18-976, p 6).
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale menetlusse.
8.RLS § 22 lg 1 p 12 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamise eest. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist, kuna ta viibis kambris, mis oli väidetavalt kütmata, ja selle tulemusena kahjustus tema tervis. Tegemist on seega terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega RLS § 22 lg 1 p 12 mõttes. Kaebuses ja sellele lisatud dokumendid ei luba järeldada, et tegemist oleks ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele ei saaks lõivuvabastust laiendada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2010 määrus nr 3-3-1-12-10, p 9). Kaebuses on esitatud põhjendused selle kohta, kuidas ja millistel asjaoludel kaebaja tervis kahjustus. Vaidlust pole asjaolu üle, et kaebaja viibis vaidlusaluses kambris ja tema tervis on saanud kahjustatud. Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja tervis kahjustus vangla või kaebaja enda tegevuse tulemusena.
9.Kuigi kaebaja on kaebuses märkinud, et tema inimväärikust on rikutud, ei muuda see olematuks asjaolu, et kaebuses esitatud asjaolude kirjeldus viitab sellele, et kaebaja tahteks on olnud esitada nõue tervise kahjustamise alusel RVastS § 9 lg 1 mõttes (HKMS § 2 lg 4). Kui kaebaja tegelikuks tahteks on siiski nõuda kahju hüvitamist ka inimväärikuse rikkumise alusel, tuleb tal selles osas tasuda riigilõiv (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-36-16, p 5). Halduskohtul tuleb vajadusel selles küsimuses kaebaja tahet täpsustada.
10.Halduskohus on kaebaja taotluse riigi kulul advokaadi määramiseks õigesti rahuldamata jätnud RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 6 alusel. Kaebaja on kaebuses esitanud asjaolude kirjelduse ja väited, mille alusel on võimalik kohtul nõuet lahendada. Kaebuses esitatud materjalidest ei nähtu, et asja vastu esineks tungiv avalik huvi.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu määruse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmist puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata.
12.Kuna terviserikke osas on kaebus riigilõivu vaba, ei olnud sellel põhjendusel alust jätta kaebust käiguta ning halduskohus saab jätkata ettevalmistava menetlusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.